Katame laua

KATAME LAUA

Reelika Eerik Sirje Rekkor

KATAME LAUA Kuidas katta lauda ja võtta vastu külalisi

Fotod: Andrus Poolakese

Kujundanud Villu Tammer Toimetanud Kadri Põdra Tekst © Reelika Eerik, Sirje Rekkor Fotod © Andrus Poolakese © Tammerraamat, 2017 ISBN 978-9949-616-18-3 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee

Sisukord 6

Sissejuhatus

9

Söömise, söögivahendite ja lauakatmise ajaloost

25

Lauakatmine – see on imelihtne

65

Suupistelaud

79

Rootsi laud

91

Kohvi- ja teelaud

103

Pidulik lõuna- ja õhtusöögilaud

127

Aias ja õues laua katmine

137

Pidulike sündmuste planeerimine ja korraldamine

143

Teemalauad

175

Külaliste vastuvõtmine

179

Lauakombed

191

Külaliste lahkumine

Sissejuhatus Lauakatmist ja erinevate peresündmuste tähistamist käsitleva raamatu koostamise mõte on meie peades mõlkunud juba aastaid. Põhjusi, miks just selline raamat võiks vajalik olla, on meie arvates mitu. Esiteks võiks tohutu hulga kokaraamatute kõrval olla ka üks kokkuvõtlik lauakatmise ja külaliste vastuvõtmise raamat, mida oleks võimalik ikka ja jälle avada, kui mõni perele oluline sündmus lähenemas. Seda mõtet on toetanud arvukate samal teemal läbi viidud koolitustel osalejate tagasiside. Teiseks on olnud soov aastakümneid kogutud teadmised, oskused, kogemused ja nipid kokku koguda ning neid laiema lugejaskonnaga jagada. Ja muidugi on meile tähtis kiir- ja valmistoidu, tänava- ja karbitoidu ajastul hoida ning arendada toidukultuuri.

Raamat põhineb nii meie isiklikel kogemustel ning varem avaldatud teostel ja artiklitel kui ka teistelt autoritelt pärit allikatest kogutud teadmistel. Kindlasti ei ole tegu õpikuga ega ainuõige tõe kuulutamisega lauakatmisest ja külaliste vastuvõtmisest. Pigem leiate soovitusi, mida, nagu meie kogemus on näidanud, läheb tõepoolest lauakatmisel ja külaliste vastuvõtmisel vaja.

Esimeses osas räägime veidi söömise, lauakatmise ja nõude ajaloost, mis peaks ehk muu hulgas ärgitama kas päritud või muul vii-

sil teieni jõudnud vanade toidu- või serveerimisnõude põhja alla piiluma, nende väärtust nägema ning neid uhkusega uue aja nõude kõrval lauale panema ja külalistele tutvustama. Loo jutustamiseks kogusime mõtteid sellistest teostest nagu Jean-Louis Flandrini ja Massimo Montanari „Food: A Culinary History from Antiquity to the Present”, Soome toidukultuuri suurima asjatundja Jussi Talvi „Gastronoomia ajalugu”, samuti Soome autori, hiliskeskaja kultuurile spetsialiseerunud ajaloolase Hannele Klemettilä „Keskaja köök” ja Eesti ajaloolase Inna Põltsami „Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”.

Lisaks saate esimesest osast ammutada erinevate laudade katmiseks vajalikke teadmisi ja nippe. Peatume laudadel, lauapesul ja -nõudel, kaunistamisel ja katmisel.

Teine osa on pühendatud perekesksetele sündmustele ja ka külaliste vastuvõtmisele erinevatel puhkudel. Räägime peretähtpäevade planeerimisest ja kirjeldame nii rõõmsate tähtpäevade, nagu ristimispidu, sünnipäevad ja pulmad, kui ka kurbade peresündmuste korral laua katmist ja külaliste võõrustamist. Samuti tuleb juttu külaliste vastuvõtmisega seotud tavadest ja söögikommetest.

