Kuidas igas olukorras ellu jääda by Tammerraamat

CHRIS MCNAB Inglise keelest t천lkinud Matti Piirimaa

Originaali tiitel: Chris McNab HOW TO SURVIVE Anything, Anywhere A Handbook of Survival Skills for Every Scenario and Environment Amber Books Ltd Bradley´s Close 74-77 White Lion Street United Kingdom

ISBN 978-9949-526-37-6 Trükitud trükikojas Printon

Kõik õigused kaitstud. Välja arvatud lühilõikude kasutamine raamatututvustustes ei tohi selle trükise ainsatki osa reprodutseerida kirjastaja kirjaliku loata. Selles raamatus sisalduv informatsioon on parima teadmise kohaselt tõene ja täielik. Autor ja kirjastaja ei garanteeri ühtki antud soovitust ega võta esitatud andmete või üksikasjade eest endale vastutust.

Sisukord 1

Ellujäämise psühholoogia 8

Ellujäämise rõivastus 18

Ellujäämise varustus 24

Kavandamine ja ettevalmistus 34

Ellujäämistreening 46

Vee leidmine 56

Söödavad taimed ja ohuolukorras toitumine 66

Küttimine, lõksude seadmine ja kalapüük 74

Ohuolukorras toidu valmistamine ja säilitamine 96

Peavarju meisterdamine 106

Lõkke süütamine 112

Tööriistad, köis ja sõlmed 120

Esmaabi 128

Loodusõnnetuste üleelamine 144

Päästmisvõtted 156

Suuna määramine 166

Ilma prognoosimine 178

Polaarkliima 186

Ellujäämine mägedes 200

Ellujäämine troopikas 218

Ellujäämine kõrbes 234

Ellujäämine merel 248

Enesekaitse 262

Ohutus maanteel 280

Ohutus ühissõidukites 290

Ohutus kodus 296

Ellujäämine terrorirünnakute korral 304 Register 316

• E S I M E N E P E AT Ü K K

ELLUJÄÄMISE PSÜHHOLOOGIA Tahtejõud võib osutuda ellujäämise määravaks teguriks. Sihikindel tegutsemine eesmärgiga iga hinna eest ellu jääda korvab sageli vähesed oskused. Kõige rohkem ohustab meid tavaline eluviis. Suhteliselt mugav nüüdiselu kaitseb meid looduse ja keskkonna ohtude eest. Mis tahes ootamatuste puhul aga kaotame otsekohe kõik, mida oleme senini endastmõistetavaks pidanud – soojuse, turvalised hooned, professionaalse tervishoiu, ohtra toidu ja vee. Võib juhtuda, et jääte ainult seljarõivastega, kaotanud toidu, vee ja peavarju. Ellujäämine või surm sõltub teie otsustest. Niisuguse muutuse psühholoogiline mõju võib olla ülimalt tugev. Just sel hetkel, kui vajate selgeid vaimseid võimeid ja füüsilist sitkust, võite sattuda hoopis saatuslikku šokiseisundisse ja kaotate võitlusmoraali. Mida siis teha, et säilitada hädaolukorras vaimset kindlust? PSÜHHOLOOGILISED OHUD Arvestage, et loodus ise võib põhjustada negatiivset vaimset mõju. Näiteks pakane aeglustab vere liikumist ning põhjustab unisust. Vähe sellest, et see häirib vaimset tegevust, järgneda võib hüpotermia. Kõrge temperatuur omakorda toob kaasa vedelikuvaeguse, mis kahjustab rängalt ajutegevust (peaaju koosneb 85 protsendi ulatuses veest). Toidupuudus põhjustab uimasust ja teadvusekaotust, see süvendab külma ja janu toimet. Kui kahtlustate, et teie vaimset seisundit põhjustavad keskkonnategurid, siis tegelge nendega kõigepealt. Pakase puhul otsige peavarju või meisterdage see ise ja süüdake lõke. Jooge nagu alati; kui vett on napilt, siis vähendage toiduannust, sest keha kulutab seedimisprotsessis rohkesti vedelikke, eriti rasvaste toitude puhul. Kui olete näljane, siis tuleb eelkõige süüa. Kui

tajute vaevavat väsimust – sageli on see depressiooni ja ärevuse põhjus –, siis tukkuge 20 minuti kaupa. Hoidke ennast tegevuses – enesekindlus on paljude negatiivsete vaimsete seisundite parim ravim. Ärge seadke ebareaalseid sihte, vaid valige üks selge eesmärk korraga, ning tunnetage selle saavutamise puhul rahuldust ja edurõõmu. Tegutsemine hälvitab teie tähelepanu hirmult ja valult ning sisendab teisse suuremat optimismi. STRESS JA VAIMNE KOKKUVARISEMINE Inimolendite stressireageering kujunes esiajaloolistel inimestel, kes sageli vajasid äkilist energiatulva, kui metsloomade või vaenuliku küttide salgaga silmitsi seistes satuti surmaohtu. Tänapäeval juhtub elu ja surma olukordi harva, mistõttu stressireageeringu tunded on meile võõrad. Sageli juhtub nõnda, et äkkohtu sattunud inimesed otsekui halvatakse, nende kehasse tulvab tundmatuid hormoone, mis põhjustavad füüsilise ja vaimse ummikseisu. Kui seda laadi kogemused korduvad ikka ja jälle, nagu eluohtlikus olukorras juhtub, siis võivad need põhjustada täieliku vaimse kokkuvarisemise. Vaimne labiilsus võib kujuneda viis kuni kümne päeva kestnud äärmusohu korral, sõltuvalt sellest, kui suurel määral ohus viibija põhivajadusi (toit, uni ja nii edasi) rahuldatakse. On mitmesuguseid märke, mis osutavad, et inimene on langemas stressi. Seda osutavad märgid, mida tuleb enda ja teiste juures tähele panna, on agressiivsus, järsud meeleolumuutused ning ohter alkoholi- ja uimastipruukimine (mis hoopis raskendavad seisundit), rängad 9

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA ärevushood, mis häirivad und ning mõtlemisvõimet, kehatemperatuuri järsud ja seletamatud muutused ning krooniline depressioon. Mäluhäired (ununeda võivad isegi mõni hetk varem jagatud juhendid), hoolimatu tegutsemine, krooniline väsimus isegi pärast puhkust, vaevaline suhtlemine ja sõnade väljaütlemine ning sundtegevused (näiteks töövahendite lakkamatu tarbetu puhastamine või otsekui kinnisidee sunnil ikka sama teema juures püsimine) on samuti märgid, mida tuleb jälgida. Kõik see tähendab äärmusolukorras ohtu, sest kannataja tõmbub endasse ning pigem eirab välisriske, kui püüab neid välistada. Äärmussümptomite puhul võib stressivaevuses inimene muutuda katatooniliseks ega suuda liigutada jäsemeid isegi tugevast sunnist hoolimata, ta võib loobuda söögist ja joogist või seejuures oksendada ning kaotada soolte ja põie valitsemise võime. Kannataja võib äkki langeda kujuteldavasse või koguni hallutsinatsioonide maailma ega reageeri välisärritustele. Nii karmid sümptomid kahandavad inimese ellujäämisvõimet ning suurendavad tema kaaskannatajate koormust.

Meeskonna ellujäämine

Üks paremaid vaimse keskendumise viise äärmusohus on hoolitsemine kaaslaste eest, nagu teeb illustratsioonil kujutatud mees, kes püüab kaitsta teist alajahtumise eest. Siiski ei tohi teistega tegeldes ennast ohtu seada.

Polaarrõivad loomanahkadest

Ellujäämiseks tuleb leidlikult kasutada kõiki käepäraseid materjale ja avanevaid võimalusi. Pildil kannab naine loomanaha tükkidest improviseeritud polaarrõivaid.

ELLUJÄÄMISE PSÜHHOLOOGIA

Päästmine köie abil

Ohuolukorras tuleb kõigepealt hoolitseda iseenda ja teiste päästmise eest. Eelkõige on vaja ellu jääda, alles seejärel mõtelda, mida tuleb elus püsimiseks edasi teha.

Siiski võivad stressisümptomid kurnata kogu gruppi korraga. Grupi ühtekuuluvustunne võib laguneda, distsipliin nõrgeneb ning olulised ülesanded jäävad täitmata või neid tehakse aeglaselt. Võib tekkida füüsilisi kokkupõrkeid. Seda laadi probleemid süvenevad, kui ellujäänud ei saa magada. Unevaegus on üks olulisemaid vaimse kokkuvarisemise põhjusi. Häiritud unemuster (eriti kella 2 ja 6 vahel öösel, so kõige sügavama une ajal) mõjutab jõuliselt intelligentsust ja emotsioone. Üle 48 tunni kestnud unevaegus põhjustab nii üksikisikutel kui ka gruppidel äärmuslikke psühholoogilisi hälbeid, kaasa arvatud kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid. Häiritud une puhul suureneb inimeste haigestumine olulisel määral ning keha immuunsussüsteem muutub üha nõrgemaks. Veelgi enam, unevaeguse mõju süveneb märgatavalt, kui see leiab aset pärast pikki reise, eriti siis, kui inimene on läbinud eri ajavööndeid ja teda rusub ajavaheväsimus. HIRMU OHJELDAMINE Mis eristab neid, kes suudavad stressi või eluohtliku olukorraga toime tulla, nendest, kes lihtsalt loobuvad ja selle eest kallist hinda maksavad? Vastus kõlab nõnda: nemad tunnevad tõhusaid ellujäämisoskusi, arvatavasti parimaid, mis aitavad stressi võita. Vajalike oskuste

valdamine tähendab, et hättasattunu ei vaevle abituses ning tõenäoliselt leiab eluga pääsemiseks asjakohase võimaluse. Ühtaegu suurendavad niisugused inimesed kogu grupi võimalusi, keskendudes kaalutletud otsustele. Grupi toetus suurendab ka enesekindlust. Enne kõnnumaa seiklusretkele siirdumist treenige visalt koos nendega, kellega kavatsete matkale minna. Nõnda avastate igaühe tugevused ja nõrkused ning loodetavasti süvendate omavahelist usaldust ja õpite tundma teiste häid isikuomadusi. Ohuolukorras kujuneb sellest usaldusest motivatsioon, sest keegi ei taha teisi alt vedada. Sel juhul on ebasoodsat stressireageeringut vähem karta, sest ohtusattunud ei sulgu endasse, vaid tunnetavad jätkuvalt ka teiste vajadusi. Ohuolukordades põhjustab psühholoogilist

LÕÕGASTUMINE Lõõgastumisvõtted on suurepärane abivahend, mis aitavad teil ohuolukorra stressiga toime tulla. Kõige lihtsam on õppida lihtsat hingamismeditatsiooni, nagu kasutatakse budismis ja teistes kaemuslikes religioonides. Niisugusel mediteerimisel on ilmsed eelised. Meditatiivses seisundis viibiva inimese pulsisagedus aeglustub ja vererõhk langeb; see tekitab rahutunde ning soodustab enesevalitsust ja keskendumist. Hingamislõõgastumiseks otsige ohutu ja vaikne paik, istuge maha ja sulgege silmad. Keskenduge täielikult oma hingamise kuulatamisele ja tunnetamisele. Hingake aeglaselt ja sügavalt nina kaudu sisse ning seejärel aeglaselt suu kaudu välja. Kui teie tähelepanu hajub – seda juhtub ikka –, siis suunake see taas oma hingetõmmetele. Sooritage seda harjutust kõigest viis minutit, pärast lõpetamist kogete taastunud rahutunnet ning suudate toimuvat selgemini kaalutleda.

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA murdumist enamasti just hirm. Selle ohjeldamiseks arvestage kõigepealt tõika, et hirm on teie sõber, mitte vaenlane. Hirmu toimel paisatakse verre adrenaliini, keha reageerib ka muul viisil, mis suurendab teie valutaluvust ja

Hüpnoosiasend

Enesehüpnoosil tekitatakse sügavas lõõgastusseisundis visuaalseid kujutlusi. See võib toimuda istudes või lamades ning sellest on ohuolukordades praktilist kasu. Kümneks minutiks ohuolukorra unustamine, et sooritada lõõgastumisharjutusi, annab teile suurema mõtteselguse ning aitab nõnda vältida halbu otsuseid.

reageerimiskiirust, keskendab teie tähelepanu ellujäämisele ning lisab füüsilist jõudu. Peamine on ohjeldada hirmu ja suunata see tegevusse. Selleks on kaks peamist võimalust. Esiteks, vastake igale negatiivsele mõttele

PAANIKAST HOIDUMINE Kohe pärast auto- või lennuõnnetust on teie psüühika segaduses ja paanikas. Keskendumise taastamiseks toimige järgmiselt. • Eemalduge otsekohe vrakist, sest see võib plahvatada või süttida, kuid ärge minge nii kaugele, et kaotate õnnetuskoha silmist, nagu võib juhtuda halva ilmaga või metsamaastikul. Ärge komberdage pimesi tundmatule territooriumile, eriti pimedal ajal. Nõnda võite eksida ja riskite tõsiste vigastustega. • Eemalduge laipadest (olles veendunud, et ellujäänuid rohkem pole). Need häirivad keskendumist ja tekitavad väga negatiivseid mõtteid. • Ohust eemaldunud, otsige endale varjuline ja kindel koht. Püsige mõni minut paigal, tõmmake hinge ja rahustage ennast. • Kui olete end kokku võtnud, kavandage pääsemisplaan. See ei tohi olla liiga keeruline; esialgu peaks see sisaldama kõige rohkem paar-kolm kergesti meeldejäävat punkti. Kõik, mis on ülemäära detailne, kipub ununema. • Plaani koostanud, alustage sammhaaval sellest, mida ellujäämiseks on vaja kõigepealt ette võtta. Ärge vaadake liiga kaugele, sest see lihtsalt masendaks. Keskenduge hoopis sellele, et oleksite päevast päeva elus ja terve, seejuures tegutsege aegamisi ka oma ellujäämisplaani realiseerimisel.

ELLUJÄÄMISE PSÜHHOLOOGIA

Hirmu ohjeldamine

Hirmu ohjeldamine on kõige tähtsam igas ohuolukorras, olgu siis tegemist lennuõnnetuse või pantvangide võtmisega. Vastake negatiivsetele mõtetele otsekohe ellujäämise positiivse strateegiaga.

positiivsega. Hirm võimendab õnnetusele orienteeritud sisehäält, mis hädaldab: “Nüüd ma suren”, “Ma ei oska midagi teha” või “Ma ei tule sellega toime”. Otsekohe, kui need mõtted sünnivad, vastake neile positiivsete vastanditega: “Ma saan sellega hakkama”, “Ma jään elama” ja “Mina valitsen olukorda”. Ärge muretsege, kui see jätab esialgu kunstliku mulje. See hoiab teie mõistust tegevuses ning kaitseb paanikasse sattumise eest. Oluline on reageerida mis tahes negatiivsele positiivsega. Ärge laske kunagi negatiivsel võidutseda, olgu olukord kui tahes meeleheitlik. Hirmu ohjeldamise teine võimalus on kehahoiak. Meie keha võib tekitada hirmu, nagu ka seda väljendada. Hirmunult kaldume kägarasse tõmbuma ning endal ümbert kinni võtma, nagu teeb pisike laps. Nägemine hägustub – me ei taha näha seda, mis meid hirmutab. Hääl muutub kiledaks ja väriseb, sest kõri tõmbub krampi ning hingamine muutub pealiskaudseks ja kiireks. Liigutused on korrapäratud ja ebalevad. Niisugused reageeringud tegelikult süvendavad hirmu. Uurimine on osutanud, et emotsioonid

Võitlusharjutused

“Veski” on käsitsivõitluse vorm, mida kasutatakse Briti langevarjurite rügemendi väljaõppel. Instruktori juhendamisel toimuvad võitlusharjutused süvendavad stressitaluvust ja aitavad ohjeldada hirmu.

