Mis on depressioon ja kuidas seda ära tunda by Tammerraamat

Mis on depressioon ja kuidas sellega toime tulla

Mis on depressioon ja kuidas sellega toime tulla Dr Keith Souter

I S I K L I K T E R V I S E T E AT M I K ď&#x20AC;ş

Originaali tiitel: UNDERSTANDING AND DEALING WITH DEPRESSION Keith Souter Summersdale Publishers Ltd 46 West Street Chichester West Sussex PO19 1 RP, UK Copyright © Keith Souter, 2013 Published by arrangement with Summersdale Publishers Ltd. Toimetanud Riste Uuesoo Kujundanud Villu Tammer Tõlge eesti keelde © Kadri Põdra ja Tammerraamat, 2015 ISBN: 978-9949-526-91-8 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee Kogu käesolevas raamatus leiduv informatsioon on raamatu avaldamise ajal olnud täpne ja ajakohane. Kirjastaja ja autor ei vastuta mis tahes tervisliku, rahalise ega muu kahju eest, mille võib põhjustada raamatus oleva informatsiooni õige või väär kasutamine. Ükski raamatus esitatud arvamus ega soovitus ei ole mõeldud asendama meditsiinilist arvamust. Kui teil on oma tervise suhtes kahtlusi, siis palun pöörduge arsti poole. Ühtki käesoleva raamatu osa ei ole lubatud ilma kirjastaja sellekohase kirjaliku loata mis tahes viisil reprodutseerida, edastada ega tõlkida.

See raamat on p체hendatud k천igile neile, kes on pidanud kannatama depressiooni r천huva koorma all.

Tänusõnad Avaldan tänu oma agendile Isabel Athertonile ja tema ettevõttele Creative Authors, kelleta see raamat poleks ilmunud. Suur aitäh ka raamatu tellijale Claire Plimmerile ja projektijuhile Debbie Chapmanile, kelle soovitusi järgides sai raamat palju parem. Samuti tänan toimetaja Rachael Wilkiet, kes aitas käsikirja lihvida. Teiega oli väga meeldiv koostööd teha. Tahan veel tänada professor Robbie Foyd, kes hoolimata kiirest ajakavast leidis aega käsikiri üle lugeda ja eessõna kirjutada.

Sisukord Tänusõnad....................................................................................... 6 Eessõna.......................................................................................... 12 Sissejuhatus................................................................................... 15 1. OSA. MIS ON DEPRESSIOON?.................................................... 19 1. peatükk. Mida depressiooni all mõeldakse?.......................... 21 Tunded ja mõtted Kurbus või depressioon? Kuidas depressiooni ära tunda? Jagatud mure on pool muret Millal abi otsida?

2. peatükk. Depressiooni põhjused ............................................ 29 Põhjus teadmata Depressiooni all kannatanud kuulsusi Valik depressiooni põhjuseid

3. peatükk. Depressiooni liigid.................................................... 39 Varasemad liigitused Tänapäevane liigitus Depressiooni eriliigid Vaimse tervise seadus

4. peatükk. Depressiooni teooriaid............................................. 51 Vana-Kreeka humoraalne teooria Pärsia arsti Rhazese teooria „Melanhoolia anatoomia”

19. sajand – psühhiaatria sünd 20. sajandi teooriaid Kombineeritud lähenemine

2. OSA. KUIDAS DEPRESSIOONIGA TOIME TULLA?.................... 65 5. peatükk. Abi otsimine............................................................... 67 Epikuros ja Vana-Kreeka psühhoteraapia Lähedased ja sõbrad Perearst Medõde-ämmaemand Nõustaja Tugigrupid, usaldustelefonid ja muud abiorganisatsioonid

6. peatükk. Kuidas arst saab aidata?........................................... 72 Diagnoos Patsiendi terviseküsimustik Ravimeetodid Vaimse tervise spetsialistid

7. peatükk. Depressiooniravimid................................................. 82 Juhuslikult avastatud ravimid Antidepressandid Muud depressioonivastased ravimid Anksiolüütikumid Muud ravimid

8. peatükk. Rääkimisteraapiad.................................................. 101 Rääkimisteraapia läbiviijad Oluline teada Valik rääkimisteraapiaid Psühholoogiline nõustamine

Kognitiiv-käitumisteraapia Teadlikkusel põhinev kognitiivne teraapia Interpersonaalne psühhoteraapia Dünaamiline interpersonaalne teraapia Paari- ja pereteraapia Muud rääkimisteraapiad

