iv i k v e Põl ningas ku Väino Viilup
Raivo Lott
i v i k v e l þ P ingas kun äino V p u l i i V
Kaane kujundanud Andres Tali Toimetanud Kadri Põdra Fotod: Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, erakogud.
Autor tänab toetuse ja koostöö eest: Eesti Mäeselts MTÜ Jõhvi vallavalitsus Alustaguse vallavalitsus Lüganuse vallavalitsus Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ja direktor Ainar Varinurm Heini Viilup
© Raivo Lott © Tammerraamat, 2018 ISBN 978-9949-616-63-3 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee
d r o k Sisu
Sissejuhatus põlevkivisse 7 Sisenemine 15 Algus 19 Ettevalmistus laskumiseks 29 Kohal. Töö algab 41 Korraks kaevandusest välja 57 Tagasi kaevanduses, seekord suure juhina
71
Maailma suurima põlevkivikaevanduse juht 89 Estonia kaevanduse tulekahju saladus 107 Eesti Vabariik tõi põlevkivihiiu juhitoolile tagasi 133 Hetki ja tahke põlevkivikuninga elust
181
Väino Viilupi kaasaegsete lood 193 Lood Viilupist, Viilupilt ja Viilupiga 217 Lõppsõna 229 Väino Viilup CV 231 Personaalia 233 Tänusõnad 243 Kasutatud allikad 247 Isikunimede register 251 5
KĂźttejĂľu allmaakaevanduses. 1972.
s u t a h u j e s s Si vkivisse põle
Enne kui asume teekonnale maa-alusesse, pisut ehk müstilissegi maailma, seletan mõningaid ettetulevaid kaevandustermineid. Alustuseks aga põlevkivist endast. Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara ja Eesti energeetika alustala. Põlevkivi kaevandamine Eestis algas katsetöödega 1916. aastal. Kuigi Eesti põlevate kivimite, kukersiidi ja diktiüoneemaargilliidi olemasolu oli ammu teada ja põlevkivi kasutamise tehnoloogia maailmas olemas, muutus Eesti põlevkivi maavaraks alles siis, kui tekkis hädavajadus – sõjast tingitud kütusepuudus. Katse-eksituse meetodil valiti maavaraks paremate omadustega kukersiit. 2016. aastal tähistati Eesti põlevkivitööstuse sajandat aastapäeva, nii et see tööstusharu on kaks aastat vanem kui Eesti Vabariik ja 12 aastat vanem kui Väino Viilup. Põlevkivi toodetakse ava- ehk pealmaa- ja allmaakaevandamise teel. Saja kahe aastaga on põlevkivi Eestis kaevandatud üle miljardi tonni. Algul toodeti põlevkivi õli, siis majapidamisgaasi ja alates 1950ndatest peamiselt elektrienergia valmistamiseks. Aastail 1945–1980 kasvas põlevkivi tootmine eriti jõudsalt; 7
maksimaalne tase, üle 30 miljoni tonni põlevkivi aastas, saavutati 1980. aastal. Praegu kasutatakse põlevkivi peamiselt energia- ja põlevkiviõli tootmiseks. Aktiivseid ehk kasutuskõlblikke põlevkivivarusid hinnatakse maapõues olevat veel 1,5 miljardit tonni. Sõltuvalt kasutatavaks hinnatavast põlevkivivarust ja põlevkivi kasutamise kiirusest jagub Eesti Energia hinnangul Eestis kaevandatavat põlevkivi veel vähemalt 50 aastaks.
