LasteRoom

LASTE LASTE RÕÕM RÕÕM Eesti Eestilastejutte lastejutte ja luuletusikoos koos piltidega piltidega luuletusi 1860–1980 1860–1980

1

Raamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Koostanud Ülle Väljataga, Anu Kehman Toimetanud Tiina Tammer Kujundanud Endla Toots Kunstiteoste reprod © EAÜ 2010 © Autorid, autorite pärijad © Tammerraamat, 2011 ISBN 978-9949-449-99-6 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas www.tammerraamat.ee

Illustratsioon ajakirjast Laste R천천m

RAHVALUULE

G체nther Reindorffi illustratsioon

Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas k채nnu otsas, piip oli suus ja kepp oli k채es, kutsus lapsi lugema.

Kes ei m천istnud lugeda, see sai tukast sugeda.

Kes aga luges, aru sai, sellele ta tegi pai.

5

Karu tahtis risuhunnikust oma maja ehitamiseks sületäie hagu võtta.

Risulind palus vastu: „Ära siit kisu, võta sealt teisest hunnikust, siin sees on minu pesa pisikeste poegadega!” „No-noh,” ürises karu, „minu käpp üksi on suurem kui sina kõige oma noka ja jalgadega kokku, ja sina tuled mind õpetama!” „Ole sa nõnda suur, kui sa oled, aga minu pesa jäta puutumata,” palus risulind ja lendas ise tiivad laiali karu nina ette. „Ma näen, sa tahad jõudu katsuda,” ütles vihane karu. „Kuulutan kõigile nokalistele sõja, esimene lahing on homme Linnumängumäel. Eks siis võit otsustab, kellel õigus on teisi käskida. Küll näed, kuidas kihutan lindude soo metsast välja.”

Sõjasõnum jooksis läbi metsa. Kõik linnud kogunesid risulinnu juurde kokku. Karu kutsus enda juurde jälle kõik neljajalgsed. Rebane valiti neljajalgsete pealikuks.

Enne kui nad vaenuväljale jõudsid, ütles rebane: „Kui ma saba üles tõstan, siis hakake peale ja sõdige vaprasti. Lasen ma aga saba maha, siis on hädaohtu karta ja katsuge, et põgenema saate.”

Nõnda jõudsid nad kohale, kus vaenlased neile vastu tulid.

Rebane tõstis saba püsti ja taplus algas tormiliselt.

Lindude poolel oli risulind ise väepealikuks. Kui ta nägi rebast seismas, saba püsti, ütles ta vapsikule:

26

Jaan Jenseni illustratsioon

NOKALISTE JA NELJAJALGSETE SÕDA

„Mine pista sina oma terava naaskliga sellele laisale saba otsa, saame näha, mis ta siis teeb.”

Vapsik kui osav torkija sihtis otse saba otsa ja rebase saba langes valuga maha. Loomad kohkusid, valus kisa käis läbi leeri. Kõik neljajalgsed jooksid metsa ja võit langes nokaliste poolele. Niimoodi jäi ikka õigus risulinnule, sest suurustades suur karu, võitlemises väike aru.

Illustratsioon ajakirjast Laste Rõõm

KAKUKE Ennemuiste elas taat oma eidega. Taat soovis, et küpsetagu eit talle leivakakuke. Eit korjas siis jahutolmu mitmest kotist kokku ja küpsetaski leivakakukese, võidis pealt võipiimaga ja pani akna peale jahtuma.

Kakuke jahtus, jahtus akna peal, kuni tal aeg igavaks läks. Keeras siis ennast akna pealt müüri peale, müüri pealt akna alla maha ja hakkas teed mööda edasi veerema.

Veeres, veeres teedpidi ikka kiiremini ja kiiremini. Teel tuli vastu jänes ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!” „Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.” „No laula pealegi!”

Kakuke laulis: „Jänesekene, jänkukene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.”

27

Ja kakuke hakkas jälle kiiresti-kiiresti edasi liikuma, nii et jänes ei saanud mitte ligigi.

