Juku, s채채sk ja elevant 444 lasteanekdooti loomariigist Koostanud Leelo Tungal
Kaanepildi joonistanud Sergei Belozjorov Kujundanud Villu Tammer Toimetanud Monica-Linde Klemet © Leelo Tungal © Tammerraamat, 2014 ISBN 978-9949-526-35-2 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee
--Mida ütles sääsk, nähes Jukut voodis magamas? “Oo, täna saab jälle voodis hommikust süüa!” --Kaks sääske lendavad linnast maale. Korraga röögatab üks: “Ai, pagan!” “Mis lahti?” küsib teine kaastundlikult. “Ah – kärbes lendas silma!” --Mille järgi tunned ära lõbusa mootorratturi, kes läbib kogu tee, naeratus näol? Selle järgi, et tal on kõik hambavahed sääski täis. ---
3
--Putukad arutavad, kes neist on inimeste meelest kõige ilusam. “Minu täppe on inimesed alati imetlenud!” ütleb lepatriinu. “Mõni asi,” muigab prussakas. “Minu jaoks käivad nad ekstra keemiapoes igasuguseid pritsimisvedelikke ostmas!” “Rääkige mis te räägite,” teatab koiliblikas, “aga tarvitseb mul ainult korraks välja ilmuda – kohe hakkavad kõik inimesed käsi plaksutama!” --“Selles keeksis, mille ma teie ärist ostsin, oli tervelt neli prussakat!” teatab pahane ostja. Müüja naeratab lahkelt: “Kui te mulle need prussakad tagasi toote, siis annan teile vastu neli rosinat, kellega õnnetud loomakesed segi aeti!” ---
4
--“Teie poeg joonistas klassitahvlile sihukese kärbse, et ma põrutasin oma käe ära, kui seda maha lüüa püüdsin!” kaebab õpetaja Juku isale. “Ah, see pole midagi – eile maalis ta meie vanni sellise krokodilli, et ma hüppasin hirmuga läbi vannitoa ukse koridori!” kiidab isa. --Matemaatikatunnis püüab õpetaja Jukule lahutamistehet selgitada: “Oletame, et mu laual on viis kärbest ja ma taban üht neist kärbsepiitsaga. Mitu kärbest jääb alles?” Juku mõtleb hetke ja teatab: “See üks, kelle te maha lõite!” --Kärbes kihutab tsikliga bensiinijaama ja küsib: “Kui palju maksab üks tilk bensiini?” “Ei midagi!” “Väga hea! Tilgutage mulle siis paaki kümme liitrit!” --5
--“Kokatädi, mu supis on kärbes!” “Ei tea, mis sel küll arus on? Tavaliselt jõuavad nad ikka magustoidu ära oodata...” --“Kokatädi, mida see kärbes seal supikausis teeb?” “Paistab nagu kaugushüppe moodi olevat...” --“Juku, kus on kärbsed talvel?” “Seda ma ei oska öelda, aga ma soovitaksin neil suvel ka samasse paika jääda!” --Miks on sõnnik hea asi? Viis miljonit porikärbest ei saa ju eksida, kui nad seda nagu ühest suust kinnitavad! ---
6
--Kaks kärbsest jalutavad laes. “Kui ikka aus olla, siis on inimesed kärbestest mitu korda rumalamad!” teatab üks. “Miks sa nii arvad?” küsib teine. “Sa vaata, kui palju raha ja aega nad kulutavad lagede remontimiseks – ja ise käivad siiamaani ikka ainult põrandal!” --Kaks porikärbest tiirlevad loomalauda ümber. “Lähme lõunat sööma!” kutsub vanem porikärbes nooremat. “Ühtlasi teeme tutvust kärbseneiudega – vaata, kui kenakesed nad seal on!” Ka noorem porikärbes tunneb kombeid. Enne maandumist küsib ta kärbsepreilidelt ülima viisakusega: “Vabandage, daamid, kas see sõnnikuhunnik on vaba?” ---
7
--Porikärbes tuleb välismaalt ja leiab oma pere sõnnikuhunnikult õhtust söömas. “Kas teate, kui õudne on see piiritagune elu! Te ei kujuta ette, kui puhtaks on nad seal kõik laudaseinad ja -põrandad küürinud!” Porikärbse lapsed hakkavad öökima. Proua Porikärbes pahandab abikaasaga: “Kuidas sa küll nii mõtlematu oled! Söögi ajal tuled lastele sellist südant pahaks ajavat juttu rääkima!” --“See putukatõrjeõpetus, mille tõrjevahendi karbist leidsin, on erakordselt tõhus!” kiidab Juku ema. “Head kõvad kaaned – tänagi tapsin selle raamatukesega kolm kärbest!” ---
8
--Ühel päeval kooli tulles on Jukul pahem kõrv tohutult paistes ja punane. “Mis juhtus, Juku?” küsib õpetaja. “Käisime eile isaga kalal ja kärbes istus mu kõrva peale...” “Kas see oli tige ja mürgine kärbes?” “Ei, täitsa tavaline – isa lõi ta ainsa aerulöögiga maha.” --Loodusõpetuse tunnis jutustab õpetaja liblikatest: “Ja leidub ka selliseid liblikaid, kes elavad üheainsa päeva!” “Õnneseened!” kostab tagapingist Juku hääl. “Mis neil viga – terve elu saavad sünnipäeva pidada!” ---
9