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA lähtuvad sellest, mida teeb keha, mitte vastupidi. Sundige oma keha väljendama enesekindlust, mitte hirmu. Kergitage lõuga, sest siis tõuseb ka pea ja pilk keskendub enda ette. Hoidke ennast sirgelt ja suruge rind ette. Hingake sügavalt alakeha sisse tõmmates. Rääkige aeglaselt ja kaalutletult, otsekui kõhust kerkiva sügava häälega. Liikuge otsustavalt ja kindlalt. Peate teesklema eneseusaldust nagu filminäitleja. Kujutage ette mõnda vintsket ja sõltumatut tegelaskuju nagu John Wayne või James Bond, kui sellest on tuge, ja reageerige samamoodi, nagu nemad teie arvates teeksid. Isegi siis, kui teie teadvus hirmust vabiseb, ärge seda välja näidake. Veendute peagi, et teadvus kohaneb keha enesekindlusega. Pealegi on oma füüsist kergem ohjeldada kui mõtteid. OHU MODELLEERIMINE Psühholoogilise vastupidavuse arendamiseks ohuolukorra puhuks on üks võimalus harjutada oma teadvust juba varakult erakordsete situatsioonidega. Sõdurid nimetavad seda “lahinguprooviks” või “lahinguvaktsineerimiseks”, meie võiksime öelda selle kohta “ohuolukorra modelleerimine” (OM).

KOLME VÕIMALUSE REEGEL Kui teid muserdab otsustamatus, mida tuleks ohuolukorras kõigepealt ette võtta, siis kasutage “kolme võimaluse reegli” otsustamisprotsessi, mida õpetatakse USA merejalaväelastele. Probleemiga silmitsi seistes mõtelge kolmele erinevale lahendusele. Kui neid on vähem, siis pole teil piisavalt võimalusi, aga suurema arvu puhul jääb liiga palju alternatiive. Hinnake ausalt iga võimaluse häid ja halbu külgi ning valige siis üksikasjadesse kaldumata see, mis tundub olevat parim. Oluline on jääda pärast valiku tegemist oma otsuse juurde. USA merejalaväe ohvitseridele õpetatakse, et äärmusolukorras pole suurim oht väärotsus, vaid hoopis otsustamatus. Ärge muretsege liialt, kui teie plaanis on kitsaskohti, sest nendega võib tegelda omal ajal. Kolme võimaluse reegli mõtlemisviisi eelis on see, et nõnda saavad teie mõtlemisprotsessid äärmusolukordades kindla struktuuri.

Vajalikul viisil varustatud

Õige varustus kergendab ohuolukorras kartusi ja muresid. Veenduge, et rõivastus oleks just antud keskkonnas kõige kohasem.

OM-i eesmärk on harjutada teadvust ohuolukorra šokiga realistliku väljaõppe varal. OM-i rakendamisel on oluline mõista, mismoodi inimese aju töötleb juba kogetut. Inimaju on sisuliselt nagu suur salvestamissüsteem. Kogetut võrreldakse “mälufailidega” tuvastamaks, kas minevikus on läbi elatud midagi samasugust, mis võiks juhtida edaspidist tegutsemist. Kui leidub vastavus, siis suudab isik reageerida olukorrale adekvaatselt. Mõnikord on vastavus nii tugev (nagu sageli korratud kohvivalmistamise faili puhul), et tegutsetakse suisa alateadlikult. Kui aga puuduvad varasemad kogemused, mis suunaksid reageeringut, siis leiab

ELLUJÄÄMISE PSÜHHOLOOGIA aju lähima vaste ja loob selle alusel tegevuse tulemustest sõltuvalt uue faili. Eluohtliku olukorra puhul võib häirida asjaolu, et teil puuduvad mis tahes asjakohased failid, sest te pole varem sattunud surmaohtu. Selle tagajärg on psühholoogiline äng ja tardumus. Just siin aitab OM. OM-i esmane ja kõige olulisem osa on visa treening, sest see aitab ajul kujundada neid olulisi ohufaili. Korrake paljusid erinevad ohuolukordi nii realistlikult kui võimalik, seadmata ennast seejuures tegelikku ohtu. Kui olete näiteks sukelduja, siis harjutage vee all maski kaotamist või hapnikuvarustuse katkemist. Kui olete rändur, siis tehke endale karmis pakases peavari või läitke improviseeritud lõke. Kui viibite sageli mõnes ohtlikus linnarajoonis, siis õppige karme enesekaitsevõtteid, kus tuleb taluda ka tegelikku valu. Kujundanud väljaõppe võimalikult realistlikuks, välistate tegelikus ohuolukorras šokiteguri.

Ükskõiksus

Tahtejõud on ellujäämiseks ülioluline. Hoiduge liialt mõtlemast ohule, millesse olete sattunud, sest see võib põhjustada depressiooni ja ükskõiksust.

Vältige väsimust

Sattunud ohtlikku olukorda, tuleb otsekohe loobuda igasugusest tarbetust füüsilisest tegevusest, et säilitada energiat ja keharessursse. Joostes või käies ärge tõstke jalgu kõrgele, nagu pildil näidatud, vaid eelistage sujuvamat liikumisviisi, mis on palju energiasäästlikum.

Treenimisharjutusi tuleb sooritada tõelise ohutunnetusega ning korrata pidevalt, kuni õige reageering kujuneb suisa teiseks loomuseks. Kordamise kaudu salvestatakse “failidesse” tuttavaid aistinguid ja mõtlemisprotsesse. Tegelik ohuolukord traumeerib siis aju vähem, võrreldes inimesega, kelle aju pole ohtudega harjutatud. Peale treenimise füüsilise aspekti on olemas ka OM-i meetod, mida nimetatakse visualiseerimiseks. Teadusuuringutega on tuvastatud, et kui aju kujutleb midagi sügavates ja elavates detailides, siis saab sellest kujutlusest inimese kogemuste failide osa ning need failid juhendavad tema tulevasi tegevusi. Visualiseerimisel istutakse kuskil vaikses paigas, silmad suletud, ning kujutatakse ette ohuolukorda võimalikult elavalt, taasluues mõttes iga nägemuse, heli ja tundmuse. Visualiseerimine on OM-i puhul kasulik, sest see võimaldab igaühel korraldada iseenda seesmise “lahinguproovi”, kujutledes, kuidas tullakse toime hirmuäratavates olukordades. Kui kardate näiteks kangesti laviini mattumist, siis kujutage ette, nagu oleksite sattunud sügavale lume alla pimedusse. Hirmule alistumise asemel aga kujutage ette, kuidas taastate orienteerumisvõime, surute hirmu maha ja asute siis ennast energiliselt pinna poole kraapima. Kui kunagi peaks tõesti juhtuma midagi nii hirmsat, siis kasutab aju 15

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA niisuguses olukorras toimetulekuks juba olemasolevat positiivset faili. Ehkki see võte ei asenda füüsilist treeningut ennast, aitab see ohjeldada stressireageeringut ohuolukorras. OLGE ELLUJÄÄJA Ainuüksi positiivne mõtlemine teid ohuolukorras ei päästa. Vajate ka kindlat ellujäämisplaani. Sellel on kaks omavahel seotud eesmärki: 1) jääda elama ja terveks ning 2) jõuda ohutusse paika. Ellujäämisplaan algab situatsiooni hindamisest. Kõigepealt taanduge vahetust ohust ning leidke varjuline paik, kuhu võiksite istuda ja mõtelda. Hinnake oma ümbrust. Maailma igas paigas on oma eelised ja puudused. Näiteks polaaraladel on suurim oht karm pakane, kuid see-eest on teil lume ja jää näol piisavalt vett. Troopikas leiate küll rohkesti toitu, ent teid ohustavad palavus ja niiskus. Jääge täiesti objektiivseks ning kaalutlege oma olukorra kõiki positiivseid ja negatiivseid tahke. Jätke niisugune kaalutlemine päevaajaks, mitte ööseks, sest siis on tõepärase ja objektiivse hinnangu andmine tülikam. Kindlasti jätke endale

Depressioon

Depressioon halvab arutlusvõimet ja põhjustab motivatsioonivaegust. Ohuolukorrad tekitavad depressiooni, selle võitmiseks tuleb olla tegevuses ja rakendada kogu energia pääsemiseks. 16

Veevaeguse mõju

Veevaegus kahjustab psühholoogilist seisundit, sest aju funktsioneerimine sõltub suuresti veest. Ellujäämiseks mõtelge eelkõige joomisele.

ELLUJÄÄMISE PSÜHHOLOOGIA

STRESSIREAGEERING Inimkehal on tõhus stressile reageerimise süsteem, mis suurendab ellujäämisvõimalusi. Eluohtlikule olukorrale reageerides paisatakse ajuripatsi signaali peale vereringesse stressihormoone, näiteks adrenaliini, mis sunnib elu päästmiseks võitlema või põgenema. Veri juhitakse ajust ja nahast kõrvale (ehmunud inimesed just sellepärast kahvatuvadki) lihastesse. Ühtaegu kiireneb pulss ja kasvab hingamissagedus, et lihased saaksid energiliseks tegutsemiseks rohkem hapnikku. Nende energiavõimekuse suurendamiseks juhib maks vereringesse glükoosi. Stress mõjutab ka psühholoogiat, aju kohaneb tunnelnägemisega, mis blokeerib peaaegu kõik tajud, mis pole seotud inimese ellujäämisega. Kõik niisugused reageeringud annavad ohtusattunule ohtralt energiat ja suurendavad valu talumise võimet.

aega. Kiirustades tegutsemine võib põhjustada suurt segadust, halbu otsuseid ning varustuse kaotamise ohtu. Järgmiseks hinnake oma füüsilist seisundit. Kas teil on haavu, mis vajavad ravimist? Kas vajate lisarõivaid või toitu ja vett? Rajage kõik pääsemisplaanid reaalsele energiavarule ja oma tegelikule seisundile. Ellujäämiseks vajate esmajoones peavarju, tuld, vett ja toitu. Kui teil on piisavalt küttematerjali, siis kahtlemata leiate midagi peavarju ehitamiseks ning tõenäoliselt ka taimset toitu. Kui näete lähedal oja, kust saab vett, ja märkate loomse elu jälgi, siis tähendab see, et teie sealne asukoht rahuldab kõiki peamisi eluvajadusi ning et te võite lühemaks ajaks jääda sinna. Ärge kiirustage lahkumisega, kui teid ei ähvarda just vahetu oht. Kui olete lennuõnnetusel ellu jäänud, siis võib leida vrakist nii mõndagi eluks vajalikku. Näiteks saab vahtkummist istmetest suurepärast lõkke läitmise materjali (kui see pole spetsiaalselt süttimiskindla ainega immutatud) või sooje jalavarje. Akude elektrisädemega saab süüdata lõkke, lennukirehvide põletamine aga tekitab suurepärase suitsusignaali, mis paistab kaugele.

Stressi märgid

Agressiivsus on mitmesuguste füüsiliste või vaimsete seisundite tunnus. See võib viidata väsimusele, alajahtumisele või ülekuumenemisele, depressioonile, kõrgushaigusele või lihtsalt frustratsioonile. Rahustage agressiivset inimest arukate, leebete sõnadega.

Seega kaalutlege, enne kui lahkute õnnetuskohalt, sest siis võite kaotada nii mõndagi kasulikku. Samuti pidage meeles, et laeva- või lennuõnnetuse puhul teatati teie asukoht tõenäoliselt vahetult enne katastroofi päästeteenistustele. Seetõttu on teie asukoht ligikaudu teada ning otsimismeeskonnad on arvatavasti juba teel. Sellegipoolest ärge lakake mõtlemast endale. Te ei tohi lihtsalt istuda ja päästmist oodata. Mõtelge pidevalt edasistest ohtudest ning püüdke neid varakult vältida. Ellujäämiseks lootke kõigepealt endale, mitte teistele.

• T E I N E P E AT Ü K K

ELLUJÄÄMISE RÕIVASTUS Loodusjõudude eest kaitseb teid kõigepealt rõivastus. Ellujäämisoskuste eksperdid ütlevad sageli: “Pole olemas halba ilma, on ainult sobimatu riietus.” Looduses liikumisel tuleb alati kanda sobivat riietust. Õige rõivastus hoiab kehasoojust ning kaitseb teid ühtaegu tuule, vihma, ülemäärase kuumuse ja päikesekiirguse eest. Sellegipoolest pidage meeles, et mõõduka kliimavööndi igapäevarõivastus ei sobi kandmiseks polaaraladel, troopikas ega kõrbes. Karmides tingimustes liikumiseks ostke parimad rõivad, mida te vähegi saate endale lubada. Seda on kergem öelda kui teha. Pakutakse rohkesti väga erineva hinna ja kvaliteediga välisriietust. Kui teil puuduvad varasemad kogemused, siis küsige nõu matkatarvete kaupluste vastava väljaõppega personalilt, kirjeldades oma kavandatud retke ning sealseid tõenäolisi kliimatingimusi. Neilt saate usaldusväärset nõuannet kõiges, mida vajate. Rõivaste puhul on kõige hullemat karta siis, kui satute ootamatusse ohtu. Näiteks jääte vabas looduses kerget linnariietust kandes järsu ilmamuutuse meelevalda, mille eest need rõivad põrmugi ei kaitse. Hoolitsege selle eest, et pikale sõidule siirdudes oleks teil autos paks mantel, tugevad saapad, müts ja mõni veekindel rõivas. Võib-olla arvate, et see on ülemäärane ettevaatus, kuid need kehakatted võivad päästa teie elu. KIHIPRINTSIIP Ohuolukorra rõivastuse põhiprintsiip on kihilisus. Selle põhieesmärk on sulgeda riietuse paljude kihtide vahele õhku, et kahandada keha ja väliskeskkonna temperatuurigradienti. Keha soojendab iga õhukihti, tekitades nõnda paljukihilise isolatsiooni. Mida rohkem on teie rõivastuses kihte, seda paremini kehasoojus säilib. Temperatuurist sõltuvalt võite riietusekihte suurendada või vähendada; mitu kerget kihti on tõhusamad kui üks paks ja raske.

Karmi pakase puhul peaksid teil seljas olema need rõivakihid. • Keha vastas kandke pikkade varrukate ja säärtega tiheda koega termopesu. • Teine kiht peab olema villane või villasegune särk. Vältige puuvillaseid T-särke, sest need muutuvad kiiresti higiseks. • Järgmisena tõmmake selga villane või villasegune sviiter (villasegused hoiavad paremini soojust ja on tuulekindlamad). Soovitatakse polo- või rullkaelusega sviitrit, sest need kaitsevad kaela uneartereid ja kägiveene, mille kaudu hajub palju soojust. • Pealmine kiht peaks olema moodsast sünteetilisest fliisist või tehiskiust pikkade varrukatega pikk Hollofil-täidisega jope. Ärge kasutage udusulgtäidist, mis kaotab märjana

JALATSITE HOOLDAMINE Selleks, et jalatsid püsiksid võimalikult heas seisundis, järgige asjakohaseid reegleid. • Määrige neid kreemiga või viksige, et jalatsi pinnakiht oleks terve ja veekindel. • Enne jalga panemist jälgige, et poleks kahjustusi nagu tugevasti kulunud või pragunenud tallad, katkine lukk, rebenenud õmblused, täkked nahas või katkised haagid. • Märgade saabaste kuivatamiseks toppige neisse ajalehepaberit, kui seda käepärast on, ja asetage need sooja, õhuküllasesse paika. Võite seada need kuivamise kiirendamiseks ka lõkke juurde, kuid mitte väga lähedale. Liiga suur vahetu kuumus muudab naha jäigaks ja tekitab sellesse pragusid. • Kandke alati varuks kaasas vähemalt kahte paelapaari. Paelte kaitsmiseks pakases hõõruge neid silikooni või vahaga. See ei lase märgadel paeltel jäigaks külmuda.