Lisaks vajalikule infole pakub raamat rohkesti silmailu. Oleme tänulikud firmale

Gemoss, kes võimaldas kasutada fotodel oma nõusid ja lauakatmise vahendeid ning aitas nii tublisti kaasa raamatu illustreerimisele kaunite fotodega. Enamik nõusid fotodel on aga pärit tavalise Eesti pere majapidamisest, kus neid kasutatakse argisel toidulaual ja pidulikumateski olukordades. Paljud fotod on üles võetud selles peres tegelikult toimunud sündmustel.

Suur tänu meie perekondadele, kes pidid meie kohalolu tihti eemalt jälgima, kuna raamatu koostamine seisneb suuresti omaette nokitsemises. Eriline tänu fotograafile Andrus Poolakesele, kes sööstis iga mõtte ja lauakatte pärast kohale vaadet jäädvustama.

Loodame, et see raamat kinnitab teie seniseid teadmisi lauakatmisest ja külaliste võõrustamisest, aitab selgust saada mõnes lauakatmisega seotud küsimuses või hoopis tekitab neid juurde. Küsimustele vastuste otsimine on alati põnev teekond, millest sünnivad uued küsimused ja avardub silmaring. Loodame ka, et saate siit inspiratsiooni muuta peresündmused kaunimaks ja meeldejäävamaks nii oma perele kui ka külalistele.

Mõnusat kasutamist!

Reelika ja Sirje

S ÖÖMISE ,

Katame laua 22

SÖÖGIVAHENDITE JA LAUAK ATMISE AJALOOST

lisemaid tooteid poolkristallist ja kristallist.

Säilinud esemed on sedavõrd kaunid, et kui need praegu lauale panna, võib ainult imetleda, et need on valmistatud 80 aastat tagasi. Lihvimis-, graveerimis- ja värvimisosakondades valminud klaasesemed on antiik- ja vanakraamikauplustes põhjusega väga hinnas.

Enamjaolt toodeti Lorupi klaasivabrikus lihtklaasist pudeleid ja purke, sest need olid

põhilised, kuhu sai midagi hoiustada. Kuni 1940. aastani oli ettevõte silmapaistvamaid Eestis, kuid siis juhtus see, mis kõikide teistegagi. Uue riigikorra ajal riigiomandis hakkas ettevõte kandma nime Tarbeklaas. Esialgu töötas Lorup seal tehnilise juhina, ent aasta pärast ta vangistati ning viidi vangilaagrisse, kus ta kahe aasta pärast suri. Vabrik aga jätkas tööd. Algul kasutati küll vanu jooniseid, kuid varsti saadi juhendid NSVList. Sõja tõttu

Lorupi klaasivabriku koorekann (ülal vasakul), õlleklaas (ülal paremal), alustaldrik (all vasakul) ja vaagen.

S ÖÖMISE ,

SÖÖGIVAHENDITE JA LAUAK ATMISE AJALOOST

Katame laua

oli vabrik aasta aega suletud; 1944. aastal jätkas tootmist Tarbeklaas. Esialgu oli toodang lihtne ja kvaliteet madal, kuna masinapark oli kesine. 1950ndatel hakati valmistama mitmekesisemat toodangut, tööle palgati taas graveerimiskunstnikud. Tasapisi hakati tegema erinevat tooni klaasi ja tooted muutusid jälle funktsionaalseks. Tarbeklaasi esemed olid Nõukogude Liidus väga hinnas nii disaini poolest kui ka lihtsalt vajadusest.

Liidu lagunemise järel hääbus aastate jooksul erinevate omanike kätes olnud kunagine suur klaasitööstus.

Teine suur nimi, mille logo võib taldrikute alt leida ja mille eest küsitakse kõrget hinda, on Langebraun. Nikolai Langebraun oli tõeline ärimees. Kuna välismaalt toodaval portselanil olid peal kõrged tollimaksud, ostis ta sisse kaunistamata portselani, mis oli tollimaksuvaba. 1928. aastal lõi ta tehase, kus tegeleti portselanimaalimisega.

