Imetabased jõulud

à

IMETABASED JOULUD KUIDAS ERINEVAD RIIGID TÄHISTAVAD JÕULE

à

KOOSTANUD ALL AN ESPENBERG

à à

à

4

à

à à

à

Kui jõulud vallutavad maailma, hakkavad inimesed maailma eri paigus tegema ettevalmistusi nende tähistamiseks.

Vaatame, kuidas nad seda teevad ja jõule tähistavad. à à

à

à

à

Selles raamatus on ülevaade kümnete riikide jõuluaja tavadest Teada-tuntud tegutsemise kõrval leiate siit ka palju ootamatut ja üllatavat.

.

à à

à

à

à

à

à

à

à

à

5

à

Kujundanud ja joonistanud Angelika Schneider Toimetanud Kadri Põdra © Allan Espenberg © Tammerraamat, 2015 ISBN 978-9949-565-10-8 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee

à

6

à

SISUKORD

à 9

Jõuluettevalmistused 21

Jõulupuu ehtimine, küünalde süütamine 47

Eriskummalised jõulupuud 61

Kingitoojad 79

Eriskummalisi seiku jõuluvanadest 87

Kingitused 101

Kombed 147

Ennustamine 153

Keelatud tegevused 161

Mängud ja etendused 175

Jõululaud 185

Söögid ja joogid 219

Jõulusõnu erinevates keeltes

à

7

à

à

JOULUETTEVALMISTUSED

à

à

EESTI

à Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, talistepüha ja vorstipühad. Sõna „jõul” on eesti keelde tulnud arvatavasti muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi.

Jõuludeks tapeti siga. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et valmistada jõuluvorstid ja muud piduroad ning panna käima jõuluõlu.

Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ning põrandat võis järgmine kord pühkida alles pärast jõule.

Vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.

Samuti valmistati jõuluehted ja kaunistati nendega kogu majapidamine.

SOOM E, EESTI, SAKSAM AA, AUSTRIA, UNGARI, ROOTSI jpt

à Jõulude ootamise teevad lastele meeldivamaks ja kergemaks nn jõulu- ehk advendikalendrid, mis koosnevad 24 päevast ja lõpevad jõululaupäevaga. Kalender näeb välja nagu papist majakene koos avanevate akendega, mille tagant võib leida kompvekke, õnnesoovidega kirjakesi, pilte või pisikinke.

Esimesed teated advendikalendrist pärinevad 19. sajandi esimesest poolest, kuid traditsiooniks kujunes see 20. sajandi alguses Saksamaal, kui 1903. aastal trükkis Müncheni kirjastaja Gerhard Lang esimese laste advendikalendri.

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

11

à

LEEDU

à Enne jõule koristatakse kogu maja, vahetatakse voodiriided, pestakse end puhtaks ja pannakse selga puhtad riided. See pidavat kaitsma kurjuse ja haiguste eest. Jõuludeks peavad olema kõik suuremad tööd lõpetatud ja kõik võlad tasutud.

Jõululaupäeval tõustakse vara üles, et hiljem oleks kogu aasta kerge ärgata.

POOL A

à Kui jõulutoitude valmistamine on enamasti naiste õlul (valmis tuleb saada mitme päeva toit), siis meeste peamine kohustus on mooniseemnete purustamine. Seda tehakse traditsiooniliselt käsitsi uhmris või mõnes muus nõus, mitte ei kasutata kaasaegseid köögikombaine. Kuna moone on vaja väga paljude toitude valmistamisel, kulub selleks tööks üsna palju aega ja jõudu. Lapsed jooksevad sel ajal köögis ringi ja nuruvad magusat uhmrinuia limpsida (moonid on segatud suhkruga), kuid seda lubatakse ainult poistele, sest kui tüdrukud seda limpsiksid, saaksid nad endale abikaasaks kiilaka mehe.

à

à

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

12

à

OLEN S IN U MEES

LÄTI, SOOM E jpt

à Esimesel advendil süütab pere noorim laps esimese küünla, järgmisel pühapäeval vanim laps teise küünla, kolmandal pühapäeval läidab kolmanda küünla pereema ja viimase süütab vahetult enne jõule perekonnapea.

