Marie Under - elu ja luule

Marie Under

2

Sirje Kiin

Marie Under Elu ja luule

2. t채iendatud ja t채psustatud tr체kk

Toimetanud Janika Kronberg ja Brita Melts Kujundanud Andres Tali Fotod: Eesti Kirjandusmuuseum

Esmatrükk: Tänapäev, 2009

© Sirje Kiin © Tammerraamat, 2011 ISBN 978-9949-482-27-6 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

…kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima – enesekaitseks.

Marie Under

Sisukord

SISSEJUHATUS. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 ALLIKAD JA ARHIIVID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 TEOREETILISI LÄHTEKOHTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Autori sünd, surm ja naasmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Uushermeneutiline lähenemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Teiste teadusalade teoreetilisi vaatepunkte biograafiale. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 Romantiline autorikäsitus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

E E L Õ I T S E N G – L U U L E T A J A I D E N T I T E E D I S Ü N D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 PÄRITOLU, VANEMAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Isa liin. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Ema liin. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Sünnikodu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Lapsepõlve-kodud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 Esimest korda Hiiumaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Vanemad ja kodune kasvatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 Õed-vennad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 HARIDUSTEE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 VARASED LUULE-KÄSIKIRJAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 EDUARD VILDE TEEJUHATUS. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Teataja toimetuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 ABIELU KARL HACKERIGA. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Moskvas 1902–1906. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Sinise terrassi salong 1907–1924. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 Abielu purunemine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 ANTS LAIKMAA JA MARIE UNDER. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 7

Luuledebüüt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Marie Underi kirjad ja luuletused Ants Laikmaale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 Ristiisa, portretist ja majasõber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 Koguteos “Voog”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 ARTUR ADSON JA “SONETTIDE” SÜNNITAUST. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Artur Adsoni armastuskirjad Marie Underile. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 “Sonettide” sünd. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 FRIEDEBERT TUGLAS JA “SINISE PURJE” SÜNNITAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Eluaegne sõprus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 Tuglas ja Underi-Adsoni kodumaja saatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 “SONETID”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 214 “SININE PURI”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 “EELÕITSENG”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 225 SIURU AEG 1917–1920. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 Siuru koosolekud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 Siuru avalikud esinemised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 237 Siuru väljaanded. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 Siuru albumite vastuvõtt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 Siuru surm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 Siuru järelpoleemika. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 252

PÄ R I S O S A – I S I K L I K M U U T U B Ü L D I N I M L I K U K S . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 “VERIVALLA”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 260 “Valik saksa uuemast lüürikast” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267 Tarapita. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 270 Tarapita ühisaktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 Tarapita retseptsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 EESTI KIRJANIKKUDE LIIDU JA LOOMINGU ASUTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 MASENDUSE AASTAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Marie Underi päevik ehk Adsoni Underi-päevik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 “PÄRISOSA”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 303 KODU KAOTUS. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 307 Lahutus ja abiellumine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 310 LÜHIKE TARTU-PERIOOD 1924–1925. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 316 Tagasi Tallinnas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 320 “HÄÄL VARJUST”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 323 “RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 SUUR EUROOPA RINGREIS. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 “ÕNNEVARJUTUS” – UNDERI BALLAADID JA LEGENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 336 “LAGEDA TAEVA ALL”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 355 50. SÜNNIPÄEV JA OMA KODU RAJAMINE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 360 “KIVI SÜDAMELT” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 367 VIIMASED RAHUAASTAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 372 8

ENESETSENSUUR: TÖÖ TEKSTIGA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 376 “Eelõitsengu” tekstoloogia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 380 “Sonettide” tekstoloogia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 385 “Sinise purje” tekstoloogia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 393