Portselan toodi peamiselt Saksamaalt ja Tšehhoslovakkiast. Käsitsi maalitud nõud olid siis ja on ka praegu väga hinnalised, kuid enamjaolt olid kasutuses siiski lihtsakujulisemate kaunistustega esemed. Omapäraste mustrite ja motiividega tooted kogusid kuulsust kodus ja piiri taga. Teise maailmasõja alguses müüs Nikolai Langebraun oma äri maha ja see läks uue riigikorra käsutusse.

Langebrauni toodangut märgib tema logo, mis varieerub sõltuvalt aastast ja

23

Ülevalt: Langebrauni taldrik, lüsterklaasist joogiklaas, Kolmari taldrik.

S ÖÖMISE ,

Katame laua 24

SÖÖGIVAHENDITE JA LAUAK ATMISE AJALOOST

toote viimistlusest, kuid on siiski alati äratuntav. Lorupi klaasi saab tuvastada järelejäänud kataloogidest. Võibolla see teebki säilinud toodete hinna madalamaks võrreldes Langebrauniga. Igal juhul tasub ka Tarbeklaasi pärandit alles hoia, sest seal disainiti samuti väga huvitavaid esemeid, mida enam keegi juurde

ei tee. Nende kohta saab lähemalt teada raamatutest ja külastades näitusi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis või Eesti Ajaloomuuseumis. Ka esivanemate kappidest võib avastada põnevaid leida, näiteks vahva lüsterklaasi, mida enam ei toodeta, või hoopis tugevamaid tundeid esile toova logo.

Lauakatmine – see on imelihtne Söögilauda kattes on kõige lihtsam panna asjad lauale nii, kuidas juhtub ja katjale meeldib – peaasi, et sööjal on mugav ja vaatepilt meelepärane. Kui aga minna süvitsi, siis on söömisega seotud tavad ja kombed aastasadade või isegi -tuhandetega välja kujunenud ning seda kindla põhjusega: söömine peab olema mugav, mõnus, nauditav ja viisakas ka teiste inimeste seltskonnas.

Lauakatmine sõltub pakutavatest roogadest ja jookidest, kokkusaamise põhjusest või eesmärgist, külaliste arvust, koosviibimise kestusest, paigast, ruumidest, vajalike vahendite valikust ja paljust muust. Roogi ja jooke võib külalistele pakkuda väga erinevalt. Näiteks kui on vähem külalisi või pii-

savalt ruumi, et süüa laua taga, võib korraldada istumisega söömaaja. Kui aga ruumi napib ja on soov kutsuda rohkem külalisi või korraldada lühemaajaline koosviibimine, on parem lahendus kas osaline või täielik selvelaud.

Selvelaua korral pannakse söögid ja joogid eraldi lauale või laudadele ning külalised valivad ja võtavad endale ise meelepärast.

Suupiste- ehk furšettlaua korral saab suupisted panna väiksemale taldrikule ja süüa püsti seistes kas näppude või ühe söögiriista abil. Rootsi laua ehk buffet-laua korral tuleb korraldada laua taga istumine, sest pakutakse kõiki roogasid ja nende söömiseks võib vaja minna mitut söögiriista.

L auak atmine –

Katame laua 26

see on imelihtne

Katame laua

Selvelauana võib katta tervitusjoogi- või eeljoogilaua. Tervitusjoogilaud on mõne sündmuse või selle peategelaste, näiteks pulmas pruutpaari või juubelisünnipäeval juubilari tervitamiseks. Külalised võtavad laualt klaasid ühel ajal, et lüüa kokku päevakangelas(t)ega või omavahel. Eeljoogilaud on mõeldud külaliste kogunemise ajal jookide pakkumiseks, et külastajatel oleks enne lauda palumist mugav aega veeta ja vestelda. Kui tervitusjoogilauale valitakse üldjuhul vahuvein või šampanja, siis eeljook võib olla ka kokteil, segujook, siider või vein. Kindlasti peab olema mõlemal laual alkoholivaba alternatiiv lastele ja neile, kes ei soovi alkoholi. Vahel ongi hea valida eeljoogiks näiteks hoopis smuuti või värskelt pressitud mahl ja jätta alkohol üldse kõrvale.

