Kole sõbranna

KOLE SÕBRANNA

Mart Juur

KOLE SÕBRANNA

Toimetanud Kadri Põdra Kujundanud Villu Tammer Fotod Scanpix/Postimees © Mart Juur © Tammerraamat, 2014 ISBN 978-9949-526-34-5 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

SISUKORD Ballaad pestud eestlasest – 7 Aita Juhan Partsil elektripaketti valida – 9 Aita Siim Kallasel transporti korraldada – 12 Kasvõi üks eestlane – 16 Olukorrast Põhja-Tallinnas – 21 Me peame rääkima kreeklastest – 23 Eurovisiooni bluus – 27 Killuke Inglismaad – 29 Viimane romantik – 32 Reverend Bishop ja professor Naismith – 35 Psühhedeelne Inglismaa – 38 Engelbert läheb Eurovisioonile – 42 Walesi karjakoerte juhtum – 45 Hüvasti, Inglise roos! – 49 Väike prints ja suur noku – 52 Käisin oksjonil – 56 Ülekuulamine Vikerraadio keldris – 60 Me kuuleme teid – 63 Raadio kuulsusrikkad päevad – 69 Elukutse ohver – 74 Vabamüürlased, templirüütlid ja teised saladustehoidjad – 77 Templiordu ei unusta – 79 Villi Frits – 79 Filosoofia lühikursus – 83 Jossif Stalini seiklused Facebookis – 85 Vahva sõduri ˇSvejki juhtumised Facebookis – 87 Maoaasta maagiline horoskoop – 90 Doktor Vusserdaja ravib hambaid – 95 Doktor Vusserdaja tegutseb jälle – 98

Teeme ilma tuimestuseta – 101 Minu kogemused perearstidega – 104 Majandusministri polka – 107 Hullud päevad Wismari tänavas – 110 Tekkida võib uus erakond – 112 Annetused tulid südamest – 114 Reformitud “Tuljak” – 115 Tarmo Männi lähetamine – 117 Kole sõbranna – 120 Naisteajakirjanduse meistriklass – 122 Ma käisin sünnipäeval – 125 81 ideed lõõgastumiseks – 129 Tuleb hea päev – 133 Jalgpallurite naised – 136 Pärast firmapidu – 141 Elamise kunst edasijõudnutele – 144 Kõne jalgrattahooaja lõpetamisel – 147 Sihikul on taliolümpia – 152 Suusatamine – see on imelihtne – 156 Suusatamine peab olema fun – 160 Tuleb kõva purakas! – 164 Kevin Uljaste läheb olümpiale – 167 Tippsuusatajast sai menukirjanik – 171 Talveöö eleegia – 174

Ballaad pestud eestlasest See juhtus ennemuistsel aal, kui polnud puhtust meie maal.

Ei kasutatud pesemiseks seepi ja olukord oli võrdlemisi creepy.

Ei hinnand rahvas hügieeni, kõik kasvatasid seljas seeni.

Veel hullem oli kakalkäimisega.

Kõik tegid, kuhu juhtus, seda.

Ei teadnud keegi, mis on kemmerg, kui elati koos loomadega.

Kel sänginaabriks lehm või härg, sel üsna kehvalt lõhnas keha.

Maarahva koduks oli madal rehetare, neil peput pühkis kuusekoor nii kare.

Et olla võiks üks peldik maja sees, ei osand unistada naine ega mees.

Ent ühel kaunil päeval, radi-ridi-ralla, suur Jumal vaatas kõrgelt taevast alla.

Kõik mustus, mis ta Maarjamaa peal nägi, me vägede Jehoova üpris kurvaks tegi.

“Ma inimesest nõnda palju hoolisin, et omaenda palge järgi tema voolisin.

Nüüd oma loomingut ei saa ma ära tunda, ta must kui põrsas!” – nõnda Issand undas.

7

Siis jõuluööl, kui kõlas laste laul, sai pandud kütte vägev saun.

Kõik peavad pessu minema, et oleks puhtus!

Ja kes ei lähe, seda tabab nuhtlus.

Küll kerkis hale Eesti rahva kisa, kui Taevaisa aina leili lisas.

