Jänesepoeg otsib sõpra

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kujundanud ja pildid joonistanud Catherine Zarip © Leelo Tungal © Tammerraamat, 2015 ISBN 978-9949-526-90-1 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee

Leelo Tungal

JÄNESEPOEG OTSIB SÕPRA Pildid joonistanud Catherine Zarip

Jänesepoeg Joosep kolis koos oma isa-emaga teise metsa elama.

Mets oli suur ja haljas, jäneste uus kodu ilus ning mugav ja isa-ema töökoht – porgandikaevandus – asus lähedal, paarisaja hüppe kaugusel.

Muidu oli uues kodus kõik hästi, ainult et Joosepi vanad head sõbrad ja lasteaiakaaslased jäid kõik endisesse elupaika maha ning kui ema ja isa hommikul tööle ruttasid, siis sai jänesepoeg väga kurvaks. „Ära nukrutse, poju!“ lohutas teda ema. „Tulen sind lõunavaheajal vaatama ja võib-olla toon siis midagi maitsvat kaasa! Naerata nüüd, Joosep, kas või mokaotsast!“ Aga Joosep ei naeratanud, vaid tõmbas suu kitsaks kriipsuks kokku ja kõigutas taburetil istudes pahuralt jalgu.

„Teie lähete kahekesi tööle, aga mina olen täitsa üksi,“ vigises ta kurvalt. „Minul pole mitte kedagi! Mul pole muud kui üks suur üksindus…“ „Poiss, see on patujutt!“ pahandas isa. „Endal tuba mänguasju täis, riiulid pildiraamatute all lookas – ja tema kurdab üksinduse üle!

Minul oli lapsena ainult üks mänguasi – puust kiikorav – ja seegi lombakas ning hõreda sabaga. Kuid niisugust sõna nagu „üksindus“ ma ei tundnud ega tunne siiamaani! Majas on mänguasjauputus, aga tema kurdab üksinduse üle! Sellised need tänapäeva jänesepojad on…“