JÕULUD jutustavad
JÕULUEHTEID, MÄNGUASJU JA POSTKAARTE TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMIST
JÕULUD JUTUSTAVAD
5
MIS ON JÕULUD?
7
JÕULUD EESTIS
15
JÕULUPUU
27
JÕULUEHTED JA NÄÄRIEHTED
35
KINGITUSED JA MÄNGUASJAD
81
JÕULUMAIUSTUSED
101
POSTKAARDID
107
INGLIKE Krepp-paberist inglikese valmistaja on teadmata, tõenäoliselt pärineb see 20. sajandi teisest poolest.
3
4
LAPSUKE Lapse pead kujutav jõuluehe on valmistatud vatist ja riidest ning kaetud värviga. Ilmselt pärineb see 20. sajandi esimesest poolest. Mänguasjamuuseum ostis selle koos paljude teiste vanaaegsete jõuluehetega ühelt kollektsionäärilt 2000. aastal.
5
JÕULUD JUTUSTAVAD Jõulud on aeg, mis puudutab meid kõiki. Me valmistume jõuludeks, tähistame neid, me kurvastame, kui jõulud läbi saavad. Jõuluajal on eriline koht meie südametes ka seepärast, et peaaegu igaühe lapsepõlve armsamate mälestuste hulka kuulub mõni hetk kuuse ehtimisest, jõuluvana saabumisest või kingipaki avamisest. Nädalatepikkune jõuluootus, vanemate sosistamine ja krabistamine seinakapi juures, magusatest lõhnadest tulvil köök, kuuse tuppatoomine ja ehtimine, küünlahelk jõuluehte ümaral põsel, kingiks saadud nukk või karu, tädilt tulnud piltpostkaart – need on vaid mõned jõuludega kaasas käivad erilised asjad ja emotsioonid. Tartu Mänguasjamuuseum on paik, kus talletatakse ja tutvustatakse lapsepõlvega seotud mänguasju, mälestusi ja tundeid. Muuseumi kogudes leidub nukkude, mänguautode, kaisukarude ja muude mänguasjateemaga seotud esemete kõrval ka suur hulk kuuseehteid, jõulu- ja näärivanakujulisi figuure, jõulu- ja uusaastapostkaarte, vanu fotosid ning südamlikke meenutusi. Kõik need on muuseumisse jõudnud kellegi kodust. Kunagi on need kaunistanud
6
jõulu- või nääripuid, välja tulnud laste kingipakkidest või jäädvustatud inimeste poolt. Kuna selliste asjadega on seotud mitmeid lugusid ja tundeid, rohkelt mälestusi ja ilusaid hetki, pole paljud raatsinud oma kuuseehteid ja lapsena jõulukingiks saadud mänguasju ära visata, vaid toonud need muuseumisse säilitamiseks ja teistele näitamiseks. Sama lugu on ka postkaartide ja fotodega, mida on alles hoitud, aeg-ajalt vaatamiseks välja võetud ja lõpuks koos teiste asjadega muuseumile üle antud. Jõulud on jagamise ja meenutamise aeg. See raamat jutustab mänguasjamuuseumisse antud asjade kaudu lugusid jõuludest, selle erilise ajaga seotud kommetest ja ajaloost, aga ka lähedastega koos olemise rõõmust ning kaunitest hetkedest jõulupuu ümber. Sõpradega ühiselt piparkooke küpsetades või perega koos jõulukuuske ehtides on hea aeg ka oma mälestusi ja lugusid rääkida. Nii sünnivadki meenutamist väärt hetked ning tõeline jõulutunne.
Triin Vaaro, Tartu Mänguasjamuuseumi direktor
7
MIS ON JÕULUD? Jõule on peetud juba ammustest aegadest alates. Tänapäeval tähistatakse jõuluaega kogu maailmas, ainult kombed ja traditsioonid on maades pisut erinevad. Kõikjal oodatakse jõuluvana ning ehitakse jõulukuuski, lauldakse jõululaule ning saadetakse jõulukaarte. Levinud on jõulupärgade, jõulusokkide ja teiste jõulukaunistuste ülesriputamine ning jõulusõimede sättimine. Traditsiooniliselt seostatakse jõulupüha ristiusuga ning Jeesus Kristuse sünnipäevaga. Tegelikult tähistati aega, mil päike kõrgemale taevasse kerkis ning päevad pikemaks muutusid, juba varemgi, paganlikul ajal. Kristlikud preestrid mõistsid, et kui nad ühendavad päikese ja Kristuse sünnipäeva, on kergem uut usku inimestele vastuvõetavaks teha. Tänaseks päevaks on jõule kui üht läänemaailma suurimat ja uhkemat püha peetud juba üle 1600 aasta.
8
Meile tuntud nimetus „jõulud” pärineb eelkristlikust ajast, vanadest germaani keeltest. On teada, et paganlikud germaani rahvad tähistasid talvist pööripäeva pühaga, mida nad kutsusid yule’ks. Kahjuks on see nimetus nii vana, et teadlased pole suutnud kindlaks teha, mida see sõna algselt tähendas või miks hakati sellega tähistama aasta kõige olulisemat pidupäeva. Aja jooksul levis see nimetus vanasse inglise keelde ja skandinaavia keeltesse ning sealtkaudu ka meile. Jõulud algavad jõululaupäeval, 24. detsembril ning jõuluaeg lõpeb 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval. Jõulud on vaikuse ja rahu aeg, mil andestatakse ja lepitakse. Samuti on see külluse aeg, mida seostatakse viljakusriituste ning esivanemate austamise kommetega. Tõeliselt püha ja pidulik meeleolu valitseb kolm päeva, mil traditsiooniliselt tähistatakse Kristuse sündimist. Jõuludele eelneb aeg, mida nimetatakse advendiks ehk Kristuse tulemise ajaks. Algselt valmistuti advendiajal jõulude tulekuks paastu ja kokkuhoiuga, kuid hiljem muutus see rõõmsaks jõuluootuseks, mida tähistatakse küünalde põletamise ning jõulukalendrites akende avamisega. Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõuludeni.
9
10
Euroopas on kõige pidulikum päev jõululaupäev, mil süüakse pidusööki ning jagatakse kingitusi. Mõnel pool leitakse need koos nimesiltidega jõulupuu alt, teisal toob aga kingitusi jõuluvana. Lastele kingitusi toovate jõuluvanade traditsioon sai alguse 19. sajandi esimesel poolel Ameerikas. Ingliskeelse nime Santa Claus laenas sealne jõuluvana ühelt kristlikult pühakult. Tegelikult võis sarnaseid kinke jagavaid tegelasi detsembrikuus kohata erinevates Euroopa maades juba varasematelgi aegadel, kuid punase kuue ja pika valge habemega jõulutaat on laialdasemalt tuntud alles kakssada aastat. Mõnedes Kesk-Euroopa maades saavad lapsed kingipakke juba 6. detsembril ehk Püha Nikolause päeval, aga näiteks Venemaal tähistatakse jõule alles 7. jaanuaril. Inglismaal ja Ameerikas on kõige tähtsam jõulude esimene püha ehk 25. detsember, mil osaletakse jumalateenistustel, korraldatakse pidulik jõululõuna ning avatakse kingitusi. Austraalias on aga detsembris suvi, jõule küll tähistatakse ning kodusid kaunistatakse, kuid pidu peetakse millalgi jõululaupäeva ja uue aasta vahel. Aafrika ja Aasia maad on oma jõulutraditsioonid laenanud peaasjalikult Euroopast ja Ameerikast ning põiminud sinna kohalikke kombeid.
11
POSTKAART 1920. aastad
12
13