Metsa toodi kuuseke

ILMAR TRULL

Metsa toodi kuuseke

Suss aknal Valged kärbsed akna taga lendavad ja nad on kuss.

Otse aknalaual aga ammulisui lebab suss.

Mina magan, sest on öö.

Homme leian sussist komme.

Komme ära suss ei söö.

See ei ole sussi komme.

Advendiöö Kui oli öö ja taevas tähti nagu helendavaid tikke, siis siin aknalaual nähti askeldamas päkapikke.

Ma ei tea, kas tõesti käis mu aknal mõni väike sell, kuid olen vait, sest suu on täis, mul põses klõksub karamell.

Jõulukingid Jõulukuu on tore kuu.

Kambri nurka kasvab puu ja võib saada kingitusi.

Kes saab vitsu, kes saab musi. Ükskord jõuludeks sain kingi.

Käisin ringi aasta ringi kahe uue kingaga, kuna kingiks sain ma kinga.

Noh ja teise kinga ka. Üks king oli soki sees, teine teise soki sees.

Pärast oli vastupidi.

Pärast oli nagu pidi.

Kiri jõuluvanale Tere, kallis Jõuluvana.

Sulle kirjutab nüüd Kati.

Istun kodus laua taga.

Täitsa reipalt. Veel ei maga.

Tead, Sa tule pisut varem.

Mida varem, seda parem.

Ma ei heida miskit ette, aga äkki Une-Mati jõuab Sinust jälle ette.

Igavesti Sinu Kati

Päkapik k annab aru „Kuule, väike päkapikk, sa ei ole väga pikk.

Oled päris imelik, lühikene nagu tikk.” „Ma käin mööda mutikäike, sestap olema pean väike.

Hiireaugus käin ma ka, sestap kasvada ei saa.

Kui ei taibanud, siis kordan – mina pole Michael Jordan.

Mina olen päkapikk, ühe päka jagu pikk.”

Päkapikud töötavad Jah, igal talvel jõuluööl me vennaskond on jõulutööl ja töö on meie hobi.

See töö ei ole tunnitöö, see töö ei ole sunnitöö ja praaki me ei tee.

On lapsi külmal Lapimaal ja kaugel kuumal Kapimaal.

Meil laiselda ei sobi.

Nad kinke saada loodavad ja päkapikud toodavad siin kinke kõikidele.

Ja üks on sinule.

Just nõnda igal jõuluööl me vennaskond on jõulutööl ja põhku me ei kobi.

Et oma nime väärida, peab käised üles käärima nüüd iga päkapikumees, sest jõulutöö on ees.

Jõuluvana pajatab Kui kalendris aastaringid vahetuma kihelevad, juba julged jõulukingid koti põhjas nihelevad.

Kärsitusest rüselevad, tõuklevad ja trügivad, pusklevad ja puselevad, nääklevad ja nügivad.

Mõnikord ma olen näinud, et on kingid tülli läinud.

Siis ma pean neid lahutama, kuumi tundeid jahutama.

See käib sedamoodi, et äigan kopsikuga vett.

Kujundanud Villu Tammer Tekst ja pildid © Ilmar Trull © Tammerraamat, 2018 978-9949-616-64-0 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee