Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett by Tammerraamat

P A A R

SV Sirje ja Väino Puura Evelin Kivimaa

Elu nagu operett

Sirje Puura – sopran, Estonia teatri kauaaegne ooperi- ja operetisolist; Väike Puura ehk 156 cm pikkune tulesäde.

Väino Puura – bariton, Estonia teatri kauaaegne ooperi- ja operetisolist; Suur Puura ehk 190 cm pikkune mastimänd.

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Mari Tuuling

Fotod: Evelin Kivimaa, Kirsti Lai-Kull, Merlin Mahlakas, Annika Puura, Aivar Pärtel, Endel Tarkpea, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Rahvusooper Estonia, erakogud.

Autor tänab Anu Veenret ja Daniele Monticellit.

Sirje: «Kogu elu jooksul on minu jaoks olnud peamine kodusoojuse otsimine. Muidu võiks juhtuda nii, et oled ükskord väga vana ja sul ei olegi muud kui vaid paar dokumenti ja diplomit.» Väino: «Öeldakse, et iga mehe salasoov on võrgutada kõiki maailma naisi. Mulle tundub, et laulja peaks soovima laulda kõiki maailma oopereid ja kõiki ilusaid laule. Kas ta seda ka suudab, on juba teine asi.»

Sisukord

Recitando ( jutustavalt) 9 Rustico (maalähedaselt) 11 Con amore (armastusega) 36 Accelerando (kiirenedes) 53 Con umore (huumoriga) 74 Brillante (säravalt) 82 Serioso (tõsiselt) 87 Piano pianissimo (äärmiselt vaikselt) 95 Prestissimo (väga kiiresti) 101 Subito (äkki) 124 Volante (lennates) 146 Veloce (kärmelt) 172 Amoroso (armuküllaselt) 201 Elegante (elegantselt) 210 Appassionato (kirglikult) 224 Cantabile (laulvalt) 235 Rallentando (aeglustades) 247 Risoluto (otsustavalt) 256 Possibile (niipalju kui võimalik) 261 Moderato (mõõdukalt) 267 Bravo! (hästi!) 274 Tempo rubato (vabas tempos) 284

Lisa 1. Väino Puura rollid 287 Lisa 2. Sirje Puura rollid 293 Isikunimede register 297 7

Recitando (jutustavalt)

Sissejuhatus Estonia teatri kauaaegsete solistide Väino ja Sirje Puura elus on olnud hulgaliselt operetisära ja ooperidramaatikat. Üks on aga kindel: nad on alati teineteise kõrval. Või kui päris täpne olla, siis 190sentimeetrine Väino kõrgub nagu mastimänd oma 156sentimeetrise kaasa kohal, kes on särtsakas nagu tulesäde. Kuna bariton Väinot kutsuti teatris Suureks Puuraks, siis sopranihäälega Sirje oli loomulikult Väike Puura. Ooperites ja operettides keerleb süžee enamasti ümber armastajapaari. Nii juhtuski, et Sirje ja Väino armusid publiku silme ees üha uuesti teineteisesse … või siis hoopis kellessegi kolmandasse-neljandasse. Teatrilaval on ju sopran tavaliselt paaris hoopis tenoriga. Päris elus põimusid nende saatused tihedalt alates esmakohtumisest Tartu muusikakoolis. Tihti särasid sopran ja bariton peaosades samades lavastuses, avardasid silmaringi ühistel kontserdireisidel kogu maailmas, kasvatasid lavatöö kõrvalt lapsi ning ehitasid kodumaja honoraride eest, mis teenitud kahe paari häälepaeltega. Kaunikõlaline italiano on ooperilauljate jaoks justkui teine emakeel. Ka Väino ja Sirje suudavad originaalkeeles laulda kauneid aariaid, mis on lummanud üha uusi publikupõlvkondi läbi aegade. Nad heidavad valgust oma elutee erinevatele tahkudele, kõneldes – itaaliakeelseid muusikatermineid kasutades – espressivo (väljendusrikkalt) ja sensibile (tundlikult), kuid samas ka semplice (lihtsalt) ja con umore (huumoriga). Naerda armastavad nad mõlemad ning on ühiselt elatud aastatega nõnda kokku kasvanud, et lõpetavad vahel teineteise lauseid. Teineteisest 9

Recitando (jutustavalt)

kõnelevad abikaasad ikka con amore (armastusega) ja appassionato (kirglikult). Solistiteed alustasid nad accelerando (kiirenedes) ja jätkasid prestissimo (väga kiiresti), nende säravad rollid annavad põhjust püsti seistes väsimatult aplodeerida ja hüüda kogu südamest bravo! (hästi!) Ent aitab nüüd sissejuhatusest, alaku raamat! Volante! (lennates!) Evelin Kivimaa,

kellel oli õnne kuulata ja kirja panna

Rustico (maalähedaselt)

Väino elu algus: kuue aasta jooksul kolm kodu Võru keel oli esimene, mille Väino Puura selgeks õppis. Isa ju võruke ja kodu – täpsemalt kõik kolm kodu, kus ta lapsena elas – samuti Võrumaal. Ülejäänud keeled, ka eesti keel, lisandusid alles hiljem. Väino sündis 30. jaanuaril 1951. aastal Võrumaal Antsla haiglas. Tema isa oli Valter Puura ja ema Alli (ehk Aleksandra) Paulus, kes pärast abiellumist võttis mehe perekonnanime.

Väino: «Ma olin sündides suur laps, viie ja poole kilone. Ema rääkis mulle ikka: «Oi, pojakõnõ, küll sa tegid sündides mulle palju liiga.» Ema ja isa rajasid kodu Treisi metsnikumajja, mis ei olnud kuigi elamiskõlblik. Ema jutustas, kuidas ma rahulikult magasin ja hiirekene jooksis ümber mu pea, aga keegi ei hammustanud mind. Olin hästi rahulik poiss. Kui ma olin kaheaastane, siis vahel läksid vanemad metsatööle ja mina jäin koos vanaemaga koju. Istusin üksipäini voodi peal. Kolme tunni pärast tulid vanemad koju sööma ja nägid, et ma istun ikka rahumeeli voodil ja kõlgutan jalgu. Kui olin umbes viieaastane, siis kolisime Puura tallu – see oli mu isa lapsepõlvekodu, mis oli tühjaks jäänud. Paar aastat hiljem sai isa oma onult kingiks Keema talu Kurenurme külas, kuhu kogu perega kolisime. Maja

Väino on maailma uudistanud vaid aasta või ehk vähemgi.

Rustico (maalähedaselt)

Väike Väino koos isa Valteri ja ema Alliga.

oli seal madaluke, aga jõulised mehed tõstsid selle tungraudadega hopp! kõrgemale ja mõni palgirida pandi vundamendi peale lisaks, nii et maja sai normaalse kõrguse. Keemal elasid mu vanemad elu lõpuni. Kõik need kolm kodukohta asusid Võrumaal üksteise lähedal. Minu esimene keel ongi võru keel, teised keeled tulid alles hiljem juurde. Lapsena olid mu põhilised hoidjad emaema ja ristiema. Mind hoiti väga. Kolme-nelja-aastasena nägin, kuidas naabriema toitis väikest last niimoodi, et pistis kuuma pudru esmalt lusikaga oma suhu ja alles siis, kui oli kindel, et toit pole liiga kuum, pani lapsele suhu. Mulle jättis see nii sügava jälje, et edaspidi küsisin ema käest hirmuga, ega ta ometi ei ole minu lusikaga söönud. See vaatepilt jäi mulle nii erksalt meelde, et ma ei ole eluaeg söönud kellegi teise lusikaga. Mitte kunagi!» 12

Abielu registreerisid Valter ja Alli enne laste sündi, kuid nende kiriklik laulatus toimus tükk aega hiljem: Urvaste kirikus 1955. aastal. Samal päeval ristiti kirikus ka nelja-aastane Väino. Kaks ühes! Aastaid varem toimusid aga Valteri ja Alli elus olulised sündmused, mis mõjutasid tugevalt ka nende edasist pereelu.

Akordion päästis rindele saatmisest Väino: «Sõjaajal võeti mu isa Valter Vene sõjaväkke. Seal uuriti, kes

oskab pilli mängida. «Mina mängin akordioni,» kiitis isa, kuigi tegelikult oskas ta vaid ühte lugu. «Kus pill on?» uuris ohvitser. «Kodus,» luiskas isa.

Väino isa Valter oli tänu akordionimänguoskusele alati oodatud pulmadesse pillimeheks. 13

Rustico (maalähedaselt)

Saadeti siis isa koju pilli tooma. Vanaisa müüs maha hulga sigu ja lambaid ning ostiski saadud raha eest isale akordioni. Kui isa pilliga tagasi jõudis, siis öeldi talle: «Mängi midagi!» Isa mängis oma ainukest lugu. Orkestrit juhatav leitnant pani talle korraliku tambi peale ning õpetas mängima «Vanu sõpru» ja teisi poppe lugusid. Tänu sellele sai isa sõjaväeorkestri pillimeheks ega pidanud rindele minema. Kahe aasta pärast sõda lõppes ning isa pääses koju tagasi. Meeletu kiirusega loodi maal kolhoosid-sovhoosid ja elu läks täie hooga käima. Noored mehed abiellusid sõjaväest tulles ja hakkasid oma elu rajama. Isa kutsuti ikka pulmadesse pillimeheks ning tavaliselt jäi ta siis peole nädalaks ajaks. Hilisemal ajal käisin minagi koos ema-isaga mõnes pulmas. Öösel magasime koos teiste külalistega pulmapaigas laka peal, naabrid toitsid seni kodus meie loomi. Pidu kestis ikka kolm-neli päeva, silm ka ei pilkunud.

Öö kraavis vankri all Mu ema Alli oli puhas setu, pärit Meremäelt Kõõru külast. Emapoolsed sugulased puhkavad Saatserinna ja Osula surnuaias. Setu kombe kohaselt pandi surnuaiapühal haudadele linad, kuhu seati head-paremat ning siis lasti sellel kõigel hea maitsta. Noorest peast istus mu ema külaskäigult tulles hobuvankrile ja sõitis kodu poole, ihuüksinda läbi pilkaspimeda öise metsa. Ta lootis, et küll hobune leiab kodutee üles. Suksu aga komistas ja kukkus koos vankriga kraavi. Rakmetes hobune enam kraavist välja ei pääsenud ja ema jäi vankri alla kinni. Tema selja alt nirises läbi kraavivesi. Mees ei tulnud teda otsima ka, ju arvas, et naine jäi külla ööbima. Ema pääses eluga tänu sellele, et varahommikul kella kuue ajal sattus mööda minema metsnik. Viis-kuus tundi vankri all kinni olemist tegi aga oma töö: ema kannatas kuni elu lõpuni liigesevalude käes.

Julmad ülekuulamised KGB-s Stalini ajal kutsuti isa korduvalt ülekuulamistele KGB-sse, kus teda kõvasti peksti. KGB ohvitser virutas kirsakontsaga isale nii hullusti munadesse, et üks vigastatud muna tuli hiljem haiglas ära lõigata. Allesjäänud munaga tegi ta aga valmis mu noorema õe. 14

Väino ema Alli meenutas kodus kõigile, mis töid just vaja teha on.

Ülekuulamistel püüti isalt välja pressida infot metsavendade kohta. Meie sugulased redutasid metsas ja ootasid ameeriklaste valget laeva. Niikaua ootasid, kuni tulid venelased leekkuulidega ja lasksid kõik metsavennad maha. Ega metsavennadki olnud mingid kullatükid, vaid käisid taludes röövimas ning tapsid külanõukogude esimehi ja uusmaasaajaid. Meie kodu lähedal lasti saunas maha terve uusmaasaaja perekond. Vägitükke tegid mõlemad pooled.»

Sirje lapsepõlv möödus kahes paralleelmaailmas Lapsena elas Sirje Puura korraga kahes paralleelmaailmas: vaimustav balleti võlumaa ja argielu, kuhu kuulus põgenemine purjus isa eest. Tartlaste Õie ja Johannes-Ferdinand Kuhlbergi perre sündis Sirje 6. veebruaril 1949. aastal. 15

Sirje vanemad: isa Johannes ja ema Õie Kuhlberg.

Sirje: «Mu lapsepõlvekeskkond Tartus oli nagu tänapäevane Kalamaja kant Tallinnas: vanad ahiküttega puumajad, aiad ja kuurid. Elasin hoovipealses majas Vanemuise ja Kastani tänava nurga lähedal. Meie kõrvalmajas elas ema õde oma kolme tütrega. Nii meil kui ka tädil oli kööktuba, mille ühes nurgas seisis pliit. Kui olin päris väike, kandis Vanemuise tänav veel Aia tänava nime ja oli kaetud munakividega. Tänaval ja hoovides toimus kogu aeg midagi põnevat, mängud ja möllud. Peamiselt mängisime Vanemuise pargis rahvastepalli. Kui pall tiiki lendas, siis oli paras kunsttükk seda välja koukida, võtsime appi suure puuoksa. Mängisime õues keksu ja hüppasime hüppenööriga, toas õmblesime nukuriideid. Omal ajal oli isa mänginud sõjaväeorkestris trompetit. Ameti poolest oli ta kingsepp, tõeline proff. Isa töötas Vanemuise teatri kingsepatöökojas, kus tegi näiteks baleriinidele varvaskingi, igaühele just tema mõõdu järgi. Eratellijatele valmistas ta kingi ja saapaid meie väikeses kodus. Johannes oli üle Tartu kuulus oma kvaliteetsete käsitöökingade poolest. Kingatellijatelt küsis ta alati üle, kas saabas tuleks teha kriuksuga või ilma. Mulle tegi isa ükskord tumepunasest nahast kingad, punutud rihmadega, nii ilusad ja uhked! 1964. aastal läksin nende kingadega Tallinna 16

üldlaulupeole, aga laulupeorongkäigu ajal hakkas sadama kohutavat paduvihma, kallas nagu ämbrist. Võtsin läbiligunenud kingad näppu ja kõndisin paljajalu edasi. Eks need kuivasid hiljem ära, aga polnud enam nii kaunid. Ema Õie oli ametis kokana Vanemuise teatrile kuuluvas sööklas, kus teatritöötajad einestasid. Ta oli väga töökas ja tegi ka veidi lisatööd: meie puumaja hoovis oli pesuköök, kus ema pesi soovijate pesu ja triikis kenasti siledaks. Hiljem töötas ta vabrikus, kus väljastas gaasiballoone. Õde Helmi oli minust kaksteist aastat vanem, nii et mängukaaslast temast ei olnud. Kui olin viieaastane, siis õpetas suur õde mulle lugemist. Välja mängima minna tohtisin alles siis, kui olin natuke raamatu taga istunud. Kooli minnes oli mul igatahes lugemine selge. Mu ema ja õde olid mõlemad ääretult lõbusad. Nali nalja otsa, terve lapsepõlve. Sünnipäevadel olid lauad lookas: süldist kartulini, rosoljest kartulisalatini. Alkoholi mu ema eriti ei võtnud, peolauas pani ainult huuled pitsi ligi. Kõik sugulased pidasid viisi ning pidudel lauldi palju, ikka üks laul teise otsa.» Aia tänava lapsed: Sirje (esireas vasakult kolmas) on ennast ehtinud tuttidega põlvikutega.