9. peatükk. Meeleheide.............................................................. 118 Enesevigastamise moodused Miks inimene paneb endale käe külge? Abi otsimine Eneseabi

10. peatükk. Laste ja noorte depressioon................................. 123 Muutuv ühiskond Laste ja noorte depressiooni tuvastamine Kõrgendatud depressiooniriskiga lapsed ja noored Abi otsimine Erinevad ravivõimalused

11. peatükk. Eakate depressioon............................................... 130 Depressioon ei ole vananemise loomulik osa Kui levinud on vanemaealiste depressioon? Diagnoosimisraskused Riskitegurid Lein ja depressioon Dementsus ja depressioon Diogenese sündroom Iatrogeenne depressioon Vanemate inimeste psühhoos Vanemate inimeste depressiooniravi Lähedaste ja naabrite tugi

12. peatükk. Sünnitusjärgne depressioon ............................... 143 Emadusmasendus Sünnitusjärgne depressioon Sünnitusjärgse depressiooni riskitegurid Sünnitusjärgse depressiooniga toimetulek Sünnitusjärgne psühhoos Sünnitusjärgse psühhoosi ravi Paranemisväljavaade

13. peatükk. Ravile allumatu depressioon................................ 154 Kui ravi ei anna loodetud tulemusi Antidepressandid Muud ravimeetodid

3. OSA. ENESEABIMEETODID..................................................... 161 14. peatükk. Elutsükkel.............................................................. 163 Elutsükli mudeliga elu kaardistamine Emotsioonid Vaim Optimistlik ellusuhtumine Teadlik tunnetamine Käitumine Eluviis Keha Kõige eelneva ühendamine

15. peatükk. Tervislik toitumine................................................ 178 Toitumise ja depressiooni seosed Meeleolulangust põhjustavad toidud Meeleolu tõstvad toidud Põletikud Ebaregulaarne toitumine

16. peatükk. Füüsiline aktiivsus ja depressioon ...................... 190 Sportlikus kehas sportlik vaim Füüsilise aktiivsuse mõju meeleolule Füüsilise aktiivsuse kasulikkus Sobiva treeningu või harrastuse leidmine

17. peatükk. Muusika, tants ja muud loomingulised tegevused .................................................... 197 Loomekunst kui teraapia Muusika leevendab depressiooni Tantsuteraapia Kunstiteraapia Draamateraapia Teraapiline häälekasutus Alternatiivmeditsiin

Lõppsõna..................................................................................... 205 Sõnastik........................................................................................ 207 Viited............................................................................................ 213

Eessõna Robbie Foy, Leedsi ülikooli terviseteaduste instituudi professor Enamik meist on depressiooniga ühel või teisel moel kokku puutunud: kas siis ise seda läbi elanud või teisi põdemas näinud. Kindlasti leidub neidki, kes on depressioonis olnud ise seda teadmata. Ligikaudu 80% depressiooni all kannatanutest kogeb seda rohkem kui korra elus ning kuni 20% inimesi vaevab see pikki aastaid. Depressioon on väga levinud haigus, mis võib põhjustada erinevaid tervisehäireid ja vaevusi, süvendada teisi terviseprobleeme ning takistada töötegemist, mõjutades sel viisil ka haigestunu lähedaste inimeste elu. Millest depressiooni puhul üldse rääkida tuleks? Arstid ja haiged puutuvad tavaliselt kokku kolme põhilise teemaga: depressiooni tuvastamine, abi otsimine ja haigusega toimetulek. Üllataval kombel on depressiooni raske tuvastada nii haigel endal, tema lähedastel ja sõpradel kui ka arstidel. Nimelt hiilib see salakaval haigus ohvrile niimoodi ligi, et muudab tema mõtte- ja tundemaailma ning käitumist. Sageli ei saa inimene enne aru, et midagi on korrast ära, kui toimub mingi kriis. Pealegi ei pruugi depressiooni sümptomid avalduda otseselt emotsioonide kaudu, vaid sageli hoopis füüsiliste probleemidena, nagu näiteks unehäired, valu rinnus või peavalu. Eriti raske on depressiooni avastada pikaajalise füüsilise haiguse käes kannatanutel, kellel on seetõttu kõrgendatud depressioonirisk.