Tervitus- ja eeljoogi pakkumiseks ei pea alati katma omaette lauda, jooke võib pakkuda ka kandikutelt. Soovi korral võib juurde pakkuda puuvilju, kuid siis peaksid olema käepärast ka salvrätid. Lühiajaliseks koosviibimiseks või pikemaajalise söömaaja järelroa pakkumiseks võib selvelauana katta puuviljalaua erinevat sorti puuviljadega. Lisaks võib pakkuda marju, pähkleid ja mandleid, küpsiseid, kompvekke ning kergeid alkoholivabu ja alkohoolseid jooke.

Puuvilju saab tükeldada ja paigutada lauale väga dekoratiivselt.

27

L AUAK ATMINE –

Katame laua 28

Juustulauale asetatakse valik erinevaid juuste, mille kõrvale võib pakkuda puuvilju ning ka sobivaid köögivilju, marju, kreekereid, pagaritooteid või oliive. Juustud võib eelnevalt lahti lõigata või panna iga juustu juurde juustunoa, et külaline saaks ise endale meelepärase tüki lõigata. Jookideks sobivad juustulauale vesi, erinevad puuviljavõi marjamahlad, veinid. Oluline on juustude kõrvale valida vein või veinid, mis täiendaksid juustude maitset. Juustulaud võib olla kaetud mitmekäigulise söömingu järelroa pakkumiseks, kuid see sobib suurepäraselt ka külaliste vastuvõtmiseks.

Kohvi ja teed pakutakse söömaaja lõpuks kas eraldi käiguna söögilauas või hoopis selvelauas. Kohvi- ja teelaud sobib külaliste vastuvõtmiseks nii tubastes oludes kui ka terrassil või aias.

Selvelaua katmise üks eelis on väiksem ajakulu. Söögivahendid ja road pannakse laudadele gruppidena ja see vähendab lauakatmise vaeva. Selvelaual võib näiteks suupistete pakkumiseks kasutada ühekordseid nõusid, mida tänapäeval leidub vahvaid, temaatilisi ja ka loodust säästvaid.

Erinevaid laudu võib omavahel kombineerida, näiteks tervitada enne pika sünnipäevalaua taha istumist tervitusjoogilaua juures juubilari ning katta peo lõpupoole tordi ja kohvi pakkumiseks omaette kohvilaud. Üks variant on pakkuda eel- ja

SEE ON IMELIHTNE

järelroogi Rootsi laualt ning pearoogi istumisega lauas.

Istumisega söögilaud kaetakse vastavalt sellele, milliseid toite ja jooke pakutakse. Lauda ei pea tingimata ette katma.

Igapäevaselt võib söömisvahendid koos toiduga kaasa võtta või panna need lauale vahetult enne roa pakkumist. Samuti võib igapäevasemate söömaaegade korral asetada lauale vaid pearoa söömisvahendid ja joogiklaasi ning teised vahendid tuua vahetult enne iga roa serveerimist. Pidulikul õhtusöögil on kena laud ette katta vastavalt pakutavale menüüle. Laual olgu ilusti volditud salvrätid ja pidulik lauakaunistus. Eriti pidulikul puhul asetatakse lauale nõud kuni kohvikäiguni ning pannakse nende kõrvale menüü ja nimekaart.

Tihtilugu võtavad külaliste vastuvõtmise ettevalmistustööd palju aega ja mõned olulised asjad tulevad meelde alles vahetult enne külaliste saabumist. Järgnevalt tulebki juttu kõigest sellest, kuidas lauakatmist paremini läbi mõelda ja korraldada.

Söögilaud, mille taga sööjad istuvad, on üldjuhul 75 cm kõrge ja 80 cm lai. Laua pikkus valitakse vastavalt külaliste arvule ja ruumi võimalustele. Ühele sööjale arvestatakse lauas vähemalt 60–70 cm ruumi.

Seega, kui külalisi tuleb kümme, võiks laud olla vähemalt 3–3,5 m pikk. Kindlasti peab arvestama toolide suurusega. Kui toolid on täpselt sama mõõtu, on külalistel ebamugav neid liigutada, kui aga suuremad, siis

Skeem 1

ei mahu need laua taha ära. Söögilaudade kuju varieerub, need võivad olla ristkülikuvõi ruudukujulised, ovaalsed või ümmargused (vt skeem 1).

Nelinurksetest laudadest saab kergesti kujundada T-, U-, E- või O-kujulisi söögilaudu.

Selvelaudu on sobilik paigutada nii, nagu on näidatud skeemil 2.

Kui söögilaudu on mitu, tuleb nende paigutamisel ruumis pidada silmas, et laudade

Katame laua

Söögilauad ja ruumid

29

L AUAK ATMINE –

SEE ON IMELIHTNE

Katame laua

Söögiriista tasku II 1. Teine variant on keerata peale nurkade voltimist üks nurk teise nurga alla.

2. Voltige ääred salvräti alla.

3. Ülemise ja alumise nurga võib samuti salvräti alla voltida.

1

2

3

40

Järgnevad voltimisviisid on klassikaliselt lihtsad, kuid ilusad.

Laine: 1. Asetage salvrätt lauale, pahem pool ettepoole.

2. Voltige vasak äär parema äärega kohakuti.

3. Voltige ülemine ja alumine äär suunaga keskele, ärge silu kätega ääri üle.

4. Keerake üks volt keskosast veidi madalamalt allapoole.

5. Keerake ülemine volt veel kord allapoole.

1

2

5

3 4

L AUAK ATMINE –

SEE ON IMELIHTNE

1

2

Katame laua

Sarvesai: 1. Voltige pahempidi ette asetatud salvrätt pooleks ja seejärel uuesti pooleks nii, et lahtine osa jääb allapoole.

2. Voltige nurgad järjest ülespoole väikeste vahedega.

3. Keerake nurgad salvräti alla.

3

41

Tiib: 1. Voltige pahempidi ette asetatud salvrätt suunaga üles kolmnurgaks.

2. Keerake kolm suurt volti.

3. Voltige keskelt näpuga hoides kokku.

4. Suurema osa võib ka omakorda salvräti alla voltida, see on ilus eriti suurte salvrättide korral.

1

2

4

3

Pidulik lõunaja õhtusöögilaud Pidulik lõuna- ja õhtusöögilaud vajab argisema sööminguga võrreldes veidi rohkem planeerimist nii menüü kui ka laua katmise osas. Kui köögis on palju vaeva nähtud, peab seda ka laual koos ilusa lauakattega välja tooma ja toetama. Kaunilt kaetud laud on peo oluline osa. Kui sellele mõelda enne söömaaega, saab planeerida omavahel sobilikke nõusid, klaase, söögiriistu, lilli ja küünlaid, et moodustuks nauditav tervik. Pidulikkust rõhutavad kindlasti kaunilt vormistatud menüüd ja nimekaardid.

Lisaks tuleb kogu ruumi sisustus üle vaadata selle pilguga, kas kõikidel külalistel on mugav või kas oleks tarvis midagi laual ümber tõsta.

Enne laua katmist võiks läbi mõelda, kuidas külalised lauas istuma paigutada. See sõltub muu hulgas sündmuse pidulikkusest.

Pidulikumal üritusel on võimalus kasutada külalise koha märkimiseks nimekaarti või paigutab võõrustaja ise külalised istuma; tavaliselt aga lubatakse külalisel endal valida meelepärane koht. Meil on levinud, et pererahvas ja külalised istuvad kõrvuti, naised ja mehed vaheldumisi. Euroopas on rohkem levinud paigutus, kus peremees ja perenaine istuvad kas laua otsas või keskel vastamisi, mitte kõrvuti. Tähtsuse järgi nendest paremal istuvad aukülalised. Kodusel pidulikul sündmusel on kõik kutsutud külalised kindlasti ühtmoodi olulised. Lastele võib

PIDULIK

Katame laua 104

LÕUNA- JA ÕHTUSÖÖGILAUD

katta eraldi laua, mis võiks olla sama pidulik.

Ka lastele meeldib oma jooke jalaga klaasist juua ja ennast tähtsana tunda.

Söögilaud võib olla eelnevalt minimaalselt ette valmistatud või täielikult kaetud.

Väheste oluliste vahenditega kaetud laud ei pruugi olla vähem pidulik. Sellisel juhul on laual üldiselt ühe käigu vahendid, mis koristatakse peale selle söömist ning tuuakse uued enne järgmist käiku. Väga levinud on kate, kus on laual vahendid, millega süüakse mitmeid käike (näiteks suupisteid ja pearooga). Tihtilugu on käigud eristatud erinevate joogiklaasidega (vesi, vein, naps).

Laua katmine algab külaliste arvu järgi sobiliku laua või laudade ning toolide leidmisest ja puhastamisest. Laua ümber on hea toimetada, kui toolid on veidi lauast eemal. Siis aga ei saa hästi arvestada toolide vahemaad ja tuleb jälgida, et söögivahendid ja toolid oleksid hiljem kohakuti. Ilus ja korrektne on, kui toolid on mõlemal pool lauda täpselt vastakuti ja võrdsete vahedega, et vastasistujatel oleks mugav vestelda. Seega on kõige praktilisem lükata toolid laua alla või siis ühe laua poole toolid lauast eemale.

Järgmiseks asetage lauale lina ja jälgige, et see oleks kõigist laua külgedest võrdselt üle. Lina võiks langeda umbes 30 cm üle laua ääre. Seega kui laua suurus on näiteks 90 x 180 cm, siis laudlina võiks olla

150 x 240 cm, paar sentimeetrit siia-sinna.

Seejärel läheb lauale suur lauakaunistus.

Siinkohal tasub meelde tuletada mõned lihtsad laua katmise reeglid: klaasid käivad külalise ette paremale poole, järelroa söögivahendid ette üles, salvrätt ja menüü külalise ette või vasakule poole, nimekaardid asetsevad ees üleval (kuigi täna on üsna populaarne nimesildid pokaalide külge kinnitada) või veidi vasakul ning leivataldriku koht on samuti vasakul. Need vahendid, mis on laua äärele kõige ligemal, söögiriistad ja taldrikud, asetatakse 2–3 cm laua äärest kaugemale. Jälgida võiks ka paralleelsust: ühe toidukäigu söögivahendid olgu laua äärest samal kaugusel.

Järgmiseks vaadake vajaminevad vahendid üle ning vajaduse korral puhastage ja poleerige.

Nüüd võib hakata katma. Esmalt asetage lauale taldrikud, toolidega kohakuti, ning siis kahvlid, nõgus osa ülespoole, ja noad, teraga taldriku poole. Jälgige, et söögiriistade vahele jääks sõrme jagu ruumi, et külalisel oleks mugav söögiriistu käsitseda.

Järgmisena asetage kohale leivataldrikud või salvrätid leiva-saia jaoks, klaasid joomise järjestuses paremalt vasakule, volditud salvrätid, väiksem lauakaunistus ja maitseained. Viimasena tuleb korrastada toolirida.

Täielikult kaetud laud on kindlasti pidulikum ja säästab aega, sest kõik vajalik on

Pidulik

lõuna- ja õhtusöögilaud

Katame laua 105

PIDULIK

Katame laua 106

LÕUNA- JA ÕHTUSÖÖGILAUD

juba menüü järgi lauale asetatud. Alustage taas sobilikest laudadest ja toolidest, mis on puhastatud ning laua ääres kohakuti ja võrdsete vahedega. Jälgige, et külalistel oleks piisavalt ruumi, sest väga ebamugav on süüa, küünarnukk naabri näo ees. Laudlinale võib kaunistuseks asetada linikud. Levinud on ka katmine puidust lauale, ja miks mitte, kui tegu on ilusa lauaga. Samas lisab laudlina kahtlemata pidulikkust, eriti värvid, mis rõhu-

tavad sündmuse eesmärki ja ideed. Laudlina käib igast äärest umbes 30 cm üle ääre ja linikud ei tohiks ulatuda üle selle. Kui on olemas suur seade kaunistuseks, asetage see nüüd lauale.

