ELLEN NIIT
•
TA E VA V ÕT I
ELLEN NIIT TAEVA VÕTI LUULET LASTELE 1954–2008
Pildid joonistanud Edgar Valter
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Pildid joonistanud Edgar Valter Kujundanud Endla Toots
© Ellen Niit © Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik © Tammerraamat, 2012 ISBN 978-9949-482-58-0 Trükitud trükikojas Printon www.tammerraamat.ee
Minu ema on luuletaja
Minult küsitakse vahetevahel, kuidas on olla luuletaja tütar. Olen ikka vastanud, et see on täiesti tavaline ja endastmõistetav tunne. Niisama hästi võiks küsida, mis tunne on, kui sul on ema. Võib-olla alles täiskasvanuna võid täheldada luuletaja tütre staatuses teatud erilisust – nii nagu õpid hindama ka oma ema olemasolu erilisust. On palju elukutseid, mida vanemad kuskil kodunt väljas pidamas käivad ja mille lähedusse lapsi vaid vahetevahel lastakse. Kui mina olin laps, siis ühest küljest käis suurem osa lapsevanemaid kindlal ajatööl ja enamik kodusid olid päeval tühjad ja lapsed pidid ise koolist koju tulles hakkama saama. Teisalt tegutses kuue-seitsmekümnendail aastail tunduvalt rohkem vabakutselisi kirjanikke ja kunstnikke, kes töötasid kas kodus või ateljees ja olid võimelised vaid loomingulisest tööst ära elama. Ka minu vanemad kuulusid nende hulka. Et meiega koos elas paar aastakümmet ka minu eakas vanaema, kes kodunt väljas üldse ei käinud (ja vahepeal elas mõned aastad ka teine vanaema), oli meil absoluutselt alati keegi kodus. Ja et mul oli üks vanem ja kaks nooremat venda ja et tavaliselt elas meie juures veel ka mõni vanaks ning abituks muutunud vanatädi, siis minu lapsepõlvekodus elu sõna 5
otsese mõttes kees, lausa mühises, ühesõnaga – toimis täiel rinnal. Mu ema oli oma neljast lapsest hoolimata (sealjuures neist muidugi hoolides!) sihiks võtnud olla kirjutav kirjanik. Ta katsus pidevalt rajada toimivat tagalat, mis aitaks suure majapidamisega hakkama saada. Niisiis käis meil argipäeviti abiks mõni tädi, kes tegi lõuna valmis, koristas ja sooritas muid majapidamistöid. Lõunasöök toimus alati kell kolm suure laua ümber, kuhu olid kutsutud kõik parasjagu meil viibivad isikud. Meie juures oli vist päris mõnus olla, nii kogunes abistavaid tädisid teinekord mitu, kes omavahel taskurätti paigates või pesu triikides juttu vestsid. Ema ei käsutanud oma abilisi kunagi üleliia, oli lahke ja aitas neid omakorda, tehes vajalikke autosõiduotsi ja ajades tädide asju näiteks majavalitsusega. Ka külalisi käis meil pidevalt, nii tööalaseid kui ka sugulasi või niisama sõpru, laste omad kaasa arvatud. Nad kõik võeti lahkelt vastu ja kutsuti lauda. Kui su ema on luuletaja, siis on ta seda kogu aeg, kui see ka kõige muu argiaskelduse varju peitub. Luuletajaks olemine on pigem elustiil kui elukutse. Ega minu rohked vanatädidki luuletajaks olemist miskiks tähtsaks töötegemiseks ei pidanud. Ellen ju tööl ei käi, tal on aega küll ja veel, olid nad veendunud. Piiritlemata tööaeg tähendab aga ka piiramatut tööaega. Hommikul ei pea poole üheksaks tööle tõttama, kuid 6