Osalt on see tingitud asjaolust, et depressiooni sümptomid kattuvad füüsiliste haiguste omadega. Näiteks südamehaige kannatab väsimuse käes, mis on ühtlasi depressiooni tunnus. Kõige suuremaks takistuseks depressiooni diagnoosimisel on aga hirm haiguse enda ees. Inimene kardab, et kaotab töö või sõbrad või koguni mõistuse. Liiati arvatakse sageli, et depressioon on miski, mida põevad vaid teised. Seega tuleb esimese sammuna üle saada depressiooniga seotud valehäbist ja eksiarvamustest. Kui see etapp on läbitud ja inimene tunnistab endale, et vaevleb depressiooni küüsis, ning otsib arstiabi, siis tuleb valida sobiv ravimoodus. Neid on erinevaid, alates antidepressantidest ja lõpetades rääkimisteraapiatega. Meditsiin areneb pidevalt ja nii ka depressiooni ravimeetodid. Näiteks Suurbritannia perearste süüdistati alles mõni aeg tagasi selles, et nad ei kirjutanud patsientidele piisavalt välja antidepressante. Hilisemad uuringud on aga näidanud, et antidepressandid ei avaldagi kergemakujulise depressiooni sümptomitele soovitud mõju. Sellest hoolimata määratakse neid patsientidele üha rohkem – osaliselt tuleb see arstide harjumusest, aga ka patsientide nõudlusest. Loodetavasti pakub rääkimisteraapiate järjest parem kättesaadavus alternatiivi tavapärastele ravimeetoditele. Igal juhul aitame patsienti kõige paremini, kui teda hoolikalt jälgime, teda ära kuulame ja tuge pakume, lastes tal sealjuures ise leida endale sobivaim tervenemisviis. Depressiooni käes kannatav inimene peaks nimelt end ka ise püüdma aidata, et sümptomitega paremini toime tulla ja oma elu üle mingi kontroll säilitada. See ei ole kindlasti lihtne, kui arvestada, et depressiooniga kaasneb tihti abitustunne ja motivatsioonipuudus. Abiks on mitmesugused praktilised võtted. Kuna see, mida teeme, mõjutab meie enesetunnet, tasub endale meelde tuletada tegevused, mis enne haigestumist pakkusid naudingut, kuid mis haigena

olles on unarusse jäänud, ning need tasahaaval taas oma ellu tagasi tuua. Igapäevased tegevused, nagu koeraga jalutamine või toiduvalmistamine, võivad tervenemisprotsessis või haigusega toimetulekul etendada tähtsat rolli. Sellest kõigest dr Souter siin raamatus võimalikult lihtsalt ja selgelt räägibki. Loodetavasti leiab nii mõnigi hädaline siit nõu ja abi, kuidas depressioonist jagu saada või sellega paremini toime tulla.

Sissejuhatus Enamik inimesi kogeb ühel või teisel eluetapil masendust. See on täiesti loomulik inimeseks olemise osa. Tavaliselt on masendusel ka selge põhjus – kas siis mõni aset leidnud sündmus või lähedase või sõbraga juhtunu. Põhjuseks võivad olla ka töömured või siis kuskilt loetu või televisioonis nähtu, mis tekitab tugevaid negatiivseid tundeid. Enamasti ei kesta need tunded kuigi kaua ja nende põhjust on võimalik ratsionaalselt seletada. Abi võib olla näiteks sõbraga rääkimisest või siis mõnest meelepärasest tegevusest, mis viib mõtted mujale, kuni emotsioon on lahtunud. Negatiivseid tundeid kirjeldades ütleme tihtipeale, et oleme masenduses või kehvas tujus. Nii väljendudes aktsepteerime, et tegu on normaalse olukorraga. Aeg-ajalt juhtub ikka, et tuju on halb, aga see ei kesta kaua. Kui masendus vältab rohkem kui paar nädalat või isegi kuid, siis on lood hoopis teised. Asi on tõsine sel juhul, kui negatiivne tunne on sedavõrd tugev, et hakkab häirima igapäevast elu. Tõenäoliselt on siis tegu depressiooniga, mistõttu tuleks midagi ette võtta ja abi otsida. Depressioon on palju levinum haigus, kui arvatakse. Statistika järgi kannatab umbes kümme protsenti täiskasvanutest oma elu jooksul depressiooni käes. Raskekujulist depressiooni, millest raamatus lähemalt juttu tuleb, kogeb viis protsenti inimestest. Kui masendus ei taha ega taha üle minna, on oluline endale tunnistada, et tegu on haigusega, ning kiiresti abi otsida. Eriti kehtib see siis, kui tekivad enesevigastamis- või koguni enesetapumõtted.