Toolide asukoha järgi sättige lauale taldrikud, kuid neid võib ka mitte panna. Ühed suuremad, mis lauale lähevad, on umbes 33 cm läbimõõduga alustaldrikud. Nendele asetatakse kõik toidukäigud peale järelroo-

Katame laua

gade ning nendelt ei sööda. Teine variant on katta pearoataldrikud, millele söömaaja alguses pannakse näiteks salatitaldrik, mis eemaldatakse peale salati söömist ja seejärel serveeritakse pearoog vaagnalt. Kolmas variant on taldrikuid lauale üldse mitte panna, vaid nende asemel asetada külaliste ette lauale salvrätid. Sel juhul on soovitatav panna algul esimestele kohtadele pearoataldrikud, et mõõta ära kahvlite ja nugade vahele jääv ruum. Seejärel lähevad lauale söögiriistad, leivataldrikud, klaasid ja salvrätid, kõik vastavalt menüüle. Kui laud on kaetud, asetage lauale väiksem lauakaunistus, maitseainetoosid ja vajaduse korral hambaorgid. Lõpuks sättige korda toolid.

Eelkatte saab lauale panna menüü järgi.

Järgnevalt käsitleme mõningaid eelkatte võimalusi ühe koha katmise näitena. Menüü koosneb järgmistest käikudest: eelroog, näiteks paljude lemmik Caesari salat, pearoana koha köögiviljade ja valge veini kastmega (roogade juurde pakutakse sobivaid veine) ja viimase käiguna šokolaadikook kirsikastmega. Menüüsse vett üldiselt ei kirjutata, kuid veeklaas kui esimese joogi klaas on selles kattes esimene. Söömisvahendid asetatakse lauale.

Kui restoranis on tavaliselt eelroogadel väiksemad söögivahendid ja pearoogadel suuremad, siis kodus see tihti nii ei ole. Erinevaid käike saab rõhutada ja eris-

107

PIDULIK

Katame laua 108

LÕUNA- JA ÕHTUSÖÖGILAUD

tada visuaalselt nugade ja kahvlite paigutusega erinevatele kõrgustele. Kõrvaloleval fotol toodud olev paigutus on üsna klassikaline. Taldrik on mõeldud alustaldrikuna, kuhu asetatakse teised toidukäigud, aga see võib olla ka salati- või pearoataldrikuks vaagnalt serveeritava toidu jaoks.

Järgmises näites on muutunud see, et menüüs on järelroaks kook ilma kastmeta (lusikas oli kastme pärast, kuna kahvliga ei ole mugav kastet süüa). Koogikahvel sobib kattesse panna eriti siis, kui koogi põhi on pisut kõvem. Pehmema koogi korral sobib ka koogilusikas. Muutunud on veel menüü ja nimekaardi asukoht. Menüü võib olla keskel või vasakul pool mõttelisest vertikaalsest taldriku keskjoonest.

Leivataldrikut ei pea katma, kuid väga paljudes maades on see serviisi oluline osa, eriti seal, kus serveeritakse roa kõrvale kukleid ja leiba, ilma milleta ei kujutata söömaaega ette. Meil saab musta leiva viilu toetada ka taldriku äärele. Samuti võib leiva jaoks asetada lauale salvräti, nagu on näha kõrvaloleval fotol. Muutunud on järelroa vahendi asukoht: see võib asetseda taldriku suhtes keskel, kuid ka taldriku mõttelisest keskjoonest veidi paremal või vasakul.

Kui lisada eelroa juurde veini, voltimise asemel kasutada salvräti ümber salvrätirõngast ning panna alustaldrikule eelroa-/sala-

Kohakate, kui pakutakse eel-, pea- ja järelrooga koos eel- ja pearoa veiniga.

Menüü on kombineeritud salvrätiga; koogi söömiseks on pandud kahvel.

Leiva jaoks on laual eraldi salvrätt.

PIDULIK

LÕUNA- JA ÕHTUSÖÖGILAUD

Eelkate, kui alustaldrikule on kaetud esimese käigu (nt salat) taldrik.

Pea- ja järelroog serveeritakse taldrikutelt, variant 1.