Veeres ikka edasi ja edasi metsa mööda, kuni tuli hunt vastu ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!” „Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.” „No laula pealegi!”

Kakuke laulis: „Hundikene, soekene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, jänese käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.”

Kakuke hakkas kiiresti jälle veerema ja pääseski niiviisi hundi käest.

Veeres siis kakuke ikka edasi ja edasi, kuni talle karu vastu tuli ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!” „Ära söö, kange karu! Ma parem laulan sulle ilusa laulu.” „No laula pealegi!”

Kakuke laulis: „Karukene, kangekene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, jänese käest pagesin ära, hundi käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.”

Ja kohe hakkas kakuke jälle edasi liikuma kiiresti-kiiresti, ei karu saanud talle ligigi.

Veeres ja veeres siis kakuke ikka edasi metsa mööda ja nurme mööda, kuni tuli vastu rebane. Rebane nägi kakukest veeremas, jooksis lähemale ja ütles: „Tere, kakukene!” „Tere, tere!” „Kui ilus ja ümarik sa oled.”

28

Kakukesele meeldis rebase kiitus ja ta hakkas talle laulma: „Rebasekene, Reinukene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, jänese käest pagesin ära, hundi käest pagesin ära, karu käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.” „Küll on ilus laul! Kahju aga, et mul kõrvakuulmine on töntsiks jäänud. Tule istu mulle nina peale ja laula veel üks kord, kuulen siis paremini.”

Kakuke istus rebase nina peale ja laulis uuesti oma laulu. Kaval rebane aga tegi kord amps! ja kakuke oligi söödud.

Günther Reindorffi illustratsioon

LÕPUTA JUTT Mees läks metsa. Ehitas maja. Tegi katuse peale. Tõrvas katuse ära.

Lind lendas katusele – saba jäi kinni.

Tõmbas saba lahti – nokk jäi kinni.

Tõmbas noka lahti – saba jäi kinni.

Tõmbas saba lahti – nokk jäi kinni...

29

Richard Kiviti illustratsioon

1860–1920

31

VIISK, PÕIS JA ÕLEKÕRS Uhti, uhti, uhkesti viisk läks Tartust Viljandi, kaasas põis ja õlekõrs, õlekõrs kui sääseõrs.

Ei saa üle Emajõest, hüva nõu nüüd kallis tõest’!

Viisk siis ütles targasti oma seltsilistele: „Otsas häda, otsas vaev, põis on meil kui loodud laev!

Kõrs on mastiks kõlbulik, mina olen laevnik!”

Kõrs siis heitis pikali – sillakene valmis nii.

Viisk nüüd hüüdis: „Sild on hea!

Mina sammun üle pea!”

Astus sammu, astus kaks – sillakene katki praks!

38

Richard Kiviti illustratsioon

Põis aga vastas põrinal, väga kõlav kõri tal: „Viisu nõu on imelik, laev ju olgu laberik!

Vaatke, kui ma veeren vees, kohe oletegi sees!”

39

1920–1930

63

SISUKORD

RAHVALUULE

1860–1920

MEIE KIISUL KRIIMUD SILMAD 5

KODU Lydia Koidula 33

KUTS LÄKS KARJA 6

KEVADEL Jakob Hermann /Paul Tekkel 34

PATSU-PATSU KOOKI 6

TEELE, TEELE KUREKESED

VARESELE VALU 7

Friedrich Kuhlbars 36

TII, TII, TIHANE 7

LAPSED, TUPPA Eduard Ludvig Wöhrmann 37

VARES, VAGA LINNUKENE 8

VIISK, PÕIS JA ÕLEKÕRS A. Piirikivi 38

KURR-KARR, KUS SA LÄHED? 9

EGA ME OMETI SELLEPÄRAST

ÜKS HELEVALGE TUVI 9

VIHASED OLE? Juhan Liiv 41

HIIR HÜPPAS, KASS KARGAS 10

AHJUALUNE Juhan Kunder 42

OIU-ROIU ROTI PULMAD 10

AHA AI, AHA PAI Ernst Enno 46

KUS SA KÄISID, KUS SA KÄISID,

TIKK, TAKK! Ernst Enno 47

SOKUKENE? 13

KROKODILL Karl Eduard Sööt 48

KITS JA HUNT 14

KOJU Ernst Enno 49

HUNT SEE SÖRKIS SOODA MÖÖDA 15

TALVEL Reinhold Kamsen 50

ILUS AEG 16

TII, TII, TIHANE Reinhold Kamsen 51

TEIE ÕUES, MEIE ÕUES 16

HOMMIKUL Karl Eduard Sööt 52

LÄHME METSA MÄNGIMAIE 17

PÄÄSUKESE LAUL Karl Eduard Sööt 53

MUL ON VÄIKE VELLEKENE 17

KASS JA HIIR J. Palm 54

SÕIT-SÕIT, SÕTSELE 18

SEENE-MIKK Karl August Hindrey 55

SÕIT-SÕIT-SÕIT LINNA 18

PAHA SIGA, MITU VIGA Oskar Luts 56

ÄIA-PUIA 19

PILLEKE PAKSUS METSAS Ernst Särgava 57

TULE, TULE, UNEKENE 19

REBANE VARASTAB TAADI KALAD

VASTLA LIULAUL 20

Ernst Särgava 60

VASTLALAUL 21 KUIDAS REBANE OMA SABA KARISTAS 22 HUNT ELADES, HUNT SURRES 23 JUTT VAPRAST LAMBAST 24 KUIDAS SÄÄSED HOBUSE MAHA PANID 25 NOKALISTE JA NELJAJALGSETE SÕDA 26 KAKUKE 27 LÕPUTA JUTT 29

1920–1930 MINU HANI J. Oro 65 PATSU, PATSU KOOKI Ernst Enno 66 LAPSE PALVE TIBUKESELE J. Oro 67 JÕULUTAADI OOTEL J. Oro 68 JÕULUTEEL J. Oro 69 EMAKENE Ernst Enno 70 ÜKS ROHUTIRTS LÄKS KÕNDIMA

Ernst Enno 72 ÖÖBIK JA LILLED A. H. Tammsaare 73 MARJULE Ernst Enno 75 IITSI-KASS JA KIITSI-KASS Ernst Enno 76 KANA OMA PEREGA Anton Suurkask 77

1930–1940 ÜLE LUME LAGEDALE J. Oro 81 LINNUKE J. Oro 82

VARES KEEDAB HERNESUPPI

Leida Tigane 146

MUTIONU PIDU Alide Dahlberg 83

TUBLI MEISTRIMEES Silvia Truu 148

KEVAD Kersti Merilaas 84

KAARLI VÄRAV Lea Nurkse 149

JUSS OLI VÄIKE PEREMEES Ernst Enno 87

RONGISÕIT Ellen Niit 150

KUS ON PÕRNIK? Ernst Enno 88

LUMIKELLUKE Heljo Mänd 154

UNEVANAMEES Jüri Parijõgi 90

SINILILL Heljo Mänd 155

KUIDAS ISA MAIMULE LINNAST SAIA TÕI

KULLERKUPP Heljo Mänd 156

Jüri Parijõgi 91 EMA JUTT POISILE Jüri Parijõgi 92 AINO JA LEENI KODUS Jüri Parijõgi 93 KANNIKENE EMALE J. Oro 99 MU KODUKE August Kiiss 101 MUNA J. Oro 103 PUDER Ernst Enno 105 MALLE MAITSE Mihkel Kampmann 106

RUKKILILLED Heljo Mänd 157

ESIMENE JOOKSUPÄEV

TIRITAMM Ellen Niit 165

Irma Truupõld 108

1960–1970 JUSSI SUSS Ellen Niit 161 SIILI TURTSUMINE Eno Raud 162 JÄNESE HÜPPAMINE Eno Raud 163 TIGE TIKKER Venda Sõelsepp 164 PIIMAAUTO JA LEHM Eno Raud 166 MEMME MUSI Elar Kuus 167