Seal keegi karjus: “Appi, seep läks silma, nüüd olen silmanägemisest ilma!”

Ent nägijaks sai varsti igamees ja peagi leidus iga elumaja sees, üks mugav kamber nimega WC, ei enam keegi häda põrandale tee.

Seal kambrikeses seisab läikiv pott.

Et veelgi selgem oleks sott, sai idanema pandud väärt idee, üks geenius leiutas bidee.

Nüüd eestlased on puhtad nagu inglid, me jõululaual pirukad ja singid.

Kõik käivad duši all ja saunas ning deodorant on igaühel paunas.

8

Aita Juhan Partsil elektripaketti valida 1. Juhan Parts tahab avatud energiaturu tingimustes kodukulusid kontrolli all hoida.

2. Juhan Parts tutvub erinevate elektrimüüjate pakettidega.

3. See kõik on nii keeruline.

4. Juhan Parts uurib, milline on Eesti Energia soodsaim pakett.

5. Neetud, kui keeruline see kõik on.

6. Esmapilgul lummab Juhan Partsi elektripakett “Kindel”.

7. Ent olles tutvunud paketiga “Kombineeritud”, kaldub Juhan Parts arvama, et mõistlik on hajutada riske.

8. Turult saabub proua Parts, käevangus korv värskete kanamunadega.

9. Juhan Parts ütleb proua Partsile, et pole mõistlik kõiki munasid ühte korvi panna.

10. “Tuleb hajutada riske ja tagada munajulgeolek,” ütleb Juhan Parts.

11. “Just selleks, et suurendada energiajulgeolekut, ehitasime Narva uue elektrijaama Venemaale veelgi lähemale. Oma nina alt ei oska nad seda uneski otsida.”

12. Proua Parts virutab korvi põrandale ja ütleb, et käigu Juhan Parts ise turul, kui ta nõnda tark on.

13. Munadest saab munapuder. “Ilus näide paradigma muutusest, mille käigus kvantiteet läheb üle kvaliteediks,” leiab Juhan Parts, kes põhitööst vabal ajal armastab filosofeerida.

14. Proua Parts ütleb, et teistel meestel on elektripakett ammu valitud.

15. Proua Parts ütleb, et isegi see l*ll Urmas Reinsalu on elektripaketi ära valinud.

16. Proua Parts ütleb, et proua Reinsalu kiitleb oma uue soodsa elektripaketiga linna peal, nii et vastik kuulata.

17. Ja veel palju asju ütleb proua Parts, enne kui ta ust paugutades lahkub.

18. Juhan Parts läheb Facebooki ja lisab oma suhtestaatusele sõnad “… ja see on keeruline”.

9

19. “Pakett “Muutuv” on suunatud inimestele, kes soovivad suuremat riski,” ütleb Eesti Energia koduleht.

20. Juhan Parts pole kindel, kas ta soovib oma ellu suuremat riski.

21. Meenub öö Lihulas 2. septembril 2004.

22. Juhan Parts ei taha seda ööd meenutada.

23. Kas tõesti oli kraana punane ja kraanajuht oli venelane?

24. Kodanik, kes karjus “Värdjad!”, jäi tabamata.

25. Juhan Parts üritab neid mälestusi peast välja tõrjuda.

26. Justkui nõiaväel ilmub Imbi Paju ja surub tõrjutud mälestused Juhan Partsile pähe tagasi.

27. Juhan Parts helistab Sandor Liivele, et nõu küsida.

28. Hääl telefonis teatab, et Sandor Liivega rääkimiseks tuleb vajutada “trellid”.

29. “Kas see lugu võib kriminaalseks minna,” ehmatab Juhan Parts.

30. Juhan Parts otsustab jälgede segamiseks elektrimüüjat vahetada.

31. Juhan Parts tutvub Elektrumi pakettidega.

32. See kõik on nii keeruline.

33. Juhan Parts uurib, milline on Elektrumi soodsaim pakett.

34. Neetud, kui keeruline see kõik on.

35. Kas võtta “Säästu klõps”?

36. Või on “Pere klõps” parem?

37. Või “Aktiivne klõps”?

38. Või “Mugav klõps”?

39. Juhan Partsi peas käib klõps.

40. Juhan Parts helistab Meelis Atonenile, et nõu küsida.

41. Salvestatud hääl Atoneni telefonis teatab: “Hei, Juku, jooksen maratoni ja praegu rääkida ei saa. Vastan sulle esimesel võimalusel. Jäta oma teade pärast klõpsu!”