M A A P E A LN E K A E VA N DA M I N E *
Karjääri- ehk maapealne kaevandamine valitakse siis, kui põlevkivikiht on maapinnale lähedal (kuni 30 meetri sügavusel). Kui põlevkivi asetseb sügavamal kui 30 meetrit, valitakse allmaakaevandamine. Ligi saja aasta jooksul on Eestis olnud kokku üheksa põlevkivikarjääri ehk maapealset kaevandust: Pavandu, Kohtla-Vanaküla, Küttejõu, Põhja-Kiviõli, Ubja, Aidu, Viivikonna, Sirgala ja Narva karjäär. Praegu tegutsevad Põhja-Kiviõli II karjäär (kaevandab Kiviõli Keemiatööstus), Ubja (kaevandab Kunda Nordic Tsement) ja Narva karjäär (kaevandab Eesti Energia). Eesti põlevkivikarjäärides on kasutatud vaalkaevandamise meetodit. Oma nime on see meetod saanud vaaludest, mis tööde käigus tekivad ning mis tööde lõppemisel silutakse, et ala saaks rekultiveerida ehk korrastada. Karjäärides saab kaevandamine alguse ettevalmistustöödest. Kui kaevandamine toimub soodes ja märgaladel, on tarvilik luua ala kuivendav kraavide võrgustik. Kui mäetööde-eelsel alal kasvab mets, tuleb esmalt teha raietööd. Maapealne vaalkaevandamine koosneb järgmistest etappidest: 1. Põlevkivikihi paljandamine – 1600 tonni kaaluv majasuurune draglain ehk sammuv ekskavaator eemaldab oma 15 m3 -se * Nii maapealse kui ka maa-aluse kaevandamise kirjeldused pärinevad raamatust „Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu”. 8
kopaga põlevkivi kohalt katva katendi ülaosast 30–40 meetri laiuse riba pehmeid setteid ja teisaldab selle sisepuistangusse. 2. Lõhkamistööd – puuritakse lõhkeaugud, mis laetakse lõhke ainega, et kõva katend lõhketöödega kobestada. Ohuala katendi lõhkamisel on 500 meetrit. 3. Katendi eemaldamine – sammuv ekskavaator tõstab lõhatud kattekivimid kaevandatud alasse vaaludesse. 4. Põlevkivi väljamine ehk koristustööd – põlevkivikihtide kobestamine toimub kas buldooser-kobestiga või puur- ja lõhketöödega. Kobestatud põlevkivi laaditakse ülisuurtele spetsiaalsetele kalluritele ja veetakse karjääri põlevkivilattu. 5. Veekõrvaldus – karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse settebasseini ja sealt edasi looduslikesse veekogudesse. 6. Kaevesammud – kui põlevkivi on ühe riba laiuselt välja kaevandatud, liigutakse vaaluga edasi. Ühe vaalu ehk kaevesammu laius võib olla sõltuvalt ekskavaatori võimsusest ja mäetööde skeemist 30–45 meetrit. Näiteks Eesti Energia Narva karjääris liiguvad mäetööd edasi 2–3 sammu ehk 80–120 meetrit aastas. Kaevandatud ala tasandatakse ning sellele istutatakse mets. Pealmaakaevandamise eelis on see, et kaevandada saab peaaegu kadudeta. Ühtlasi saab kaevandada väga suurtes mahtudes ja suurtel aladel. Kogu maailma maavaradest kaevandatakse enam kui 70% pealmaakaevandamise teel.
M A A-A LU N E K A E VA N DA M I N E
Eestis on aegade jooksul kasutuses olnud 15 allmaakaevandust: Vanamõisa, Kukruse, Kiviõli, Käva, Teine, Neljas, Kohtla, Sompa, Tammiku, Viru, Ahtme, Ojamaa ja Estonia ning samuti toimus allmaakaevandamine karjäärina tuntud Ubja ja Viivikonna pealmaakaevandustes. Praegu tegutseb Eestis kaks allmaakaevandust: 42 aastat töötanud Estonia (kaevandab Eesti Energia) ja 9
