Meie Evelin

meie evelin

Meie Evelin

Bibliograafiline biograafia Valik uudis- ja arvamuslugude pealkirju, lþike ja katkeid Eesti ajakirjandusest 1996–2013

B I B L I O G R A A F E N N O TA M M E R

Allikmaterjal: Eesti Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, Delfi

fotod:

Postimees/Scanpix – Fotograafid: Peeter Langovits, Liis Treimann, Raigo Pajula, Toomas Huik, Sille Annuk, Margus Ansu, Mihkel Maripuu, Artur Sadovski, Marko Mumm, Laura Oks. Õhtuleht – Fotograafid: Mati Hiis, Jarek Jõepera, Teet Malsroos, Aldo Luud, Tiina Kõrtsini, Tairo Lutter, Arno Saar, Marianne Loorents, Joosep Martinson.

Delfi/Eesti Päevaleht, Delfi video – Fotograafid: Ilmar Saabas, Meisi Volt, Sergei Stepanov, Rauno Volmar, Andres Putting, Karin Kaljuläte, Tanel Meos, Priit Grepp. © Enno Tammer ja Tammerraamat, 2013

isbn 978-9949-482-89-4 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

Bibliograafilt Antud teadustöö aluseks on Eesti ajakirjanduse elektroonilises andmebaasis sisalduvad meie Eveliniga seotud kajastused. Teadustöö koostamise meetodina toksis bibliograaf meie Evelini nime nii ajalehtede online’i kui ka Delfi portaali otsingumootorisse ning registreeris tulemused.

Kahjuks puudus antud teadustöö koostamise ajal Eesti seltsielu tegemiste kajastamise kroonijuveelil, ajakirjal Kroonika, elektrooniline otsingumootor. Laisk bibliograaf ei leidnud endas jõudu, et lapata raamatukogus läbi ajakirja Kroonika 14 aastakäiku. Mistõttu peab ette vabandama, et antud teadustöö ei tarvitse olla täiuslik.

Kuid samas korjas online-meedia omal ajal üles (nagu ka praegu) ning paiskas avalikku tarbimise ruumi kõik, mis Kroonika veergudele tilkus meie Evelinist. Nii tekkisid vahenduste vahendused. Olulisemad neist leiate kindlasti sellestki teadustööst.

Meie Evelini tekkimise ja kujunemise loos, tema bibliograafilises biograafias on ajateljel selgelt eristatavad tsüklid. Andnud igale tsüklile seda aega iseloomustada püüdva üldnimetuse, edastab bibliograaf need tsüklid kronoloogilises järjestuses ning sekkub vahel, et aidata lugejal orienteeruda kiretute fikseeringute rägastikus.

1996-2000

Kui meie Evelin polnud meie Evelin

Evelin Int-Lambot (29) on õppinud arst, kuid sujuva kannapöördega on temast saanud reklaamiinimene.

Evelini enda meelest polegi see olnud teab mis kannapööre, sest arstiharidus sobib igal elualal alustamiseks. /---/ Evelin kinnitab, et pole eales teinud plaane, mis alal karjääriredelil tõusta tahab. Tahab vaid areneda, mitte jamaga tegeleda. „Tahan, et sel, mida teen, oleks mõju. Ja mitte ainult ühe nuudlivabriku piirides,” kinnitab Evelin.

Eesti Päevaleht 8. detsembril 1997

Peol. Evelin Int-Lambot Eesti Ekspressi peol juulis 1999.

Bibliograafilt: Kui Evelin polnud veel meie Evelin, oli ta Evelin IntLambot. Esimese ajaloolise elektroonselt fikseeritava märke Evelin Int-Lamboti tegemistest leiab Eesti Päevalehest 9. augustil 1996.

Rubriigis „Pilt puhkuselt” kirjutab Evelin Int-Lambot online-versiooni kohaselt: „See pilt on tehtud Norras juunikuus, käisime seal perega puhkamas.” Pilti ennast Eesti Päevaleht toonases online’s meile ei näita. Nii et seda peaksid huvilised minema vaatama raamatukogust Eesti Päevalehe paberväljaandest. Tegin seda ning paberväljaandes on avaldatud Evelin Int-Lamboti foto, millelt arvestades toonast trükitehnikat raske kedagi ära tunda. Allkiri on kirjas hoopiski nii: „Igapäevaselt lennundusega tegelev Air Cargo Estonia püüdis suvepäevadel ka merd oma võimu alla saada. Võitlus polnud kerge. Lõpuks maabuti siiski Kihnus.”

