Palverändaja

Palver채ndaja

2

3

Palver채ndaja

Eestlaste palver채nnakud laias maailmas

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Moonika Kuusk

© Autorid:

Liisa Berezkin Jürgen-Kristoffer Korstnik Kadri Raudsepp Martti Kalda Margit Prantsus Aivar Loopalu Maarika Traat Joel Markus Antson © Tammerraamat, 2015

ISBN 978-9949-526-73-4 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee

Sisukord Saateks (Martti Kalda) 9 JAAPAN: Chichibu templid 17 Chichibu palverännak (Liisa Berezkin) 21 HIINA 41 Vabarännakud mööda Lõuna-Hiinat (Jürgen-Kristoffer Korstnik) 45 TIIBET 76 Tiibeti peidetud paigad: Khordongi klooster Khamis (Kadri Raudsepp) 79 INDIA 110 India: pildikesi kultuuripalverännakuilt (Martti Kalda) 113

IISRAEL 142 Jeruusalemm (Margit Prantsus) 145 SAUDI ARAABIA 174 Palverännak Mekasse (Aivar Loopalu) 177 HISPAANIA: Camino de Santiago 207 Camino de Santiago (Maarika Traat) 211 HISPAANIA: Torreciudadi pühamu 250 Palverännak Torreciudadi pühamusse (Joel Markus Antson) 253 7

Mis on palveränd? Kas see on vaimne otsing või füüsiline pingutus? Millal saab rännakust palveränd? Kas siis, kui rändur on usklik või sihtkoht püha?

Kui pikk peab olema rännak? Kui ränk pingutus? Milline ränduri meelsus?

Kas palveränd võib olla ka eluviis?

Meil pole kavas anda selgeid vastuseid. Igaüks peab nood tekstidest ise välja lugema. Kindlasti otsivad kõik lugude autorid midagi. Kahtlemata on olulised ka kohad, kuhu nad rändavad. Paljude tarvis on palveränd mitte ühekordne retk, vaid pidev kulgemine. Püha nomaadlus ja igavene rännukihk. Usun, et nende rännakutest kuuleme me ka tulevikus.

Käesolevasse raamatusse on kokku kogutud kaheksa eestlase mälestused nende palverännakuilt. Tekstid, nagu nende autoridki, on ülimalt eripalgelised isikud. Palverännakutki mõistavad kõik asjaosalised täiesti erinevalt.

Ometigi on kõige põhilisem sama: rännakul kulgejate päritolu; tundmused, mis neid valdavad; sageli kogemusedki. Kirjutistest kumab ka läbi, et palveränd on enamiku kirjutajate tarvis allegooria. Eneseotsingute sümbol. Nende jaoks on oluline kogemus ja emotsioon, mida rännakul kogetakse. Kirjutajateks pole inimesed, kes koguksid reisidelt suveniire ja ostaksid kokku nips­ asju. Nad kannavad endaga kaasas vaimsete mälestuste pagasit. Ning kogemustest õppimine on see, mis teeb nad meie jaoks väärtuslikuks. Lugejailgi on võimalik nende tunnetest ja seiklustest osa saada.

Selgelt tuleb välja, et enamik rändureid on rännakul hingerahu otsimas.

Nad pole rahul sellega, mida argipäev pakub. Need on rännakud iseenda tarvis ja ka iseendasse. Kuigi paljud reisivad koos suuremate või väiksemate gruppidega, seisavad nad lõpuks siiski üksi. Üksindus ja võimalus rännakul iseendaga kahekesi olla on ülitähtsad. Palveränd on ka eneseotsing. On tervistav, et kõik kirjutajad, ka kõige usklikumad neist, säilitavad 9

oma rännakuil ehteestlasliku skepsise. Iroonia ja valvsuse kõige inimlikult pentsiku suhtes.

Kogumiku tekstid pärinevad erinevatelt inimestelt. Sellest vägagi erilaadne kirjutamisstiil. Ent kuna sama tähtis kui palveränd ja selle siht on ka rändur-kirjutaja, kelle kaudu lugu meieni jõuab, oleme lisanud kirjatükkidele autorite lühikesed enesetutvustused.

Mitme loo autoriks on vastava piirkonna uurija. Liisa Berezkin, Jaapani uurija, pajatab retkest šintoismi templitesse. Oma rännakutest hiinlaste seas kirjutab Hiina-huviline Jürgen-Kristoffer Korstnik. Tibetoloog Kadri Raudsepp käis rännakul Ida-Tiibetis ning indoloog Martti Kalda seikles Indias.

Muusik Margit Prantsus on elanud kolm aastat pühas linnas Jeruusalemmas. Doktorikraadiga arvutilingvist Maarika Traat on korduvalt käinud jalgsi Santiago de Compostelas (alustades kord oma retke isegi Tartust!). Eesti moslem Aivar Loopalu kirjutab palverännakust Mekasse Saudi Araabias, kuhu mittemoslemitel asja pole. Joel Markus Antsoni palverännak imelisse Torreciudadi Hispaanias on ühtaegu taevane ja maine seiklus.

Lugejale saab selgeks, et palverändur on eriline inimene. Tema teekond on pea alati füüsiliselt raske (isegi kurnav ja ohtlik), ent samas alati ka moraalselt puhastav ja vaimselt rikastav. Kuigi keha on nõrk, siis vaim on tugev ning sageli liigub rändur edasi tahtejõu varal, ammutades vaimutugevust rännaku või rännusihi pühast aurast.

Palverännak pole pelgalt retk. Lihtne väljasõit. Või piknik. See on askeesi vorm. Soov, tahe ja valmisolek end ületada. Olla tugevam kui sinu füüsis.

Seega on igas palverännus ka kannatuse võlu. Kohati enesepiinajalikud pingutused võetakse ette kõrgema eesmärgi nimel. Ning see osutab palverändurite erilisele mentaalsusele.

10

Loomulikult ei saa säärase retke sihiks olla tavaline koht või paik. Palverännakute sihiks on pühad paigad. Samuti võib püha rännaku eesmärk olla mõne pühamehe rännakute kordamine. Seega on palverännak arhetüüpne käitumine, mis kordab või mälestab mõnd sündmust või isikut.

Pühapaik kannab tavaliselt erilist ajaloolist või pärimuslikku aurat. Sihtpunktis võivad leiduda pühad esemed, näiteks pühaku säilmed, või siis on tegu mõne imelise sündmuse toimumise paigaga. Seega on palveränd alati ka ajaränd, mitte pelgalt liikumine ruumis. Kuna tegemist on arhetüüpse käitumisega (varasemate legendaarsete toimingute kordamisega), siis astub palverändur rännakul omamoodi osadusse oma eeskujudega. Sageli ei ela pühas paigas mitte üksnes ajalugu, vaid tihti on koht ka sümbioosis loodusega. Tegu on geograafiliselt või muul viisil erilise kohaga.

Tänapäevases maailmas on loomulikult olemas ka säärane nähtus nagu kultuuripalveränd. Sageli käiakse kuulsate isikute (Buddha, apostel Paulus, Lenin, Mahatma Gandhi) jälgedes või kuulsuste matusepaigas (Père Lachaise kalmistu Prantsusmaal Pariisis, Graceland Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis). Külastada võib ka ajaloolisi lahingupaiku või arhitektuurimälestisi, liikuda mõne sportlase või bändi jälgedes võistlus- või esinemispaigast paika.

Käesolevasse raamatusse on koondatud palverännakud arvukatesse paikadesse üle kogu maailma. Meile kõige lähedasem (ja ilmselt populaarseim) on Santiago de Compostela Hispaanias. Talle sekundeerib Torreciudad samas riigis. Ent siin on ka palverännakukirjeldusi Iisraelist, Indiast, Hiinast, Tiibetist ja Jaapanist. Tavareisijale ilmselt kõige kättesaamatumaks on moslemite palverännak Mekasse Saudi Araabias.

Martti Kalda 11

Santiago de Compostela Torreciudad Jeruusalemm Meka

12

Chichibu

Khordong India

L천una-Hiina

Jaapan, Chichibu.

Enne käte kokkulöömist väikese templi ees on kombeks pesta alguses vasak, siis parem käsi ja loputada suu katuse all oleva veeanuma juures.

14

15

16

Loodus ja templid on omavahel põimunud.

Mäe külje peal asuva pisikese templihoone kohal kõigub võimas kalju.

Jaapan:

Chichibu

templid

Chichibu linn asub Jaapanis, Tokyost 80 kilomeetri kaugusel. Linn paikneb mägedest ümbritsetud jõeorus. Kuna linn asub Tokyo läheduses, on see suurepärane sihtkoht turistidele, kes võtavad sinna tihtipeale ette ühepäevaseid reise. Chichibu linn pakub huvi erinevatele inimestele, olles kuulus nii templirännakuraja kui ka tuntud joonisfilmi taustana, mille tõttu külastavad linna mitmed animefännid. Chichibu on tuntud ka oma kaunite lilleväljade ja kevadiste õitsvate kirsipuude poolest.

Chichibu palverännaku traditsioon pärineb 13. sajandi algusest.

Palveränd koosneb 34 buda templist, mis on pühendatud Kannonile, kaastunde jumalale või jumalannale, kes on erisuguste nimede all tuntud ja austatud ka teistes Aasia budismi suundades. Hiina budismis on ta tuntud kui Guanyin (“helisid jälgiv”, kes kuuleb abivajavate olendite 17