Rustico (maalähedaselt)

Vanem õde Helmi õpetas Sirjet lugema.

Musikaalne perekond: hea lauluhäälega Sirje, kelle ema Õie pidas hästi viisi ja isa Johannes oskas trompetit mängida.

Balleti võlumaa 18aastase neiuna oli Sirje vanem õde Helmi lõpetanud meditsiinikooli ja töötas medõena Tartus Maarjamõisa haiglas.

Sirje: «Haiglas õe juures käies meeldis mulle alumisel korrusel hõljuv

eetrilõhn. Kui tõmbasin tagahoovis ronides vana naela otsa jala katki, siis õmmeldi seegi kinni samas haiglas. Tänu töökohale sai õde teada, et tervishoiutöötajate majas hakkab tegutsema laste balletiring. Kui olin kuueaastane, siis võttis õde mind käekõrvale ja viis balletiringi katsetele, kus osales paarkümmend last. Meid hindas Vanemuise legendaarne ballettmeister Ida Urbel, kes pani keset saalipõrandat oma suure kandekoti. Iga laps pidi liikuma diagonaalis üle saali ja üle koti hüppama. Ju ma üle koti ikka sain, aga kobamisi, ma vist komistasin ja kukkusin. Igatahes läbisin katsed. Kuna Idal oli suur koormus, siis hakkas balletiringiga tegelema tema kunagine õpilane, Vanemuise tantsija Ernst Raiste, väga sõbralik mees ja suur eestvedaja. Tema oli meie balletiõpetaja kõige pikema perioodi 19

Rustico (maalähedaselt)

jooksul. Klaverisaatja oli Helga Lilleorg, rahulik ja lõbus naine. Treenisime kaks-kolm korda nädalas, vahel ka tihedamini, kui mõni uus lavastus oli välja tulemas. Kui esimesed tantsusammud selged, siis hakkasin kuue-seitsmeaastasena kodus etendusi lavastama. Kogusin kokku ümberkaudsed lapsed, peamiselt neli-viis tüdrukut, keda siis juhendasin. Elasin puumaja teisel korrusel ja sealsamas koridoris sättisimegi sisse esinemispaiga: tõmbasime üles nööri, millele riputasime eesriieteks tekid. Andsime umbes kolm etendust, kus meie etteasted olid enamasti liikumine ja tantsimine. Naabrinaised ostsid mõne kopika eest pileteid ja tulid vaatama. Saalis istus umbes seitse pealtvaatajat, kes plaksutasid ja puha. Ikka päris teater! Balletiringis käis alguses hästi palju lapsi, aga ajapikku jäi meid vähemaks. Ernst lavastas meiega esmalt lasteballeti «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi», kus mina mängisin Aevastajat. Üht pöialpoissi mängis selles

Improvisatsioonilise tantsuga esinenud Sirje sai vastlakarnevalil auhinnaks suure vastlakukli.

Sirje (paremalt teine) ja teised balletiringi lapsed harjutavad ooperi «Aida» jaoks nuubia poisikeste tantsu.

ka mu lapsepõlvesõbranna Merle Ambre (hiljem Ilus). Ernst korraldas ka kontserte, mis koosnesid meie erinevatest tantsunumbritest. Lastelavastustega sõitsime tihti Tartu piirkonnas ringi. Trennis lapsi jõuga ei väänatud-painutatud, sest kellestki ei tahetud ju teha tipp-balleti tantsijat. Balletiring oli mõeldud amatööridele, mitte proffide koolitamiseks. Kuna juhendajad olid Vanemuise teatrist, siis kasvas ringist välja Vanemuise balletistuudio. Kui Vanemuine vajas lavastustesse lapsi, siis olid meie trupist osalejad omast käest võtta. Tantsisime näiteks Verdi ooperis «Aida» nuubia poisikesi. Lavastuste proovid toimusid kas Vanemuise väikese maja laval või siis teatrile kuuluvas majas Kastani ja Vanemuise tänava nurgal, kus asusid proovisaalid. Vanemuise väikese maja laval olen käinud kogu oma lapsepõlve. Sellal polnudki veel ehitatud praegust suurt teatrihoonet, nii et väike maja oligi Tartu teatritempel. Minu jaoks muutus see üheks mu koduks. Balletiringi 21