Evelin Int-Lamboti nime kohtab ajakirjanduses esialgu harva.

Samas siiski vilksatab ta juba alates sügisest 1996 uudislugude alguslõikudes.

Antud teadustöö fikseerib kajastused rütmis: loo pealkiri, ilmumise aeg ning Eveliniga seotud lõigud.

Rubriik „Majanduse lühiuudised” (4.09.1996) Eesti Päevalehe reklaamidirektor Evelin Int-Lambot ütles, et Eesti Päevalehe reklaami netokäive tõusis augustis 2,5 miljoni kroonini.

Lehetellija Tiia Kruus võitis auto (9.09.1996) Võitja selgitamiseks pidid Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli ja Eesti Päevalehe reklaamiosakonna juhataja Evelin Int-Lambot kordamööda noolt numbrimärkide pihta viskama.

Reklaamiosakond on klientide teenistuses (22.11.1996) Töö reklaamiosakonnas algab kell pool üheksa hommikul, kui reklaamidirektor Evelin Int-Lambot ja reklaamisekretär Riina Sirk algava päeva ülesanded läbi arutavad. Hommikune välkkoosolek on tund aega hiljem müügiosakonnas.

10

Klientide teenistuses: reklaamidirektor. Väljavõte Eesti Päevalehest 22. novembril 1996. Töö reklaamiosakonnas algab kell pool üheksa hommikul.

Kannapööre: arstina reklaamiilmas (8.12.1997) Bibliograafilt: Alljärgnev fikseering on kindlasti antud teadustöö üks pärleid. Tõenäoliselt on tegu esimese pikema käsitlusega Eesti ajakirjanduses Evelinist, kes siis küll veel polnud meie Evelin. Lisame mõne katke sellest tähenduslikust loost Eesti Päevalehes.

Evelin Int-Lambot (29) on õppinud arst, kuid sujuva kannapöördega on temast saanud reklaamiinimene. Evelini enda meelest polegi see

11

olnud teab mis kannapööre, sest arstiharidus sobib igal elualal alustamiseks. /- - -/ Evelin kinnitab, et pole eales teinud plaane, mis alal karjääriredelil tõusta tahab. Tahab vaid areneda, mitte jamaga tegeleda. „Tahan, et sel, mida teen, oleks mõju. Ja mitte ainult ühe nuudlivabriku piirides,” kinnitab Evelin, lisades, et Päevalehes meeldib talle töötada just seepärast, et see on midagi suurt ja tähtsat ja seal sünnivad uudised.

Veel eelmisel aastal mõtles Evelin nostalgiaga oma maha magatud arstikutsele. Enam mitte. Lubab hoopis endast kõik anda, et Eesti Päevaleht oleks niisama totaalne kaubamärk kui Coca-Cola.

Bibliograafilt: Ka järgnevatel aastatel ei ilmu Evelin Int-Lamboti nimi ajakirjanduses pealkirjadesse, kuid üha tihedamini leiab teda uudislõikudes ja arvamuslugudes koos Toomas Hendrik Ilvesega.

Silmakirjaerakond (22.06.1998) Postimees on kaks päeva järjest veeretanud lugu, et välisminister Ilvese kasutada on kaks riiklikku elamispinda ja ühe residentsi kulud katab seejuures välisministeerium. Keskerakondlase Olav Antoni möödunud kolmapäeval esitatud arupärimises on viidatud ka Ilvesele kuuluvale kolmandale eluruumile Tallinna vanalinnas.

Antoni arupärimise tegelik mõte seisneb aga avalikus saladuses, et välisminister ei ela juba aasta otsa koos oma seadusliku abikaasa, vaid Eesti Päevalehe marketingijuhi Evelin Int-Lambotiga. Sellest ka Ilvese keskmisest suurem vajadus eluruumide järele.

Ilves otsib naist (27.11.1998) Toomas Hendrik Ilvese meelest võiks Eestil olla kaitseministriks naine, nagu soomlastel oli Rehni Liisa. Rahvaerakonna esileküündivaim naine on heategijate matroon Liis Klaar ning kaitseministriks ta vist ei sobi. Teisi üldiselt populaarseid naisterahvaid Ilvese parteis pole. Laialt on võimuka iseloomu poolest tuntud ka Ilvese sõbratar Evelin Int-Lambot, kuid tema tegeleb rohkem ühe päevalehe reklaamimüügiga.