Enne tegelikke jõule peetakse pisi- ehk minijõule (pikkujoulu), mida hakati laiemalt tähistama pärast Esimese maailmasõja lõppu. See aeg algab neli nädalat enne jõule ehk esimesel advendil. Linnades avatakse jõulutänavad, kauplustes mängitakse jõululaule ja hakatakse pihta jõululaatadega.

Minijõulude laual on traditsiooniline riisipuder koos kuivatatud puuviljadest tehtud kisselliga ning vormiroad, marineeritud kala ja jõulusink. Juuakse sel peol peamiselt glögi. Peokavas on lõbusa aastakokkuvõtte ehk „jutluse” kuulamine ning ka laulud, mängud, näitemängud, õnnitlused ja lustakate kingituste vahetamine on algusest peale peo juurde kuulunud. Minijõule peetakse koolides, asutustes, kontorites ja raekodades.

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

13

à

SOOM E

à Jõululaupäeval käiakse enne jõulutoitude kallale asumist koos terve perega saunas. Saun jäetakse pärast küdema, et hingedki saaksid end puhtaks pesta. Saun on puhtuse sümbol ja püha koht ning seal ennast soojendamas ja lõõgastamas käia on iidne tava. Saunas viiakse läbi paljud muudki olulised toimingud, nagu näiteks sünnitamine, suremine ja haigete ravimine.

SOOM E, ROOTSI, NOR RA

à 13. detsembril tähistatav luutsinapäev ehk Lucia mälestuspäev on tuntumaid tähtpäevi ja see tähistab jõuluperioodi algust. Vahetult enne uusaastat valivad lapsed koolides, külades ja linnades valguskuninganna Lucia.

Talle pannakse selga valge kleit, ümber punane vöö ja pähe igihaljas kroon põlevate küünaldega (väga väikeste laste puhul elektriküünaldega). Lucia toob lastele kingitusi ja koduloomadele maiustusi: kassile piima, koerale kondi, eeslile porgandi. Paljud väiksed tüdrukud panevad end Lucia moodi riidesse, kuid ilma küünaldeta, ning neid nimetatakse pruutneitsiteks (tärnor). Poisid võivad samuti end kaunilt riietada ja neid kutsutakse siis tähepoisteks (stjärngossar).

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

14

à

ROOTSI

à Muretsetakse küünlaalus nelja küünlaga. Neli pühapäeva enne jõule süüdatakse esimene küünal, millest lastakse vaid veerandi jagu ära põleda. Nädala pärast pannakse põlema kaks küünalt – eelmisel pühapäeval kustutatu kõrvale lisatakse uus. Kolmandal pühapäeval süüdatakse kolm küünalt ja viimasel pühapäeval enne jõule pannakse põlema kõik neli küünalt, mis jätab mulje põlevast küünlamäest, kuna iga küünal on erineva pikkusega.

ROOTSI

à Üks tähtsamaid jõulusümboleid on hiigelsuur, umbes 13 meetri kõrgune jõulusokk (julbocken i Gävle, Gävlebocken), mida on Gävle linnas advendiajaks püstitatud alates 1966. aastast. Omamoodi traditsiooniks on kujunenud ka selle õlgedest skulptuuri lõhkumine või põletamine: poole sajandi jooksul on kits jõuludeni vastu pidanud vaid 12 korral, ülejäänud aastatel on see langenud vandaalide ja püromaanide ohvriks.

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

15

à

HISPAANIA

à Tähtis jõulusündmus on jõululoterii El Gordo, mis on pühad sisse juhatanud 19. sajandi algusest saadik.

Iga aasta 22. detsembril jälgivad inimesed televiisorite ees võidunumbrite loosimist (Sorteo de Navidad), mida televisioon kannab üle kui pidulikku rituaali, kus lapsed teatavad võidunumbreid lauldes. Kogu tseremoonia kestab vähemalt kolm tundi. Tegemist on maailma vanima tegutseva ja suurima auhinnafondiga loteriiga. Loosimist peetakse ka hetkeks, kui jõulud jõuavad ametlikult Hispaaniasse ja pidustused võivad alata. Kui seekord õnn ei naeratanud, siis on võimalus osaleda kolmekuningapäeval toimuval järgmisel loosimisel El Niño.