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA isolatsiooniomadused. Jopel peab olema suur nägu ümbritsev pingutuspaelaga kapuuts, mis kahandab soojusekadu pea kaudu. • Ja lõpuks, kerged tuule- ja veekindlad püksid ning joped kaitsevad teid külma tuule ja niiskuse eest. Veekindel kate peab olema kergesti tõmmatav muudele rõivastele (samuti jalatsitele), kuid see oli tohi olla tihedasti nende vastas. Pidage meeles, et vettinud kehakatted ei hoia enam soojust, mistõttu ei maksa veekindlat kattekihti kunagi ära võtta, kui väljas on väga märg. Kandke kaasas kõiki varuriideid, kaasa arvatud pealisjope ja veekindel kattekiht. See võimaldab teil vahetada pingutusest läbihigistatud alumisi rõivaid.

COLDERI PRINTSIIP

RIIDEMATERJAL Ohtlikus olukorras kandmiseks mõeldud rõivaid, eriti pealisjopet ja veekindlaid kehakatteid valides pöörake tähelepanu nende materjalile. Riie peab paksu rõivastuse kandmisel paratamatult tekkivat higi läbi laskma. Kui te pakasega higistate, juhib niiskunud rõivastus teie kehasoojuse õhku. Selle vältimiseks valige “hingavaid” riidematerjale, mis ei ima niiskust ega muutu märjaks, külmaks ja ebamugavaks. Niisugustest teadaolevatest materjalidest parim on Gore-Tex, sobivad ka Ultrex ja Extreme. Higi aurub Gore-Texi mikropooride kaudu, kuid välisniiskus läbi selle materjali keha ligi ei pääse. See on võimalik seetõttu, et nimetatud materjalis on ligi poolteist miljardit poori ruutsentimeetri kohta, kusjuures iga poor on veepiisast 20 000 korda väiksem, kuid seejuures 700 korda suurem kui aurustuva vee

USA sõjaväelaste ellujäämistreeningutel jäetakse ohuolukorras vajaliku rõivastuse kandmise ja parandamise protseduurid meelde akronüümiga COLDER. See tähendab: C (Clean) – puhas. Puhastage rõivastus porist ja sopast. O (Overheating) – ülekuumenemine. Hoiduge liigsest palavusest ja higistamisest. L (Loose layers) – avar ja kihiline. Kandke mitmekihilisi avaraid rõivaid. D (Dry) – kuiv. Kuivatage märgunud rõivad. E (Examine) – kontroll. Jälgige, et rõivad poleks rebenenud ega ülearu kulunud. R (Repair) – parandamine. Õmmelge rebendid kohe kinni (ärge unustage õmblemistarbeid kaasa võtmast).

Päästevest

Hea päästevesti juurde kuuluvad alati selle automaatseks täitmiseks süsihappegaasiballoon, puhumisvoolik, vile ja stroboskooplamp, et teid saaks pimedas märgata.

Külma ilma rõivastus

See mees kannab täielikku polaaralade ellujäämisrõivastust. Pead katab termosuusamask ja käsi kaitsevad labakud. Pange tähele, et kindad ripuvad paela otsas, sest muidu võiksid need lumes kaduda. 20

bola 77, 86 Boliivia 43, 44

COLDER’i printsiip, rõivastumisel 20 Colombia 43, 44, 306

Aafrika 37, 39–40, 41, 43, 235, 238 ABC-meetod, ohvrile esmahinnangu andmine 129 agressiivsus 9, 13, 263, 264–265, 289, 294–295 ahjud 96, 97, 99–100 akende turvalisus 300–301 aklimatiseerumine 36–37 akuga tulesüütamine 116, 117–118 A-kujuline varjualune 110, 223 alajahtumine 9, 10, 108, 143, 187, 188, 249, 251, 254 al-Qaeda 305 Alžeeria 38, 39 Angola 39, 40 ankrud, ronimiseks 203–204, 210, 212, 214, 215, 216 Antarktika 35, 187 Arktika 187, 188 asimuut, kompass 166, 168–169 asukoha määramine 166, 167, 168, 169–170 Aum Shinrikyo rühmitis, Jaapan 306, 313 autod üleujutustes 146 autopommid 307, 311–312 autorööv 280, 285, 287, 288 avarii-raadiomajakas (EPIRB) 158

bambus 222, 223, 224, 230 banaan 40, 223, 224, 231 baromeetrid 179, 181 barrakuuda 260 binokkel 30, 38 bioloogiarelv 313–314 316

elektronilmajaam 181 ellujäämine kõrbes ilm 235, 236 maastik 235–236, 245 ohtlikud olendid 243–244, 245 peavarjud 235, 236, 246–247 rõivastus 238, 240 tervis 244 toit 240–243 vesi 234, 235, 236–238, 239 ellujäämine merel alajahtumine 249, 251, 254 kuumarabandus 249 laevalt lahkumine 249, 250 liikumine 254–256 ohtlikud olendid 260–261 parve konstruktsioon 258–259 päästeparved 248, 249, 250, 251–252, 254, 255 rõivastus 249, 254 toit 258 ujumine 250–251, 260 vesi 252, 256–257 ellujäämine mägedes jääliustikud 207–208 kliima 201–203 laviinid 200, 208–211, 212, 213 liikumine 204–208 lumeveermed 200, 206, 207, 215 maastik 201, 205 ohuolukorras tegutsemine 216–217

ronimisvõtted 211–212, 214, 215–216 signaalid 212 varustus 203–204 ellujäämine polaaraladel alajahtumine 9, 10, 108, 143,187, 188 hügieen 187, 188–189, 198 ilm 35, 187, 189 külmakahjustused 142–143, 150, 187 liikumine 189–191 lumest varjualused 108, 186, 191–194 rõivastus 19–20, 150, 152, 187 toit 197–199 tuli 186, 194–195, 198 ellujäämine troopikas haigused 227, 231–232 ilm 35–36, 42, 43, 219 kuumarabandus 141, 232 liikumine džunglis 219–221 ohtlikud olendid 220, 225, 226, 227–230 riietus 21, 23, 65, 220, 229 toit 224–227, 230–231, 232 varjualused 221, 222, 223 vesi 223–224 ülekuumenemine 128, 141, 232 ellujäämise kavandamine 16–17, 35–45 ellujäämise psühholoogia 9–17 elustamine 129, 130–132, 211, 261, 283 elustamisvõtted 128, 129, 132–133, 261, 283 enesehüpnoos 12 enesekaitse distantsi hoidmine 265, 269 füüsiline enesekaitse 269–270 grupikallaletung 270 haaramisvõtted 275–277,