2009. aastal tööd alustanud Ojamaa kaevandus (kaevandab Viru Keemia Grupp). Valdavalt kasutatakse Eesti põlevkivikaevandustes kamberkaevandamist, mis jätab ligi 35% põlevkivi tootmiskaona maa alla. Varem on olnud kasutusel ka kombainkaevandamine, mis võimaldab väljata kaevandamisaladel olevat põlevkivi oluliselt väiksemate kadudega. Kombainkaevandamine aga tõi endaga kaasa maapinna suurt vajumist. Et põlevkivi maa alt kätte saada, tuleb esmalt kaevata šaht, mille alumine ots ulatub põlevkivikihini. Sealt hakatakse mööda põlevkivikihti edasi liikuma, moodustades omalaadse ristteede võrgustiku. Aastakümnete jooksul laieneb kaevandus nii igas suunas. Kaevandustesse rajatakse käigud ja 6–10 meetri laiused kambrid, mis vahelduvad nn tulptervikutega. Need on umbes 7 x 7 meetri suurused sambad, mille eesmärk on hoida maapinda allalangemise eest. Maa-alune kaevandamine hõlmab järgmisi etappe: 1. Põlevkivi väljamisprotsessis alustab esmalt tööd puurmasin, mis puurib põlevkivist kihindisse augud (kaua aega tegid seda muidugi kaevurid), et täita need lõhkeaine komponentidega. 2. Lõhkamine – alles puurauku pumbatuna moodustavad komponendid lõhkeaine, mis detonaatori käivitamisel plahvatab (sellestki raamatust selgub, kuivõrd ohtlik oli lõhkamine mõnda aega tagasi). 3. Lõhatud põlevkivi ehk kaevise viib kopplaadur kraapkonveierile, mis sõidutab põlevkivitükid purustisse. 4. Purustist läbi käinud mäemass on tükeldatud transportimiseks parajasse suurusesse ning nüüd jõuab kaevis lintkonveierile, mis sõidutab kaevise kogumispunkritesse. 5. Kogumispunkritest saadetakse mäemass lintkonveieritega rikastusvabrikusse. 6. Rikastamine – kui põlevkivi kaevandatakse, siis satub väljatava kivi hulka põlevkiviga koos ka paekivi, sest põlevkivi ja lubjakivi kihid asuvad maapõues vaheldumisi. Kütteväärtuse suurendamiseks tuleb põlevkivist rohkem lubjakivi eraldada. Seda 10
nimetataksegi põlevkivi rikastamiseks ja sellist tööd tehaksegi rikastusvabrikus. 7. Pärast koristamist kaevanduskäikude laed toetatakse ehk ankurdatakse pikkade poltidega ja hakatakse looma järgmist kambrit. Maa-alt toodavast kaevisest saab umbes 60% kaubapõlevkivi, mida kasutatakse elektri või õli tootmiseks. Ülejäänud 40% moodustab aheraine, mis ladustatakse mäkke. Allmaakaevandamise eeliseks on see, et säilib loodus ja infra struktuur. Ka müra on vähem, sest töö käib maa all.
M I S O N E E S TI P Õ LE V K I V I
Eesti Põlevkivi on olnud põlevkivikaevandamise suurettevõte, mis ühendas endas kaevandusi ja karjääre ning neile vajalikke struktuuriettevõtteid. Sisuliselt on Eesti Põlevkivi kogu oma ajaloo kestel olnud tervik, mis kaevandas põlevkivi ja toimetas raudteevagunites arvukate tarbijate punkritesse. Eesti Põlevkivi on aastate jooksul kandnud järgmisi nimetusi ja eesliiteid: 1945–1954 – kombinaat Estonslanets 1954–1965 – trust Eesti Põlevkivi (Estonslanets) 1974–1991 – tootmiskoondis Eesti Põlevkivi 1991–1995 – riigiettevõte Eesti Põlevkivi 1996–2009 – aktsiaselts Eesti Põlevkivi Praegu kaevandatakse põlevkivi Enefit Kaevandused AS (AS Eesti Energia tütarfirma) nime all.
K A E VA N D U S M A A I LM A S Õ N A S E LE TU S I
Aheraine – kaevandatava maavara hulgas esinevad mineraalid või kivimid, mida ei tarvitata 11
Allmaakaevandamine – toimub maapõues, katendit ehk maavarade kattekihti eemaldamata Avamaakaevandamine ehk pealmaakaevandamine – toimub avatud maapõues, eemaldades katendi ehk maavarade kattekihi Enesepäästja – filter, mis kaitseb vingugaasi eest (filtris on kasutatud aktiivsütt) Esi – töörinne kaevanduses Hiib – peenimate kaeviseosakeste ja vee segu Jaoskonnaülema abi – täidab mäetööde jaoskonna dokumentatsiooni, korraldab töid ja asendab jaoskonna juhti Kamberkaevandamine – kaevandamisviis, kus maavara väljatakse kaevisekihti rajatavatest kamberplokkidest Koristusesi – koht, kus toimub maavara kaevandamine Laava – pikk sirge esi ehk kaeveõõs, kus kaevandatakse peamiselt kombainiga või käsitsi Lae langetamine – vajalik ohutuse tagamiseks väljatöötatud alal varingute ennetamiseks Lõhkaja – mäemassi kihtide lõhkeainega purustaja Läbindamine – kaeveõõnte rajamine Markšeider – mäetööstuslike mõõtmiste ja mõõdistamiste spetsialist, kes mõõdistab, millises mahus ja kus täpselt kaevandatakse. Mäemass – maavara ja aherainet sisaldav kaevis Mäemeister – juhib mäetöid vahetult töökeskkonnas Märgsetitus – kaevise juhtimine pulseerivasse tõusvasse veevoolu, et kerged põlevkivitükid tõuseksid üles ja raske paekivim vajuks põhja Numbriga kaevandus – nõukogude ajal olid kaevandused nummerdatud ja ametlikus pruugis nimetati ainult numbreid. Sõjajärgsetel aastatel ehitatud kaevandustele ei pandud nimesid, nagu seda tehti Eestis enne sõda, vaid piirduti nummerdamisega. Hiljem, 1970ndatel asendati numbrid nimedega, selleks ajaks olid aga mõnel kaevandusel juba varud lõppenud ja nimi jäigi panemata. Nii läks näiteks 4. ja 2. kaevandusega. 12
Paneel – pea- ja paneelistrekkidega piiratud rõhtsate maavarakihtidega kaevandusvälja koristuseks ette valmistatud osa Paneelstrekk – šahti peastrekist 90° nurga all rajatav strekk (harilikult kaks või rohkem paralleelselt). Paneelistrekkidega ristuvad koristusstrekid lõikavad paneeli pikkadeks lankideks. Peenpõlevkivi – põlevkivi sõelutakse ja jämedama fraktsiooniga põlevkivi läheb põlevkiviõli tootvale tööstusele. Väiksema fraktsiooniga ehk peenpõlevkivi läheb elektrijaamade ahju elektrienergia tootmiseks. Põlevkivi – kollakas, peaaegu must settekivi, mis sisaldab peamiselt veekogude madalamatest organismidest pärinevat vesinikurikast orgaanilist ainet kerogeeni. Termiliselt lagunedes annab kerogeen suure õlisaagise (üle 20%). Peale orgaanilise aine sisaldab põlevkivi mineraalaineid (40–80%) ja vett (10–30%). Põlevkivi kütteväärtus on 5–20 MJ/kg ehk 1200–1800 kcal. Põlevkivi moodustus 450–500 miljonit aastat tagasi. Põlevkivibassein – põlevkivi ladestusala Rikastamine – energia tootmiseks põlevkivist lubjakivi väljasorteerimine, kuivõrd põlevkivi asub maapõues vaheldumisi lubja kiviga Strekk – maa-alune horisontaalne kaeveõõs, kust põlevkivi on välja kaevatud ja mida kasutatakse maavara ja seadmete veoks ning ventilatsiooniks Šaht – maapinnale suubuv püst- või kaldkaeveõõs maardla uurimiseks ja mäetööde teenindamiseks Šurf – maapinnale avanev madal püst- või kaldkaeveõõs maardla uurimiseks, kaevanduse tuulutamiseks vms Tervik – kaevandamata jäetud kaevandusvälja osa kamberkaevanduses; tervikud toetavad kambrites lagesid Veehorisont – põhjaveekiht
13
Väino Viilup paraadvormis. 14
S
e n i m e isen
Kaevanduses on juba kord nii, et kohe õuest maa alla ei saa. Kõigepealt tuleb oma riided tööriiete vastu vahetada, vastavad jalanõud panna, kaasa võtta enesepäästja, kinnitada kiivrile lamp ja kiiver pähe panna. Nii algab teekond põlevkivikaevandusse ja ühtlasi kuulsa mäeinseneri ja kaevandusjuhi ellu.
P Õ LE V K I V I K U N I N G A S
Seda, kuidas Väino Viilupist Põlevkivikuningas sai, ei tea õieti keegi. Tema üks poegadest Heini Viilup, samuti hariduselt, hingelt ja geneetiliselt mäemees, ütleb, et kaevandustes tunti isa hoopis teiste hüüdnimede all: Pootsman, Batjuška, Batja, Fein Alfredovitš. Poeetilise hüüdnime Põlevkivikuningas ristiisaks on ilmselt ajakirjandus. Nimelt viibis 1992. aastal Eestis visiidil Rootsi kuningas Karl XVI Gustav. Vastuvõtuprogrammis oli ka külastus põlevkivimaale, kus tollane Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup tutvustas päriskuningale Eesti maapõue rikkusi. Hiljem ilmus ajalehtedes foto, 15
kus Viilup nagu võrdne võrdsega kõnnib kõrvuti Rootsi kuningaga. Rootsi kuningas ja Põlevkivikuningas … Teine asi on muidugi see, et omal ajal olid tööstusjuhid hoopis teises staatuses kui täna. Näiteks möödunud sajandi lõpukümnenditel olid väga tuntud direktorid Tartu mööblitööstuse juht Olev Nigul, Kirovi-nimelise kalurikolhoosi pealik Oskar Kuul ja Sangari juht Jüri Kraft (hilisem minister). Sama kuulus või kuulsamgi oli Eesti Põlevkivi kauaaegne juht Väino Viilup. Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda sõnul oli Viilup omal ajal justkui rokkstaar. Temast liikusid kõiksugu jutud, mille tõepärasuses ei või küll väga kindel olla. Nõnda segunevad Viilupi puhul legendid ja tegelikkus, aga eks see ongi kokku elu.
M I LLE K S R A A M AT ?
„Mul on pikk elu olnud, suurem osa sellest on paraku maha vaikitud. Tööstusjuhtidest on räägitud üldse väga vähe, paljusid neist polegi enam elus. On aga asju, mis võiksid huvi pakkuda ka täna. Miks ma sellest kõigest ise kirjutada ei taha? Kogu mu juhtiv inseneritöö on huvitav olnud, ent kirjatöö mulle ei sobi. Aega jääb ka väheks. Kõnelemisega pole mul seevastu kunagi probleeme olnud, seepärast on lihtsam oma elust jutustada,” räägib Väino Viilup. Teine raamatu kirjutamise põhjus peitub autoris endas. Nimelt töötasin ligi üheksa aastat suurettevõttes Eesti Põlevkivi kommunikatsioonijuhina. Senine elu oli olnud Tartu- ja Tallinna-keskne, Ida-Virumaast ei teadnud ma suurt midagi. Nii nagu paljude teiste eestlaste jaoks, lõppes minulegi Eesti Maarduga. Sealt edasi oli tundmatus. Kui elu viis mind Ida-Virumaale tööle ja sain tuttavaks nii kohalike inimestega kui ka maa endaga, kiindusin sellesse aina enam. Mäendus on konkreetne värk, nõnda erinev toimetuste ja kontorite tegemistest. Mäemehed on sama konkreetsed tegelased, naljagi tehakse tõsise näoga. Nüüd aastaid hiljem tekkis tahtmine 16
e d e m i er n u k i Is regist
Aarna, Agu 32
Davies, John 82
Herkülä, Rene 244
Adamson, Alo 233, 234,
Dunajevski, Issaak 27
Hiiekivi, Taimo 76, 138,
245
248
Agur, Maido 166, 213
Ellermaa, Rein 33
Hinsberg, Kalju 243
Alliksaar, Artur 233