12

Salasuhte fotopaljastus. Juuli 1998. Kroonika avaldas esimese, v천imalikule salasuhtele viitava avaliku foto Toomas Hendrik Ilvesest ja Evelin Int-Lambotist.

13

Ilvese nutikas valik (26.02.1999) Eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves seljatas kõik ennustajad: ta ilmus presidendi vastuvõtule üllatuslikult koos rahvariietes emaga. „Evelin (Int-Lambot – toim) ei tahtnud tulla. Tema, ja ausalt öeldes ka mina, ei oleks tahtnud ajakirjandusest pärast õudusi lugeda,” selgitas Toomas Hendrik Ilves kaaslase valikut.

Ennustused teemal „Kelle Ilves seekord kaasa võtab” ilmusid vahetult enne vabariigi sünnipäeva koguni ajalehtedes. Kas tuleb seadusliku abikaasa ja laste ema Merry Bullocki või noore reklaamidirektori Evelin Int-Lambotiga? Või tuleb mõlemaga, nii nagu juhtus heategevuskontserdil Estonias? Ei tulnud kummagagi.

Bibliograafilt: Aasta hiljem Evelin tahtis tulla ning Toomas Hendrik eelistas emale Evelini.

Minister Ilvese talukoht kiratseb (10.11.1999) Väliminister Toomas Hendrik Ilves on pannud Mulgimaal esivanemate talu taastamisele pidurid. Pärast jaanipäeva pole Ilvesel olnud mahti end Ärmal taluperemehena tunda. /- - -/ Ilvese uue elukaaslase Evelin Int-Lamboti külaskäigust Ärma maile jäi maha mulje, et läheb vist tõuhobuste kasvatamiseks.

Taluperemees ise lendab madalamalt. Mullu kevadel, kui välisminister Ilves käis Järvamaal Euroopa Liidu kasuks agiteerimas, vestis ta isiklikul pinnal lammastest.

Välisminister politsei toimetamist ei seganud (8.02.2000) Välisminister Toomas Hendrik Ilves istus eile Kivimäel Jannseni kaupluse nurga taha pargitud kurvasilmses mersus varjul ja laskis õnnetusse sattunud elukaaslasel Evelin Int-Lambotil endal politseiga õiendada. „Veel paar minutit tagasi käis ta närviliselt ümber Int-Lamboti Audi, aga kui politsei kohale jõudis, siis läks istus oma auto tagaistmele ja tõmbas mantlikrae üles,” kõnelesid Õhtulehele õnnetuse pealtnägijad.

Päevalehe turundusdirektori Evelin Int-Lamboti ametiauto, kaheukselise hõbemetallik-iluduse Audi A3, mõlkis pealtnägijate kinnitusel Žiguli 04. Kuid kohal käinud politseiametnik ei olnud enne

14

Esimest korda vastuvõtule.

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese elukaaslane Evelin Int-Lambot valmistub esimest korda presidendi vastuvõtule minekuks 24. veebruaril 2000.

põhjalikumat uurimist ennatlikult valmis ühe või teise auto juhti õnnetuses süüdi tunnistama.

Bibliograafilt: Kohe järgnev fikseering on kindlasti antud teadustöö üks pärleid. Tõenäoliselt on tegu esimese ajakirjandusliku looga Eestis, kus Evelin Int-Lamboti nime kohtab juba pealkirjas.

Loeme meiegi mõne katke sellest loost Eesti Päevalehes. Seda enam, et lausetest juba kumab meie Evelini sünni eelduslikke võimalusi.

15

Evelin Int-Lambot: saun on mu tõeline kiindumus (15.03.2000) Evelin Int-Lamboti elu välisminister Ilvesega on paika loksumas, kuid sellest ta targu veel ei kõnele. Samas julgeb Evelin tunnistada, et Toomasega veedetud aeg on tema elus esikohal.

Kes Evelini harjumustega veidigi rohkem kursis on, teab, et Eesti Päevalehe energiline turundusdirektor on ka suur saunafänn.

Kui juhtud Eveliniga koos saunalaval olema, siis leilitab ta sind sealt kindlasti alla. Ise vihtleb ta taluvuse piiril, ja kui juhtub suvi olema, astub saunauksest välja, viskab end oma alastuses kulunud puule sauna ees ja nurrub seal oma nurrumist. Naudib saunast saadud mõnutunnet, ja muu ei lähe talle korda.

