Hull teadlane by Tammerraamat

Mihkel Truman HULL TEADLANE

Mihkel Truman

HULL TEADLANE VASTUSED LASTE IGASUGUSTELE KÃ&#x153;SIMUSTELE

ud t a s i L ! d e s t ka

Pildid joonistanud Andres Varustin Katsed koostanud Arle Puusepp ja Annika Pindis

Ohoi, noor sõber! Mina olen Hull Teadlane. See pole küll minu pärisnimi, aga kuna ma püüdsin juba väikese poisina kõikvõimalikele küsimustele vastuseid leida, tegin katseid ja uurisin raamatuid, siis hakati mind koolis Hulluks Teadlaseks hüüdma. Ja nii see nimi lõpuks külge jäigi. Mulle see igatahes meeldib – Hull Teadlane kõlab ju igati uhkelt! Kuid tõepoolest, mulle on alati igasugused küsimused pähe tikkunud: Kas Kuu peal saab kõndida? Mis on taevatähtede taga? Kuidas elektrivool arvuti tööle paneb? Jne, jne. Nii polegi mul muud üle jäänud, kui olen püüdnud vastused ise välja uurida. Ent sellega on üks kummaline lugu – mida rohkem ma teada saan, seda rohkem tekib juurde uusi küsimusi. Vahel ei saa öösel magadagi, ikka vaevab mõni küsimus. Siis ma mõtlen ja arutlen, arutlen ja mõtlen, kuni mõistatus saab lahendatud. Veel mõnda aega tagasi töötasin ühes tähtsas laboris ja uurisin, kuidas haigused suurendusklaasi all välja näevad. Kuid seal tekkis mul palju pahandusi. Nimelt ei meeldinud ühele vanale professorile, et mu töökabinet on pidevalt nagu seapesa: herbaariumid, raamatud, kolvid,

kivimid, loomaluustikud ja mis kõik veel puha segamini, ei mingit korda! Püüdsin professorile küll selgitada, et mul võib kõiki neid asju tarvis minna ning ma tean täpselt, kus midagi asub, aga tema sellega ei leppinud. Ja just siis, kui olin taas ühe suure pauguga lõppenud keemiakatse pärast tõreleda saanud, pakuti mulle uut tööruumi Tartu Ülikooli muuseumis! Minu uus kabinet on nii kõrgel, et saan vaevata linde vaadelda. Eriti tore on veel see, et võin kõike uurida ja katsetada, ilma et kedagi häiriksin. Samuti saan ma siin vastu võtta külalisi. Nii et kui Tartusse satud, tule kindlasti külla! Kuna külalisi käib mul tavaliselt palju ja vastuseid kõiksugu küsimustele päritakse veel rohkem, siis otsustasin küsimused kokku koguda ja neile ühekorraga vastata, nii et kõik huvilised siit raamatust mu selgitusi lugeda võiksid. Selleks aga, et sa ka ise kodus ühtteist järele proovida saaksid, lisasin raamatusse mõned katsed. Rõõmsat avastamist!

Sinu Hull Teadlane 5

Sisukord UNIVERSUM

Kuidas tekkis maakera? 8 Kui suur on universum? 9 Kui kuum on Päike? 10 Kuidas saavad Kuu ja Päike vahel korraga taevas olla? 10 Kas Kuu ja Päike on ühesuurused? 12 Kuidas tekib päikesevarjutus? 12 Kuhu Päike öösel läheb? 13 Kuidas tekivad taevasse tähed? 15 Miks mõned tähed säravad eredamalt kui teised? 15

LOODUS Loodusnähtused

Millal sündis esimene inimene? 16 Miks ainult emad sünnitada saavad? 17 Miks lapsed oma vanematega sarnanevad? 18 Miks me magame? 18 Kui palju kasvavad juuksed ühe päevaga? 19 Miks inimesed riideid kannavad? 19 Kas ma näen peeglist samasugune välja kui päriselt? 20 Kas kõik inimesed oskavad ujuda? 21

Miks tuul puhub? 30 Kuidas pilvedest vihma sajab? 31 Miks äikese ajal müristab? 32 Mis on rahe? 32 Kuidas tekivad virmalised? 33 Miks vulkaan purskab? 34 Kas meres on mägesid? 35 Miks on vesi sinine? 35 Kas Must meri on must? 36 Kas merevesi kustutab janu? 37 Kuidas tekivad jäälilled? 37 Miks lumememm sulab aeglasemalt kui tavaline lumi maapinnal? 38 Miks lumi krudiseb? 39 Miks lumi on valge? 39 Miks on jää kõva, aga jäätis pehme? 39