42. Telefonis käib kahtlane klõps.

43. Juhan Parts paneb ehmunult toru ära.

44. Juhan Partsile helistab Urmas Reinsalu.

45. Reinsalu räägib, et sai oma elektrimüüjalt väga soodsa paketi, mille nimi on “Mõnus surakas”.

10

46. Reinsalu räägib, et tema elektrimüüjalt on võimalik tellida pakette “Keravälk” ja “Korgid läbi”.

47. Reinsalu räägib, et Jaak Aaviksoo valis paketi “Mats ja maaühendus”, millega köetakse ja valgustatakse Vabadussammast.

48. Ja veel paljusid asju räägib see l*ll Reinsalu, enne kui Juhan Parts ühenduse katkestab.

49. Rammetuna heidab Juhan Parts diivanile, et puhata.

50. Juhan Parts vajub raskesse päevaunne.

51. Juhan Parts näeb unes punast kraanat ja venelasest kraanajuhti.

52. Kraana konksu otsas ripub korvitäis värskeid mune.

53. Sandor Liive kisendab: “Värdjad!”

54. See kõik on nii keeruline.

55. Munad kukuvad pudruks.

56. Mats ja maaühendus.

57. Neetud, kui keeruline see kõik on.

Juhan Parts tutvub erinevate elektripakettidega.

11

Aita Siim Kallasel transporti korraldada From: josemanuel.barroso@ec.europa.eu To: siim.kallas@ec.europa.eu Cc: catherine.ashton@ec.europa.eu Subject: Muti metroo Dear sinjoore Kallas!

Transport on üks meie ühiskonna ja majanduse põhialustest. Majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast on transport väga vajalik. Nagu ütles geniaalne Eesti riigimees Arnold Rüütel: “On tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi, et inimesed liiguvad suurtel kiirustel ja hulgakaupa.”

Transpordi areng Euroopa Liidus peab toimuma Euroopa Komisjoni koostatud arengukava kohaselt. Isetegevus transpordivallas toob kaasa anarhia ja logistikaprobleemide kuhjumise. Täiesti vastutustundetu on lindude ja loomade kaasamine liikluskorralduse võtmepositsioonidele.

Kõik mäletavad, millise katastroofi tõi kaasa G8 liidrite tippkohtumisel langetatud otsus lubada piilupardil rongi juhtida. Kiisud ei saand Türile külla minna Jürile.

Seda suurem oli üllatus, kuuldes täna hommikul, et mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja (mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt, Talpa europaea) on teinud metsa metroo. Miks ma pean kõige tähtsamaid uudiseid kuulma autoraadiost, passides ummikus Brüsseli ringteel ümbritsetuna Poola rekkameestest ja Rumeenia hobuselihakasvatajatest? Milleks meil transpordivolinik ametis on?

Palun kiiresti asjaoludes selgusele jõuda ja ette kanda.

José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni president 12

From: catherine.ashton@ec.europa.eu To: siim.kallas@ec.europa.eu Cc: josemanuel.barroso@ec.europa.eu Subject: Re: Muti metroo Lugupeetavad!

Mul oli äärmiselt ebameeldiv vestlus härra Herman Van Rompuyga.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja tundis huvi, millal Talpa europaea tegevust tähistavad maapealsed kuhikud – niinimetatud mutimullahunnikud – hakkavad kerkima Brüsseli kesklinnas? Kui maailmas üldse on midagi, mida ma ei salli, siis on selleks iroonia à la Belgia.

Paruness Catherine Ashton From: siim.kallas@ec.europa.eu To: josemanuel.barroso@ec.europa.eu Cc: catherine.ashton@ec.europa.eu Subject: Re: Re: Muti metroo Dear sinjoore Barroso! Kallis leedi Ashton!