Elonen, Heiki 245
Hrustaljov, Mihhail 40, 41,
Allik, Tõnis 175
Epstein, Semjon 58
69, 71, 185, 209, 235,
Altma, Albrecht 33
Ernesaks, Gustav 182
244
Alumäe, Nikolai 183 Alumäe, Vladimir 183 Ananitš, Leonid 90, 92
Hruštšov, Nikita 57, 67 Freiberg, Aleksander 58, 62
Arjus, Reet 188, 189, 202
Frolov, Ivan 244
Bachmann, Juhan 245
Gamzejev, Erik 156, 247,
Humal, Arnold 33 Hütt, Mihkel 244 Ilp, Reilika 247
Bachmann, Marina 247
Ivanov, Leo 245
248
Badulin, Pjotr 78
Green, Arnold 182
Johannes, Hans 245
Balatski, Pjotr 132, 150
Gribovski, Gennadi 185,
Jostov, Mati 17, 18, 131, 150,
Balõtšenko, Mihhail 245 Beamon, Robert 83 Belikov, Anatoli 119, 125 Blankin, Avo 141
197, 198, 234, 235, 245,
153, 160, 170, 171, 172,
246
175, 177, 178, 179, 185,
Grüning, Kalvi 136, 185, 245, 246
Bojenko, Jevgeni 245 Borovkov, Aleksandr 246 Brežnev, Leonid 92, 102 Butel, Roman 87
234, 235, 238, 242 Jullis, Olga 20 Jullis, Otto 20, 22
Hamburg, Arvi 133, 134,
Jõgi, Kalev 245
136, 141, 149, 154, 172,
Järvet, Vennis 247
173, 185, 239
Jürgenson, Hugo 157
Hansen, Jüri 107, 114, 120,
Jüriado, Raul 158
121, 125, 247 251
Kaalman, Ludvig 32
Krug, Uno 245
Ligi, Herbert 30
Kaasik, Illar 173
Kukk, Aksel 32, 37, 71, 78,
Ligi, Jürgen 30
Kalda, Erik 16, 64, 224, 226, 248
185, 244
Ligi, Katre 30
Kukk, Ivar 78, 149, 157, 246
Ligi, Priit 30
Kalimullin, Andrei 162, 248
Kullam, Ilmar 182
Liiv, Eino 246
Kaljuvee, Erik 245
Kull, Ülo 28
Liive, Sandor 171
Kaljuvee, Lembit 18, 164,
Kuslap, Voldemar 182
Lipp, Heino 184
165, 166, 167, 168, 169,
Kuul, Oskar 16
Lippmaa, Endel 113, 174
170, 175, 178, 179, 197,
Kuusik, Silvi 28
Lipstok, Andres 173
236, 248
Käbin, Johannes 65, 92,
Logusov, Boris 243
Kalman, Ludvig 34, 40
94
Kalmaru, Ain 140, 141
Käosaar, Mart 244
Karja, Mihkel 245
Käo, Vladimir 58, 61, 62,
Kark, Jaan 32, 33, 34
69, 214
Lokk, Eva 49 Loko, Enn 131, 171, 175, 235, 236, 245, 246 Loog, Tõnu 245
Kark, Karl 34
Külaots, Vassili 35
Loorents, Katriin 247
Karl XVI Gustav 15, 145
Küttis, Endel 248
Lott, Raivo 3, 230
Kask, Aleks 46, 48, 50, 52
Lukas, Jaan 32, 33
Kaup, Endel 248
Laanekask, Ants 47, 249
Luman, Toomas 173
Kerus, Aleksei 246
Laar, Mart 136, 165, 174,
Lüllemets, Jaan 212, 227
Keskküla, Eeva 248
178
Keskküla, Elmar 88
Ladanjuk, Jaroslav 48
Maack, Matti 157, 246, 248
Kiisk, Kaljo 30
Laigna, Kustav-Olimar 120
Maasik, Rein 245
Kiivit, Aleksander 61, 62,
Lainoja, Leopold 245
Maddison, Ottomar 35
Laretei, Leo 245
Madisson, Rudolf 244
Kilk, Kaja 247
68
Lauristin, Marju 154, 155
Mahl, Richard 32, 33
Kimmel, Reigo 143, 248
Lebedev-Kumatš, Vas-
Malm, Alfred 52
Klas, Eri 182
sili 27
Mark, Viktor 160, 223
Klauson, Valter 92, 102
Leht, Artur 185, 244
Matt, Elmar 88
Kogan, Jevgeni 141
Lehtse, Uudo-Rein 174
Merila, Hans 28, 245
Kokorin, Veniamin 245
Leies, Eno 247
Meri, Lennart 152, 174,
Koppel, Ell-Mari 173
Leiman, Jaak 171
Kopti, Monika 247
Lekk, Arvo 230, 249
Mets, Heino 28
Korb, Valeri 141
Lenin, Vladimir 83, 222,
Metslang, Anatoli 78
Koroljov, Aleksandr 79, 244, 245
223
177, 186
Metusala, Tiit 247
Lentsman, Leonid 76
Mikkov, Heinar 244
Kossõgin, Aleksei 64, 65
Lepner, Endel 244
Mikson, Voldemar 248
Kotkas, Johannes 182
Levašov, Vladimir 245
Mižui, Vladimir 141
Kraft, Jüri 16
Levkovski, Vladislav 112
Molotov, Vjatšeslav 66
Kreegipuu, Evald 244
Libman, Jakov 244
Moltšanov, Vassili 47
252
Muhel, Jüri 59
Peramets, Richard 225
Saarest, Kuido 244
Murd, Gunnar 47, 55, 244
Perfilov, Sergei 245
Sabas, Raimund 28
Mäe, Aarne 248
Peterson, Dave 178
Salumets, Jaak 183
Mäe, Rein 244, 246
Petrov, Aleksandr 59, 65,
Samlan, Ülo 245
Männiksaar, Tiit 246
67, 69, 78, 83, 236, 237
Männiste, Enn-Ahto 248
Petrovitski, Solomon 244
Männiste, Hans-Ahto 244,
Pihlak, Arno-Toomas 113
246
Sauram, Olev 28 Savisaar, Edgar 134, 135, 136, 144, 150
Pobul, August 26, 27
Schmidt, Ludvig 33
Mölder, Richard 49
Prima, Lembit 248
Selge, Arnold 80, 183
Müürisepp, Aleksei 68
Prokopovitš, Vassili 78,
Sergejev, Valentin 136
244 Nigul, Olev 16
Puusepp, Arnold 245
Niitenberg, Arvo 151, 154,
Puusepp, Endel 66, 105
185, 218
Pärg, Artur 188, 189
Siim, Ago 69, 78, 132, 150, 159, 172, 185, 238, 246 Sikk, Rein 164, 165, 167, 168, 169, 249
Nikolai, Viktor 248
Pärg, Maimu 39, 188
Sildver, Ants 28
Nool, Erki 184
Pärnoja, Mihkel 154, 172,
Silin, Jevgeni 245
Norak, Albert 190
173, 174, 185
Sillari, Ottomar 245
Nugis, Karl 248
Pärtel, Aksel 245
Silvestrov, Aleksei 79, 244
Nõgene, Merlis 247
Pääro, Aldur 227
Sipelgas, Katrin 247
Okk, Gunnar 249
Raag, Heiner 86, 185, 237,
Sipria, Leida 44, 58 Ollik, Konstantin 35
244
Sirkel, Enno 247 Skotšinski, Aleksandr 138,
Orumets, Vello 182
Raigna, Raivo 248
Otsa, Maret-Mai 80, 81
Randaru, Selgur 244
Sokmann, Tuuli 247
Ratman, Raul 249
Solom, Ago 121, 122
Paal, Anatoli 172
Raud, Märt 229
Sonnenberg, Wilhem 147,
Paalme, Guido 59, 78, 79,
Reedik, Heino 63
236, 246 Paap, Endel 131, 159, 166, 173, 193, 203, 205, 207, 224, 245
233, 237, 240
148, 150
Reier, Alfred 32, 197
Sooden, Georg 158
Reimer, Andres 172, 249
Soolep, Argo 249
Reinsalu, Enno 237, 238,
Soone, Jüri 156
245
Soonvald, Ago 74
Palovetski, Semjon 79
Reiska, Jüri 245, 246
Stalin, Jossif 18, 44, 57, 62
Palusalu, Kristjan 182
Rinne, Artur 182
Suigussaar, Voldemar 24
Parbo, Arvi Hillar 146
Rudi, Heino 204
Sullakatko, Otto 86, 114,
Parek, Lagle 154
Ruubel, Heldur 76
115, 116, 117, 118, 119, 123,
Parts, Juhan 171
Ruut, Oskar 157, 158
130, 132, 133, 134, 135,
Parvet, Endel 47
Räim, Edgar 124, 125, 130
136, 160, 206, 208,
Peet, Allan 245
Rüütel, Arnold 136, 144,
Pelše, Arvīds 83, 84
147, 150, 179
238, 239, 242, 245 Surva, Aivar 49, 135