Depressioon ei ole üheselt mõistetav haigus. Seda esineb mitmesugusel kujul ja ka ravimeetodid on erinevad. Väga oluline on õige diagnoos ja sobiv ravi, sest see potentsiaalselt ohtlik seisund võib osal inimestel tekitada soovi endale viga teha või isegi end tappa. Teine väga levinud nähtus on ärevus. Erinevate uuringute põhjal kurdab 70% perearsti vastuvõtul käivatest patsientidest ühe probleemina ärevust. Depressioon ja ärevus võivad esineda samal ajal, kusjuures sageli inimene ei tea, et ta kannatab mõlema all. Kurdetakse lihtsalt närvilisuse üle või siis aktsepteeritakse hirmu ja pikka aega kestnud meeleolulangust kui elu paratamatut osa. See kõik ei pea sugugi nii olema. Kui endale selgeks teha, mis on depressioon ja kuidas see võib ärevuse taha peituda, siis on võimalik emotsioonid kontrolli alla saada ning elust rohkem rõõmu tunda. Selle raamatu eesmärk ongi valgustada depressiooni tagamaid ja tagajärgi, et paremini aru saada, kuidas see haigus teid või teie lähedasi mõjutab. Samuti käsitleme depressiooni liike ja teooriaid ning erinevaid ravimeetodeid ja -strateegiaid, mis aitavad haigusega paremini toime tulla. Raamat koosneb kolmest osast. Esimeses osas vaatleme depressiooni olemust ja liike ning varasemaid ja hilisemaid käsitlusi. Teises osas tutvume mitmesuguste ravivõimalustega alates antidepressantidest ja füüsilisest ravist ning lõpetades psühholoogilise nõustamise ja rääkimisteraapiatega. Kolmas osa hõlmab eneseabistrateegiaid, nagu toitumine, füüsiline aktiivsus ja harrastused. Alustuseks aga mõned üldised faktid ja näitajad depressiooni kohta.

• Depressioon mõjutab umbes 150 miljonit inimest üle kogu maailma.

• Depressiooni kogeb elu jooksul ligikaudu 20% inimestest. 16

• Pideva depressiooni all kannatab umbes 2,3% inimestest. • Küsitluste põhjal arvab 60% inimestest, et depressiooni langenutel on häbi arsti poole pöörduda.1

• 80% depressiooni küüsis vaevlevatest inimestest ei pöördu arsti poole.

• 8% inimestest kannatab korraga nii ärevuse kui ka depressiooni all.

• 8% meestest on eluaegne risk haigestuda depressiooni. • 12% naistest on eluaegne risk haigestuda depressiooni. • Ligi 8% lastest ja alla 15-aastastest noortest kannatavad depressiooni all.

• Suurbritannias tehakse aastas umbes 4000 enesetappu, millest 70% juhtudest on inimesel depressioon.

• Ligikaudu 2–9% depressioonihaigetest sooritab enesetapu . • Uue antidepressandi väljatöötamiseks kulub keskmiselt 2

kümme aastat ja 445 miljonit eurot.

• Psühhotroopseid ravimeid müüdi maailmas 2012. aastal hinnanguliselt 15 miljardi USA dollari eest.

1. osa

Mis on depressioon?

Esimeses osas vaatame, kuidas depressioon välja näeb, ning selgitame, kui raske on arstidel ja haigetel läbi aegade olnud seda keerulist haigust mõista ja ravida. On inimesi, kellel on depressioon tekkinud väga selgel põhjusel ning kelle puhul aitab üks või teine rääkimisteraapia. Teistel aga silmanähtavat põhjust depressiooniks pole ja neil võib probleemi põhjustada ajukeemia ja neurotransmitterite tase. Sellisel juhul võib tarvis minna antidepressante. Sageli ei ole haigusjuhud üheselt mõistetavad, mis omakorda teeb sobiva ravi leidmise keeruliseks. Kõik sõltub sellest, kui hästi patsient ise ja arstid haigusest aru saavad.