278, 279 haavatavad punktid 270–272 jalalöögid 262, 269, 274, 275 jalatõmbed 276–277, 278 kaitseasend 269, 270, 272 kägistamisvõtted 276, 277, 279 enesetaputerroristid 306, 311, 313 esmaabi elustamine 129, 130–132, 211, 261, 283 esmaabipaun 24, 31, 150, 252, 282, 285, 302 haavade õmblemine 136 keemia- ja bioloogiarünnak 314 kuumakahjustused 141–142, 143, 232, 244 külmakahjustused 142–143, 187, 188, 254 liiklusõnnetused 283 luumurrud 128, 137–139, 283 lämbumine 133–134 lülisambavigastused 137, 140, 283 mürgistused 141, 228, 261 ohvri seisundi hindamine 129–130 otsimismeeskonnad 158, 159–160, 211, 213 parasiidid 143, 229, 230, 232 putukapisted 229, 230 põletushaavad 136–137 signaalid 160–164 süvaveenitromboos 295 šokk 129, 130, 135, 141, 142, 261 toibutamisasend 129 troopikahaigused 227, 232, 244 verejooks 129, 130,

REGISTER 134–135, 244, 283 esmatarvete karp 30–31, 33 esmatarvete komplekt 24, 25–32, 33, 145, 151, 249, 252, 282 esmatarvete konteiner 253 esmatarvete kott 31–32 ETA terrorirühmitus, Hispaania 306 ettevalmistamine vt ellujäämise kavandamine Euroopa 44–45

F füüsiline enesekaitse vt enesekaitse füüsiline sitkus ja ellujäämine 46, 47, 48, 49–55 füüsilised harjutused 46, 48, 49–54, 55

G globaalne positsioneerimissüsteem (GPS) 32, 156, 167, 168, 287 Gore-Tex 20–21, 22

H haaramisvõtted võitlemisel 275–277, 278, 279 haavade sidumine 134, 135, 137, 232 haavade õmblemine 136 haid 260, 261 Hamas 305 Heimlichi võte 133–134 heliga edastatavad hädasignaalid 20, 32, 164 heliograafid 163–164 herilased 92, 107, 108, 230 hingamise taastamine 129, 130–132, 211 hingamisteede avamine 129, 131, 133–134 hirm 12–13 hulkuriahi 98 hädasignaalid 20, 30, 32, 157, 158, 159, 160–164, 190, 212, 255, 256 hügieen 187, 188–189, 198, 220, 244 hügromeeter 180 hülgerasv 195, 198

iglud 193, 194 Iiri Vabariiklik Armees (IRA) 306 Iisrael 37, 41, 235, 305 ilm kõrbes 235, 236 mägedes 201–203 polaaraladel 35, 187, 189 prognoosimine 178, 179–185 retke kavandamine 35–36 troopikas 35–36, 42, 43, 219 ilma prognoosimine 178, 179–185 informatsiooni kogumine 35–36, 37 Internet 35, 36

jalalöögid 262, 269, 274, 275 jalatsid hooldamine 19 valimine 22, 220, 228 jalatõmbed 276–277, 278 jooksmine 51–54 joped 21, 249 julgestamisega laskumine 203, 212, 214, 215, 216 jää veeallikana 195–196 ületamine 186, 189, 190, 191, 205–208 jääkirkad 203, 206 jääliustikud 207–208

kaaliumpermanganaat 33, 64 kaardid 31, 35, 166, 167–170 kada 76 kaeviklõke 100, 119 kaevikpöid 142, 187 kaevikvarjualused 192, 193–194 kala ohtlikud liigid 220, 227–228, 260–261 püüdmine 85, 86, 87, 88, 89–92, 190, 199, 226–227, 258, 259 toiduks valmistamine 95, 96, 98, 102, 103, 199 Kaug-Ida 40, 41, 42, 219 keemiarelvad 313–314

kehahoiak 13–14 kehakeel, vägivaldne 263 Kesk-Aasia 40, 41–42, 219 kihiline riietus 19–20 kihtpilved 182, 184 kihtrünkpilved 182, 184 kihtsajupilved 182, 185 kindad 23, 187, 249 kiudkihtpilved 182, 183, 185 kiudpilved 182, 183, 185 kiudrünkpilved 182, 183 kiviahi 102 kodu turvalisus heidutamisvahendid 302, 303 ohtlikud kemikaalid 297–298 sissetungijad 303 suitsuandurid 298, 299–300 valveseadmed 296, 299, 300–301 kohverpommid 315 kolme võimaluse reegel 14 kompass 30–31 ebatäpsus pooluse lähedal 189, 191 improviseeritud 31, 177 kasutamine 166, 168–170, 172, 173, 219, 245 liigid 171 päikese järgi ilmakaarte määramine 171–172, 173 kondenseerunud niiskuse kogumine 56, 58, 61–63, 64, 238 kontuurjooned kaardil 167, 168, 170 koopad 110, 149, 192–193, 217, 237, 246–247 koordinaatvõrk kaardil 167–168, 169 kultuuriuuringud 3–39 kunstlik hingamine 129, 131–132, 211 vt ka elustamisvõtted Kuu järgi navigeerimine 173 kuumarabandus 141, 143, 232, 249 kõrgrõhuala 179, 181 kõrgrünkpilved 182, 184 kägistusvõtted 276, 277, 279 käsitsivõitluse võtted 272, 273, 274 liikluskuritegu 285–288

liiklusraev 280, 289 noarünnakud 267, 268, 279 rongisõidul 292–293 röövkallaletung 262, 266–268 ründajate rahustamine 264–265, 267, 289 sissetungijad 303 tänavakuritegu 262, 265–268 vägistamise korral 265–266, 268–269 ähvardava ohu mõistmine 263 köied 123, 203, 205, 207, 210, 212, 214, 215–216, 221 sõlmed 124, 125–127, 215, 216 küljetsi liikumine 204, 208 külm vt alajahtumine külmanäpistus 142–143, 150, 187 küttimine 74, 78, 79, 80, 86, 87, 92, 197–199, 217, 224–226, 243 relvad 45, 75, 76–77, 78, 79–80, 197 vt ka kalapüük, lõksude seadmine küülikud 75, 86, 95, 198, 242, 243

laakimine 170 laevalt lahkumine 249, 250 lahased 128, 139 lahtine luumurd 138 langlõksud 83–84, 86, 198 laviinid 200, 208–211, 212, 213 lennukirööv 305, 307, 308, 310 lennuraev 294–295 lennureisid lennukirööv 305, 307, 308, 310 lennuõnnetused 17, 293–294 tervis 290, 295 turvalisus 293, 294 lennuõnnetuse päästeoperatsioonid 156, 158, 161–162, 164–165 liaanid 218, 224, 225 317

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA libisemisega laskumine 204, 212, 214, 215–216 liha 95, 97–98, 99, 101, 102–103, 198, 199 vt ka loomad liiklusohutus vargusevastased vahendid 284–285 autopommid 307, 311–312 autorööv 280, 285, 287, 288 parkimine 280, 285, 286 liiklusraev 280, 289 liiklusõnnetused 281–283, 284 terrorism 304, 307, 308 auto kaitsmine varguse eest 284–288 sõiduki hooldamine 281 liiklusraev 280, 289 liiklusõnnetused 281–283, 284 liikumine džunglis 219–221 ling 76–77 linnud abi navigeerimisel 177, 191 küttimine 76, 77, 78, 80, 84–85, 198–199, 243 toit 95, 102, 226, 258 liustikulõhed 206, 207 loodusõnnetused lumesadu 149–152 maavärinad 152, 153–154 metsapõlengud 152–153 orkaanid ja tornaadod 144, 146–149, 219 põud 153, 154 vulkaanipursked 154–155 üleujutused 144, 145–146, 147, 155 loomad ennustavad ilma 182–183 küttimine 67, 74, 78, 79–80, 86, 87, 92, 197–198, 217, 224–226 lõksudega püüdmine 74, 75, 80–81, 82, 83–85, 198, 224–226 ohtlikud 220, 225, 226, 227, 243–244 osutavad vett 59, 60, 237 toit 74, 75, 85–87, 93–94, 95, 197, 199, 217, 224–226, 242, 243 tuvastamine 80, 81 318