Katame laua

Kohakate, kui pakutakse eelrooga, suppi, peaja järelrooga ning eel- ja pearoa juurde sobivaid veine.

titaldrik, on tulemuseks veidi ameerikalikum lauakate.

Söömaaja puhul ei pea alustaldrikut tingimata panema. Laua võib katta ka nii, et kaks käiku, pearoog ja järelroog, serveeritakse taldrikutelt.

Katmisel võib olla loominguline ning lähtuda näiteks nõude kujust. Valides lauale nelinurksed taldrikud, saab ka söögiriistad vastavalt paigutada.

Pastatoite pakkudes võib lauale asetada ka lusika. See on abiks, kui keerutada spagette ümber kahvli kastmes. Kui serveerite pastarooga, kus ei ole rohkelt kastet ja makaronid on lühemad, saab väga hästi süüa traditsiooniliselt lusika ja kahvliga. Itaallased ise üldiselt ei kata lusikat vasakule ja kahvlit paremale poole; lusikas, olgu supi või pasta söömiseks, käib paremal pool. Sööma asudes vahetatakse need käes ümber. Peaasi on siiski panna vahendid söögilauale nii, et oleks hea ja mugav ning saaks ilma pikemalt mõtlemata sööma hakata.

Siinkohal peab selgeks rääkima, kui palju söögivahendeid oleks lauale üldse sobilik panna, sest võib ju korraldada ka näiteks kaheksakäigulisi õhtusööke. Üldiselt ei ole laual nii palju ruumi, et sinna mahuks rohkem kui kolm-neli paari söögiriistu erinevate eel-, pea- ja vaheroogade jaoks ning kaks käiku järelroa söögivahendeid. Väiksemate roogade, näiteks vahekäikude tarbeks tuuakse

109

PIDULIK

Katame laua 110

LÕUNA- JA ÕHTUSÖÖGILAUD

söögiriistad vahetult enne roogade serveerimist või koos nendega.

Kui laud on ette valmistatud, vaadake veel kord kõik ruumid üle ja vajaduse korral tuulutage. Tasub kaaluda, kas näiteks kohvi võiks teises ruumis juua või, kui ilm lubab, hoopis terrassil. Pidulikuma meelolu loob küünalde süütamine ja sobiv taustmuusika pisut enne külaliste saabumist. Varuge ruumi külaliste üleriietele. Kui tuuakse lilli, seadke valmis vaasid ja leidke lilledele asukoht kas söögivõi abilaual või hoopis kapil.

Järgmiseks räägime lühidalt mõnest olulisest tehnikast, mida tasub roogade ja jookide serveerimisel teada.

Pea- ja järelroog serveeritakse taldrikutelt, variant 2.

Loominguline paigutus nelinurksete või ka ümmarguste taldrikute jaoks.

Lõplik kohakate, kus laual on kõik vahendid, et süüa eelrooga, suppi, pea- ja järelrooga.

Pastaroa paigutuse võimalus.

See võib näida tõeline julgustükk, aga järgneva õpetuse põhjal peaks seda igaüks oskama teha. Vahuvein on populaarsemaid tervitus- ja eeljooke. Üldiselt serveeritakse seda pudeli kaupa ja kindlasti jahutatult, näiteks küüleris (jää ja veega). Nagu kõiki jooke, võib ka vahuveini avamistoiminguid teha lauale toetudes või, kellel tehnika selge, käte vahel. Abivahenditena võib kasutada leivataldrikut või muud väikest alust, kuhu

asetada kork ja lisaks salvrätt või ilusam köögirätik. Igal juhul peab vahuvein olema eelnevalt mõnda aega külmas.

Küülerist võttes kuivatage esmalt pudel.

Järgmiseks eemaldage fooliumkate. Kui tunnete, et pudel pole väga kaua külmas olnud, olge edasiste tegevuste juures ettevaatlik.

Hoidke pudelisuu selles suunas, kus pole inimesi ega purunevaid esemeid. Nüüd on kaks võimalust: kas eemaldada traat või mitte.

Katame laua

Vahuveinipudeli avamine

111