lapsed tuleb ikka kooli või lasteaeda saata. Hommikune töörahu kasvab päeva peale suureks elumeluks, mis luuletamist eriti ei soodusta, kuigi annab inspiratsiooni. Hilistest õhtutundidest ööni, kui lapsed magavad, on aga parim aeg omaette kirjutada, tõlkida või lugeda. Ei saa mainimata jätta, et kirjanik oli ka mu isa Jaan Kross, see muutis olukorra veelgi komplitseeritumaks, et mitte öelda veetlevamaks. Nimelt oli ka minu isa otsustanud olla tegevkirjanik ja seda oma vanaduspäevadeni välja. Ning üpris kompromissitult, see tähendab, et enese tahtmisest lähtuvalt pea igas olukorras. Aga et tema hakkas noores keskeas kirjutama romaane, siis nõudis see suuremat süvenemist ja järjepidevat tööaega kui ema lühivormid. Ja veel üks nüanss – ema tahtis olla kirjutav kirjanik ehk luuletav luuletaja, samaaegselt võimaldades seda täismahus ka isale, kes, nagu ema tavatses öelda, oli Siberis hea portsu tööaastaid ära raisanud. Ja ema püha missioon oli need talle tagasi kinkida. Mida ta tegelikult mitmekordselt teha jõudis, muidugi paratamatute isiklike loominguliste kadudega. Nii et hüüatus: “Olge vait, isa tahab tööd teha!” saatis mu lapsepõlve niisama tavaliselt kui isa kirjutusmasina klõbin läbi “ülemise toa” ukse. Ema on öelnud, et hea on luuletusi välja mõelda sooja jooksva vee all nõusid pestes. Või et luuletuse kirjutamine on nagu heinategu kahe hoovihma vahel. Mulle meenus ka ema õpetussõna, et luuletuse kirjutamiseks eraldi aega sulle ei anta, seda tuleb alati teha muu töö kõrvalt. 7
Aga siis sain aru, et tsiteerin oma ema elutarkust täitsa valesti, sest seda viimast on ta öelnud ju hoopis laste saamise ja kasvatamise kohta! Tuleb välja, et minu luuletajast ema on öelnud kirjutamise ja laste kasvatamise kohta üpris sarnaseid asju. See johtub arvatavasti asjaolust, et luuletamine polegi mingi päris töö, nagu pole seda ka emaks olemine. See on elu osa, elu ise. Kahe vihmahoo vahel lapsi kasvatada siiski ei jõua, seda tuleb teha ka vihmahoogude ajal. Nii nagu kirjatöödki, kui päris aus olla...
Maarja Undusk
KANNIKESE SILMAD
10
KANNIKESE SILMAD
Ema palus Annikest, et Anni kastaks kannikest. Anni kastis korda kaks, kannike läks suuremaks. Annike ei kastnud vähe. Kannike sai silmad pähe. Nüüd on tore kaeda tal vist läbi akna aeda talvist.
11
12
SILMAPESULAUL
Silmapesuveeta ühtki last ei peeta. Olgu ükskõik kes ta, ikka tahab pesta. Olgu ükskõik kus ta, veeta oleks must ta. Siirid ja Siimud on pesemata kriimud. Kristad ja Kustad on pesemata mustad. Me ka, me ka peseme end veega. Me ka, me ka puhtaks saame seega.
13
ABIMEES
Meie rühma Minni ei saa nööpe kinni. Lahti jääks tal kleidike, kui Ats ei aitaks veidike. Ats aga ongi pai laps, aitab kohe krips, kraps.
14
JUSSI SUSS
Jussike pai, Jussike pai, kuhu su teine sussike sai? Oh sind, va Jussi, su sokk l채heb vussi, kui sa ei leia kadunud sussi!
15
SISUKORD Minu ema on luuletaja
5
KANNIKESE SILMAD Kannikese silmad Silmapesulaul Abimees Jussi suss Riidessepanemise laul Jalli sall Pillimäng Ilus vaikne unetund Kalad Eesel Kati karu Pidupäev Karu-Pätsu sünnipäev
9 11 13 14 15 16 17 18 20 21 22 23 24 25
KLEIT JÄI VÄIKSEKS Kleit jäi väikseks Suur õde Meie vahvad kosmonaudid Vari Märtsiparaad Õhulaev Hea rohi Ninatark Oh seda väikest Ohmu-Otti! Pähklist paat Aabitsakuke kevadelaul Tiritamm Kukerpall
29 31 32 34 37 39 41 42 44 46 49 53 56 57
LAHTISTE USTE PÄEV Lõoke Võilill Kurekell Meelespead Mai seelik Lahtiste uste päev
59 61 62 63 64 65 66
ÕUNAKORJAMISE ÕPETUS Kreegipuu Kirsisöömise õpetus Kastaniloomad Muri mure Tammetõru Hapukapsapea Õunakorjamise õpetus Lugu kuldraudadega ratsust
73 75 76 77 78 79 80 81 83
MÄNGUVESI Mänguvesi Imeline autobuss
87 89 96
KRÕLLIRAAMAT Krõll Kuhu panna Krõll? Rannas Ujujad Pärg Igasugused hääled Nõuanne Kuidas rõõmustada ema
111 113 123 126 129 131 135 142 144
Krõlli jõulusalm Enne jõule Krõlli kodused talitused Lõbustuspargis koos Krõlliga Krõlli pannkoogitegu Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta Korduv lugu
147 148 152 157 159 175 179
SUUR MAALRITÖÖ
183
Järelsõna
217