Seoses metsas avatud ebaseadusliku allmaaraudteega kannan ette: metroo kaevas ja ehitas mutt ise. Ehitustegevust polnud võimalik takistada, kuna mutt on tige ja seltsimatu. Transpordivoliniku korraldatud juurdluse käigus õnnestus välja selgitada, et täiskasvanud isased mutid murravad emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad isaseid ja noorloomi.

Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte – ses mõttes sarnaneb muttide elu europarlamendi liikmete eluga.

Koduigatsustasu muttidele ei maksta.

Muti metroo ei vasta eurostandardile: see on nagu päris, aga lühem ja pisem. Vaatamata sellele anti metroo ekspluatatsiooni. Sõidavad trepid ja sõidavad rongid. Jaaniuss-rongijuht valjusti teatab: “Rong ainult minuti 13

jaamades peatab!” Jaaniussi röökimine segab teiste metsaelanike rahu.

Kas ikka peab nii valjusti pasundama?!

Reisijatevoo monitooring näitab, et sõidavad mutid ja sõidavad hiired, sõidavad kõik, kellel tuline kiire. Isegi tigu sõidab, ehkki limukate vedamine ühistranspordis ilma oksekotita on Maastrichti lepinguga keelatud.

Positiivsema poole pealt võib välja tuua, et tänu metrooühendusele ei jää tigu enam tööle hiljaks. Tigu saab kiiresti tööle minna, varem ta alati hilines sinna.

On tõesti väga halb, et mutt tegi metsa metroo, mis sest, et sõitjad alati kiidavad koos. Veel hullem, et mutt aina töötab ja varsti peaks saama valmis ta jälle toreda jaama. Sellega seoses peab Euroopa Liit kiiresti läbi vaatama üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika ning täpsustama infrastruktuuripoliitika prioriteete.

Alati Teie transpordivolinik Siim Kallas From: josemanuel.barroso@ec.europa.eu To: siim.kallas@ec.europa.eu Cc: catherine.ashton@ec.europa.eu Subject: Re: Re: Re: Muti metroo Dear sinjoore Kallas!

Kas te juba teate, et hiir tegi piimapudelist uue automudeli? Top Gearis öeldi, et käigukangiks tuletikk, istmeks priske puravik. Kusjuures hiir sõidab nüüd siia-sinna, sõidab maale, sõidab linna, otsib uusi pudeleid, et teha uusi mudeleid.

Euroopa autotööstus on hädaohus, Peugeot’ ja Volkswageni aktsiad kukuvad nagu kivi. Võtke abinõud tarvitusele, peatage see vastik hiir.

José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni president 14

From: catherine.ashton@ec.europa.eu To: siim.kallas@ec.europa.eu Cc: josemanuel.barroso@ec.europa.eu Subject: Re: Re: Re: Re: Muti metroo Lugupeetavad!

Mul oli jälle äärmiselt ebameeldiv vestlus härra Herman Van Rompuyga.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja kardab hiiri veel rohkem kui valloone. Jutuajamise käigus ronis härra Van Rompuy jalgupidi kirjutuslaua otsa ning keeldus alla tulemast, väites, et kuuleb põrandalt automudeli põrinat.

Paruness Catherine Ashton

Siim Kallas: "Muti metroo ei vasta euronormidele."

15

Kasvõi üks eestlane Afganistan, Helmandi provints. Vabariigi aastapäeva puhul jagati kaitseväelastele välja täiendav norm sigarette. Katlas keeb kaamel, meie vaprad laskurid vaatavad Youtube’ist Eesti muusikavideoid, et peletada koduigatsust. Propagandaohvitser on pärast ametliku osa lõppu rihma lõdvaks lasknud ja vestleb reakoosseisuga.

“NATO missioon Afganistanis on osutunud erakordselt edukaks.

Varem ei olnud afgaanidel korralikke maanteid, nüüdseks on neid ehitatud tuhandeid kilomeetreid.”

“Härra major, millal Tartu–Tallinna maantee korda tehakse? Ja teised Eesti teed?”

