Kriminaalsed viineripirukad by Tammerraamat

KRIMINAALSED VIINERIPIRUKAD Neljanda A kriminalistid

ILMAR TOMUSK

KRIMINAALSED VIINERIPIRUKAD Neljanda A kriminalistid Pildid joonistanud Hillar Mets

Kujundanud Villu Tammer Illustreerinud Hillar Mets Toimetanud Tiina Tammer Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. © Ilmar Tomusk © Tammerraamat, 2013 ISBN 978-9949-482-73-3 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

SISUKORD Mati ei ole Justin Bieber . . . Pirukapidu . . . . . . . . . . . Kribu ja Krabu Viineripirukad Pirukategu on käkitegu . . . . Äri läheb käima . . . . . . . . Pirukaid loetakse kevadel . . Mängu tuleb Paul . . . . . . . Kõik veab viltu. . . . . . . . . Läheb sõiduks . . . . . . . . . Lendamine on imelihtne . . . Õnnelik saabumine . . . . . . Enam hullemaks minna ei saa Kõik ei ole veel kadunud . . . Täiesti tavaline laupäev . . . Ööhäire . . . . . . . . . . . . Elton John . . . . . . . . . . . Loch Ness ja Ogopogo . . . . Kriminaalsed Viineripirukad .

. . . . . . . . . . . . . . . . . .

. .7 . 13 . 18 . 25 . 31 . 37 . 44 . 50 . 55 . 61 . 68 . 74 . 80 . 87 . 93 . 99 105 110

Mati ei ole Justin Bieber Kribu ja Krabu, Metsatuka gümnaasiumi neljanda A klassi õpilased, istusid oma toas. Kribu istus oma voodil, luges raamatut ning vaatas iga paari minuti tagant närviliselt kella. Krabu istus laua taga, klõbistas näppudega arvuti klaviatuuril ning jõllitas pingsalt ekraani. Kribu ei ole päriselt üldsegi Kribu, tegelikult on tema nimi Piia. Samamoodi ei ole Krabu mitte Krabu, vaid hoopis Mati. Need naljakad hüüdnimed pandi neile juba lasteaias. Kuid mida suuremaks on lapsed saanud, seda enam on hüüdnimed neile meeldima hakanud ja seetõttu kutsuvad nad ka ise teineteist Kribuks ja Krabuks. “Luba nüüd mind ka, kell on juba üheksa ja me peame varsti magama minema,” nõudis Piia. “Sa oled juba peaaegu tund aega arvuti taga istunud.” Mati ei teinud kuulmagi. Ta nihutas ennast toolil pisut paremale, et õde arvutiekraanile ei näeks. Matil oli käsil üks ütlemata põnev operatsioon ja ta ei tahtnud, et plikatirts sellest teada saab. Piia hiilis Mati selja taha ning kummardas üle laua taga kõveras istuva Mati pea, et ikkagi vastu poisi tahtmist ekraanile piiluda. “Sa ei tohi vaadata, muidu ma ei lubagi sind arvuti taha,” ähvardas poiss, tõusis toolilt ning üritas ekraani oma kehaga varjata. Tegelikult said Mati ja Piia omavahel väga hästi läbi, palju paremini kui õed ja vennad tavaliselt saavad. Piia ei olnudki Mati 7