Puudega köetud saun on eriline, teab Evelin. Just selline saun on Keila-Joal, kus ta praegu elab. „Ma olen saunas käinud sellest ajast saadik, kui ennast mäletan. Esimene saun oli pisike nõgine suitsusaun Võrumaal vanaema juures.” Ise on ta sündinud ja kasvanud Tallinnas ja käib rutiinselt saunas igal kolmapäeval ja laupäeval. Peale selle käib Evelin kolm korda nädalas Kadrioru Tervisekeskuses trennis, mängib squashi või käib shapingus ning pärast seda läheb jälle sauna.

Bibliograafilt: Kuid paraku esmakordne vilksatamine pealkirjas ei tähistanud veel tõelist läbimurret, endiselt jõuab Evelin ajakirjanduslikesse käsitlustesse seonduvalt Toomas Hendrikuga, jäädes nii jätkuvalt mehe varju.

Ilvese missioon Eestis (6.06.2000, SL Õhtuleht avaldab lühendatud tõlke Soome ajalehe Helsingin Sanomat kuulisas ilmunud loost)

On reede õhtu, välisminister Toomas Hendrik Ilvese töönädal sai läbi. Ta laseb kikilipsu lõdvemale ja paneb pähe sinimustvalge tudengimütsi. „Kas teed täna Hiina toitu või pastat?” küsib elukaaslane Evelin Int-Lambot. Toomas Hendrik kallab külalistele punast veini ja paneb suitsu ette. Stereokombain ketrab valjuhäälselt mässulaule. „Metsavendadel olid head laulud,” ütleb välisminister.

Bibliograafilt: Alles pika loo lõpus kohtame taas Evelini nime. „Küll isakullakene räägib palju,” haigutab 15 aastat Toomas Hendrikust noorem Evelin Int-Lambot jutu vahele. Hommikul tahavad nad Ärmale sõita. Pikk tee, kolm tundi sinna ja kolm tagasi.

2001-2002

Eesti märki otsimas

„Juba siis, kui sellesse ametisse kandideerisin, ütles Toomas: hakatakse materdama. Tuttavad ütlevad, olen kreizi. Aga ma ei saa ära tulla, asi tuleb lõpuni teha.”

Evelin Int-Lambot Eesti Päevalehes 4. mail 2002

Eesti m채rgi looja. Projektijuht Evelin Int-Lambot enne Brand Estonia projekti tutvustust Tallinnas Eurovisioni lauluv천istlusel 24. mail 2002.

18

Bibliograafilt: Kahjuks jätkub veel kuid suundumus, et ajakirjandus põhiliselt märgib enne Toomas Hendriku nime ja alles seejärel kohtab Evelini nime. Mis teha, võrdõiguslikkuse voliniku ametikohta veel polnud. Ometi hakkab Evelin ise juba tegema „mehetegusid”, murdes sellega uudis- ja arvamuslugude kangelaseks. Ning üha rohkem ja rohkem ilma Toomas Hendrikuta.

Välisministri elukaaslane Eesti maine kujundajaks (25.07.2001)

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese elukaaslane Evelin Int-Lambot määrati riigi mainekampaania projektijuhiks. Mainekampaania tarvis antakse aastas kümneid miljoneid kroone. „Tema ülesandeks on mainekampaania tegevuse koordineerimine ja olemasolevate võimaluste piires toetamine,” ütles majandusministeeriumi nõunik Ülo Veldre Äripäev online’ile. Toomas Hendrik Ilvese elukaaslane edendas varem Eesti Päevalehe müüki ja kohtus välisministriga ühel vastuvõtul. Kiirelt arenenud suhe sundis Ilvese hülgama oma abikaasa.

Mainekujundaja hämaravõitu töö (7.11.2001) Välisminister Toomas Hendrik Ilvese elukaaslane Evelin Int-Lambot kujundab Eesti mainet, kuid tunnistab, et ei teadnud neli kuud pärast ameti vastuvõtmist, kellena ta õigupoolest töötab. Hämar on tavainimesele ka see, mida on riigilt saadud ligi 10 miljoni krooniga siiani tehtud.

Eesti maine kujundaja varjab oma palka seaduseauguga (21.11.2001) Eesti maine kujundaja Evelin Int-Lambot teenib SL Õhtulehe andmeil 36 000 krooni. Korruptsioonivastase seaduse lünk lubab tal aga riigilt saadavat palka täie õigusega varjata.