Tervis

Puud, taimed

INIMENE Elu

Kas kommid on hammastele kahjulikud? 22 Miks me köhime ja aevastame? 22 Miks külmetudes palavik tuleb? 23 Kuidas töötab kraadiklaas? 23 Kas porgandid aitavad silmanägemist parandada? 24 Kuidas prillid näha aitavad? 24 Milleks on tarvis pisaraid? 25 Mis on taruvaik ja miks me seda kurku pritsime? 26

Miks on küüslauk tervislik? 26 Miks me higistame? 27 Kas haigutamine on nakkav? 28 Miks lähevad juuksed halliks? 28 Miks pea föönitades kiiremini ära kuivab? 29

Miks puulehed sügisel värviliseks muutuvad? 40 Miks okaspuudel sügisel okkad maha ei kuku? 41 Miks seened pärast vihma kasvama hakkavad? 41

Toit

Kust on pärit šokolaad? 42 Kuidas saab õietolmust mesi? 43 Kas piim läheb äikese ajal hapuks? 44 Kust saadakse suhkrut? 45

SISUKORD Kust tuleb sool? 46 Miks sibul nutma ajab? 46 Miks on mõned seened mürgised? 47 Mis on kasemahl ja kuidas see tekib? 47 Miks toitu sügavkülmutatakse? 48 Miks on puuviljad maitsvad ja värvilised? 48 Miks keedetud muna keerleb, toores aga mitte? 49

ELUSOLENDID LOODUSES Eesti loomad

Miks karu talvel magab? 50 Kas koertel on naba? 51 Kuidas kassid nurruvad? 51 Kuidas hobune püsti saab magada? 52 Milleks on siilil okkaid tarvis? 52 Miks hundid uluvad? 53 Miks loomad rääkida ei saa? 53

Eksootilised loomad

Milleks on kaelkirjakutel nii pikka kaela tarvis? 54 Miks kängurud hüppavad? 55 Miks on aafrika elevandil nii suured kõrvad? 56 Miks on lõvil lakk? 57 Miks on sebral triibud? 57 Mis värvi olid dinosaurused? 58 Miks on hiidpandad mustavalgekirjud? 59 Kas nokkloom on lind või loom? 59

Kalad, veeolendid

Kuidas kalad vee all hingata saavad? 66 Kuidas kalad magavad? 67 Kuidas tekivad pärlid? 67

HEA TEADA

Kuidas lennukid õhus püsivad? 68 Kuidas õhupalliga lennata saab? 69 Miks vesi tule kustutab? 70 Kuidas lambipirn põleb? 70 Miks on guaššvärvid purgis vedelad, aga paberil kuivavad ära? 71 Millest tehakse aknaklaasi? 72 Miks talvel tänavatele soola puistatakse? 72 Millal võeti kasutusele paberraha? 72 Miks on viiulil poogen, aga kitarril pole? 73 Miks on eesti keele tähed teistsugused kui vene keele tähed? 74 Millal ja miks leiutati raamatud? 74 Kust tuli eesti keelde õ-täht? 75 Millal leiutati esimene mobiiltelefon? 75

Linnud

Miks linnud laulavad? 60 Miks linnud elektritraadi peal istudes särtsu ei saa? 61 Miks rähn puid toksib? 61 Kuidas rändlinnud ära ei eksi? 62

Putukad

Kuidas liblikad söövad? 64 Kui kaua elavad liblikad? 64 Millest on tehtud ämblikuvõrk? 65 Kuidas herilased pesi ehitavad? 65

UNIVERSUM Kuidas tekkis maakera? Meie koduplaneet Maa hakkas tekkima umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi, aga päris valmis pole ta saanud tänini. Igatahes on Maa olnud miljardite aastate jooksul üsna eriilmeline. Kui päris alguses koosnes maakera väga tulisest, lausa keevast sulakivimist, siis hiljem hakkasid raskemad ained vähehaaval maakera keskele koonduma ning kergemad ained pinnale tõusma. Seal, kus kõva ja jahtunud maakoor oli veel õhuke, purskasid kuumad ja vedelad kivimid vulkaanidena maapinnale. Seejärel pommitasid sadade miljonite aastate jooksul maakera kõikvõimalikud kosmoses ringi lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Kokkupõrgetest komeetidega tekkisid maapinnale hiiglaslikud lohud ehk kraatrid, millest tulevikus said ookeanid. Samal ajal aga jätkasid vulkaanid purskamist ning koos sulakivimitega paiskus Maa seest välja ka veeauru ja süsihappegaasi, millest pikkamisi moodustus planeeti ümbritsev algeline õhukiht ehk atmosfäär. Sealt alates sai võimalikuks ka elu tekkimine Maal.