1. peatükk

Mida depressiooni all mõeldakse? Isegi õnnelikus elus on tumedamaid hetki ja sõna „õnn” kaotaks tähenduse, kui seda ei tasakaalustaks kurbus. Carl Jung (1875–1961), psühholoog ja psühhiaater

Tunded ja mõtted Tunded on kummalised asjad. Filosoofid on nende otstarbe üle mõtisklenud aastatuhandeid. Kas poleks siis elu märksa lihtsam, kui inimene oleks vaid loogiliselt mõtlev emotsioonitu olend? Emotsioonide puudumisel põhineksid meie otsused puhtal loogikal, ilma et tunnete virvarr meie otsustusvõimet hägustaks. Samamoodi ei peaks me siis kannatama leina- või lahkuminekuvalu käes ega muretsema elus ettetulevate olukordade pärast. Ja elu oleks veelgi ilusam, kui meid ei tabaks viha, armukadedus või kurbus. Teisalt, kui poleks tundeid, siis oleks raskem elu väärtustada, näiteks ilu hinnata, muusikast rõõmu tunda või filme-raamatuid nautida. Me ei saaks siis rõõmustada hea nalja, lapse mängu või meeldiva

______________________ MIS ON DEPRESSIOON JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA ______________________ ________

üllatuse üle. Võib-olla on tunnetel otsuste tegemisel just oluline roll, eriti kui otsuseid mõjutab kaastunne ja hoolimine. Mõtted ja tunded on inimesele omased ning sageli tihedalt seotud. Vaid vähesed on võimelised külmalt ja kalkuleerivalt mõtlema ja käituma. Töistes situatsioonides on küll võimalik emotsioonid kõrvale jätta, kui teame, mida ette võtta ja kuidas professionaalselt käituda, kuid terve elu nii toimida pole võimalik. Emotsioonid mõjutavad käitumist ühel või teisel viisil päeva jooksul korduvalt. Ja meeldib see meile või mitte – erinevad tunded panevad meid erinevalt mõtlema. Mõnikord ärkame hommikul ilma nähtava põhjuseta kehvas tujus. Lihtsalt pole tuju ja kõik. Seetõttu suhtume ka alanud päeva teistmoodi kui nendel hommikutel, mil ärkame hea tujuga ja tunneme elust rõõmu. Mõtted sõltuvad ja juhinduvad meeleolust. Negatiivsed mõtted panevad meid teistmoodi käituma kui positiivsed. Hea tujuga on lihtne mõningaid harjumusi, näiteks alkoholitarbimist kontrollida. Kui aga tuju on nullis, siis vastupanuvõime nõrgeneb ja kerge on halbadele harjumustele järele anda. See omakorda võib tekitada teisi tugevaid tundeid, nagu süütunne või viha, mis võimendavad negatiivset emotsiooni veelgi. Kui tuju on hea, siis teeme rohkem nalja, tegutseme enesekindlamalt ja käitume üldse hea enesetunde kohaselt. Need on vaid mõned lihtsad näited, kuidas emotsioonid mõtlemist mõjutavad. See toimib ka vastupidi: teatud mõttemallid loovad erinevaid emotsioone. Nii on võimalik end vihaseks, armukadedaks või kurvaks mõelda. Osa tundeid, näiteks rõõm või kaastunne, on vajalikud, sest need ajendavad meid sobival viisil käituma. Selles mõttes võib neid võrrelda valutundega, mis sunnib meid midagi ette võtma, et valu leevendada ja selle põhjust kõrvaldada.

______________ _______________________________ Mida depressiooni all mõeldakse? _______________________________ _____________

Kahjuks on ka destruktiivseid ja ebavajalikke emotsioone. Nendest pole mingit kasu, sest need ei tekita head enesetunnet, vaid hoopis vastupidi.

Kurbus või depressioon? Kurbus on täiesti tavaline ja normaalne tunne, mida kogevad kõik inimesed teatud olukordades, näiteks seoses kurva sündmusega meie enda või mõne meie lähedase elus. Tavaliselt kestab kurbus lühikest aega, mitte rohkem kui nädal või kaks. Depressioon seevastu on palju intensiivsem ja vältab kauem, nädalaid või isegi kuid. Lisaks on depressiooni ajal tunded nii tugevad, et hakkavad segama igapäevaelu. Ühtlasi on inimesel siis raske üldse millestki rõõmu ja naudingut tunda. Depressiooni ohvrid kirjeldavad seda kui sügavasse auku langemist, kust pole väljapääsu. Elul pole enam värvi, kõik on ühtlaselt hall. Ka kannataja minapilt on depressioonist mõjutatud. Inimene ei meeldi enam endale, ta tunneb end kasutu ja väärtusetuna, keda keegi ei armasta. Mõnikord on enesetunne nii kehv ja trööstitu, et elul ei tundu enam mõtet olevat. Tekivad enesevigastamise mõtted.

PEA MEELES: • Depressiooni korral ei kesta meeleolulangus mitte päevi, vaid nädalaid ja kuid. • Depressioon tekitab nii halba enesetunnet, et see hakkab segama elu.