pärisõde, kuid ta oli elanud Mati peres alates teisest elukuust. Piia pärisvanemad olid mõlemad õnnetult surma saanud. Igaõhtune väike nääklemine arvutikasutamise õiguse pärast kuulus Mati ja Piia suure sõpruse juurde, sest isa ja ema olid neile lubanud kahepeale poolteist tundi arvutit ning mõlemad üritasid sellest ajast võtta kõik mis võtta annab. Praegu aga polnud Mati katsetest arvutiekraani varjata suurt kasu, kuna Piia oli juba näinud, millega poiss tegeles. Tüdrukule tegi nähtu koledal kombel nalja. “Sa guugeldasid iseennast,” itsitas tüdruk, “kas sa oled rumal või? Ükski normaalne inimene ei guugelda iseennast!” “Ja mis siis,” vastas poiss tõredalt, “kui guugeldasin siis guugeldasin. Internetis kirjutati, et Justin Bieber guugeldab ka iseennast. Isegi mitu korda päevas. Miks siis mina ei tohi ennast guugeldada?” “Sa ei ole ju mingi Justin Bieber, sa oled tavaline neljanda klassi poiss, keda ei tunne mitte keegi peale isa, ema, paarikümne klassikaaslase ja mõne õpetaja. Miks sa arvad, et enda kohta Internetist midagi leiad?” See jutt Matile ei meeldinud ja ta otsustas minna vasturünnakule, kasutades ära vaenlase nõrka kohta. “Aga sina guugeldasid ühel õhtul Tanel Padarit ja Ott Leplandi. Ma ise nägin. Sina arvasid, et ma juba magan, aga ma piilusin tekiserva alt ja nägin kõike pealt. Ma nägin isegi seda, et sa hakkasid Facebookis Tanel Padari sõbraks.” Tanel Padar oli üks Piia lemmiklauljatest. Kui Tanel raadios laulis, siis oli ta nagu iga teine laulja, aga telekas oli ta Piia lemmik, sest tal olid suured musklid. Kõige rohkem meeldis Piiale aga Elton John. Kuid ainult siis, kui ta raadios laulis, sest telekas nägi ta pisut tobe välja. Oma värviliste ülikondade ja prillidega meenutas ta hoopis klouni, mitte kuulsat lauljat. Siiski unistas Piia, et kui 8

ta ükskord suureks kasvab, läheb Elton Johni kontserdile. Sellest unistusest ei teadnud peale tema mitte keegi, isegi mitte Mati. Mati oli rahul, lõpuks oli ta saanud oma õe korralikult paika panna. Et asi oleks kindel, lisas ta lahingu lõpetuseks: “Ma tean küll, sa oled Tanel Padari pruut ka, hihii!” Mõte sellest, et tema nääpsuke ninatark õde võiks olla kellegi pruut, tegi Matile palju nalja. “Aga mina tean, kes sinu pruut on!” uhkeldas Piia omakorda. “Sinu pruut on Vanilla Ninja. Sul on isegi nende pilt matemaatikavihiku vahel ja ükskord panid sa selle endale padja alla.” “Ei pannud,” solvus Mati, “padja alla panin ma nõianeiu Nöbinina pildi, ta on palju ägedam kui see Ninja.” Piia hakkas seda kuuldes rõõmsalt ühelt jalalt teisele keksima ning noris venda edasi: “Mati pruut on nõid, Mati pruut on nõid. Mati lendab homme luua seljas kooli. Äkki nõiud ennast nii targaks, et saad matemaatikast aru ja mina ei pea enam sinu asemel vastamas käima?” Seda tuli tõepoolest mõnikord ette, et Piia matemaatikatunnis Mati asemel klassi ees vastamas käis. Muidugi sai ta seda teha ainult siis, kui nad ühtemoodi riides olid. Sest kui nad olid ühtemoodi riides, olid Mati ja Piia niivõrd sarnased, et isegi isa ja ema ajasid neid mõnikord segamini. Ema arvas, et tegelikult ei tohiks nad koolis oma sarnasust pahasti ära kasutada. Aga isa ütles, et läheb veel paar aastat ja siis nad enam nii sarnased ei ole. Nii et praegu ongi viimane aeg sellest kasu lõigata. “Mis meil selle vastu saab olla, kui poisil matemaatikas ka mõni “viis” päevikus on,” oli isa ema rahustanud. “Ära kiusa,” torises Mati lõpuks, “ma luban sind kohe arvuti taha. Ja tegelikult olen ma palju kuulsam kui sa arvad. Ja sa oled ise ka palju kuulsam. Vaata!” 10