Rahusõdurid by Tammerraamat

RAHUSÃ&#x2022;DURID

Tõnis Asson

RAHUSÕDURID ehk

KÜMNES KONTINGENT ESTCOY-1 UNIFIL november 1996 – juuni 1997

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Kristiina Ainelo

Fotod: autor ja erakogud

ISBN 978-9949-565-74-0 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee

BALTBAT-i projektis osalev ESTCOY tõusis pooleks aastaks ÜRO rahvusvahelisel rahuoperatsioonil UNIFIL ootamatult poliitilis-strateegilisele tasandile ja tõmbas tähelepanu mitmel põhjusel: - endine Nõukogude Liidu taasiseseisvunud vabariik osales Lähis-Ida kriisi reguleerimisel, - Ida-Euroopa väikeriik panustas ÜRO rahuvalvesse, andes eeskuju teistele, - edukas rahvusvaheline koostööprojekt silmapaistva Skandinaavia riigiga. UNIFIL-i klassikalisel nn sinikiivrite rahuvalvemissioonil osalevad riigid, selle peakorter ning juhtkond osutasid meile eriliselt suurt tähelepanu. UNIFIL-i ülem, Poola kindralmajor Wozniak rõhutas korduvalt, et nüüd on missioonil kümme rahvuslikku kontingenti: Poola, Prantsusmaa, Iiri, Soome, Norra, Liibanon, Fidži, Nepal, Itaalia ja Eesti. Sellise paljurahvuselise koosseisu hulka kuulumine andis kompaniile kaalu. Kompaniiülema tagasihoidlikule kapteni auastmele ja madalale ametikohale lisandus kontingendiülema kaalukas roll. See staatus ei pakkunud mingeid privileege, pigem lisas vastutust. Olime sattunud sinikiivritest rahusõdurite rahvusvahelisse keskkonda, lehvitasime lippu ja näitasime, et oleme hästi välja õpetatud ja motiveeritud ning lihtsalt normaalsed inimesed. Saime hakkama 5

teenistusega Norra pataljoni XXXVIII kontingendi koosseisus ja UNIFIL-i kümnenda kontingendina Liibanonis ning meid võeti omaks. Lahkusime kogemuse võrra rikkamana, kuid selle jagamisega omakorda teisi õpetades oleme rikkust mitmekordistanud. Hästi välja õpetatud sõduril pole kerge ümber kehastuda rahusõduriks. Ühel juhul tuleb tegutseda otsustavalt ja agressiivselt, et vaenlast purustada, teisel juhul peab kinni pidama jõu kasutamise reeglistikust ja jõudu tohib kasutada ainult enesekaitseks, sedagi pigem liiga vähe ja liiga hilja. Sellise olulise erisusega harjumine võtab aega, kuid kõik algab mõtlemisest. Ainult head ja väga head sõdurid suudavad ümber kehastuda kiiresti. Esimese Eesti kaitseväe jalaväekompanii (ESTCOY-1) rahusõdurid suutsid.

Sisukord

Eessõna 9 BALTBAT ESTCOY – kronoloogia 11 Lühendid 13 ESTCOY-1 LIIBANONIS ÜRO RAHUVALVEMISSIOONIL UNIFIL

Sissejuhatuse asemel: ood ESTCOY rahuvalvajatele 15 I OSA. NORRAS 17 Nädal 38/1996 – Åkershusi rügemendis 18 Nädal 39/1996 – kompanii saabumine Norra Kuningriiki 24 Nädal 40/1996 – koolitus 28 Nädal 41/1996 – väljaõpe jätkub 34 Nädal 42/1996 – Steinsjøeni laskealad 42 Nädal 43/1996 – juhtimiskursus jätkub 48 Nädal 44/1996 – Sharp ja ÜRO laskmised 51 Nädal 45/1996 – puhkuselt tagasi 56 Nädal 46/1996 – õppus Mini-Litani 60 Nädal 47/1996 – inspektsioon 66 II OSA. UNIFIL/LIIBANON / NORBATT XXXVIII / ESTCOY-1 74 Nädal 47/1996 – saabumine vastutusalasse 74 Nädal 48/1996 – kohanemine 83 Nädal 49/1996 – kolmas rotatsioon 86 Nädal 50/1996 – pataljoni raamistikus 98 7

Nädal 51/1996 – jõulud lähenevad 104 Nädal 52/1996 – Merry Christmas 111 III OSA. HEAD UUT AASTAT 127 Nädal 1/1997 – algab täiesti uus aasta 127 Nädal 2/1997 – Tel Avivi külastus 142 Nädal 3/1997 – esimene lühipuhkus 150 Nädal 4/1997 – külalised 165 Nädal 5/1997 – miinipilduja testimine 171 Nädal 6/1997 – külalised ja külastused 176 Nädal 7/1997 – rutiinsed kontrollimised 180 Nädal 8 ja 9/1997 – kahenädalane puhkus kodumaal 181 IV OSA. KEVAD LÕUNA-LIIBANONIS 190 Nädal 10/1997 – distsipliin 190 Nädal 11/1997 – pataljoni inspektsioon 197 Nädal 12/1997 – UNIFIL-i testharjutus Viking 204 Nädal 13/1997 – maavärin 216 Nädal 14/1997 – kõrge külaline kodumaalt 225 Nädal 15/1997 – UNIFIL-i meistrid 234 Nädal 16/1997 – paraadiproovid 244 Nädal 17/1997 – UNIFIL-i medaliparaad 258 Nädal 18/1997 – Egiptuses 272 V OSA. VIIMANE VEERANDIK 285 Nädal 19/1997 – kontingendi aruanne 285 Nädal 20/1997 – uued külalised kodumaalt 292 Nädal 21/1997 – esimene rotatsioon 306 Nädal 22/1997 – kompanii vastutusala üleandmine 309 Nädal 23/1997 – lahkumine missioonipiirkonnast 315 Epiloog 324 VI OSA. KOMPANII KOKKUTULEK 2015 348

Eessõna

Pärast taasiseseisvumist õnnestus Eestil saada üsna kiiresti ÜRO liikmeks, ent paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide uksed jäid veel suletuks. See polnud probleem, kuna tavainimesel olid muud mured. Maailmapoliitika jälgimise asemel tuli keskenduda ellujäämisele ja kohanemisele uues keskkonnas, kus seltsimeeste asemele tulid härrad ja prouad ning sotsialistlik ühisomand asendus eraomandiga. Vabatahtlikud entusiastid hakkasid taaslooma piirivalvet ja riigikaitset, kuid erilist välisabi polnud selles valdkonnas oodata ei meil ega lähinaabritel lätlastel-leedulastel. Riigikaitse vajas olulist panustamist ning selles mängis erakordselt olulist rolli inimfaktor. Sageli väidetakse ekslikult, et kõrgtehnoloogilise relvastuse ajastul on inimfaktoril teisejärguline roll, mida kajastatakse vaid statistikas inimohvritena. Lääneriikide abiga otsiti lahendusi baltlaste sõjaväelise kaadri koolitamiseks ja leitigi selleks võimalus ÜRO egiidi all, hakates välja õpetama nn sinikiivreid ehk rahuvalvajaid. 1994. aastal sai alguse Balti pataljoni projekt, et õpetada selle esimeses etapis lääne standardite järgi välja kolme riigi ohvitsere-allohvitsere välisinstruktorite vahetul osalusel. Juhtivkoosseisu kuudepikkuse keelelise ja sõjalise väljaõppega paralleelselt käis töö ühise rahuvalvepataljoni loomiseks. Rahvuslike jalaväekompaniide loomise protsessi osana leppisid panustajad kokku, et üksused 9

kaasatakse rahuvalvemissioonidesse kriisipiirkondades. Eesti jalaväekompanii sai partneriks Norra pataljoni, et suunduda 1996. aasta novembris ÜRO ajutiste relvajõudude (UNIFIL) koosseisus Liibanoni. Sellest kuuekuulisest Riigikogu otsuse alusel lähetatud missioonist ongi käesolevas raamatus juttu: 1996. RKo RT I 1996, 42, 813 Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanoni Vabariigis (UNIFIL) (Riigikogu 12. juuni otsus) Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 lõikele 2 otsustab Riigikogu: “Kasutada Balti rahuvalvepataljoni (BALTBAT) Eesti jalaväekompaniid ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanoni Vabariigis (UNIFIL) Norra Kuningriigi pataljoni koosseisus tähtajaga kuni kuus kuud, alates Eesti jalaväekompanii rakendamisest missioonil.”

BALTBAT ESTCOY – kronoloogia

1994 september – algab inglise keele õpetamine BALTBAT-i rahvuslike (Eesti, Läti, Leedu) jalaväekompaniide juhtivkoosseisule 1995 jaanuar-oktoober – jalaväekompaniide juhtivkoosseisu kaheosaline väljaõpe Läti Vabariigis Ādaži õppekeskuses: Briti kuninglike merejalaväelaste läbi viidud sõjaline väljaõpe rahvusvahelise treeningmeeskonna läbi viidud ÜRO rahuvalvetaktikaline koolitus 1995 november – 1996 oktoober – rahvuslike jalaväekompaniide formeerimine ja isikkoosseisu väljaõpe 1996 jaanuar – kompaniiülemate kursused Ādažis 1996 – Norra ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse arusaamise memorandum (MOU) 12. juuni 1996 – Riigikogu võtab vastu otsuse saata BALTBAT-i koosseisu kuuluv Eesti jalaväekompanii ÜRO rahuvalvemissioonile UNIFIL 1996 september-november – kompanii missioonieelne väljaõpe Norras: - sissejuhatav ehk sõjaline baasõpe - rahuvalvekoolitus kompanii tasandil - kokkuharjutamine pataljoni koosseisus

1996 november – 1997 juuni – osalemine rahvusvahelisel rahuoperatsioonil (PSO) UNIFIL Liibanonis NORBATT XXXVIII koosseisus 1997 juuni – naasmine Paldiskisse, suvel ja sügisel vahetub kompanii juhtkond 1997 juuli – osalemine rahvusvahelisel suurõppusel “Baltic Challenge ’97” 1998 – uus missioon endises Jugoslaavias

Lühendid

AG3 – Automatgevær 3 (Saksa päritolu 7,62 mm automaatrelv G3) AK – avtomat Kalašnikova (Kalašnikovi automaat, Vene päritolu automaatrelv) BALTBAT – Baltic Battalion (Balti pataljon) CMR – Company Mobile Reserve (kompanii mobiilreserv) CP – check-point (kontrollpunkt) DFF – De Facto Forces (Liibanoni kristlaste üksused) ERVÜK – Eesti Rahuvalve Üksikkompanii ESTCOY – Estonian Company (Eesti kompanii) FMR – Force Mobile Reserve (missiooni mobiilreserv, UNIFIL-i tasandi mobiilne reservüksus kogu missiooni vastutusala toetuseks) HQ – headquarters (staap) ICA – Israeli Controlled Area (Iisraeli kontrollitav ala) IDF – Israel Defense Forces (Iisraeli kaitsejõud) MG3 – machine gun (Saksa päritolu 7,62 mm kuulipilduja) MOU – Memorandum of Understanding (vastastikuse arusaamise memorandum) NORBATT – Norwegian Battalion (Norra pataljon) OGL – Observer Group Lebanon (Liibanoni vaatlusgrupp) OP – observation post (vaatluspunkt) 13

PSO – Peace Support Operation (rahuoperatsioon) ROE – Rules of Engagement (lahingureeglid) TOC – Tactical Operational Center (taktikaline juhtimiskeskus) UN – United Nations (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) UNIFIL – United Nations Interim Force in Lebanon (ÜRO ajutised relvajõud Liibanonis)

ESTCOY-1 Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Sissejuhatuse asemel: ood ESTCOY rahuvalvajatele

See elu sõjaväes näib välja imeline, on jalas kroonu püksid, särkki seljas nimeline. On muudki kola, kottigi ei mahu, kõik kõvad mehed, valvame siin rahu. Meid pole vähe sellel tähtsal tööl, kus postil olla tuleb päeval, ööl. Me Vahemere-äärses riigis väikses ehk Liibanoni üsna kuumas päikses. Ses riigis pikki aastaid olnud kole pinge ning manalasse varisenud mitu tuhat hinge. On pisut kivist põldu, taamal kõrged mäed, pea iga künka otsas mingid võõrad väed. Siin Kalašnikov on ainus ülim jumal, kel vale usk, see surnud, oli veidi rumal. Näe, künkalt paneb kahur paugu, kuul äestab seina, mürsk künnab suure augu.

Ehk siiski rahval hinges suur on lootus, et koidab päev, mil rahu pole ainult ootus. Siis rahuvalve võtab oma postid maha, saab säästetud nii väga palju raha. Kuid ilmast rahuvalvajad ei iial kao, me ajalukku juba jätnud väga suure vao. On peagi tehtud töö ja hinges uhkus ning kätte jõudmas meie suvepuhkus.

I OSA. NORRAS Selleks et töötada koos teiste riikidega, ei pea olema suur rahvaarvult või territooriumilt. Suur peab olema eelkõige koostöövõimekuselt, hingelt, vaimult ja oskuselt hakkama saada ka kõige raskemates oludes.

Pärast rahvuslike jalaväekompaniide juhtkondade kümnekuulist kokkuliitmist ja väljaõpetamist Lätis parimate välisinstruktorite ja Briti merejalaväelaste juhendamisel alustasime 1995. aasta novembris Paldiskis kompanii komplekteerimist ja isikkoosseisu koolitamist. See oli mitmekuuline protsess, mille jooksul suruti filtrist läbi hulga huvilisi ja sõeluti neist välja sobivamad. Huvitaval kombel polnud vabatahtlikke liiga palju, seega tuli valida kaalutletult. Aastaga tegime edusamme ja kompanii oli niipalju valmis, et alustada järgmist faasi – missioonieelset väljaõpet Norra Kuningriigis vastavalt kahe riigi vahel sõlmitud kokkuleppele ja järgnevale ajakavale: nädal 32–33 – projektiga seotud isikute reis Liibanoni (fact finding tour) nädal 38 – kompaniiülem ja tagalaülem sõidavad Norrasse nädal 39 – kompanii saabub Norra Kuningriiki nädal 39–42 – baasväljaõpe ehk ühtlustamine jalaväekooli instruktorite juhendamisel nädal 43–44 – ohvitseride juhtimiskursus nädal 43–44 – sõdurite õpetamine jätkub nädal 45–49 – missioonile orienteeritud väljaõpe nädal 44–45 – puhkus nädal 46–47 – väljaõpe jätkub, esimene rotatsioon 17

Nädal 38/1996 – Åkershusi rügemendis Ajagraafikuid tuli kahe riigi vahel perfektselt sünkroniseerida ning seega lendasin enne üksust kohale koos kompanii mitteametliku tagalaülema leitnant Urmas Rannaga. Sukeldusime Rannaga otsekohe tegemistesse-toimingutesse. Paldiskis võttis seniks juhtimise üle kompaniiülema asetäitja leitnant Meelis Kiili. Intelligentne ja haritud inimene, kellel süda õiges kohas, kuigi vahel oli ta pehme iseloomuga. Peamiselt tegeles ta väljaõppega, sobitudes rolli suurepäraselt. Uue pataljoni juhtkond valmistus Åkershusis luuretuuriks ja ootas minu saabumist. Tuuritasin esimest korda Liibanoni lõunaosas juba suvel koos Norra armee peastaabi ja Åkershusi rügemendi esindajatega faktide tuvastamiseks. Vastav retk alasse kannab ametlikus kõnepruugis terminit fact finding tour (teabekogumine). Rügement on missioonil oleva Norra pataljoni varustav ja toetav üksus ehk nn katusrügement. Åkershusi rügemendis kohtusin mitme tuttava võtmetegelasega, nagu rügemendiülem kolonel Strømberg. Kolonel suhtus meie projekti haruldaselt positiivselt ning tänu tema mõjutusele pingutasid ka teised. Teisel korral pidime keskenduma pataljoni ja kompaniide tulevasele vastutusalale. Seepärast seostuski tuuri nimi luuramisega (recce tour): piirkonnas tuli ringi vaadata uue pilguga. Saime Urmasega esimestena proovida ka norrakate vorme, mis täies vastavuses lepetele ootasid eestlastest kandjaid. Paar lennukat päeva kulus staabikoosseisu liitmisele ning pataljoni allüksuste väljaõppeplaanide koostamisele ja koordineerimisele. Õppisin tulevasi kolleege tundma n-ö käigult ja tegime kompaniide vastuvõtuks ja luurekäiguks ettevalmistusi. Sellise praktilise staabitöö käigus õppisin kõige rohkem ilmselt mina. Jälgisin kogenud kaaslaste askeldamist huviga, sest neil oli pataljonitasand seljataga. Mina maadlesin alles kompaniitasandil. Vaatamata teatud erinevustele oli tegu asjalike ja toredate inimestega, kellest osa oli reservist tulnud. Lootsin peatselt algava luuramise ajal neid rohkem tundma õppida, kuid kõige rohkem sõltus meie edasine teenistus uuest 18

pataljoniülemast, kes tundus olevat normaalne mees, kuid militaarmaailmas tunnetest ei piisa.

U ue s t i l uur ele Liib ano ni Uue pilguga, uues vormis ning uue koosseisu luurajatega uuesti Liibanoni. Gruppi kuulusid pataljoni juhtkond ja kompaniiülemad. Pataljoniülem kolonel Jan Kristensen oli rahuliku olemisega ja kogenud ohvitser. Reede hommikul (20. september) viidi meid Oslo lennuväljale. Pidime seekord lendama Liibanoni Frankfurdi kaudu. Algus kulges tõrgeteta, aga Frankfurdi lennujaama ootealas hakkas viltu kiskuma. Alustuseks venis Beiruti lennuki väljalend paar tundi. Selle põhjuste kohta lennukompanii esindajad selgitusi ei jaganud. Olime värava ligiduses ja ootasime koos teiste reisijatega dokumentide kontrolli ning pardalelubamist. Enamik neist olid araablased, mis väljendus ka nende kannatamatus loomuses. Suurema osa ülejäänud etnilistest vähemustest moodustas meie pataljoni juhtkond. Ka nende seas joonistusid välja rahutuma hingega tegelased. ´r-Gardermoeni laagris. Norra lipu all Sø

Mina olin seevastu vägagi ehk põhjamaiselt rahulik ja lugesin raamatut. Reisile võtsin alati kaasa mõne ingliskeelse jutuka, tuli kasuks keeleõppel ja aitas aega sisustada. Mis mõtet on rabeleda ja närvitseda, kui tulemus sellest ei muutu. Kohati läks lärm suuremaks, kui aktiivsemad pärisid leti taga seisvalt teenindajalt emotsionaalselt aru. Võib-olla kuulus lennuki hilinemine mängu juurde, sest mõnes piirkonnas pole kellaaeg oluline näitaja. Kui viimaks teatati valjuhääldist, et on alanud pardaleminek Beiruti lennule, moodustus kohe mitmekolonniline järjekord. Hoogsat, mäslevat ja käratsevat inimvoogu võis võrrelda nõukogudeaegse trügimisega defitsiitse kaubaartikli hankimisel. Leti taga tegutsevad araablastest ametnikud käitusid tolleaegse sotsialismimaa ametnikega samaväärselt – üleolevalt, väärikalt, häirimatult ja aeglaselt. Vaatamata sellele liikus saba järjekindlalt õiges suunas, kuni viimases veerandikus saabus meiegi kord. Mitu minu ees seisvat ohvitseri läbisid pileti- ja passikontrolli sujuvalt. Isegi sujuvamalt kui eelnevad kodanikud ja kontrolöride rahvuskaaslased. Piletile ja dokumentidele visati kiire pilk ning sellega oli asi kombes. Minu passi haarates toimus leti taga seisvas meesterahvas muutus. Seniste normaalsete inimeste asemel trügis sisse keegi estoonlane. Sellisest riigist polnud mees kuulnud, Liibanoni reisivaid eestlasi ei leidunud veel ka teistes korralikes lennujaamades. Geopoliitilise infopuuduse parandas vastav kataloog, mille lappamisel leiti Eesti Vabariik kui reaalselt eksisteeriv nähtus. Nüüd võis vormi juurest sisule üle minna ja pass avati põhjalikuks inspektsiooniks. Passi kõhnust arvestades ei saanud lehitsemine kesta kaua. Minu isikut tõendav dokument lendas ootamatult letile hüüatuste “No-go1” ja “Next2” saatel. Niipalju ma inglise keelt oskasin, et aru saada lennukile mittelubamisest, aga selle põhjustest ma aru ei saanud. Asetasin passi rahulikult letile tagasi ja küsisin asjalikul toonil ning peaaegu aktsendita: “What is the problem?”, mida maakeeles tuleks tõlkida umbes nii, et mis värk on. Norrakad minu taga 1 Keelatud (ingl). 2 Järgmine (ingl).

Urmas Rand (vasakul) ja autor Norra vormis Åkershusi rügemendis.

küünitasid oma ninasid lähemale, sest toimuv oli äratanud huvi. Kuna mina ei kahtlustanud veel midagi ning olin nagunii ninapidi sündmuste keskel, siis jäin paigale ja ootasin selgitusi. Umbes neljakümnene kõhnem ametnik sihtis oma näpuga letil vedelevat passi: “Passis on Iisraeli viisa.” Nimetatud faktist olin teadlik, seda oli kuradima raske hankida. Oskasin diplomaatiliselt vastata: “So what3?” Lisasin, et mul on seal ka Liibanoni viisa, mida riiki esindav lennukompanii peab aktsepteerima. Nähes minu taga kogunemas seljatagust tugevdavaid kolleege, oletas ta õigesti, et ma ei reisi üksinda. Nagu tunnetaks tuntud laulu sõnu “Ei ole üksi ükski maa”. Ei olnud üksi minagi ja see pani mehe ebamugavasse olukorda, mis tähendas ilmselt rohkemat seletamist. “Iisraeli riiki ei ole ametlikult olemas, sest Liibanon ei tunnusta seda.” Niisugune geograafiliselt ebapädev avaldus sai olla tingitud ainult poliitilisest rumalusest. Minu teada oli Iisraeli riik 3 Mis siis? (ingl).