1940–1950 MIKS VARES TALVEKS ÄRA EI LENDA

August Jakobson 115 LUMIKELLUKESTE SÜND

Gert Helbemäe 117 SÜGIS Mart Raud 119 KAKS KALAMEEST Ralf Parve 120

KAARI SÜNNIPÄEVALAUD Aino Pervik 171 KAARI ÜLLATUS Aino Pervik 173 KARUMÕMMI UNELAUL Heljo Mänd 176 JORR Ellen Niit 178 MUTI METROO Uno Leies 180 SILMAPESULAUL Ellen Niit 181 MART, ANU JA SIPSIK Eno Raud 182 UNELAUL Juhan Saar 185 JORUPILL JONN Heljo Mänd 186

1950–1960 VAAT MIS JUHTUS Felix Kotta 125 KUBUJUSS Lea Nurkse 132 MÕISTATA Silvia Truu 134 PILLERPALL Heljo Mänd 136 OAKENE Heljo Mänd 138 TASS Heljo Mänd 140 KARU Felix Kotta 141 ÜTLE „JAH”! Lea Nurkse 142 SIGA VARRUDEL Leida Tigane 144

HUVILINE FILMIKAAMERA Eno Raud 188 RÕÕMUS SUPP Venda Sõelsepp 193 MAASIKAMOOS Harri Jõgisalu 194 HELIKOPTER JA TUULEVESKI Eno Raud

197

RIIDESSEPANEMISE LAUL Ellen Niit 198 KATI KARU Ellen Niit 199 OOTAMATU SÜNDMUS Robert Vaidlo 200 HIIRE HÜPPAMINE Heljo Mänd 204 TÄISAMEES Ira Lember 205 KUIDAS JANNU HAKKAS „R” ÜTLEMA

Ira Lember 206

1970–1980 ÜKS VÄIKE KÕDI ELAB PAREMA PÕLVE PÄÄL Jaan Kaplinski 211 SOOVITUS Ellen Niit 213 KARU TALVELAUL Ellen Niit 214

ISA KUHU NEED VÄRVID JÄÄVAD

Jaan Kaplinski 239 OH SINA PAHA PEAVALU

Jaan Kaplinski 240

MAGAMAMINEK Viivi Luik 214

SUPP Paul-Eerik Rummo 241

TRIIN JA PÄIKE Eno Raud 217

SEITSE PAID Heljo Mänd 242

KOHTUMINE JÄÄTISEPUTKA JUURES

MARILII Lehte Hainsalu 244

Eno Raud 218 KRÕLL Ellen Niit 221 EMAKEEL Viivi Luik 222 MEIE KÖÖK Viivi Luik 222

ANNELII Lehte Hainsalu 246

EKS HEA OLLA IGAÜKS TAHAKS

Viivi Luik 223 MIS KELLELGI ON Tiia Toomet 224 TAGURPIDI VIHM Robert Vaidlo 226 MÄGER JA ORAV Eno Raud 230 KELLAKÄGU Asta Kass 232 ESIMENE KOOLIPÄEV Ellen Niit 234 SEPTEMBER Ellen Niit 235 VAIKNE LUMI Viivi Luik 236 MURED Viivi Luik 236 LUME OOTAMINE Jaan Kaplinski 237 NOHU Jaan Kaplinski 238

KUI MA ÜKSKORD JÄNEST SÜÜA EI TAHTNUD Lehte Hainsalu 248 KUI ME ÜKSKORD SIIMUGA RAMMU KATSUSIME Lehte Hainsalu 249 NINAD Helvi Jürisson 250 VARRED Helvi Jürisson 251 PESAD Helvi Jürisson 251 MÄGRA MAJA Helvi Jürisson 252 BRONHIIT Ira Lember 254 OOTAMATU KÜLALINE Jaan Rannap 256 KOERA ELU Leelo Tungal 260 PLÕKS Leelo Tungal 261 KUNKSMOOR JA KAPTEN TRUMM

Aino Pervik 262 BOAMADU BOO Kalju Kangur 268