lumekoopad 192–193, 217 lumepimedus 188, 189 lumeräätsad 186, 190, 191 lumest varjualused 108, 186, 191–194 lumetuisk 150–152, 187, 189 lumi 149–152, 187, 189, 205–206 laviinid 208–211, 212, 213 luu paikatõmbamine 138, 139, 140 luubiga tulesüütamine 32, 116, 118 luumurrud 128, 137–139, 283 lõkke süütamine113, 114, 116, 117, 118, 119, 195 lõksmiin 311 lõksud 74, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 198, 258 lõksuga püüdmine 74, 75, 80–81, 82, 83–85, 198, 224–226, 242, 243, 258 kala 88, 90–91 vt ka kalastamine; küttimine Lõuna-Aafrika 40, 41, 42–44, 224, 235, 306 Lõuna-Ameerika 40, 41, 42–44, 224, 235, 306 Lõunarist 175, 176 lõõgastumisvõtted 11, 12 Lähis-Ida 37, 40–41, 187, 238, 305, 306 lämbumine 133–134 löögivõtted 272, 273, 274 lülisambavigastused 137, 140, 283

maalihked 155 maandumisalad 164–165 maapinnalt üles edastatavad signaalid 161–162, 190 maavärinad 152, 153–154 madalrõhkkonnad 179, 181 magamiskotid 26, 187, 193, 194, 243 maod 87, 220, 226, 243 mürkmaod 93, 141, 151, 228 matšeeted 218, 219, 225, 226 MAYDAY-signaalid 157 mediteerimine 11 meduusid 261

meeskonnatöö 10, 11 merevetikad 258 mesilased 92–93, 107, 108, 182, 230 metsatulekahjud 152–153 mobiiltelefonid 32, 179, 286, 287, 289, 302 morsekood 160 motiveerimine 15, 16 mudaahi 99–100 mudalihe 155 mussoon 35, 43, 219 mõõkvaalad 260 mürgid esmaabi 141, 228, 261 keemia- ja bioloogiarelvad 313–314 kodukemikaalid 297–298 limused 92, 199, 260, 261 maod 93, 141, 151, 228 mürgiga küttimine 225, 226 mürgised kalad 260–261 taimed 68, 70–71, 72–73, 197, 220, 226, 231, 233

naalduv varjualune 109, 223 navigeerimine kella järgi 171–172, 173 navigeerimine džunglis 219–221 kaardi kasutamine 166, 167–170 kella abil 171–172, 173 kompass 166, 168–170, 172, 173, 189, 191, 219, 245 Kuu järgi 173 kõrbes 245–246 laakimine 170 loodusmärkide järgi 175–177, 191, 246, 255–256 nurkade ja kauguste hindamine 174, 175 polaaraladel 189, 191 Päikese järgi 171–172, 173 retke kavandamine 37–38, 39, 43, 44, 190–191, 217, 245, 308 tähtede järgi 172, 175, 245–246 negatiivne mõtlemine 9, 13 nihestused 140 nikastused 138, 142 noad 29, 191

improviseeritud noad 121, 122 matšeeted 218, 219, 225, 226 noarünnakud 267, 268, 279 nuiad 75, 198, 199, 225, 258 nurgad, hindamine 174, 175 nälg vt toit nälkjad 92

odad 75–76, 86, 225 odapüünised 84, 86, 225 ohuolukorra modelleerimine 14–16 ohutus ühissõidukites lennureisid 290, 293–295 rongisõit 290, 291–293 terrorism 293, 305, 306, 307 ohvri seisundi hindamine 129–130 ookeanihoovused 254, 257 orkaanid 146, 147, 149, 219 otsimismeeskonnad 158, 159–160, 211, 213

paalisõlm 125, 212 paanika 9, 12, 15 painduvuse treenimine 46, 50–51 palklõkked 118, 119 palkparved 259 pantvangid 304, 305, 306, 308–310 parkimisohutus 280, 285, 286 parved 258–259 päästeparved 248, 249, 250, 251–252, 254, 255 peakate 22, 23, 151, 187, 238, 249 Pearl, Daniel 306 peeglid, signaliseerimine 30, 156, 162–164, 256 pemmikan 103 pildistamine 40, 41 pilved 182, 183–185, 191 pommid 306, 310–315 pommirobot 314 positiivne mõtlemine 12, 13–14, 15–16 prillid, improviseeritud 188, 189, 240 pulss, kontrollimine 129, 130,

REGISTER 131, 132 punktikõrgused 167 putukad eri aastaaegadel 35 hoidumine 32, 107, 108, 219, 221, 227, 229–230, 231, 238 ohtlikud 229, 230 toiduallikana 92–93, 226, 243, 244 vee osutajatena 60 puunikerdamine 126 Põhjanael 172, 175 põletushaavad 136–137 põletusmaterjal 27, 113, 114–115, 119, 194–195, 198 põud 153, 154 vt ka vesi Päikese järgi navigeerimine 171–172, 173 päikesedestillaator 56, 61–62, 238, 256–257 päikesepimestus 238 päikeseprillid, improviseeritud 188, 189, 240 päikesepõletus 141, 188, 238 päästekopterid 156, 161–162, 164–165 päästeparved 248, 249, 250, 251–252, 254, 255 päästevestid 20, 249 päästmisvõtted abi leidmine 159 jää 186, 189, 209 laviinidest 210–211 lennukid ja kopterid 156, 158, 161–162, 164–165 sidepidamine 157, 158, 159 pöördosmoospump 256 püksid 22, 248, 253 püramiidlõke 118, 119

radioloogilised relvad 313, 314–315 raja märgistamine 159 raudteeohutus 290, 291–293 reisidokumendid 37, 40, 43 relvad hooldamine 194, 197 küttimine 45, 75, 76–77, 78, 197–198, 225 massihävitusrelvad 313–315

retke kaardid 38, 39 retke kavandamine 37–38, 39, 43, 44 190–191, 217, 245, 308 RICE’i protseduur 142 rongiõnnetused 291–292 ronimisvõtted 211–212, 214, 215–216 rõivastus 18 improviseeritud 10, 21, 75, 152 kihiline 19–20 kultuurikaalutlused 38–39, 40–41, 42, 43 külma ilmaga 19–20, 150, 151, 187 merel ellujäämiseks 249, 254 palava ilmaga 21, 23, 65, 220, 229, 238, 240 riidematerjal 20–21, 22 valimine 19, 21–23 ränikivi ja tuleraud 30, 33, 115–116 “räpased pommid” 314–315 röövkallaletung 262, 266–268 rühma ellujäämine džunglis 221 laevahukus 251, 253, 260 mägedes 205–207, 208 psühholoogia 10, 11, 45 päästmisprotseduurid 159 teekonna kavandamine 38–38, 39, 44 rünkpilved 182, 185 rünksajupilved 182, 185

saatkonnad 45 saed 30, 33, 120, 122, 191 satelliittelefon 32, 157 seened 70–72 seljakotid 26–27, 42, 43, 121 signaalid 20, 30, 32, 157, 158, 159, 160–164, 190, 212, 255, 256 signaalraketid 32, 147, 160, 163, 252, 256 signaliseerimine 158 vt ka signaalid siilid 86–87, 102 sirutusharjutused 46, 50–51 sisemine verejooks 130, 135 skorpionid 243, 245

snaiprid 312 Somaalia 39, 40 soojuskao vähendamise asend (SVA) 248, 251 soonesulgurid 135 soringud 127 stress 9–11, 17, 157 Sudaan 39, 40 suitsuandurid 298, 299–300 suitsukanistrid 256 Suur Vanker 172, 175 suurendusklaas 32, 118 sõidukid hooldamine 281 kuritegevus 284–288 põlengud 263–284 sõlmed 123, 124, 125–127, 212, 215, 216 sääsed (moskiitod) 108, 219, 224, 227, 229, 230 söödavad taimed 66, 67, 68–70, 71–72, 190, 197, 230–231, 232, 240, 241–242, 258 süvaveenitromboos (SVT) 295