S Ä D E M E D T U H A S – I S I K L I K M U U T U B Ü H I S K O N D L I K U K S . . . . . . . . . . . . . . . 397 OKUPATSIOONID JA II MAAILMASÕDA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 397 “MURELIKU SUUGA”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 408 HERMANN STOCK – VÄIMEES JA TÕLKIJA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 415 “STIMME AUS DEM SCHATTEN”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 420 PÕGENEMINE JA LAAGRIELU. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 427 Sigtuna. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 431 Gränna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 437 Marie Underi laagripäevik “Dagbok” 1945. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 447 PAGULASPÕLV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 451 Uue kodu leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 454 Vaimne taastumine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 459 Baltlaste väljaandmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 461 Underi poliitiline isamaaluule. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 466 Marie Underi 70. sünnipäev. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 475 “SÄDEMED TUHAS”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 481 Eesti kodanikust Rootsi kodanikuks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 488 Gotlandi suvi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 492 Marie Underi 75. sünnipäev. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 496 Valitud “Kogutud luuletused”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 500 Frankfurdis PEN-klubi kongressil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 503 Välisreis Saksamaale. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 506 Pagulaspõlve seltsielu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 510 Marie Underi 80. sünnipäev. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 514 Hilisea lugemus ja kunstimaitse. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 518 Kontakt kodumaaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 524 Muid kohtamisi 1960ndail. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 527 Anna Ahmatova “Reekviemi” tõlge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 530 Underi luule tee prantsuse lugejani. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 532 Tervisemured. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 538 IVAR IVASK – ÕPILASEST ÕPETAJAKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 542 ANTS ORAS – UNDERI MÜÜDI LOOJA. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 551 Marie Underi ja Ants Orase kirjavahetus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 557 “ÄÄREMAIL” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 569 “Uneretk”. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 573 “Uneretke” autoritõlgendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 579 LAHKUMINE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 581 Elukaaslase lahkumine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 585 9

Viimased aastad Vårbergi püsiravihaiglas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 587 Marie Underi matused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 594 POLIITILINE TESTAMENT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 599 MARIE UNDERI BIOGRAAFIA LÕPPJÄRELDUSED. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 609

KOKKU V Õ T E . L UU L E T A J A J A T E M A L U G E J A D – L UU L E I S IK L IK J A Ü H I S KO N D L IK A S P E K T . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 613

KRONOLOOGIA. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 618 KASUTATUD ALLIKAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 625 NIMEREGISTER. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 659

10

11

S I S S E J U H AT U S

Igas kultuuris on kirjanikke, kes saatuslikel ajahetkedel puudutavad kogu oma põlvkonna, parimal juhul kogu rahva hinge. Kui see ime sünnib, saavad autoreist klassikud. Marie Underi luule osutus eesti rahva südamehääleks mitte ühel, vaid mitmel korral 20. sajandi jooksul.

Esimese ilmasõja ajal, Eesti Vabariigi sünni eel, vabastas Marie Underi erakordselt julge, sensuaalne armastusluule oma põlvkonna ahistavaist ajakammitsaist; Eesti Vabariigi ajal kujunes tema tippluulest ja ballaadidest eesti rahvuskultuuri küpsuse märk; Teise maailmasõja, vene ning saksa okupatsioonide ajal sõnastas Underi kaastundlik luule rahva traagilised kaotused; poliitilises sundpaguluses suutis just Under ülal hoida rahvuslikku eneseusku. See kõik oli kesk 20. sajandi poliitilist tragöödiat mitmekordne ime.

Katoliikliku kaanoni järgi peaks sündima vähemalt kaks imet, et imetegija pühakuks kuulutada. Vaid eestlastele igiomane skepsis (ei usu jumalat ega kuradit) ning meie leige luterlus on hoidnud meid tagasi Underi luulet pühaks ja Underit ennast pühakuks kuulutamast.

Marie Underi elu (1883–1980) lõhestas kaheks poliitiline pagulus. See oli saatus, mis sai osaks paljude ikestatud rahvaste kirjanikele, kelle looming väljendas oma rahva sügavamaid tundeid ja kõrgemaid lootusi. Marie Underit on peetud eestlaste ühistunde kehastajaks, “loomulikuks sümboliks ja iseenesest mõistetavaks müüdiks, mis ainuüksi oma nimega loob eestlaste vahel, ma usun, sama koduse ning ühtlasi ühendava perekonnatunde kui näiteks Goethe nimi sakslastel, Cervantes hispaanlastel või Moliere ja Voltaire prantslastel,” sõnastas Marie Underi tähenduse USA Iowa ülikooli kirjandusprofessor Aleksander Aspel Underi 90. sünnipäeva aktusel 25. märtsil 1973 Torontos.

