Päevapildid

Päevapildid

2

Päevapildid Eesti Vabariigi sünd, õitseng ja häving

1918–1940

3

E ESSÕNA

5

Ajaloolist fotot ehk päevapilti kasutatakse enamasti kirjapandu illustreerimiseks – ikka nii, et palju juttu ja vähe pilte. Selle päevapiltide kogumiku eesmärgiks ongi just visuaalse informatsiooni kaudu anda igaühele võimalus leida enda jaoks huvipakkuvat, vaadates siis kas ajaloohetki, tuntud persoone, kübaramoode või autosid.

Kellele see fotokogumik on mõeldud? Algselt rohkem koolilastele, kes ajalugu õppides peavad teadma küll palju nimesid, aastaarve ja fakte, aga ei oska näiteks ette kujutada, missugused nägid välja ennesõjaaegsed poed, saunad, bussid, telefonid jne. Lõpuks aga tuli kogu suurt fotomaterjali süstematiseerides ja valides välja üks huvitav perekonnaalbum. Sest eks ole meie 100-aastane Eesti Vabariik ka omamoodi suur pere.

Seepärast on vanadest päevapiltidest loodud kogumik mõeldud kõigile, iseäranis aga neile, kellele on vanaemade albumeid meeldinud lehitseda. Ja nagu tihti vanades perealbumites ei ole kõigi fotode juures inimeste nimesid ja aastarve, nii on juhtunud, et ka arhiivi jõudnud fotodel puuduvad mõnikord vajalikud andmed.

Eesti Filmiarhiivi poole miljoni foto seast oli tõeline kunsttükk valikut teha, püüdsin leida just neid päevapilte, mida eriti kasutatud pole. Samas jätab nii rikkalik fotokogu ka tulevastele arhiivikülastajatele palju avastamisrõõmu.

Meeldivat vaatamist!

Ivi Tomingas, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

R IIKLUS 6

• Eesti Vabariigi Iseseisvusmanifest võeti vastu 23.–24. veebruaril 1918.

• Vabadussõda toimus 1918 –1920.

Venemaaga sõlmiti Tartu rahu 2. veebruaril 1920.

• Konstantin Päts kehtestas 1934. aastal kaitseseisukorra. Valimised lükati edasi, võim koondus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kätte.

• 1938. aastal vastu võetud uue põhiseaduse kohaselt oli esimene Eesti Vabariigi president Konstantin Päts.

• Üleriigilise rahvaloenduse järgi elas Eestis 1934. aastal 1,1 miljonit inimest, neist eestlasi oli 88 protsenti.

• 1939. aasta sügisel lahkusid Eestist baltisakslased ja nn baaside lepingu kohaselt marssis sisse Punaarmee.

• 20. juunil 1940 toimus juunipööre, mille tulemusena inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liitu.

Iseseisvusmanifesti kuulamine Rahvahulk Pärnus Endla teatri juures 23. veebruaril 1918 Iseseisvusmanifesti ettelugemist kuulamas, mida teatri rõdult luges esmakordselt ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. Tallinnas kuulutati päev hiljem, 24. veebruaril, Eesti iseseisvaks. Enamus pealinnast läks Eesti relvaüksuste kontrolli alla. Loodi Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga.

Ri i kl u s

7

8

Konstantin Päts vangilaagris Tulevane riigimees Konstantin Päts (vasakult neljas) Saksa okupatsioonivþimude vangilaagris Minski kubermangus 1918. aasta alguses.

Ri i kl u s

9

P채채stekomitee asukoht P채채stekomitee salajane asukoht Tallinnas Tartu mnt 11.

Maja lammutati 1960. aastatel.

1 0

Päästekomitee liikmed

Konstantin Konik

Konstantin Päts

Jüri Vilms

(1874–1956)

(1889–1918)

(1873–1936)

Päästekomitee esimees.

Mitmekordne peaminister ja riigivanem, Eesti esimene president.

Maanõukogu aseesimees. Üks Tööerakonna asutajaid.

Päästekomitee liikmena lahkus Soome korraldama välisdelegatsioonide tööd.

Sakslased hukkasid.

Arstiharidusega Konik oli Päästekomitee ja Asutava Kogu liige, samuti mitme seltsi asutajaliige (näiteks Estonia, spordiühing Kalev, arstiteaduste selts).

Ri i kl u s

1 1

Päästekomitee 1917. aastal kokku tulnud Maanõukogu kiitis heaks Iseseisvusmanifesti teksti ja andis Asutava Kogu kokkukutsumiseni võimu Eestimaa Päästmise Komiteele, kuhu valiti Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms.