šokigranaadid 310 šokk 129, 130, 135, 141, 142, 261

taimed ilma prognoosimine 181–183, 184 mürgised 67, 68, 70–71, 72–73, 197, 220, 226, 231, 233 navigeerimine taimede järgi 176–177 söödavad 66, 67, 68–70, 71–72, 190, 197, 230–231, 232, 240, 241–242, 258 toiduks valmistamine 69–70, 72, 73, 97, 98, 102, 197, 241–242 veeallikana 40, 60, 63, 64, 223, 224, 225, 234, 237–238, 239, 241–242 taimedest parv 259 taskulambid 24, 31, 32, 145, 164, 212, 249, 252, 282 taskuvargad 40, 266, 290, 293 telgid 25–26, 217

vt ka varjualused telklõke 112, 117 temperatuurilangus tuule tõttu 187, 201 teod 92 termomeetrid 24, 31, 180 terrorirünnakud (11. september 2001) 293, 305 terrorism enesetaputerroristid 306, 311, 313 keemia- ja bioloogiarelvad 313–314 lennukirööv 305, 307, 308, 310 pantvangid 304, 305, 306, 308–310 pommid 306, 310–315 radioloogilised relvad 313, 314–315 sihtmärgid 305–307 tõrjevõtted 307–308, 311–312 T-lõke 118, 119 toibutamisasend 129 toidu aurutamine 97, 98, 100–101, 102–103 toidu kuivatamine 104, 105 toidu küpsetamine 97, 98, 101, 231 toidu suitsutamine 96, 105 toidu säilitamine 96, 98, 103–105, 199, 227 toiduvalmistamine kala 95, 96, 98, 102, 103, 199 liha 95, 97–98, 99, 101, 102–103, 198, 199 taimed 69–70, 72, 73, 97, 98, 102, 197, 241–242 tööriistad 100–101, 122 vahendid 27–28, 122 viisid 96, 97–98, 101–103, 105 toit ja veetarbimine 9, 65, 236 kala 87, 90, 95, 96, 98, 102, 103, 190, 199, 226–227, 258 kuivatamine 28, 32 linnud 95, 102, 226, 258 loomad 67, 74, 75, 85–87, 93–94, 95, 197, 199, 217, 224–226, 242, 243 putukad 92–93, 226, 243, 244 319

KUIDAS IGAS OLUKORRAS ELLU JÄÄDA ratsiooni jagamine 252 säilitamine 96, 98, 103–105, 199, 227 taimed 66, 67–73, 97, 98, 102, 190, 197, 230–231, 232, 240, 241–242, 258 toiduvaru 32 toitumine 54–55, 67 tornaadod 144, 146, 147, 148–149 traatsaed 30, 33 transpiratsioonikotid 63, 64, 238 treenimine 11, 15 füüsilise sitkuse arendamiseks 46, 47, 48, 49–54, 55 triangulatsioonipunktid 167 triivankrud 248, 252, 254 tsüklonid 35, 42, 219 Tšaad 39, 40 tulehakatis 113–114, 115–116, 117, 118, 119 tulepuur 115, 116 tulepuurimine 114, 116 tulesahkamine 116, 117 tuletikud 30, 33, 115 tuli autopõlengud 283–284 kandmine 115 lõkete liigid 112, 117, 118–119, 186, 195 läitematerjal 113, 114, 116, 117, 118, 119, 195 mägedes 217 polaaraladel 186, 194–195, 198 põletusmaterjal 113, 114 – 115, 119, 194–195, 198 rongiõnnetused 291, 292 signaliseerimine 160–161, 195 suitsusignaalid 298, 299–300 toiduvalmistamislõkked 96, 97, 98–100, 118–119 tulehakatis 113–114, 115–116, 117, 118, 119 tulekahju kodus 296, 298–300 tuleohutus 110, 111, 112, 113, 119 tuletegemine 112, 113, 114, 115–118 320

tulirelvad ja kurjategijad 287, 288 ja terroristid 309 hooldamine 194, 197 küttimine 78, 79–80, 197–198, 217, 243 snaiprid 312 turvaline hoidmine 299 turbulents 294 turvaline lõke 110, 111, 112, 113, 119 polaarretk 186, 189–191 turvaruum 302 tuumarelvad 313, 314–315 tõstmistreening 46, 49–50, 52–53, 54 tähtede järgi navigeerimine 172, 175, 245–246 tähtlõke 112, 118, 119 tänavakuritegevus 262, 265–268 tööriistad 29, 121–122 tünnkaktus 177, 237, 239

ujumine ellujäämine merel 250–251, 260 vastupidavuse treening 54 ukse kindlustamine 296, 300–301 unevaegus 11 universaalne söödavuse test 68, 71, 223 ussid ja parasiidid 143

vahemaa hindamine 175 vaimne kokkuvarisemine 9–11, 15 valvekoerad 302, 303 vapsikud 93, 107, 108, 230 vargaalarmid 301, 302 vargus 39–40, 41–42, 43 varjualused 106 asukoht 107–108, 221, 246, 247 ja lõke 110, 111, 112, 113, 119 koopad 110, 149, 192–193, 217, 237, 146–247 lumest varjualune 108, 186, 191–194 meisterdamine 108, 109,

110–111, 191–194, 217 polaaraladel 186, 189, 191–194 reeglid 194 telgid 25–26, 217 troopikas 221, 222, 223 vajadus 107, 108, 217, 246 vastupidavuse treenimine 51–54 veevaegus 9, 16, 57, 63, 141–142, 187–188, 235, 236, 238, 252 verejooks 129, 130, 134–135, 244, 283 vesi allikad 56, 57–60, 190, 195–197, 217, 223–224, 225, 234, 235, 237–238, 239 filtreerimine 56, 57, 59, 60, 63, 65, 195, 196, 223, 224 ja söömine 9, 65, 236 kondenseerumine 56, 58, 61–63, 64, 238 magestamine 252, 256–257 mahutid 57, 58, 61, 122, 153, 196, 238, 252, 257 pinnavesi 59–60, 234, 235, 237, 238 puhastamine 30, 33, 57, 60, 63–64, 195, 217, 223, 224, 231–232 põud 153, 154 säilitamine 61, 63, 64–65, 238, 252 taimed 40, 60, 63, 64, 223, 224, 225, 234, 237–238, 239, 241–242 vajadus 57, 236 veevaegus 9, 16, 57, 63, 141–142, 187–188, 235, 236, 238, 252 vihm 56, 61, 62–63, 217, 235, 238, 257 üleujutused 144, 145–146, 147, 155 vesiliiv 221 VHF-raadiod 32, 157, 255 vibu ja nool 45, 77, 79, 198 vihm vihmavee kogumine 56, 61, 62–63, 217, 235, 238, 257 prognoosimine 184, 185 viled 20, 32, 164, 212 viskekepid 75–76, 86, 199

visualiseerimine 14, 15–16 vulkaanid 154–155 võitlus grupikallaletung 270 haavatavad punktid 270–272 jalalöögid 262, 269, 274, 275 jalatõmbed 276–277, 278 kaitsehoiak 269, 270, 272 kägistusvõtted 276, 277, 279 käsitsi võitlemise võtted 272, 273, 274 noarünnakud 267, 268, 279 vastuseisust hoidumine 263, 264–265 võrkkiik 222, 223 vägistamine 265–266, 268–269 vägivald, äratundmine 263 välk 107, 148, 150, 204 väsimus 9, 11, 15, 157 västraga kalastamine 91, 92, 258

äge mäestikuhaigus (AMS) 36–37

ülekuumenemine 108, 128, 141, 143, 232 vt ka kuumarabandus Ülemaailmse merehäda ja ohutuse süsteem (GMDSS) 158 üleujutus 144, 145–146, 147, 155

Yukoni ahi 96, 98–99