Lisaks sügavalt rahvuslikule tähendusele oli ja on Marie Under üks rahvusvaheliselt tõlgitumaid ja tuntumaid eesti luuletajaid, kelle luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral.

13

Alustanud möödunud sajandi lõpus Tsaari-Venemaa baltisaksastunud provintsis nii haridusteed kui luuletamist saksa keeles, tegi ta oma elutöö iseseisvunud Eesti Vabariigis eesti keeles, kuid veetis viimase kolmandiku oma elust pagulasena rootsikeelses ühiskonnas, toitudes vaimselt ennekõike prantsuse kultuurist. Nii kultuurimõjude kui vaimsete pürgimuste poolest oli Marie Under eestlane ja eurooplane, saksa ekspressionismi maaletooja, prantsuse ja vene romantismi tundlik vahendaja eesti keelde ja kultuuri.

Neid kaht väärtust – eestlust ehk rahvuslust ja eurooplust kui rahvusvahelisust – kandis ja väljendas Marie Underi looming sünteesivalt, ilma sisemiste vastuoludeta. Konflikt tekkis dramaatilisest poliitilisest kontekstist, mis jagas pärast Teist maailmasõda Euroopa kaheks vastandlikuks maailmaks, surmas miljoneid ja sundis sadu tuhandeid inimesi põgenema oma kodumaalt. Kaheks käristatud maailm, kus Marie Under oli määratud elama oma elu teise poole, muutis nii tema elu kui loomingu tähenduse aastakümneiks vastandmärgiliseks ja traagiliseks.

Pärast Teist maailmasõda keelustas nõukogude võim okupeeritud Eestis Marie Underi nime ja loomingu, tema teoseid hävitati koos miljonite teiste keelatud kirjanduse köidetega.

Kuigi Eesti Vabariik taasiseseisvus 1991, pole tekitatud kultuurikuritegu tänini võimalik päriselt korvata. Osa Underi loomingust oli pool sajandit kodumaal keelatud ja kättesaamatu.

Marie Underi põrm puhkab võõrsil, Stockholmi metsakalmistul. Aastakümneid puudus võimalus luuletaja pikka elu ja mitmekülgset loomingut uurida, sest olulised arhiivid ning kirjavahetused saabusid alles aastaid pärast taasvabanemist Rootsist ja mujalt maailmast Eestisse ning avanesid uurijaile aegamisi.

Loodan, et siinne raamat täidab ühe paljudest mustadest aukudest, mis Eesti lähiajaloos ja kirjandusloos on veel avastamata ja läbi kirjutamata. Loodan, et raamatus avanev Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt oli ja on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga.

Tänan Rutt Hinrikust, Sirje Oleskit, Krista Aru ja kogu Eesti Kirjandusmuuseumi pere haruldaselt vastutuleliku ning professionaalse tööõhkkonna eest. Samuti tänan TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskust, eriti Anne Valmast, ning Rahvusraamatukogu töötajaid suurepärase bibliograafilise abi eest. Tänan teaduslikku juhendajat, professor Liisa Stenby’t (endine Saariluoma) Turu Ülikoolist vaimselt rikastava koostöö eest. Tänan raamatu toimetajaid Janika Kronbergi ja Brita Meltsi ning kujundajat Andres Tali meeldiva koostöö eest.

Tänan Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvuskultuuri Fondi, kirjastust Avita, Alfred Kordelini Fondi, Stockholmi Eesti Kultuurikoondise Underi ja Adsoni mälestusfondi ning Eesti Kultuuriministeeriumi Underi uurimise ainelise toetuse eest.

Tänan südamest oma abikaasat, professorit, kirjanikku Jack Waltersit, minu parimat sõpra ja kriitikut, kelle usalduse, kannustuse ja abita poleks pikaajaline töö kaante vahele jõudnud.

Käesolev teos on teine trükk minu doktoriväitekirja „Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt“ (Tänapäev 2009, kaitstud Turu Ülikoolis 2010) esimesest 14

eluloolisest osast (lk 1–607), mida on mõnevõrra täiendatud ja täpsustatud. Mitmete oluliste märkuste eest olen erilise tänu võlgu kahele kõige tähelepanelikumale lugejale, hiljuti lahkunud keeleteadlasele Ilse Lehistele (1922–2010) ja kirjandusteadlasele Õnne Kepile.

Sirje Kiin

15

T E OR E E T I L I S I L Ä H T E KO H T I

A u t o r i sün d , surm ja naasm i ne Kirjaniku roll on ajaloo jooksul radikaalselt muutunud. Rahvaluule ei tundnud autorit, vaid ainult kaasautorit. Regivärsse, aga ka uuemaid rahvalaule lauldi suust suhu, tegijat teadvustamata või teadmata, lisades ja improviseerides, kuni 19.–20. sajandil rahvaluule kogumistöö käigus hakati üles märkima ka lauljaid. Aga laulja polnud autor. Eeposedki sündisid anonüümseist rahvalauludest, kuni mõningaist eeposte kokkupanijaist ja kompileerijaist said autorid (Lönnrot, Kreutz­wald). Vanade tekstide auväärne iga, põlvkondi kestnud mälupagas tagas nende ehtsuse ja väärtuse, nende põhimõtteline anonüümsus oli n-ö rahvatarkusena endastmõistetav ja üldtunnustatud nii toona kui ka praegu.

Keskajal hakati teaduslikke tekste pidama pädevaiks vaid juhul, kui nende autor oli teada (Hippokrates, Plinius jne). Kuid 17.–18. sajandil toimus muutus: teaduslike tekstide väärtust hakkasid määrama tekstide endi omadused, näiteks väidete tõestatavus. Tekstide õigsus ei vajanud enam tingimata viidet autorile. Samal ajal muutus kirjanduslik tekst vastuvõetavaks vaid siis, kui see kandis autori nime. Iga luuletuse autor, kirjutamise aeg, koht ja olukord tuli välja selgitada. Kirjandusliku teksti anonüümsus muutus probleemiks. (Foucault 1995: 233–246.)

Järgmine etapp autori mõiste ajaloos algas 18.–19. sajandi vahetusel, mil teos hakkas muutuma eraomandiks ja omaks võeti autorikaitse põhimõtted. Esimesed autorikaitse seadused võeti vastu mitmetes Euroopa riikides 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Kirjandusteose autorit ei peetud enam lihtsalt käsitööliseks nagu varem, vaid kirjutaja roll muutus tähtsamaks kui paberivalmistaja või raamatu väljaandja oma. Tasapisi hakati mõistma, et kirjanik loob midagi täiesti uut ja omapärast, mida varem polnud olemas. Üks esimesi, kes tõstis kirjaniku rolli romantilisse kõrgusse, oli Edward Young (1683–1765), kelle teoses “Oletusi originaalse kompositsiooni kohta” (“Conjectures on Original Composition”, 1759) võrreldi uue teose loomist uue taime kasvamisega: teos tõuseb spontaanselt geeniuse elujõulisest ürgjuurest, taim 22

(teos) kasvab, teda ei tehta. Koopiad (plagiaadid) on tihti vaid tooted, mida käsitöölised panevad kokku juba olemasolevaist, mitte originaalseist aineist. (Young 1995: 37–42.)

Romantilist autorikäsitust arendasid 18.–19. sajandi vahetusel nii saksa (Johann Gott­fried Herder, Johann Wolfgang von Goethe) kui inglise kirjanikud (Samuel Taylor Coleridge, William Wordsworth). Sündis arusaam kirjandusest kui iseseisvast kunstiliigist, maailmast, mis eristus poliitilisest ja majanduslikust tegevusest ning omandas sotsiaalse ja moraalse iseseisvuse.

Süvenes arusaam, et kirjanduslik geenius loob midagi täiesti uut. (Pease 1995: 263–276.)

19. sajandi algul muutus kirjandusteos samas ka objektiks, mida tuleb teadlikult tõlgendada, mille tähendust tuleb avada, mitte anda lihtsalt suvalisi maitsehinnanguid. Kujunes välja tänaseni elujõuline romantiline autorikäsitus, mille kohaselt igal teosel on olemas üks ja kindel tõeline tähendus, mille just nimelt autor on sellele andnud. Lugeja ülesandeks on osata see tähendus teosest välja lugeda. Teos on ennekõike autori eneseväljendus, tähtis pole mitte niivõrd tekst ise, kuivõrd see, mida autor on tahtnud tekstiga öelda. Säärane arusaam teksti ja autori suhtest on olnud üldlevinud viimased kakssada aastat. (Kaarto 2001: 165.) Kuid viimase saja aasta jooksul on seda romantilist arusaama tublisti kritiseeritud, kuni jõuti välja täiesti teise äärmusse – autori surnuks kuulutamiseni.

Romantilise autorikäsituse kriitikud olid pärit Venemaalt (20. sajandi alguse vene futuristid), USAst (20. sajandi keskpaiga uuskriitikud) ja Prantsusmaalt (20. sajandi teise poole poststrukturalistid). 20. sajandi alguse vene formalistid, aga ka nende kriitik Mihhail Bahtin, rõhutasid, et kirjaniku poolt kasutatav keel on kõigile kasutajaile ühine. Järelikult ei saa teos olla üksnes ühe isiku ehk autori teene, vaid kuulub keelekogukonnale tervikuna ja väljendab paljusid erinevaid aspekte. Sestap tuleb lähtuda eeskätt tekstist, mitte autorist ja tema eneseväljendusest. Teos sisaldab palju erinevaid hääli ja vaatenurki, mitte ainult kirjaniku monoloogi jne. (Venäläinen… 2001; Bahtin 1988.)

Ameeriklastest uuskriitikud (William K. Wimsatt Jr, Monroe Beardsley jt), kes tegutsesid mõjukalt 20. sajandi keskel, olid vene formalistidega sarnastel seisukohtadel: teoseid eelistati käsitada tekstikeskselt, sõltumata autorist ja ühiskondlikust kontekstist, kus teos sündis. Uuskriitikud nimetasid romantilist autorikäsitust “kavatsus-veaks” ehk eksituseks (intentional fallacy), kuna nende arusaama kohaselt pole kirjaniku kavatsused teose hindamisel üldse olulised ega pädevad.

Samas on uuskriitikute seisukohad vastuolulised ja sisaldavad ikkagi viiteid kirjaniku eluloo ja subjektiivse sõnaloome olulisusele teksti loomisel ja selle tähenduse mõistmisel.

Siiski – uuskriitikute meelest pole tähtsad mitte kõikvõimalikud kirjaniku biograafia üksik­ asjad, vaid ainult teatud olemuslikud eluloolised detailid. Mitmed soome kirjandusteadlased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et lõppude lõpuks ei vaidlustagi ameerika uuskriitikud kuigi sügavalt ega tõsiselt romantilist arusaama kirjanikust kui teose õige tähenduse allikast, vaid soovivad kriitilisemat, valikulist elulookäsitust (Saariluoma 1989: 49–65; Kaarto 1998). Ka USA kaasaegne filosoof Joseph Margolis jõudis teoses “Kunst ja filosoofia” uuskriitikute vaadete suhtes sarnastele järeldustele (Margolis 1980).

Kõige jõulisemalt ja tänini mõjuvõimsaimalt on romantilist autorikäsitust arvustanud ning purustanud prantsuse poststrukturalistid Roland Barthes, Jacques Derrida ja Michel 23

45

Marie Underi luuletuse “Reseeda” mustandkäsikiri. Ilmunud lühendatult luulekogus “Sädemed tuhas” (1954).

EELÕITSENG – luuletaja identiteedi sünd

46

Marie Underi s端nnitunnistus.