19

Cebu Daily News raporteerib, et esileedi saabus täna kohaliku aja järgi kell 11 (Filipiinidel on kellaaeg Eestist kaheksa tundi ees). Kohalik turismiedendaja Grace Paulino rääkis, et see on esimene kord, mil Eesti esileedi neid külastab. Väljaande andmetel oli Evelin Ilvese saatjaskonnas ka üks Tallinna lennujaama ametnik.

Lennujaamal aga selle kohta info puudub. Presidendi kantselei pressiesindaja Piret Pert ütles, et vastavalt seadusele on esileediga kaasas julgestuspolitseinik, kelle lähetuse eest tasub vastav politseiasutus.

Tegu on erareisiga, mitte ametliku visiidiga. Perdi sõnutsi katab Evelin Ilves reisikulud ise. Eravisiit küll, ent sellest hoolimata tervitati esileedit ja ta tütart punase vaibaga ning korraldatakse ka uhke õhtusöök.

Bibliograafilt: Jne…

Proua Evelin Ilves.

Ametlik Allikas: kodulehekülg Eesti Vabariigi president/Toomas Hendrik Ilves/alajaotus: Evelin Ilves/ presidendi abikaasa Evelin Ilves Elulugu Sündinud 20. aprillil 1968 Tallinnas Haridus Magistriõpingud (lõpetamata) Tartu Ülikooli Avatud Ülikool, majandusteaduskond Kõrgem haridus: Tartu Ülikool, arstiteaduskond BA (1993) Keskharidus: Saku Gümnaasium (1986) Karjäär 2005–2007 ettevõtja Viljandimaal 2004 ingliskeelse Eestit tutvustava ajakirja Life in Estonia peatoimetaja 2001–2002 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, turundus- ja mainekujundusprojekti „Eesti tuntuks!” juht 1996–2001 Eesti Päevalehe AS, turundusdirektor, juhatuse liige

239

1995–1996 reklaamibüroo Kontuur Leo Burnett, projektijuht 1994–1995 Nõmme Erahaigla Fertilitas, IVF-laboratoorium ja teenuse käivitamise avalike suhete projektijuht 1993–1995 Rahvusvahelise juhtimisteabe ja konsultatsioonifirma EM–International koolituskonsultant Ordenid 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna suurrist 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni suurrist 2008 Madalmaade Krooni ordeni suurrist 2008 Belgia Krooni ordeni suurrist 2009 Läti Vabariigi Kolme Tähe I klassi orden 2011 Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist 2012 Malta Vabariigi Aukaaslaste ordu (Xirka Gieh Ir-Repubblika) aumärk 2012 Läti Vabariigi Tunnustuse Risti I klass Hobid lugemine, reisimine, aiandus, kokandus, käsitöö Keeleoskus eesti, inglise, vene

Patroonlus Evelin Ilves saadab Vabariigi Presidenti ametlikel visiitidel nii välismaal kui Eesti maakonnavisiitidel ning võõrustab koos presidendiga Eestisse tulnud väliskülalisi. Samuti osaleb presidendi abikaasa Eesti riigi ametlikel tähtpäevadel nagu vabariigi aastapäev ning teised presidendi ametlikud vastuvõtud. Evelin Ilves toetab tervislike eluviiside alast teavitustööd ning on patrooniks mitmetele ühiskondlikult olulistele ettevõtmistele.

Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti Lastekirjanduse Keskuse juurde kuulub arhiivraamatukogu

240

ning erialane infokeskus, samuti korraldatakse näitusi ja loomekonkursse. Näiteks Nukitsa konkurss, Aasta Rosina auhind, Muhvi auhind, lastekirjanduse ümarlaud ja ettelugemise päev 20. oktoobril.

Keila SOS Lasteküla SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas.

Koolileiva projekt Leivatootjad teevad Eesti Leivaliidu eestvedamisel lastele koolileiba.

Koolileib on õpilaste valitud retsepti järgi valmistatud tervislik leib, mis sisaldab 100% rukkijahu.

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond Sihtasutus Tallinna Lastehaigla Toetusfond on heategevusfond, mis aitab kaasa lastesõbraliku haigla kujundamisele ja parima võimaliku meditsiinilise abi toomisele Tallinna Lastehaiglasse.

SA Eesti Agrenska Fond Eesti Agrenska Fond on kaasaegne puudega lastele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus Eestis. Eesti Agrenska arendab abivõimalusi, mis toetavad mitte üksnes puudega last, vaid eeskätt tema peret kui tervikut.