Rustico (maalähedaselt)

lapsed olid teatris nagu omainimesed. Võisime seal vabalt ringi käia, tänu millele sain vaadata kõiki lavastusi. Umbes kaheksa-aastasena kõndisin Bertolt Brechti draamaetenduse «Galileo elu» ajal rahumeeli lava tagant läbi, ise arvasin, et ega keegi mind ei näe, dekoratsioonid on ju ees. Nii juhtuski, et astronoom Galileo Galilei uuris parajasti taevast ja tagaplaanil jalutas väike inimene, ruuduline mantel seljas. Poole tee peal märkasin äkki saalis publikut ja taipasin, et nemad näevad ju mind ka! Uuhhh, kuidas ma ehmusin! Ime, et ma hiljem peapesu ei saanud. Varvaskingad saime vast kümneaastaselt või pisut vanemaltki. See käis asja juurde, et varbad olid vahel veriseks hõõrdunud ja plaasterdatud. Minu balletihuvi oli väga suur, mistõttu nii mõnigi kord viilisin koolitundidest. See oli ka trenni ainuke miinus. Plussiks oli aga see, et tänu balletitreeningule pole mul olnud laval füüsisega probleeme. Mitte kordagi. Mõni esineja võib laval krampi minna, kuid minuga seda ei juhtu. Tunnen ennast laval hästi ja tajun oma keha.

Kodust põgenemised Mul oli tohutu kontrast kahe maailma vahel: igapäevaelu ja teater, kus olin hoopis teises maailmas. Kahjuks armastas isa väga napsi ja sellega ta oma elu ära rikkuski. Kainena oli isa nii hea, vaikne ja rahulik. Niipea kui ta jõi, muutus ta aktiivseks ja agressiivseks. Ainult mind ta ei puutunud, mitte iialgi. Mina olin isa jaoks eriline, ikkagi ainuke lihane laps. Küll aga võis isa kallale minna mu emale ning ka õele, kes oli sündinud ema eelmisest abielust. Kui oli näha, et isa on purjus ja võib hakata laamendama, siis me ema ja õega tavaliselt põgenesime kodust. Läksime näiteks kõrvalmajja tädi poole. Ma kartsin jubedalt, kui isa tuli meid otsima ja tagus tädi uksele. Need on väga halvad ja kurvad mälestused, mis on mul nelja-viieaastasest saadik. Kaineks saades oli isa hoopis teine inimene, ta palus alati oma tegude eest andeks. Kui isal oli raha, püsis kogu aeg oht, et ta hakkab jälle jooma. Eks tal olid elus olnud oma raskused, sõjas osaledes sai ta vasaku kaenla alla kuulihaava. Purjuspäi ja vihasena ütles isa ikka: «Surm Saksa okupantidele ja Vene räbalapuntidele!» Mõnikord ei võtnud isa tilkagi, kasvõi kaks nädalat järjest. Vahel võttis aga kingatellijalt ettemaksu ja jõi selle maha. Mõni klient käis mitu korda kingade järel, aga isal ei olnud need ikka veel valmis. Eks õlu ja vein võtsid 22

Sirje (esireas vasakult kolmas) ja kogu kolmas klass ootab pikisilmi suvepuhkust.

oma, viina ta eriti ei joonud. Viieaastasena käisin teda vahepeal õllebaarist ära toomas. Minuga nõustus ta kaasa tulema, emaga mitte. 14aastasena ma lausa anusin ema, et ta isast ametlikult lahutaks. Viimastel aastatel olime ema ja õega elanud erinevates kohtades, kord siin, kord seal. Isa jäi üksinda meie endisesse kodusse. Aga kuhu me ka ei kolinud, isa käis ikka purjuspäi uksele tagumas. Pärast lahutust isa enam ukse taga ei lõhkunud. Siis oli kriips peal. Ei mu ema ega isa abiellunud enam uuesti. Mõlemad jäidki üksikuks. Pärast mitmel pool elamist õnnestus emal lõpuks saada endale uus kodu: ühetoaline korter mu lapsepõlvekodu lähedal, Vanemuise ja Kastani tänava nurgal. Sinna korterisse isa enam ei tulnud, kuigi ta elas väga lähedal, vaid üks maja vahet. Uude kodusse mahtusime emaga kenasti, sest tuba oli suur, oma 25 ruutmeetrit. Lisaks saime kasutada ühiskööki. Kui õde oli abielus, siis elas ta oma mehe juures, aga pärast lahutust kolis tagasi ema juurde. Töömehed 23

Isikunimede register

Aasmäe, Hardo 264 Ábrahám, Pál 121, 240, 282, 288, 290, 294 Agu, Mait 217, 235 Aleksaškin, Sergei 151 Alperten, Jüri 237 Ansimov, Georgi 69, 70, 73, 272 Arhipova, Irina 86 Bacharach, Burt 288 Berlin, Irving 239 Bernstein, Leonard 62, 293 Bez, Helmut 108, 288, 294 Birke, Lilli 136, 220, 222, 223 Bizet, Georges 111, 162, 264, 278, 288, 294 Borodin, Aleksandr 43 Brecht, Bertolt 22 Brežnev, Leonid 92 Chaplin, Charlie 239 Cherubini, Luigi 41, 287 Cillario, Carlo Felice 207 Cimarosa, Domenico 64 Degenhardt, Jürgen 108, 288, 294