KREEKA

à Enne jõule on kombeks puhastada kodune ahi või kamin.

Selle protseduuri eesmärk on välja rookida kogu mööduva aasta tuhk, puhastada suitsulõõrid ja korsten selleks, et kurjad vaimud ja deemonid ei pääseks uuel aastal majja.

PRAHT J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

16

à

MALTA

à Neli-viis nädalat enne jõulupühi külvatakse majade pimedatesse nurkadesse nisu ja muud teravilja ning pühadeks tärkavad seemnetest valged võrsed, mis meenutavad jõuluvana habet ja mida kasutatakse Jeesuslapse ja tema sõime kaunistamiseks.

F ILIPIINID

à Kõige pikemate jõuludega riigis algavad pidustused septembri lõpus ja lõppevad jaanuari keskpaigas.

Ametlikult algab jõuluaeg siiski detsembri keskel.

E TIOOPIA

à Jõuludeks valmistudes ostetakse kits või lehm (vaesemad pered panevad rahad kokku), kes tapetakse jõuluprae saamiseks. Odrast ja maisist valmistatakse traditsioonilist alkohoolset jooki (tella), mis kanguselt on sarnane õllega.

Veel tehakse kohalikku meeveini (tej).

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

17

à

VENEM AA

à

Jõulud on alati olnud suur püha – kõigi pühade ema –, mida oodatakse terve aasta ja mille tähistamiseks valmistutakse kogu aasta vältel. Kõige hoolikamad ettevalmistused sattuvad jõulude-eelsele õhtule, kui koristatakse põhjalikult toad ja hoov, pestakse end saunas puhtaks, pannakse selga uuemad riided, ehitakse kuusk ning valmistatakse peolauale apostlite arvust tulenevalt 12 rooga.

ROOG F IL I PP US E AUKS

ROOG JAAKOBUS VAN EMA AUKS

ROOG MAT TEUS E AUKS

ROOG JUUDASE AUKS

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

18

à

ROOG JAAKOBUS NOOREMA AUKS

ROOG BARTOLO M E USE AU KS

ROOG TA DD EUS E AUKS

ROOG AN DR E A S E AU KS

KÕH T 12 APO STL I AU KS

ROOG J O HA N N ES E AU KS

ROOG TOOMA S E AUKS

ROOG SI I M O N I AU KS

ROOG PEE TRUSE AUKS

J Õ U L U E T T E VA L M I S T U S E D à

19

à

à

JOULUPUU EHTIMINE, KUUNALDE SUUTAMINE

à

à

Paljudes riikides on jõulude oluline sümbol tuppa toodud jõulupuu, mille kaunistamisega tegelevad enamasti lapsed.

OLEN K UUSEL APS

J Õ U L U P U U E H T I M I N E , K Ü Ü N A L D E S Ü Ü TA M I N E à

23

à

EESTI

à Kuuski ehitakse klaaskuulide ja jõulumunadega, aga ka küünalde, inglikeste, lumehelveste, poekommide, piparkookide ja õuntega. Kaunistatud kuuske hoitakse toas tavaliselt jõululaupäevast kolmekuningapäevani. Lisaks toakuusele ehitakse tuledega mõni puu oma ukse ees või aias. Mõnel pool on saanud tavaks ehtida metsas kuusk ka metslindudele ja -loomadele. Eheteks on sellisel puul enamasti söödavad asjad.

Akendele asetatakse advendiküünlad, majad kaunistatakse laternatega. Õlgedest valmistatakse jõulukaunistusteks looma- ja inimkujusid, õlest riste, viljapeadega punutisi, jõulukroone ja muud.

Kroonik Balthasar Russow kirjutas 1584. aastal Tallinnas püstitatud jõulukuusest: „Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule, kusjuures ka tulevärgimeestel suuremaks toreduseks tuli rakette õhku lasta.”

J Õ U L U P U U E H T I M I N E , K Ü Ü N A L D E S Ü Ü TA M I N E à

24

à

SAKSAMAA

à Esimesed kirjalikud teated jõulukuusest (Weihnachtsbaum, Christbaum, Tannenbaum) pärinevad 16. sajandist. Näiteks on seda mainitud Mainzi linna 1527. aasta aktis. Ühes 1561. aasta Saksa dokumendis aga öeldakse, et jõulude ajal ei tohi majas olla üle ühe kuusepuu. 1605. aastal on kirjutatud, et inimesed püstitasid tuppa jõulukuuski.

Laialt levinud arusaama kohaselt olevat olnud esimene inimene, kes ehtis jõulukuuse küünaldega, Martin Luther. Ühel talveõhtul koju minnes ja samal ajal jutlust ette valmistades tunnetanud ta puulatvade vahel helkivate briljantsete tähtede vastu suurt austust ja lugupidamist.

Et näidata seda ilu ka oma perele, toonud Luther suurde tuppa kuuse ja pannud okstele küünlad põlema.

Jõulupuus püütakse ühendada Kristuse sündi ja paradiisiaia õunapuud. Sestap hakati kuuske kaunistama jõulutuledega, mis sümboliseerisid Kristuse sündi, ning ümmarguste jõuluehete ja küpsistega, mis asendasid õunu.

Jõulupuu ehtimine käib salaja, tuledes ja ehtes kuuske näeb kogu pere alles jõuluõhtul.

Olulisel kohal on kodu kaunistamine. Aknad ehitakse jõuluküünalde ning paberist või plastist jõulukaunistustega. Paljudes kodudes on kuuseokstest tehtud advendipärg nelja küünla, männikäbide ning punaste ja roheliste lintidega, aga samuti puust sõimeke, kus magab Jeesuslaps.

J Õ U L U P U U E H T I M I N E , K Ü Ü N A L D E S Ü Ü TA M I N E à

25

à

ROOTSI, SOOM E

à Viimasel pühapäeval enne jõule valitakse välja jõulupuu, mis tuuakse tuppa 23. detsembril. Sageli kaunistatakse kuusk erinevate maade lippude ja õlest valmistatud kujudega (himmeli).

13. detsembril alanud jõulupidustused saavad lõpu 13. jaanuaril ehk nuudipäeval ehk kanutipäeval (tjugondedag jul, tjugondag Knut, nuuttipäivä), kui toast viiakse välja kuusk ja korjatakse kokku jõulukaunistused.

SOOME

à Jõulude sümboliks on kujunenud hüatsint, mis 19. sajandil oli peaaegu ainus taim, mis õitses talvel. Kui varem oli hüatsint vaid roosat värvi, siis tänapäeval on võimalik omandada ka valget või sinist taime. Siinkohal on huvitav, et sinist ja valget värvi peetakse jõuluvana (joulupukki) lemmikvärvideks. Peamine jõuluvärv on siiski punane, mida kohtab nii kodukaunistustes (laudlinad, küünlad, kuuseehted, lilled) kui ka rõivastes. Samuti kasutatakse kuldset ja rohelist.

Tänavad ja majad ehitakse värviliste vanikute, kuuseokste ja jõulupärgadega ning valgustatakse küünalde ja lampidega. Kaunistused võetakse maha 6. jaanuaril.

J Õ U L U P U U E H T I M I N E , K Ü Ü N A L D E S Ü Ü TA M I N E à

26

à

ROOTSI

à Jõulukuusk võidakse tuppa tuua detsembri algul, kuid sagedamini siiski paar päeva enne jõululaupäeva.

Jõulupuu ehitakse küünalde, elektrilampide, Rootsi lippude ja klaaskuulidega, samuti õlekõrtest valmistatud tähtede, päikeste ja lumehelvestega, väikeste värviliste puitloomadega ja kirjus paberis kõveraks painutatud pulgakommidega.

NOR RA

à Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi.

Kuusk on kombeks pärast jõule otse majakaminas ära põletada, et terve aasta jooksul ei kaoks majast valgus ja soojus. Tuhk jäetakse pikaks ajaks kaminasse, et meelitada ligi õnne, edu ja heaolu. Kuuse asemel tuuakse tuppa sageli ka mänd või nulg.

J Õ U L U P U U E H T I M I N E , K Ü Ü N A L D E S Ü Ü TA M I N E à

27

à