“Avatud on tuhandeid koole. Afganistani haridusministeeriumi andmetel käib praegu koolis üle kaheksa miljoni lapse. Haridus, sealhulgas kõrgharidus, muutub Afganistani noortele üha kättesaadavamaks.”

“Härra major, miks Eestis koole kinni pannakse?”

“Ehitatud on sadu kliinikuid ja haiglaid. Arstiabi kvaliteet Afganistanis paraneb kiiresti.”

“Härra major, miks Eesti arstid välismaale tööle lähevad?”

“Loodud on toimiv pangandussüsteem, üha rohkem afgaane kasutab pangakontorite teenuseid ja sularahaautomaate.”

“Härra major, miks Eestis sularahaautomaate ja pangakontoreid suletakse?”

“2001. aastal oli Afganistani keskmine sissetulek elaniku kohta 150 dollarit. Täna on see 600 dollarit.”

“Härra major, kui suur on Eesti keskmine sissetulek?”

“NATO väed valmistuvad Afganistanist lahkuma, kuid lahkumise ajakava pole veel paigas.”

“Härra major, mida me Eestis peale hakkame, kui tööd ei ole?”

“Nagu ütles kaitseminister, ei ole Eesti väed kindlasti viimased lahkujad.”

16

“Härra major, millal veebruarikuu palk üle kantakse?”

“Oleme valmis oma sõjalist panust jätkama seni, kuni seda vajatakse.”

“Härra major, millal see neetud kaamel pehmeks keeb? Õudselt tahaks süüa.”

“Vastavalt brigaadiülema korraldusele tuuakse lõunasöögiks ameeriklaste baasist hamburgereid, Coca-Colat ja kartulikrõpse. See on president Obama kingitus tublidele Eesti sõduritele.”

“Hurraa! Hurraa! Hurraa!” *** Bekaa org. Kaks lihtsat liibanonlast joovad teed.

“Mäletad, armas Ahmed, jalgratturid rääkisid, et 24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev.”

“Miks ma ei mäleta, kallis Jussuf. Toredad poisid olid!”

“Täna muide ongi 24. veebruar!”

“Oo, kas tõesti? Palju õnne! Eestis on kindlasti suur pidu.”

“Ei tea, kas nad Eesti presidendi käest ordenid ikka said?”

“Ma arvan küll, et said. Poisid olid ju nii tublid. Raamat kirjutatakse kindlasti, küllap tuleb ka film.”

“No siis saame meie sinuga ka kuulsaks! See oli suur õnn, et me eestlasi kohtasime.”

“Ja vaata, kui toredaid lugusid nad rääkisid oma endistest girlfriend’idest.”

“Tundub, et Eestis elavad toredad inimesed.”

“Kindel see! Ja vaata, kui tore riik eestlastel on.”

“Eesti riik hoolib oma kodanikest ja oskab neid väärtustada.”

“Minu meelest võiks Liibanonis rohkem eestlasi käia. Ei saa aru, mis nad sinna Egiptusse ronivad? Egiptuse kuurordid on täielik jama!

Bekaa orus leidub häid võimalusi aktiivseks puhkuseks, on loodud vastav taristu.”

“Taristu – üpris veider sõna! Mida see tähendab? Kust sa selle võtsid?”

“Eestlastelt õppisin. Taristu tähendab infrastruktuuri. See on uudissõna, Eesti president isiklikult mõtles välja.”

17

“Tähendab, kui me passime Süüria piiri ääres ja vaatame, kas mõni lihtsameelne Euroopa jalgrattur tuleb, siis on meil taristu?”

“Just nimelt. Näed nüüd, kui tähtis on suhelda teisest kultuurist pärit inimestega, see rikastab meeletult.”

“Ma näen meie jalgrattureid sageli unes. Toredad poisid olid!”

“Mina näen unes nende endisi ja praegusi girlfriend’e. Eesti naised on samuti toredad.”

“Võtame eestlaste terviseks tassikese teed, armas Ahmed!”

“Suurima rõõmuga, kallis Jussuf!” *** Kortermaja Tamperes. Kolmandalt korruselt kostab nõude lõhkumist, kõva muusikat, purjus meeste ja naiste jauramist. Salk morne soomlasi tammub tänaval. Saabub konstaabel Pentti Jussila.