Dijkema, Michiel 254 Domingo, Plácido 152 Donizetti, Gaëtano 152, 275, 276, 287, 288, 289 Douglas, Michael 257 Dunajevski, Issaak 69, 282, 287, 293 Eensalu, Marika 47, 72, 99, 110, 276 Eespere, René 295 Eespere, Tarmo 163 Ehala, Olav 184, 185, 289, 295 Elken, Paul 33, 51 Elp, Rauno 219 Endrigo, Sergio 239 Friml, Rudolf 53, 293 Galilei, Galileo 22 Glinka, Mihhail 82, 83, 84, 85, 86, 88, 96, 110, 116, 148, 150, 282, 291 Gounod, Charles François 83 Gurjev, Rostislav 72, 110, 177 Gurjev, Viktor 44, 47 297

Isikunimede register

Haak, Alar 185, 242 Haamer, Maarja 212 Hammerstein, Oscar 287 Hegedüs, László 180 Herman, Jerry 62 Himma, Paul 257 Hummel, Priit 238 Ilja, Ivari 84, 85, 101, 260 Ilus (endine Ambre), Merle 21 Ilves, Toomas Hendrik 257 Ird, Maarja 49 Issakova, Ludmilla 47 Jansu, Almer 139, 145 Joala, Jaak 56, 75, 174 Joonas, Helmi 17, 18, 19, 50, 126 Joonase, Riho 146 Jõgeva, Mare 107, 148, 276 Jõks, Rudolf 36, 37 Järg, Zoja 211 Järvi, Tatjana 184 Järvi, Vallo 115, 276 Jäätma, Kadri 75 Jürgens, Leida 41 Jürna, Vello 184 Kaal, Anu 66, 84, 100, 107, 112, 187, 276, 278 Kalkun, Karl 74 Kallion, Ivar 87 Kálmán, Imre 112, 180, 240, 250, 264, 275, 279, 282, 289, 290, 294 Kangro, Mart 216 Kangro, Raimo 104, 106, 288, 293 Kangur, Villu 217, 294 Kapp, Eugen 106, 112, 288, 294 Karask, Kalju 72, 276, 278 298

Karhu (endine Karter), Renate 76 Karisma, Katrin 164, 165, 201, 238 Karmo, Heldur 239 Karo, Väino 47 Kask, Tõnis 290 Kattai, Tõnu 41 Kaumann, Tõnis 290 Kelly, Gene 264 Kelp, Heiki 261, 290 Kerge, Ago-Endrik 110, 111, 121, 122, 123, 177, 189, 295 Kibuspuu, Urmas 121 Kilgas, Ellen 136 Kilgas, Tõnu 164, 165, 181, 196, 238, 239, 266 Kivimaa, Evelin 3, 4, 10 Kivistik, Raimo 168 Klas, Anna 43 Klas, Eduard 44 Klas, Eri 44, 88, 106, 107, 108, 162, 276, 283 Kodanipork, Meta 278 Koger, Lauri 110 Kollo, Ants 81, 178 Kreen, Uno 68 Kreutzwald, Friedrich Reinhold 33 Krumm, Hendrik 63, 68, 96, 116, 146, 151, 177, 186, 201, 269, 275, 276, 278 Krumm, Piret 136 Kruus, Jüri 107, 191, 260, 274, 275 Kuhlberg, Johannes-Ferdinand 15, 16, 19 Kuhlberg, Õie 15, 16, 17, 19, 42, 50, 91, 126 Kuningas, Neeme 75, 118, 182, 184, 192, 194, 217, 295 Kurm, Kristjan 216

Kuslap, Voldemar 123, 178, 180, 219, 236 Kuusik, Tiit 59, 106, 107, 213, 220, 269, 276 Kuusk, Ivo 36, 40, 41, 68, 99, 107, 116, 251, 276, 278 Kõrts, Mati 168 Kõrver, Boris 237, 238, 289, 293, 294 Kõrvits, Tõnis 243 Kärvet, Ervin 75 Laats, Lia 74 Lai, Riho 89, 91, 92, 93, 128, 143 Laid, Arvo 68, 72, 81, 104, 178, 181 Lai-Kull, Kirsti 4, 89, 90, 91, 92, 93, 94, 128, 143, 175 Lanza, Mario 31 Laul, Reet 166, 178 Laurents, Arthur 293 Lehár, Franz 178, 186, 219, 237, 278, 288, 289, 293, 294 Leigh, Mitch 290 Lenin, Vladimir 88, 104, 147, 148, 249 Leoncavallo, Ruggiero 198, 213, 275, 287, 293 Lepikson, Robert 244 Lerner, Alan Jay 290 Levald, Tiiu 44 Levin, Daniel 132, 138 Liives, Ardi 41, 287, 293 Lilje, Peeter 57, 177, 276 Lilleorg, Helga 20 Lindam, Martin 295 Linnamägi, Artur 68 Loewe, Frederick 290

