Poluvernikud by Tammerraamat

Poluvernikud

Oleg Samorodni

Poluvernikud Vene poliitika ise채rasused Eestis

Vene keelest t천lkinud Toomas Huik

Originaali tiitel: Oleg Samorodni Время полуверок Tallinn 2012 Kujundanud Andres Tali Toimetanud Mari Kolk Fotod: Scanpix/Postimees Fotograafid: Peeter Langovits, Raigo Pajula, Marina Puškar, Toomas Huik, Andres Teiss, Egert Kamenik, Liis Treimann

ISBN 978-9949-526-21-5 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

Sisukord

Sissejuhatus 9 Ă&#x153;hekorra-demokraadid 15 Augustikuu tuulelipud 15 Artur Kuznetsov 19 Liidriprobleem

Erilised teened ei tulnud kergelt 25 Isehakanud esindajad 25 Kultuurioperaatorid 28 Kirgede Ăľhutajad 31 Kodanikuks saadi sohiga 33 Diivanirull Revelit udjamas 38 Vasakpoolsete nimekiri ja parempoolsete nimekiri 39

On sellised parteid! 42 Partnerlusest ei saanud asja 45 Kuke moodi sulelise märgi all 50 Värdliit 51 Põrumine Riigikogus 53 Juhuslikud inimesed 56 Raha kloaagist 60 Šahrailt dollareid mangumas 61 Kahepalgelised 63 Rubise ärid 65 Gertsman-Otšakovskaja 76 KGB jälg 79 Õe mandaadiga 79 Kuidas partei maha mängiti 83 Leping X ja “kiilaspeade kongress” 88 Vene telegrafist 93 Toimekas Illjaševitš 95 Legaalne illegaal 100 Vene vektor 104 Juri Dolgoruki mitteformaalne kanal 105 Hädad Kogani ja tiivulistega 108 Nõustajad Moskvast 112 Lužkovi “sidrunid” 115 Pedofiil-gate ja Satarov 118 Valmis EÜRP rüppe heitma 124

Kolmas jõud 129 Vabarnapunaste pintsakutega vene kristlased 130 Rahva Usalduse asutajad 133 Reageeringud ägenevad 137 Mispärast mõrvati Marian Haitov 140 Jevgeni Primakovi sõbrad 144 Personalialased raputused 146 Hing müüdi saatanale 151 Vitali Haitovi mõrv 154 Kaks lasku pähe 154 Askeldused aktsiatega 157 Kes oli mõrva tellija? 163 Vene parteide krahh 168 Fantoomopositsionäärid 169 Areenilt lahkujad 173 Vägev Vene dessant 175 Kutsumuselt närakad 181 Õlekõrt otsimas 182 Uppuv laev jäetakse maha 185 Kuhu “KOER” on maetud 190 Hukulemääratute eneseimetlus 190 Aastaraamatu kangelane 194 Viimane ponnistus 198 Varemeil 204 Kokku ja jälle lahku 204

H체pe Euroopasse 207 Unistuste koondis 211 Kokkuv천te 216 Raamatukangelaste fotogalerii 221 Nimeregister 244

Sissejuhatus

Poliitika on räpane. Seda üldtuntud tõde möönavad kõik, ka poliitikud ise. Kuid vahel harva siiski juhtub, et poliitika on kristallpuhas, merkantiilsetest kaalutlustest ja veel enam alatutest riugastest määrimata. Neil üldjuhul üürikestel hetkedel astuvad esile tugeva iseloomuga, vääramatuid kõlbluspõhimõtteid järgivad inimesed, kes ei ole suutelised tegema nurjatusi ega kedagi reetma. Tõsi, kombekate ja igale võimule kuulekate olesklejate silmis on nad kas naiivsed ullikesed või lapsikud romantikud. Seda hoolimata tõsiasjast, et lõppude lõpuks tänu nimelt neile lapsemeelselt ausatele idealistidele saavad plebeilikud olesklejate hulgad võimaluse parandada oma elujärge. Üht kristallpuhta poliitika puhangut täheldati NLKP keskkomitee viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud nõukoguliku kommunistliku süsteemi reformimise ehk perestroika viimases järgus. Tundub, et sellal tahtsid peaaegu kõik ühiskondlikult aktiivsed Nõukogude

kodanikud muuta oma elu paremaks, mõistuspärasemaks ja õiglasemaks. Õiglus jäi saavutamata, sest see kehtib vist küll ainult teispoolsuses. Kummatigi püüeldi õhinal ja siiralt demokraatia poole, ning seda tegid väga paljud. Ma arvan, et kui mõni perestroika toetuseks loodud Eestimaa Rahvarinde algataja mõtleski oma karjäärile ja materiaalsele hüveolule, siis vaid õige vähe. Tõenäoliselt saab sama öelda ka enamiku Interliikumise asutajate kohta. Vähesed teavad – ja kui teavadki, siis ei taha rääkida –, et Rahvarindele vastukaaluks mõeldud ühiskondliku liikumise asutamiskoosolekul otsustati see nimetada Demokraatlikuks Liikumiseks. Internatsionaalse Liikumise ehk Interrinde nimetus võeti Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee “kuraatorite” survel kasutusele alles hiljem. Ei Rahvarinde ega Interliikumise massimiitingutel osalenud pole süüdi, et üsna varsti hakkasid nende entusiasmi oma huvides kuritarvitama poliitilised aferistid ja sulid. Nii on ikka olnud ja jääb seni, kuni pole toimunud midagi enneolematut, mis vabastaks poliitika valede küüsist. Hea sõnaga tuleb meenutada Rahvarinde reategijaid. Tänu nendegi pingutustele muutus elu Eestis demokraatlikumaks, järelikult paremaks, sest ka kõige halvem demokraatia on etem kui kõige parem diktatuur. On väga tähenduslik, et õieti ühelegi venekeelsele Rahvarinde aktivistile ei antud uues, kapitalistlikus Eestis mingeid materiaalseid hüvesid ega eesõigusi. Juba üksnes see asjaolu tunnistab nende tollaste püüdluste siirust. Paraku ei saa sama väita Interliikumise liidrite kohta. Peaaegu kõik nad tõstsid tunduvalt oma elutaset, said selle, mida tegelikult olid taotlenud ja südamepõhjas ihaldanud. Konkreetne näide on liidulise alluvusega tööstusettevõtete direktorite loodud ühiskondliku organisatsiooni Töökollektiivide Ühendnõukogu TKÜN juhatus. Nende ettevõtete töötajaskond oli peamiselt venekeelne. TKÜN-i juhid korrutasid väsimatult, et kaitsevad kõigi Eesti töötajate huve. Aga kui tuli turumajanduse aeg, parseldasid need jutupaunikud jupphaaval maha tehased, millest mõnestki võinuks saada Eesti majanduse lipulaev, ning pistsid raha oma taskusse.

Jätnud enda ülesässitatud inimesed saatuse hoolde, kehastusid ühed väidetavad töötajate huvide kaitsjad märkamatult ümber ärimeesteks ja hakkasid laialt elama, teised paigutasid raha kinnisvarasse – sugulaste või variisikute nimele vormistatud Tallinna majadesse ja korteritesse. Tõenäoliselt jätab tehaste ja vabrikute müük paberil juriidiliselt enam-vähem korrektse mulje, kuid sisuliselt oli ikkagi tegemist varguse või leebemalt öeldes üldrahvaliku omandi laialitassimisega. Kahtlemata täheldati analoogilisi juhtumeid ka vabariikliku alluvusega ettevõtetes, kuid märksa väiksemas mõõtkavas, ning seal poldud nii jultunud. Samasugused protsessid toimusid poliitikas. Mõningaid erandeid arvestamata tõrjuti kommunistlik nomenklatuur eestikeelses keskkonnas poliitikast võrdlemisi kiiresti välja. Venekeelses kogukonnas arenesid sündmused teisiti. Venekeelse kommunistliku nomenklatuuri tipud läksid laiali – ühed ärisse, teised välismaale. Sellesama nomenklatuuri n-ö teisest ešelonist aga astusid nende asemele enamasti primitiivse mõttelaadiga inimesed, kelle ainus soov oli end uues, iseseisvas Eestis võimalikult hästi sisse seada. Kuhu siis jäid perestroikaaja venekeelsed demokraadid, kes illusioonide nimel olid olnud valmis tõusma barrikaadidele? Illusioonid haihtusid peagi, ent poliitilist sohki tegema hakata ei lubanud nende südametunnistus. Kahjuks tõmbusid peaaegu kõik kõrvale. Ja Eesti venekeelne elanikkond osutus olevat vaimuvaeste poliitiliste silmamoondajate meelevallas, kes järgnevail aastail tegid üksnes nurjatusi, aga nüüd tahavad, et neid peetaks pühakuteks. Ometi hääletas osa valijaid nende armetute politikaanide poolt. Ehkki absoluutarvudes on elektoraadi toetus Eesti vene poliitikuile olnud alati väike – kuni kolmandik siinsest venekeelsest rahvastikust –, piisas ka sellest, et kohalikesse volikogudesse ja Riigikogusse satuksid aferistid. Miks

võeti kuulda poliittobusid, kes pahatihti pole võimelised paari seostatud lihtlausetki välja ütlema, rääkimata mõne innustava idee sõnastamisest? Ahastavat hüüdu “Meie, venelaste eest!” ei saa ju pidada ideoloogiaks. Nähtavasti seetõttu, et selgemalt kui eestlaste seas avaldus mitteeestlaste hulgas kõigile, ka arenenud ja kindla demokraatliku riigikorraga maadele omane tendents: arukamad inimesed valimistele ei kipu. Seda tõsiasja kinnitavad rohked sotsioloogilised uuringud paljudes riikides. Valijate tuumik koosneb vaestest, sotsiaalselt tõrjutud ja madala haridustasemega inimestest. Just see kontingent on kuritahtlike poliitikute poolt kõige hõlpsamini manipuleeritav. Tundub, et enamik iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlevaid venelasi, kes on harjunud omal jõul toime tulema, lihtsalt minetasid ühiskondliku aktiivsuse. Selle tagajärjel ilmusid lagedale poliitilised lollitajad, kes aastate viisi on parasiteerinud oma valijate süüdimatusel. Loomulikult kerkib küsimus, kas maksab torkida minevikku ja tuua päevavalgele politikaanide räpaseid tegusid, liiatigi kui paljud neist isikutest on juba unustatud ja ajaloo prügikasti heidetud. Vene poliitilise liikumise iseärasused Eestis vajavad käsitlust mitmel põhjusel. Eeskätt sellepärast, et minevikust õppida. Sulid ja seiklejad ei või vene elektoraadi arvel igavesti nugima jääda! Sääraseid ponnistusi paraku tehakse. Vaieldamatult sammub siin esirinnas Keskerakond, mille jumalikustatud tüürimees Edgar Savisaar panustab oma käsilastele autute vene poliitikute vanast ja uuest põlvkonnast. Eesti argikeeles on sõna “poluvernik”. Vahel kutsutakse nii eestlasi, kes häbenevad oma ühe vanema vene päritolu. Selle asjaolu varjamiseks rõhutavad mõned poluvernikud kõigest jõust ja enamasti kohatult oma eestilikkust, kutsudes nõnda esile vaid põlglikke muigeid. Samasuguseid poluvernikuid leidub ka venelaste seas. Tundes end etniliselt justkui alaväärtuslikuna, pürivad nad sellest kompleksist vabanemiseks sihikindlalt venekeelse kogukonna poliitilisteks ninameesteks

ja üritavad kogu aeg kellelegi midagi tõendada. Aga kellele ja mida, seda ei teata õieti isegi. Pole juhus, vaid trend, et siinsete venelaste liidriteks on kadestamisväärse visadusega trüginud ja trügivad seniajani segaverelised. Loomulikult hakkab venelaste “päästjaid” Eesti poliitikalavale ilmuma edaspidigi. Küsimus on selles, kui kaua neil õnnestub venekeelseid valijaid hullutada. Kas tõesti jätkuvalt?

Ühekorrademokraadid

20. augustil 1991, mil rahvas Moskvas Boriss Jeltsini eestvedamisel võitles demokraatia eest ja surus maha riigipöördekatse, võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Tallinnas vastu otsuse taastada Eesti iseseisvus. Peaaegu kohe seejärel keelustati impeeriumimeelsete jõudude – Interliikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu TKÜN – tegevus. Need mõlemad olid mitu viimast aastat igati püüdnud tõkestada Eesti teed suveräänsusele. Sel murrangulisel hetkel Interliikumise aktivistid vaikisid. Millegipärast ei võtnud sõna ka Tallinna Demokraatlike Algatuste Klubisse, Tartu Vene Demokraatide Ühendusse ega Rahvarinde vene sektsiooni kuuluvad Eesti iseseisvumistaotlust toetanud vene haritlaskonna esindajad.

Augustikuu tuulelipud 27. augustil 1991 aga ilmus ajalehes Estonija (Eesti), mis alles mõni päev varem oli kandnud Sovetskaja Estonija (Nõukogude Eesti) nime, “Läkitus

Eesti Vabariigi elanikele” üleskutsega asuda looma vene demokraatlikku liikumist Eestis. Läkitusele oli alla kirjutanud kummaline konglomeraat: Eestimaa Kommunistliku Partei EKP Tallinna Kalinini rajoonikomitee esimene sekretär Boriss Julegin, ehitusminister Gennadi Golubkov, Vene Draamateatri direktor Aleksandr Iljin, tehase Eesti Kaabel direktor Vitali Malõško, Estonija ajairjanik Jaroslav Tolstikov, (sõja)tehase Punane Ret direktor Aleksandr Pljuštšajev ja Tallinna sõjakomandant Grigori Tabatšnik. Edaspidi ei paistnud peaaegu keegi neist avalikkuses silma – ühed lahkusid Eestist, teised loobusid poliitilisest tegevusest. Iljin ja Pljuštšajev sõitsid kolm päeva mööda Eestit ringi, pidasid kihutuskõnesid ning kutsusid rahvast osalema ühenduse Eesti Vene Demokraatlik Liikumine EVDL (Русское демократическое движение Эстонии, РДДЭ) esimesel kongressil. Hiljem defineeriti seda ühendust kui “Eesti demokraatlikult meelestatud vene ja venekeelse elanikkonna organisatsiooni”. Kongressi delegaate keegi ei valinud. Igaüks, kes registreeris end EVDL-i liikmeks, sai automaatselt kongressi mandaadi ja hääleõiguse. Juba 30. augustil 1991 kogunes Tallinna Poliitharidusmajja (Sakala Keskusesse) terve saalitäis asutajaliikmeid. Üleöö osutusid EVDL-i aktivistideks Aleksei Semjonov, Hanon Barabaner ja mitmed teised isikud, kes enne 1991. aasta augustit polnud ühiskondlikus elus üldsegi silma paistnud. Nad ootasid, kes jääb peale, ja alles siis, kui putš Moskvas nurjus, tormasid Eesti “vene demokraatide” esiridadesse. Sel puhul kirjutasin ma nädalalehes Den za Dnjom (Päev Päeva Järel): “Kui kohe pärast Moskva putši läbikukkumist tekkis Eestil ainulaadne võimalus taastada riiklik iseseisvus, oli väga tähtis näidata maailmale ja eeskätt Venemaa üldsusele siinse venekeelse elanikkonna poolehoidu sellele ettevõtmisele. Savisaare valitsuse algatusel kiiruga kokku kutsutud venekeelsel koosolekul loodi ühendus nimega Eesti Vene Demokraatlik Liikumine EVDL, mis samas deklareeris oma täielikku toetust Eesti iseseisvusele.

Raamatukangelaste fotogalerii (t채hestikulises j채rjekorras)

Viktor Andrejev Ühendatud Rahvapartei esindajana teel erakondade esindajate kohtumisele president Arnold Rüütliga 2002. aasta jaanuaris. Staažikas vene poliitik Andrejev oli viimase ülemnõukogu asejuhataja 1990–1992, aastatel 1992–1995 töötas ta Tallinna aselinnapeana ning on olnud Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige (1995–2003). 223

Hanon Barabaner venekeelse hariduse probleemide 端marlaual 2007. aasta jaanuaris. 2013. aasta mais t端histas haridus- ja teadusministeerium Barabanerile kuulunud ja tema poolt juhitud venekeelse majanduse ja juhtimise instituudi Ecomen koolitusloa. Ecomen sulges uksed. 224

Nimeregister

Abramovitš, Roman 212 Adamsons, Janis 119 Afanasjev, Gennadi 183, 184 Afanasjev, Vladimir 89, 137, 182, 188, 196, 199 Akimov, Nikolai 202 Aleksius II (Ridiger, Aleksei) 49, 56, 112, 115 Andrejev, Viktor 23, 26, 38, 40, 44, 45, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 54, 55, 56, 57, 58, 62, 79, 80, 82, 85, 88, 89, 90, 92, 97, 102, 108, 109, 110, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 134, 135, 136, 137, 138, 144, 145, 146, 151, 152, 162, 164, 165, 169, 170, 171, 173, 186, 187 Anipai, Heikki 69, 70 Annus, Lembit 39, 125, 127 Ansbach, Tatjana 64 Anvelt, Andres 157 Apananski, Leonid 72 Arhangelski, Vsevolod 89, 125 Bakatin, Vadim 23 244

Barabaner, Hanon 16, 17, 18, 23, 26, 34, 38, 44, 53, 74, 81, 90, 134, 144, 171, 173 Beloussov, Aleksandr 28, 138, 163 Belov, Gennadi 89 Ben-Besset, Jozef 208 Berzinš, Gundars 115 Brjatšak, Mihhail 211 Bõstrov, Georgi 116, 117, 139, 170, 173, 183, 184, 206, 207, 208, 209, 210, 212 Demenkov, Andrei 177 Dikajev, Haron 68, 69, 166, 179 Djukov, Aleksandr 100, 101 Dolgoruki, Juri 105, 107, 108, 112, 128 Dovlatov, Sergei 160 Drozdov, Vladimir 162 Dudajev, Džohhar 73 Elošvili, Sergei 143, 158, 159 Ever, Gennadi 28, 130, 131, 134, 138, 147, 148, 149, 150, 156, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 166, 172, 179, 180

Gaidar, Jegor 56, 58 Gaitšonok, Vitali 173 Gans, Ljudmila 91 Garanža, Jevgenija 186 Gelman, Marat 27 Generalov, Sergei 68 Gertsman, Julius 71, 73, 75, 76, 77 Gnezdilov, Valentin 86 Golubkov, Gennadi 16 Gorbatšov, Mihhail 68, 69, 133 Gorbatšov, Mihhail (Sergejevitš) 9, 17 Gordejev, Igor 112, 113, 115 Gratšov, Pjotr 32, 39 Greene, Graham 170 Grigorenko, Valeri 162 Grigorjan, Gennadi 28 Grigorjev, Vitali 212 Gromov, Igor 18 Gudonis, Žilvinas 166, 167 Guseletov, Boriss 211 Gösta, Sven-Magnus 70 Haitov, Marian 134, 140, 141, 142, 143, 144, 146, 147, 149, 156, 157, 158, 159, 160, 165, 179 Haitov, Vitali 26, 27, 28, 29, 62, 63, 65, 69, 97, 98, 103, 107, 108, 116, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 140, 141, 142, 143, 146, 147, 150, 151, 152, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 179 Haitova, Ljudmila 157, 158 Haitova, Viktoria 157, 158, 159 Hallaste, Illar 72 Haritonov, Ivan 68 Hodorkovski, Mihhail 124 Hus, Jan 201 Ida, L. 188 Ideon, Argo 215 Igrunov, Vjatšelsav 80 Iljaševitš, Viktor 101 Iljin, Aleksandr 16, 17, 18 Iljumžinov, Kirsan 21 Iljušin, Dmitri 70, 74

Illjaševitš, Vladimir 86, 87, 91, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 104, 106, 111, 112, 127, 170, 171, 196, 207 Ilnitski, Andrei 93, 109, 132 Ilves, Toomas Hendrik 73 Issajev, Andrei 115 Issakov, Sergei 54, 55, 85, 86, 89, 102 Izotov, Dmitri 185 Ivanov, Sergei 54, 55, 56, 58, 80, 86, 89, 90, 95, 97, 98, 102, 104, 108, 124, 125, 126, 132, 133, 134, 135, 137, 138, 139, 140, 146, 147, 148, 149, 150, 151, 158, 159, 161, 164, 169, 171, 206 Ivanov, Vjatšeslav 43, 44, 63, 64, 82, 103 Ivanov, Vladimir 136, 138, 172 Ivlev, V. 86, 93, 95 Jakovleva, Larissa 55, 64, 81 Jakunin, Gleb 94 Jegorov, Anatoli 33, 37, 44, 81, 85, 89, 105, 108, 109, 115, 116, 117, 120, 128, 130, 134, 136, 139, 152, 162, 163, 171, 173, 174, 183, 185 Jeltsin, Boriss 15, 18, 20, 22, 30, 32, 39, 40, 50, 58, 83, 121, 131 Jugantsov, Nikolai 26, 27, 28, 29, 30, 37, 38, 40, 44, 46, 47, 52, 60, 62, 65, 74, 80, 89, 91, 168 Julegin, Boriss 16, 17 Jurkans, Janis 116 Juškin, Vladimir 176 Jürgens, Sergei 203, 204, 205, 211, 212, 215 Jürgenson, Toivo 114 Kadõrov, Rustem 67, 68, 69, 70, 75 Kallas, Siim 169, 171 Kant, Immanuel 21 Kaplinski, Jaan 47, 48 Kapov, Jevgeni 64 Karaganov, Sergei 51 Kartašova, Ljudmila 159 Kazlauskis, Antanas 166, 167

245

Kirillov, Pavel 188 Klenski, Dmitri 26, 52, 55, 63, 127, 130, 131, 161, 162, 166, 181, 189, 193, 198, 202, 203, 206, 207, 208, 212, 213 Kogan, Jevgeni 58, 82, 109, 131, 132, 137, 138, 139 Kolerov, Modest 194, 195 Kork, Andres 17 Kornelius (Jakobs, Vjatšeslav) 94, 95, 111, 112 Kornõševa, Margarita 140 Korotejeva, Patricia 68 Kossatšov, Konstantin 144, 162, 200 Kostikov, Vjatšeslav 50 Kozõrev, Andrei 32, 41 Kragh, Bo 31 Kropova, Irina 70, 72, 73 Kruming, Boriss 87, 102, 106, 107, 108 Kruming, Svetlana 87 Krõlov, Sergei 83 Kukk, Vladimir 125 Kulakov, Sergei 87 Kuznetsov, Artur 19, 20, 21, 22, 23, 25 Kuznetsov, Sergei 42, 46, 50, 51, 52, 53, 81, 83, 84, 96, 101 Kutuzov 192 Laar, Mart 29, 35, 36, 39, 41, 71, 72, 73, 75, 86, 87, 137 Labkovski, Juri 71, 72, 75 Lazikin, Aleksandr 72 Lebedev, Vladimir 22, 26, 71, 82, 93, 109, 132, 188, 211 Lenin, Vladimir 42 Leontjev, Mihhail 175, 178 Lepikson, Robert 87, 133 Levin, Mark 61, 62, 91 Levitin, Igor 200 Levitski, Leonid 101 Liivak, Alfrida 146, 173 Linter, Dmitri 184, 207 Litovkin, Dmitri 170 Litvinova, Jana 140 Lukin, Vladimir 56

246

Lužkov, Juri 29, 58, 62, 90, 109, 112, 115, 116, 117, 125, 127, 144, 170 Madisson, Tiit 99 Maksimenko, Aleksandr 60 Makušin, Aleksandr 141, 142 Malinovski, Boriss 133, 156 Malõško, Vitali 16 Mamjan, Valeri 112, 113, 115, 128 Maripuu, Maret 163, 174 Maspanov, Nikolai 26, 40, 45, 51, 54, 57, 83, 84, 86, 87, 88, 89, 91, 92, 93, 95, 96, 97, 98, 102, 105, 106, 107, 110, 111, 112, 113, 120, 122, 123, 125, 127, 136, 137, 146, 171, 173, 177, 188 Meinert, Nikolai 164 Melehhova, Svetlana 138 Menšikov, Vitali 79 Meri, Lennart 29, 32, 58 Mezvets, Aleksandr 68 Mihhailov, Dmitri 28 Mihhailov, Leonid 20, 40, 87, 92, 126, 137, 151, 182 Mihhailov, Mihhail 90 Mihkelson, Marko 199 Miil, Olev 100, 101 Mironov, Sergei 212 Mišin, Juri 58, 207 Morozov, Oleg 192 Morožkin, Leonti 95 Moskalkova, Tatjana 212 Muhhin, Naum 148, 150, 159 Muravjova, Tatjana 26, 39, 89, 133, 140, 148, 206 Mõis, Jüri 117, 139, 149, 151, 152, 163 Neštšadimova, Larissa 212 Nikiforov, Ilja 60, 78, 80, 92, 108, 160, 172 Nutt, Mart 64, 134, 137 Olson, Anelia 67 Ots, Jaano-Martin 43 Otšakovskaja, Marina 75, 77

Paap, Endel 124, 169 Padar, Ivari 199 Paju, Ants 44, 102 Palmaru, Raivo 65, 66, 76 Palo, Ralf 156 Palts, Tõnis 163 Pantšenko, Galina 78, 81, 152, 153 Papulovski, Ivan 89 Parek, Lagle 66 Parts, Juhan 187 Pelisaar, Georg 169 Perelõgin, Aleksandr 62, 112, 113, 114, 115, 116, 118, 119, 120, 121, 127, 144, 165 Persson, Göran 83 Petinov, Sergei 22 Petrov, Mihhail 28, 95, 111, 206 Pihl, Jüri 157 Pikaro, Koit 133 Pilar, Boriss 130 Pinochet, Augusto 202 Pissarev, Igor 139, 151, 172, 173 Pljuštšajev, Aleksandr 16 Polištšuk, Vadim 140 Poljakoff, Viktor 40, 41 Poloskova, Tatjana 170, 191 Popovitš, Oleg 21 Prihodko, Sergei 82 Primakov, Jevgeni 144, 145 Prohhorova, Vera 147 Pruuli, Tiit 36, 73, 74, 75 Puškov, Aleksei 170 Putin, Vladimir 120, 124, 214 Ragrin, Jevgeni 131 Rask, Märt 66 Ravioli, Sandra 71, 72 Reisner, Jaanus 71 Repin, Ilja 92 Rogozin, Dmitri 30, 106, 178 Rosenfeld, Igor 22 Rožok, Pjotr 82, 131 Rubik 179, 180 Rubiks, Alfreds 124 Rubis, Aleksandr 26, 60, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77

Rüütel, Arnold 45, 72 Rüütel, Heino 188, 206 Samorodni, Oleg 94 Sarkisjan, Vartan 179 Satarov, Georgi 118, 120, 121, 122, 123, 124 Savenkov, Igor 158, 159, 160, 172 Savi, Toomas 89 Savisaar, Edgar 12, 16, 17, 18, 19, 21, 25, 58, 87, 136, 139, 161, 163, 174, 199, 213, 215, 219, 220 Sedašev, Eduard 83, 84, 104, 105, 125, 134 Sedašev, Igor 54, 83, 84, 89, 102, 104, 110, 125 Semjonov, Aleksei 16, 18, 23, 26, 34, 36, 38, 39, 40, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 51, 53, 62, 63, 64, 74, 78, 81, 82, 90, 126, 171, 186, 208, 210 Serebrjannikov, Nikolai 45 Seredenko, Sergei 92, 140 Sergejev, Jevgeni 24 Sergejev, Sergei 96, 108, 149, 172, 184, 188, 211 Sidelnikov, Igor 84 Sidelnikov, Oleg 42, 102, 125, 127, 128, 136 Sidorenko, Dmitri 166 Siff, Endel 172 Silajev, Boriss 174 Sildam, Toomas 73 Sinivee, Tarmo 141 Sirõk, Mark 206 Sliska, Ljubov 176 Smirnov, Sergei 134 Smirnov, V. 86 Smolnikov, Ivan 75 Sobtšak, Anatoli 18 Solovei, Nikolai 80, 126, 132, 133, 140 Soon, Allan 43 Sorokalet, Andrei 146, 147, 148, 149, 150, 158, 159 Stankevitš, Sergei 62, 121 Starostin, Pavel 89, 91, 137, 138, 151

247

Stelmach, Nikolai 186 Stepašin, Sergei 200 Strukov, Valentin 54, 84, 85, 87, 89, 95, 97, 106, 110, 138, 151, 163 Sääsk, Valter 188 Šahrai, Sergei 56, 58, 61, 62, 80, 90, 93, 94 Šer, Leivi 26, 40, 44, 51, 53, 56, 63, 72, 81, 85, 102, 103, 106, 107, 110, 125, 132, 144, 145, 151, 152, 153 Ševtsov, Leonid 81, 92, 126 Škele, Andris 119 Zagulin, Konstantin 56 Zarenkov, Andrei 92, 152, 187, 191, 192, 193, 194, 195, 197, 198, 199, 200, 201, 202, 203, 205, 207 Zatulin, Konstantin 57 Zibunova, Tamara 18, 19, 160 Zonov, Sergei 66, 74 Zubkov, Sergei 70, 71, 74 Zõbin, Aleksei 28, 29, 39, 42, 43, 46, 47, 49, 50, 51, 52, 53, 80, 81, 84, 102, 127, 128, 171

248

Tolstikov, Jaroslav 16, 17 Tomberg, Aksel 186 Tomberg, Jevgeni 89, 116, 124, 138, 139, 144, 169, 170, 171, 173, 174, 175, 182, 183, 184, 185, 186, 188, 191 Toom, Aleksei 147 Toom, Yana 140 Toomsalu, Tiit 124, 125, 126, 144, 169, 188, 204, 211 Trumm, Voldemar 151 Tsereteli, Irakli 42 Tsingisser, Leonid 137, 138, 150, 163, 172 Tšerepanov, Stanislav 148, 149, 150, 183, 190, 201, 204, 205, 206, 211, 213, 214, 215 Tšernogorova, Jana 140 Tšernogorova, Margarita 55, 91, 96 Tšernomõrdin, Viktor 83 Tšernov, Sergei 146, 147, 149, 150 Tšuikin, Vladislav 23 Tšulitski, Artur 140, 155 Tuch, Boriss 63, 97, 107, 108, 160, 161, 172, 181, 200, 202 Tõnisson, Andres 103

Ždanoka, Tatjana 183, 214 Žirinovski, Vladimir 41, 145 Žuravljov, Juri 208

Udaltsov, Aleksandr 82 Urbanovičs, Janis 116

Tabatšnik, Grigori 16, 18 Tamm, Jaak 38, 40 Tammaru, Jüri 78 Tarankov, Nikolai 69 Tarassenko, Marianna 132 Tarum, Mati 144 Teder, Arvo 146, 147, 148, 149 Teterin, Igor 100, 163, 164, 177 Thierry, Augustin 220 Tihhonov, Georgi 90 Tihhova, Vladlena 211

Valdmann, Ain 69, 70 Varik, Andres 114 Varvas, Merike 87 Vassiljeva, Tatjana 138 Velman, Vladimir 22, 107, 108, 132, 155, 156, 164, 166 Vilba, Priit 86 Vislander, Magnus 67 Voog, Rein 139 Võssotskaja, Valentina 124 Vähi, Tiit 27, 40, 41