Heategevusfond Aitan Lapsi SA Heategevusfondi Aitan Lapsi SA lõi 2009. aastal Norra-Eesti Kaubanduskoda koostöös Kuningliku Norra Saatkonnaga. Esimese projektina toetas fond Põlva Haigla lasteosakonda meditsiinitehnika ja haiglamööbli soetamisel. 2010. aastal alustati koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu, Tschudi Shipping Company, Eesti Statoili ja DnB Nord Pangaga ettevalmistusi heategevuskampaania korraldamiseks vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Projekti esmaesitlus toimus Kadriorus, Presidendi Kantselei pargis 18. mail 2011. aastal.

241

Konkurss Aasta Kodu Aasta Kodu konkursil valitakse kauneim kodu, samuti antakse välja tiitlid – rahva lemmik, kõige lapsesõbralikum kodu, parim värvi- ja valguslahendus, hea tundega kodu, kauneim köök ja vannituba ning eraldi ka nutika lahenduse ja kauni tekstiili preemia.

Vabariigi Presidendi abikaasa allfond SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juurde on moodustatud Vabariigi Presidendi abikaasa allfond. Allfond on heategeva suunitlusega ning keskendub eelkõige sotsiaalsfäärile. Oluline koht on tervislike eluviiside propageerimisel ja spordi toetamisel. Suurima ettevõtmisena annabki allfond kaks korda aastas välja noore sportlase preemiat.

I Eesti Naiste Tantsupidu „Räägitakse, et eesti keel ja eesti naised on maailmas ühed kauneimad. Me ise naljatame, et õige eesti naine suudab toita mehe ja kuus last. Ning olla säärase töörabamise juures ikka ilus nagu ime – kuidas me küll seda suudame?

Annab loodus meile jõu, näo ja nõu? Kunagi olnud Vooremaal allikas, kus naised silmi käisid pesemas. Nood naised teadnud ussisõnu. Nad oskasid allikaga nõnda talitada, et teda lahti hoides päike välja tuli ja kinni kattes vihmale pööras. Just nõnda, nagu koduses majapidamises tarvis läks. Ons meis tänagi toda tarka looduslast järel?

Sellest kõigest I Eesti Naiste Tantsupidu jutustabki. Sest oma lood tuleb ikka ise ära rääkida. Siis nad hakkavad kandma ja lendama, siis saavad nad väge täis ja teevad meid enestest suuremaks.

Eesti naised on aegade ilust või raskusest hoolimata ka laulu ja tantsu keeles kõnelenud. Sest seda mõistab terve ilm.

Olgu terve ilm ilu täis, kui kõik Eesti naisrühmad kokku tantsima tulevad, saagu sellest kauni traditsiooni algus ja jätkugu seda ilu ka tulevastele põlvedele.”

Evelin Ilves I Eesti Naiste Tantsupeol 12. juunil 2011. aastal Jõgeva linna staadionil.

242

Teavituskampaania „Eesti naise tervis” 2010. aastal toimus neljandat korda konverents, mille raames pööratakse tähelepanu Eesti naise tervisele.

Chopini aasta 2010 Eestis 2010. aastat tähistatakse Fryderyk Chopini aastana, kuna siis möödub 200 aastat kuulsa helilooja ja pianisti sünnist. Chopini aasta patrooniks Eestis on Evelin Ilves.

Teavituskampaania „Kaitse oma last interneti ohtude eest!”

Teavituskampaania juhib nii laste kui ka nende vanemate tähelepanu internetis varitsevate ohtudele. Õuesõppe pedagoogika (2007) Õues liikumine ja õppimine ravib meid ka kõige sügavamast depressioonist, toob meis esile head iseloomuomadused ja annab tõuke uuenduslikule mõtlemisviisile.

Heategevusprogramm „Saa nägijaks!” „Saa nägijaks!” heategevuskampaania ulatab abikäe vastsündinutele, lastele ja õpilastele. Eesmärgiks on aidata noori vaegnägijaid ja parandada vastsündinute diagnoosimist.

„Meie Evelini” sünd Bibliograafi järelsõna Hea lugeja, loodetavasti veendusite, et see omalaadne kogumik ei ole klassikaline elulooraamat ega ka viimasel ajal moodi läinud väljenduse kohaselt: mitteametlik elulugu. Nii et kes lootsid paljastusi sadadelt erinevatelt allikatelt, pidid tõepoolest pettuma.

Teie käes on bibliograafiline biograafia, mis kajastab Eesti lähiajaloo sündmustikku ning on samas ka lähiajaloo peegelpilt.

Sel raamatul on oma sünnilugu.