Lošak, Anatoli 83 Lund, Olga 80 Luts, Oskar 184 Lõhmus, Linda 70, 220 Lätt (endine Prans), Vaike 38, 39 Lööve, Elmo 236 Maadik, Maido 237 Maazel, Lorin 152 Madissoo, Aili 157, 158, 160 Madissoo, Harry 157, 158, 160 Mahlakas, Merlin 4 Maimik, Viiu 38, 39, 43 Maiste, Teo 107, 258 Maripuu, Mart 237 Mark, Lehte 41 Markvart, Jüri 50 Martõnov, Sergei 151 Marvet, Valentin 29 Massenet, Jules 289, 294 Matsov, Roman 46 Menotti, Gian Carlo 290 Miilberg, Hans 47, 62, 70, 81, 122, 124, 149, 199, 226, 227 Mikk, Arne 56, 58, 78, 106, 107, 111, 112, 116, 120, 162, 181, 190, 207, 276 Millistfer, Ülla 53, 104, 173, 229, 230 Milne, Alan Alexander 217 Mittmann, Thomas 264, 265 Morgen, Richard 139 Mozart, Wolfgang Amadeus 56, 104, 105, 274, 275, 278, 287, 288, 289, 293, 294 Murre, Gerda 278 Mussorgski, Modest 78, 162, 235, 276, 288, 289, 293 299

Isikunimede register

Mäe, Aivar 258 Mägi, Paul 276 Mägi, Riho 146 Natschinski, Gerd 38, 104, 108, 288, 294 Nebel, Lauri 75 Neem, Eve 276 Nesterenko, Jevgeni 78, 116, 117 Nicolai, Otto 289 Noor, Taisto 111, 119 Normet, Leo 237 Nucci, Leo 269 Nuude, Mati 139 Nõgene, Endel 177 Nõmmik, Sulev 53, 55, 62, 74, 75, 76, 77, 104, 108, 112, 115, 132, 133, 172, 178, 179, 186, 190, 200, 229, 235, 236, 276, 293 Offenbach, Jacques 192, 289, 295 Oit, Arne 41, 287 Ojakäär, Valter 288 Olesk, Ilmar 161 Orff, Carl 217, 289, 291 Ots, Georg 59, 84, 102, 138, 140, 147, 151, 261, 262, 274, 278, 279, 290, 291 Ots, Karl 261, 262, 290 Ots, Loone 290 Ott, Urmas 125, 126 Pai, Henn 41 Palm, Mati 174, 177 Palmer, Tiina 44 Panov, Vladimir 243 Peetson, Jüri 248 Pokrovski, Boriss 276 300

Poulenc, Francis 64, 235, 293 Prokofjev, Sergei 69, 235, 253, 254, 282, 288, 290, 294 Puccini, Giacomo 63, 119, 152, 182, 184, 198, 206, 250, 268, 275, 278, 282, 287, 289, 290, 293, 294, 295, 300 Pura, Jaan 204 Puškin, Aleksandr 278 Puur, Helmi 176 Puura (endine Paulus), Alli (ehk Aleksandra) 11, 12, 13, 14, 15, 50, 129 Puura, Annika 4, 84, 93, 115, 119, 125, 126, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 138, 139, 141, 142, 143, 144, 145, 158, 175, 220, 231, 244 Puura, August 25 Puura, Rene 92, 93, 119, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 136, 137, 138, 139, 140, 141, 143, 175, 182, 230, 285 Puura, Sirje 3, 4, 5, 7, 9, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 23, 29, 30, 36, 37, 38, 40, 42, 44, 45, 46, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96, 98, 99, 100, 101, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 118, 119, 120, 121, 123, 124, 125, 126, 128, 130, 131, 132, 133, 134, 136, 137, 138, 139, 140, 141, 142, 143, 146, 147, 148, 149, 150,

151, 153, 154, 155, 156, 157, 158, 160, 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 168, 169, 170, 171, 172, 173, 175, 176, 177, 178, 179, 180, 182, 184, 185, 186, 188, 189, 190, 192, 193, 194, 197, 198, 199, 201, 202, 203, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 213, 214, 216, 217, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232, 234, 235, 236, 237, 238, 239, 240, 241, 242, 243, 244, 247, 248, 249, 250, 251, 252, 254, 256, 257, 258, 259, 267, 268, 269, 270, 272, 274, 275, 276, 277, 278, 279, 282, 283, 284, 285, 288, 291, 292, 293, 294, 295, 296 Puura, Sirje (ehitusinsener) 204, 205 Puura, Valter 11, 12, 13, 27, 28, 32, 50 Puura, Väino 3, 4, 5, 7, 9, 11, 12, 13, 15, 24, 25, 28, 29, 31, 35, 36, 37, 38, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 66, 67, 68, 69, 70, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 91, 92, 93, 94, 95, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 115, 116, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 137, 138, 139, 140, 143, 146, 147, 148, 149, 150, 151, 153, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 168, 169, 170, 171, 172, 173, 174, 175, 176, 177, 178, 179, 180, 181, 182,

183, 184, 185, 186, 187, 188, 189, 190, 191, 192, 193, 194, 195, 196, 197, 198, 199, 200, 201, 202, 203, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214, 215, 217, 218, 219, 220, 222, 223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234, 235, 236, 237, 238, 239, 240, 241, 242, 243, 244, 246, 247, 248, 249, 250, 252, 253, 254, 255, 256, 257, 258, 259, 260, 261, 262, 263, 264, 265, 266, 267, 268, 269, 270, 271, 272, 273, 274, 275, 276, 277, 278, 279, 280, 281, 282, 283, 284, 285, 286, 287, 288, 290, 291, 293, 295, 296 Puura, Väino (geoloog) 204, 205, 206 Põldma, Urmas 266 Põldre, Mati 96 Pähn, Vello 276 Pärn, Endel 80 Pärtel, Aivar 4 Päts, Konstantin 220 Püüman, Kustav-Agu 211 Raadik, Tõnu 217, 235, 294, 295 Raamat, Helvi 47, 182, 278 Rahman, Jan 263, 290 Raide, Kulno 82 Raide, Terese 47 Raiste, Ernst 19, 20, 21 Raja, Solveig 98, 182 Rand (endine Millistfer), Külli 230 Randalu, Kalle 104 Raudmäe, Ülo 239, 291, 296 Raudsepp, Kirill 53, 220 Reiman, Ilmar 33, 34 301

Isikunimede register

302

Reintamm, Norman-Illis 207 Reitelmann, Urmas 126 Ricciarelli, Katia 152 Richter, Károly 180 Ridamäe, Helgi 174 Rodgers, Richard 62, 287 Roos, Maaja 163 Roovik, Maire 138 Rossini, Gioacchino 105, 110, 288, 291 Rüütel, Arnold 146

Strezeva, Svetlana 151 Styne, Jule 194, 289, 295 Sule, Raili 84 Sulling, Toomas 91 Sullivan, Arthur Seymour 123, 294 Suviste, Eva 128 Suviste, Inge 128 Suviste, Uku 128 Suviste-Polikarpus (endine Puura ja endine Suviste), Heli 26, 50, 128

Saan, Peeter 164, 238 Saari, Liina 168 Saavel, Vilbert 34 Sallo, Helgi 53, 123, 184, 275 Saluste, Vello 88 Sammelselg, Haili 68 Sau, Olev 207 Saul, Peeter 104, 109 Saulep, Margit 218, 242 Seeman, Sepo 194 Seep-Breede, Aino 268 Selis, Heli 47 Sillamaa, Ivo 168 Simionato, Giulietta 152 Simon, Neil 288 Sisask, Agu 182 Smetana, Bedřich 288 Smuul, Juhan 74, 76 Soom, René 266 Stalin, Jossif 14 Stone, Peter 194, 274, 289, 295 Stothart, Herbert 53, 293 Strauss, Johann 29, 123, 166, 189, 191, 214, 240, 250, 254, 276, 278, 282, 289, 290, 294, 295 Strauss, Richard 158

Zabiljasta, Lidia 83 Zariņš, Kārlis 100 Tagamets, Tarmo 261, 263 Taleš, Veera 47, 82, 83 Tali, Andres 4 Tallo, Leida 219 Tamberg, Eino 287, 291, 295 Tammann, Venda 104, 146, 174 Tammel, Leili 104, 105, 276 Tammistu, Kalev 153 Tammsaare, A. H. 31, 42, 295 Targama, Tiiu 47 Tarkpea, Endel 4 Taukar, Karl-Erik 140 Tauts, Urve 64, 107, 239, 276 Tennosaar, Kalmer 236 Tietz, Hugo 248 Tobias, Rudolf 163 Tolstoi, Lev 42 Tordik, Evald 111 Tralla, Tiit 81, 191 Trebeleva, Katja 184 Treffner, Hugo 31 Trumsi, Marge 263, 264 Truve, Valdo 268

Tšaikovski, Pjotr 118, 178, 248, 275, 278, 288, 294 Tubin, Eduard 181, 235, 287, 289, 291 Tungal, Leelo 184, 289, 295 Tuuling, Mari 4 Tõnismäe, Boris 64, 213, 226 Tüür, Erkki-Sven 290 Urbel, Ida 19 Ustav, Laine 29 Vaikmaa, Heini 239, 240, 295 Vaino, Karl 147, 148 Valdmaa, Villu 135, 185, 219, 295 Vanamölder, Evi 41, 111 Vartiainen, Liisa 147 Vartiainen, Vilho 146, 147

Vasar, Lauri 229, 231 Verdi, Giuseppe 21, 104, 106, 116, 177, 186, 212, 235, 253, 273, 275, 276, 278, 282, 287, 288, 289, 290, 291 Vetemaa, Enn 74 Viisimaa, Vello 68, 80, 175, 200 Vinter, Ülo 74, 75, 293 Voites, Margarita 66, 67, 68, 96, 276, 278 Volmer, Priit 266 Võsa, Lembo 232, 233 Väljaots, Udo 63 Webber, Andrew Lloyd 158 Weber, Carl Maria von 186, 288 Wiesler, Monika 189, 190, 191, 276

303

Kasutatud allikad

ÂŤSada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedelÂť (Rahvusooper Estonia, 2006) Eesti teatri lavastuste andmebaas Rahvusooper Estonia koduleht