1 2

Eesti oma parlament Asutava Kogu liikmed Estonias 23. aprillil 1919. Parlamendi esimeheks valiti August Rei. Asutava Kogu peaülesandeks kujunes põhiseaduse ja maaseaduse väljatöötamine.

Ri i kl u s

1 3

Eesti oma parlament Asutava Kogu avamiskoosolek Estonia rĂľdul 23. aprillil 1919. aastal.

1 4

Eesti Vabariigi esimene aastapäev Paraad Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval, 24. veebruaril 1919. aastal Tallinnas.

Vabaduse platsi ehib veel Peeter I ausammas, mis kĂľrvaldati 1927. aastal.

Ri i kl u s

1 5

Eesti Vabariigi esimene aastapäev Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister Konstantin Päts kõneleb Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval, 24. veebruaril 1919. aastal Tallinnas.

1 6

Tartu rahu saadikud Meie rahusaatkond 1920. aasta jaanuaris Tartus (vasakult): professor Ants Piip, kindralmajor Jaan Soots, saatkonna esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Mait Pßßman.

Ri i kl u s

1 7

Tartu rahu kui Eesti iseseisvuse alustala Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste juht Jaan Poska kirjutas alla Tartu rahulepingule 2. veebruaril 1920. Eesti iseseisvuse alustalaks oleva rahulepinguga tunnustas Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki nii de jure kui de facto.

Poska teeneks loetakse rahuläbirääkimiste edukat kulgemist ning tulemust.

1 8

Kuld Venemaalt Ülemisel pildil: saatkond sõidab Komarovkast Jamburgi kulla järele 1920. aasta märtsis.

Alumisel pildil: kullakastid jõudsid Eestisse. Tartu rahulepingu järgi sai Eesti Venemaalt muuhulgas 15 miljonit kuldrubla kui oma osa endise Vene tsaaririigi varadest.

Ri i kl u s

1 9

Vene kuldrublad jõudmas Eesti Panka Eesti Panga ees Tallinnas oodatakse kulla kohalejõudmist 16. märtsil 1920. aastal.

15 miljonit kuldrubla paigutati Eesti Panga varahoidlasse.

20

J체ri Jaaksoni valitsus 16. detsembril 1924. aastal loodud J체ri Jaaksoni valitsuskabinet. Vasakpoolne laud (vasakult): A. Oinas, K. Ast, K. Virma, Chr. Kaarma, L. Sepp, A. Birk; parempoolne laud (vasakult): R. Gabrel, A. Kerem, H. B. Raham채gi, J. Soots, E. Einbund; laua otsas riigivanem J. Jaakson, tema vastas riigisekret채r K. Terras.

Ri i kl u s

2 1

S ISUKOR D

Si su kord

2 3 9

Riiklus 6 Vabadussõda 46 Rahvaüritused ja ühiskondlikud organisatsioonid 80 Transport, side, ringhääling 96 Tööstus ja põllumajandus 120 Pangad, kohvikud, saunad 142 Sport 156 Kaunid kunstid 174 Argipäevad ja pidupäevad 204

Päevapildid valinud Ivi Tomingas, Tiit Noormets (Vabadussõda) ja Enno Tammer Kujundanud Andres Tali Raamat on valminud Rahvusarhiivi Filmiarhiivi fotode põhjal.

Esikaanel: Peeter Parikase päevapildil riigitegelane Jaan Tõnisson koos abikaasa Hilda ja lastega enne okupatsiooni.

Päevapiltnikud Karl Akel: lk 9, 20, 44, 87, 93, 98, 114, 167, 218 Rostislav Christin lk 155 Jaan Eckbaum: lk 70 Jaan Eelnurme: lk 99, 117, 133, 161, 216, 217, 221, 227, 229 Karl Hintzer: lk 210 Konstantin Kalamees: lk 107 Artur Kalm: lk 23, 31, 224 Juhan Kuusk: lk 207 Alex Käbi: lk 140, 211 Armin Lomp:lk24 Peeter Parikas: lk 12, 13,14, 16, 18, 32, 45, 64, 65, 76, 77 Jaan Riet: lk 26, 101, 102, 125, 127, 128, 138, 145 Eduard Selleke: lk 47 August Vannas: lk 118, 119 Oskar Wiikholm (Viikholm): lk 36, 37, 39, 40, 41, 42, 104, 105, 171 Erich Wirnhof: lk 208

© Tammerraamat, 2018 ISBN 978-9949-616-24-4 Trükikoda Greif