“Kas teie kutsusite politsei?”

“Sai kutsutud jah. Eks konstaablihärra näeb ise, mis siin toimub.

Täielik korralagedus. Lihtsalt ei jaksa enam kannatada.”

“Need on need kuradi eestlased 11. korterist. Teist päeva joovad ja lõugavad.” Üleval puruneb klaas, sajab kilde, kõnniteele prantsatab televiisor.

Aknast küünitub paistes meeskodanik, kes kisendab midagi arusaamatut ja oksendab kõrges kaares.

“Konstaabel Jussila, miks te varem ei tulnud? Olen juba mitu korda politseisse helistanud!”

“Lihtsalt ei jõudnud varem. Väljakutseid on kohutavalt palju. Linn on märatsejaid täis. Eestlastel on täna suur püha, vabariigi aastapäev.”

“Kas tõesti ei saa midagi ette võtta? Kui kaua peab seda laamendamist kannatama?”

“Vabandage, hea emand, politseil on käed-jalad tööd täis. Teeme, mis suudame.”

“Suvel kolis siia eesti naine kahe lapsega. Rääkis, et Eestis ei osata tema tööd hinnata, elu Eestis olevat õudne, inimesed nälgivad ja kannatavad vaesust. Meil kõigil hakkas sellest naisterahvast hale, lahke Tuija-proua 18

küpsetas talle Karjala piruka ja laenas koguni raha, et lastele kooliriided osta. Aga varsti hakkas korterisse rahvast juurde siginema: alguses tulid ehitusmehed, siis koristajanaised, siis keegi bussijuht, siis hambaarstid, siis keegi tantsuõpetaja ja nõnda edasi. Jubedad tüübid, reostavad ja lõhuvad nagu metsloomad. Manitsema või keelama neid minna ei tohi, annavad julmalt peksa. Timol löödi hambad kurku ja pandi auto põlema, härra Paavolaist aeti kirvega mööda trepikoda taga, preili Sannal rebiti mantel ribadeks.”

Korterist kostab üürgamist: “Eestlane olen ja eestlaseks jään, sest mind eestlaseks loodi!” Konstaabel Pentti Jussila võtab raadiosaatja ning kõneleb tõsisel ilmel mikrofoni: “Herra kapteeni, meillä on ongelma! Tarvitsen lisävoima. Toistan: meillä on ongelma. Paljon humalassa virolaisia kolmannessa kerroksessa!” Üleval lauldakse mitmekümnest kõrist kõvasti ja valesti Soome hümni Eesti sõnadega. *** Moskva, Kreml. 24. veebruar 2012, tavaline tööpäev. Aga mitte kõigi jaoks. Kõrge ametnik istub oma avaras kabinetis ja silmitseb väikest sinimustvalget lipukest kirjutuslaual. Tema ees on karp Tallinna kilusid, mõned viilud musta leiba ja pudel Saaremaa viina.

Ametnik täidab pitsi, viskab selle hinge alla ja hammustab kiluleiba peale. Meeli täidab hõllandus. Kusagilt kaugelt kostab nukratoonilist laulu: Mu meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näe und veel sest, kos õndsa esä kallis katus mind varjas, väikest latsekest.

“See ei saa ometi tõsi olla,” mõtleb ametnik. “Kes võtaks Kremlis, maailmariigi südames, laulda vana laulu, mille muusika autoriteks F. A. Saebelmann ja A. Rennit? See ainult tundub mulle nõnda,” mõtleb 19

Talveöö eleegia

174

Soomlased magavad, patjadel palged, külm öö kattis Helsingi tekiga.

Linnumajas on palav ja valge, seal tihane maiustab pekiga.

Talvel nii tähtis on toitmise töö, süüa tahavad linnud ja loomad.

Kõiki kostitab president Niinistö, põdrad peopesast tal joovad.

Ilm Tallinnas kuri ja pilves, vaesed eestlased nohus ning tripperis.

Ei kurda vaid president Ilves, ta rõõmsalt säutsumas Twitteris.

175