KATSE

Tee endale maakera

Kui sul on kodus plastiliini, siis saad sellega valmistada endale ühe korraliku maakera mudeli. Vaja läheb sinist, rohelist, pruuni, kollast ja punast plastiliini. Tee punasest plastiliinist väike kuulike, mis saab maakera tuumaks. Kollasest plastiliinist tee selle kollase kuuli ümber teine kiht. See on maakera vahevöö. Rohelise ja sinise plastiliiniga saad teha maismaa ja ookeani. Kuigi see ei ole päris täpne maakera mudel, saad selle abil siiski paremini asjast aru. Sellise maakera mudeli tegemiseks sain ma häid näpunäiteid Tartu tähetorni töötajatelt. Nad teavad väga palju rääkida tähtedest ja planeetidest. Mine uuri nende käest juurde!

UNIVERSUM

Kui suur on universum? Seda, kui suur on universum, on väga raske öelda. Kui mõelda, mis universumisse kõik ära peab mahtuma, siis on see lausa kujuteldamatult suur. Meie üsna pisike koduplaneet Maa moodustab koos kaheksa teise Päikese ümber tiirleva planeediga Päikesesüsteemi. Päikesesüsteem kuulub aga Linnutee galaktikasse, kus asub veel miljardeid tähti, millest paljude ümber tiirlevad samuti planeeditaolised taevakehad. Ainuüksi meie Linnutee galaktika on juba nii suur, et sellele mõtlemine paneb pea ringi käima. Ometi pole see veel kõik, sest ka galaktikaid on universumis miljoneid. Seega on universum kirjeldamatult suur. Ja lõppude lõpuks ei saagi universumi suurust täpselt kindlaks määrata, sest see paisub üha suuremaks.

Kuidas saavad Kuu ja Päike vahel korraga taevas olla? Oled ju sinagi mõnel õhtul märganud, et Päike pole veel õieti loojunudki, kui juba on Kuu taevasse tõusnud. Ometi ei tohiks see ju nii olla, sest päeval on taevas Päike, öösel aga Kuu. Kohe seletan. Maa liigub ümber Päikese ning Kuu omakorda ümber Maa. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele maakera veel ka pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Nii teeb Maa ööpäeva jooksul ühe täispöörde, nii et kui meil on öö, paistab Päike teisel pool maakera ja seal on päev.

Kui kuum on Päike? Päike üks miljarditest-miljarditest tähtedest kosmoses. Meie jaoks on aga just tema kõige tähtsam, sest ta on meie Päikesesüsteemi süda, mille ümber tiirleb nii meie koduplaneet Maa kui ka ülejäänud seitse Päikesesüsteemi planeeti. Selleks aga, et me oma koduplaneedil elada saaksime ja päikesesoojus 150 miljoni kilomeetri kauguselt meieni jõuaks, peab Päike olema väga kuum. Aga kui kuum ta siis ikkagi on? Tegelikult ei saagi sellele küsimusele väga lihtsalt vastata. Kohe seletan, miks. Päike nagu Maagi on enam-vähem ümmarguse kujuga. Kui Päikese pinna temperatuur on umbes 5500 kraadi, siis sissepoole minnes kasvab kuumus kiiresti, ulatudes päris keskel peaaegu 15 miljoni soojakraadini. Kui mõelda, et Eestimaal on suvel +30 kraadiga väga soe ilm ja 100 kraadi juures läheb vesi keema, siis on 15 miljonit kraadi lausa kujuteldamatult kõrge temperatuur.

Kui Maa teeb ühe täispöörde ööpäevaga, siis Kuu ühe tiiru ümber maakera umbes kolmekümne päevaga. Seega vahelduvad öö ja päev palju kiiremini, kui Kuu ühe tiiru ümber maakera jõuab teha. Nii juhtubki, et iga kalendrikuu mõnel päeval on Kuu ja Päike taevas samaaegselt. Ja kuigi me enamasti Kuud päevavalges ei näe, sest erinevalt Kuust kiirgab Päike valgust ja on väga hele, võime teda pilvisemal päeval taevas õrnalt kumavana siiski märgata.