253
Surva, Argo 49, 135
Trelin, Georg 145
Surva, Hirvo 49, 135
Tribelgorn, Aleksandr 246
Surva, Jaan 135, 239, 246
Tsaune, Eduard 78
Suviste, Maarius 249
Tultšinski, Aleksandr 245
122, 164, 171, 188, 189,
Sääsk, Erich 49
Tõnisson, Liina 164, 165,
193, 194, 195, 199, 208,
Šabanov, Vassili 244
Tõnurist, Igor 182
166 Šalašinski, Vladimir 246
Viilup, Heiki 39, 42, 188, 189, 194, 202 Viilup, Heini 15, 39, 42,
209, 230, 241, 244, 249 Viilup, Jaan 19
Šeremeta, Roman 207
Uluots, Jüri 240
Viilup, Kalju 21, 23, 188
Švernik, Nikolai 65
Uluots, Oskar 240
Viilup, Lembit 188
Uluots, Ülo 73, 79, 185,
Viilup, Margus 202
Tali, Veiko 173
238, 240, 241, 243
Viilup, Maria-Liis 202
Talko, Leonid 246
Utt, Olaf-Knut 25
Viilup, Marten 202
Talve, Leo 120, 245
Uustalo, Toivo 143, 144
Viilup, Väino 1, 3, 5, 7, 14,
Tambet, Ülo 86, 87, 91, 93,
Üksvärav, Raoul 69
15, 16, 17, 18, 19, 21, 31,
Ütt, Viktor 209
32, 39, 41, 42, 43, 46,
130, 193, 208, 209, 214, 216, 239, 241, 244, 247, 248, 249
47, 48, 52, 53, 57, 64, Vaher, Enn 245, 248, 249
65, 71, 75, 77, 84, 85,
Tammeleht, Koidu 28, 38
Vaher, Jüri 76, 244
86, 87, 88, 89, 91, 93,
Tammiksaar, Erki 247
Vaino, Karl 44, 58, 61, 62,
101, 103, 104, 105, 107,
Tamm, Jaak 134
86, 87, 88, 102, 225
109, 110, 111, 114, 118, 122,
Tamm, Tiit 246
Valdas, Solomon 78, 246
123, 124, 125, 126, 127,
Tarand, Indrek 143
Valgepea, Karl 28
131, 132, 133, 135, 136,
Tarassov, Viktor 160
Valtin, Jüri 244
137, 142, 143, 144, 145,
Tauk, Helju-Liidia 25
Varb, Nikolai 208, 209,
149, 151, 154, 155, 156,
Tšerepov, Aleksandr 42
211, 212, 216, 241, 244,
157, 158, 160, 162, 163,
Tšetvergov, Valeri 141
247, 248, 249
164, 165, 166, 167, 168,
Tiits, Endel 63
Varunov, Rudolf 245
169, 170, 171, 172, 173,
Tipp, Urvel 249
Veimer, Arnold 58, 62, 64,
174, 175, 176, 177, 179,
65, 67, 75, 182, 225
181, 189, 190, 193, 202,
Tohver, Vello 185, 239, 240, 245, 246 Tomatšinski, Grigori 246 Toomel, Helga 49
Vennik, Eliis 247
203, 204, 206, 208,
Vesiloo, Paul 52, 185, 200,
210, 211, 212, 213, 214,
240, 244
215, 216, 217, 218, 219,
Toomepuu, Jüri 144
Veski, Anne 18, 175
220, 221, 222, 223,
Toomik, Arvi 245
Vihtre, Juhan 28, 47
224, 225, 226, 227,
Toomsalu, Kalev 47
Viiding, Herbert 25
230, 231, 233, 235,
Toomsalu, Ruudi 33
Viil, Allan 248
238, 239, 242, 243,
Torn, Leo 47, 244
Viilup, Alfred 20, 201
248, 249
Transtok, Aleksander 98
Viilup, Amalie 20, 21, 201
254
Viirlaid, Aivo 100, 110, 111, 113, 115, 129, 131, 242, 245 Vilt, Mart 51, 53, 194, 233 Vilumets, Juhan 66, 104, 185, 245 Višnjov, Viktor 80, 81 Vinkman, Hans 47 Virkebau, Meelis 171, 173 Visnapuu, Hendrik 19 Visnapuu, Miina 19, 20 Visnapuu, Silver 157 Vlassov, Andrei 37 Vojeikin, Nikolai 207 Voronov, Oleg 245 Võlu, Lembit 198, 242, 246 Vähi, Tiit 138, 141, 143, 165, 241 Värnik, Andrus 184