Umbes paar aastat tagasi hakkasime keerutama mõttekest, et Evelin Ilvese elust presidendiprouana ja tähelepanuväärsetest tegemistest saaks koostada raamatu „Meie Evelin”. Nii nagu kümmekond aastat varem ilmus raamat „Meie Lennart”, mille valgustuslik sisu peitus alapealkirjas „President Lennart Meri anekdootides, tõsilugudes ja pajatustes”.

Värvikad isikud oma ametites, rollides ja töödes on tempoka ja särtsaka askeldamisega legendid juba eluajal. Neile kuulub kindel koht kaasaja rahvapärimuses.

Legendidega on aga teadagi kuidas: neist kirjutatakse, neist räägitakse, nad pannakse anekdootide, lugude ja laulude sisse. Mis mõnikord lõpuks kinnistuvad rahva mällu lõpliku tõena.

244

Niisiis oli võimaliku raamatu „Meie Evelin” lähtenurgaks kogudakirjutada põhiliselt veidi lugusid ja huumorit, sekka väljamõeldisi ja – loomulikult heatahtliku – paroodiat.

Kuid teisalt võinuks raamat „Meie Evelin” koosneda särtsaka proua Evelin Ilvese värvikate elu- ja tööjuhtumite dokumentaalsest ülestähendamisest ja kirjeldusest.

Materjali näis jätkuvat, sest meie Evelini algatused, tegemised, ütlused ning vastukaja tema askeldamisele ning selle peadpööritavalt tihke kajastus avalikus meediaruumis osutus vahel anekdootlikumaks kui anekdoot ise. Rääkimata siis, et see materjal varjutas kohati Evelin Ilvese abikaasa president Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja töise sisu.

See raamatumõtteke keris edasi 2011. aasta suve hakul. Meie Evelin oli just vallandanud taaraautomaatide heategevuskampaania vähekindlustatud lastele raha kogumiseks, avanud isikliku fotonäituse, esinenud üleskutsega mitte osta toitu suurtest poodidest ning valmistumas kokaraamatu esitluseks ja meie Eveliniks tagasivalimiseks. Sõnaga, meie Evelini jaoks tähelepanuväärselt tegusal ajal.

Lisaks mõtlesime, et kui juba, siis kindlasti palju värvilisi fotosid erinevast ajast: kleidid, soengud, trennid jne. Et kui juba, siis kindlasti peaks olema ka dokumentaalseid põikeid aega, kui meie Evelin veel ei olnud meie Evelin. Kes ta siis oli, kuidas ta kujunes meie Eveliniks.

Kuid kirjastajana ei leidnud ma tegijat, kuigi arutasime seda mõtet nii mõnegi meie Evelini talendi austajaga.

Külmutasin projekti.

Meie Evelini teine ametiaeg alles algas. Arvata võis, et sündimas on kindlasti uued anekdoodid, lood, laulud ja legendid.

2012. aasta augusti lõpupoole vilksatas uudisvoolus teade, et avalikkuse ette peaks jõudma president Toomas Hendrik Ilvese mitteametlik elulooraamat „Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga.

Presidendi elu lugu”.

Raamatu välja andnud kirjastuse Fookus Meedia juhi Siim Saidla sõnul olevat tegu nii-öelda mitteametliku elulooraamatuga, mille koostamiseks president ise intervjuud ei andnud. Samas olevat mitme endise ja praeguse ajakirjaniku koostatud käsikiri presidendi kantseleis üle loetud ja tehtud sinna ka faktiparandusi.

245

Autorid rääkisid, et kuigi raamat keskendub peamiselt Toomas Hendrik Ilvese karjäärile, käsitletakse selles laiemalt tema kujunemislugu ja ka eraelulisi küsimusi ning samuti president Ilvese seni avalikkuse eest varjul olnud külgi.

Vaat see oli äratava olemusega teade. Sisaldas mitu ärgitavat märksõna projekti „Meie Evelin” elustamiseks. Näiteks nagu „niiöelda mitteametlik elulugu”, „püüd näidata karjääri- ja kujunemislugu”, „käsikiri on kooskõlastatud ja üle loetud presidendi kantseleis”.

Saanud uut indu visandasin projekti „Meie Evelin” kerge kondikava.

Siin see on.

Raamatuprojekt „Meie Evelin”. Mitteametlik elulugu.

Kindlasti lisada märge: usaldusväärsetel andmetel on proua Evelin Ilves lugenud käsikirja läbi ning teinud sinna parandusi. Milliseid, presidendi kantselei ei täpsusta, nagu sedagi, kas Evelin Ilves on käsikirja läbi lugenud.

Võiks olla pühendet aprillis 2013 saabuvale Evelin Ilvese 45. sünnipäevale.

Koosneks alljärgnevatest osistest: Toomas Hendrik Ilvese eessõna, mitteametlik.

Anekdoodid meie Evelinist.

Meie Evelini retseptid.

Toitumise ABC. Joomise ABC. Riietumise ABC. Pildistamise ABC. Poeskäimise ABC. Paastumise ABC. Taastumise CBA. Ärma talu kaunistamise nipid&trikid.

Kadrioru lossi kaunistamise nipid&trikid.

Toomas Hendrik Ilvese riietamise ABC. Toomas Hendrik, lõpeta joomine. Toomas Hendrik, lõpeta suitsetamine.

Toomas Hendrik Ilvese kõhnutamise ABC. Toomase Hendrik Ilvese trennipäevik. Võib-olla Luukase oma ka.

246

Meie Evelini trennipäevik. Üks päev tema elust.

Nädal, kuu ja aasta tema elust.

Tütre kasvatamise-õpetamise ABC. Koera kasvatamise-õpetamise ABC. Viiuldamise ABC. Rulluisutamise ABC. Kiiruisutamise ABC. Jooksu ABC, muljeid olümpialt.

Meie Evelini algatused.

Meie Evelini võitlused ja võidud.

Meie Evelini maalid.

Meie Evelini fotod.

Meie Evelini mood, disain ja kudumid.

Mitte ainult leivast.

Mitte ainult kartulist, tomatist ja porgandist.

Leiliruumi jutud.

Taaraautomaat, avita.

I love Estonia. Welcome to Estonia.

Meie Evelini kirjatööd, nende ajalooline tähendus.

Meie Evelin sotsiaalvõrgustikes, sotsiaalvõrgustikud temas.

Teised meie Evelinist, meie Evelin teistest.

Meie Evelini kokkuvõtlik järelsõna „Kuidas saada meie Eveliniks”, mitteametlik.

Toomas Hendrik Ilvese järelsõna, mitteametlik.

Meie Evelini bibliograafia. Tõsine ja faktitruu. Võiks teha noppeid meie Eveliniga seotud lugude pealkirjadest (avalõikudest) mitme aasta jooksul. Juba tänane päev /26.09.2012/ pakkus bibliograafiliselt palju. Pealkiri „Evelin Ilves asus võitlusse maisisiirupiga” – selles on midagi. Vaatleks kogu 2012. aastat. Bibliograafi töö olin valmis ise tegema.

Niisiis jäi lähtenurk samaks: põhiliselt ikkagi veidi huumorit ja paroodiat (loomulikult heatahtlikku).

Bibliograafina käärisin käised üles, panin otsingumootori huugama. Et mis märked siis on meie Evelinist 2012. aasta üheksa kuu

247

kohta. Temast kirjutet/temaga seotud lugude pealkirjad ja avalõigud, võib-olla ka mingid katked avalikus meediaruumis.

No neid ikka oli.

Innustunud 2012. aasta üheksa kuu saagist, käärisin käised üles, panin otsingumootori huugama. Et mis märked meil siis on meie Evelinist aegade hämarusest kuni 2012. aastani. Temast kirjutet/ temaga seotud lugude pealkirjad ja avalõigud, võib-olla ka mingid katked avalikus meediaruumis.

Kui see bibliograafiline töö tehtud, mõistsin kirjastajana, et raamat on koos.

Nii lihtne oligi antud bibliograafilise biograafia sünd.

Ei midagi isiklikku ega pahatahtlikku.

Bibliograafi töö on fikseerida. Mitte hinnata.

Bibliograaf on mõnes mõttes justkui sõnumitooja.

Kui midagi hinnata, siis annab ju öelda, kuidas see omalaadne bibliograafiline portree räägib, et kes palju teeb, see palju jõuab.

Ning ei räägi ega iseloomusta kaugeltki mitte ainult nimikangelast.

Vaid ka aega ja meediat. Ühelt poolt saame aimu, mida ja kuidas meie Evelin enesest väljapoole kiirgab, milliseid avalikke signaale läkitab. Teisalt näeme, kuidas see kõik kinni püütakse, millise sousti ja võimendusega üle kajastatakse.

Bibliograaf, Kadriorus (oma korteris, mitte ühes lossis) 11. märtsil 2013