Muide, kas sa teadsid, et Georg W Friedrich ilhelm S kes tööt truve, as Tartu tähetor oli esim nis, ene mee s maailm kes mõõ as, tis tähe kauguse Maast?

UNIVERSUM

KATSE

Kuidas Kuu ja Päike taevas liiguvad Selle eksperimendi jaoks on vaja kahte palli ja head kujutlusvõimet. Kujuta ette, et sina oled Maa ja leia endale üks parajas suuruses pall, mis on Kuu (sobib nii tennisepall, kui ka ükskõik milline suurem pall). Nüüd leia endale veel üks pall, mis oleks Päike. Aseta Päike näiteks kapi peale nii, et see oleks su silmade kõrgusel.

Nüüd keera Päikesele selg, seisa sellest eemale ja võta kätte pall, mis on Kuu. Hoia Kuu-palli väljasirutatud kätega enda ees. Pööra ennast aeglaselt ja vaata, kui palju tuleb ennast pöörata, et sa ilma pead liigutamata näeksid korraga nii Päikese-palli kui ka Kuu-palli. Nagu näed, juhtub seda päris tihti, et Kuu ja Päike on korraga taevas. See sõltub Kuu asendist Maa ja Päikese suhtes. Aga kuna see on nii tavaline nähtus, siis enamasti ei panda seda tähelegi.

Kas Kuu ja Päike on ühesuurused? Kui üles taevasse vaadata, siis tunduvad Päike ja Kuu tõesti enam-vähem ühesuurused taevakehad olevat. Päriselt see aga siiski nii ei ole. Kui Päikese läbimõõt on umbes 1,4 miljonit kilomeetrit (seega mahuks Päikese sisse peaaegu 109 Maa-suurust planeeti), siis Kuu läbimõõt kõigest 3476 kilomeetrit. Seega on Kuu Päikesest tervelt 400 korda väiksem. Aga miks nad siis hoolimata sellest, et üks on hiigelsuur ja teine üsna väike, meile üpris ühesuurustena paistavad? Vastus on imelihtne. Kuna pisike Kuu on hiiglaslikust Päikesest meile umbes 400 korda lähemal, paistabki ta Päikesega enam-vähem ühesuurune olevat. Nagu ikka – mida kaugemalt mingit asja vaatame, seda väiksem see meile tundub.

Kuidas tekib päikesevarjutus? Kuigi päikesevarjutust on aastatuhandeid nähtud ja kardetud, ei osatud seda kaua aega seletada. Tegelikult on seletus üsna lihtne. Teatavasti tiirleb Maa koos teise seitsme planeediga ümber Päikese, ümber Maa aga tiirleb omakorda Kuu. Kui Kuu aga juhtub Maa ja Päikese vahele sattuma, varjab ta meie eest päikesevalguse ning kümmekond minutit ongi õues päris hämar. Seejärel liigub Kuu edasi ning päikesekiired jõuavad jälle maale – päikesevarjutus on möödas. Päikesevarjutust on küll põnev jälgida, aga ära seda siiski kunagi palja silmaga tee, ikka ainult läbi kaitsvate päikeseprillide!

UNIVERSUM Kuhu Päike öösel läheb? Kummaline küll, aga kui õhtul pimedaks läheb ja Päikest enam näha pole, siis ei tähenda see, et Päike kuskile ära läheks. Hoopis meie oleme need, kes Päikesele selja keeravad. Kuidas nii? Nagu sa tead, liiguvad kõik Päikesesüsteemi planeedid – sealhulgas meie koduplaneet Maa – ringiratast ümber Päikese. Kui Maa ainult ümber Päikese liiguks ja üldse end ei pööraks, oleks teisel pool maakera kogu aeg öö.

Et aga terve maakera järgemööda päikesevalgust saaks, siis lisaks ümber Päikese liikumisele Maa veel ka pöörleb. Seepärast ongi nii, et kui õhtu hakkab saabuma, keerame meie koos maakeraga Päikesele selja, et samal ajal saaksid inimesed, loomad ja taimed teisel pool Maad päikselist päeva nautida. Õnneks aga ei kesta öö pikalt – vaevu oleme oma une ära maganud, kui meie maakerapool keerab näo jälle Päikese poole ning taas algab uus päev.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat valmis koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga.

Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik Toimetanud Tiina Tammer Tekst © Mihkel Truman Katsed ja eksperimendid © Arle Puusepp, Annika Pindis Illustratsioonid © Andres Varustin Fotod © Shutterstock © Tammerraamat, 2016

ISBN 978-9949-565-53-5 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee