LUULETUSI EESTIMAAST 1818–2018
Koostanud Kadri Põdra
S aate k s
SAATEKS
Eesti Vabariik saab 24. veebruaril 2018 saja-aastaseks. Eesti on meie kõigi kodu ning riigi sünnipäev meie kõigi sünnipäev. Selle tähistamiseks oleme koostanud kogumiku luuletustest, mis räägivad isamaast, emakeelest, koduigatsusest, loodusest, leivast ja muust Eestimaale omasest. Siit leiavad lugemist ja meenutamist vanad ja noored, suured ja väikesed eestlased. On need aegu matud luuletused ju meie kõigi omad ja meie nägu. „Sind ma tahan armastada” sisaldab ligi paarsada luuletust kahesaja aasta vältelt, nii Eesti Vabariigi eelsest ajast kui ka kogu meie saja-aastase isamaa ajaloost. Äratundmisrõõmu pakuvad neist ilmsed paljud, eriti armastatud lauluviisid ärkamisajast ja laulupidudelt, ent küllap tekitavad mõnedki uuema aja tundeväljendused ka üllatusmomente. Kogumikus on isamaalüürikat kodu- ja väliseestlastelt, pika loomeperioodiga autoritelt, kes on kogenud või näinud Eestimaa traagilisi aegu oma silmaga, ning noorematelt luuletajatelt, kelle teadlik elu on möödunud vabas ja helgemas Eestis. Ei puudu ka mõneti kriitilisemad värsid. Valik sai just selline, nagu on meie oma väike Eesti – mitmekesine ja eripalgeline. Head lugemist ja palju õnne Eestile – meile kõigile! 5
LUULETUSI EESTIMAAST 1818–2018
T u n g al
SIND MA TAHAN ARMASTADA
L eel o
Leelo Tungal
Sind ma tahan armastada – mitte nii nagu haavatu haavatut, mitte nii nagu saamatu saamatut, mitte nii nagu võtja andjat, mitte nii nagu tõbine kandjat, Sind ma tahan armastada nagu merepiisk armastab merd, nagu verepiisk tervet verd, nagu hangesid armastab räitse, nagu õunapuud uibuhäitse, Sind ma tahan armastada, lauldes läbi pisara, sa mu valge, sa mu malbe talveräänne isamaa!
1988
9
L A U L R A H V A L I K
KUS ON MINU KODUKE? rahvalik laul
Kus on minu koduke, koduke nii armsake? Seal, kus isa, emake, sõsar, väike velleke. Kus on isa, emake, sõsar väike velleke? Seal, kus tammest tareke, tare ümber aiake. Kus on tammest tareke, tare ümber aiake? Seal, kus metsad sinavad, pikad põllud lõpevad. Kus need metsad sinavad, pikad põllud lõpevad? Seal, kus minu koduke, koduke nii armsake.
10
P eters o n
KUU
Kristia n
J aa k
Kristian Jaak Peterson
Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusa lõhnaga* mirdike vilusas kaljuorus ei või õitseda kaunisti: Kas siis meie maa keel, mis kui tasa ojake oma ilu tundmata heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ehk ka toreda häälega, oma rammu tundmata taeva müristamisega kui meri on hüüdmas: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?
* K. J. Petersonil: haisoga. 11
P eters o n Kristia n
J aa k
Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda; siis ma laulan sind, öösekuningas, kuu! Kes sa pilvede sülesta, nii kui pungasta lillike lõbusa valge palgega üles tõused taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu eest musta, pimeda uju** sisse. – Nõnda, inimeste vaim, oled sa ujus ujumas, kui su mõte on otsimas Jumalat tähtede alta. 1818
** udu 12
Kreut z w al d
ÜKS L AUL KULL AMAALT
R ei n h o l d
Friedrich Reinhold Kreutzwald
F rie d ri c h
Oh häda sel, kes pergel mull’ õnne valetand! Oh häda mul, et kergelt ma kodu kaotand! Siin, arvasin, on üsna kuld, ja piima, koort ja mett! Küll olen siin leidnud valutuld. Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand, küll olen haletsenud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lend’mas, siis soovin tiibu ka, mis mind siit saaksid kandma, ma tõttaks minema; ja iga päev pean mõtlema: mind tühi vale pett’! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. 13
Kreut z w al d F rie d ri c h
R ei n h o l d
Nüüd lehitseb küll lepik, ja ööbik tõstab häält, mind hüüdvad käkk ja sepik ja tuhat õnne sealt. Oh, sinna jäi mu ema haud ja kirik, kus ma tõtt küll kuulsin, siiski süda raud. Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Oh, kui mull’ metsa kohin veel ükskord kõrvu saaks, veel ükskord tuule vuhin kirk’kella kuulutaks! See langeks siis minu hingele kui kallis taevaläte, ma läheks rahul surmale. Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett! 1861
14
Kreut z w al d
VÄ L J A R Ä N D A J AT E L E
R ei n h o l d
Friedrich Reinhold Kreutzwald
F rie d ri c h
Ei või mul silm teid teele minnes siin näha kurvastuseta, kui mitu elas vaikses õnnes ja oleks surnud rahuga; ei puudund leib, ei puudund serve, ei kukrus rahakopikas, kõht oli täis ja keha terve: mis häda teid siis kihutas? Oh, eesti piigad, hellakesed, kel noorus läigib palgetel: kas omal maal teil peiukesed ei tuleks viima sügisel? Kus eit ja eide eit on leidnud, mis jumal neile osaks pann’d: kas seal ka õnn ei teile hoidnud, mis kõige parem armuand? Küll saate kaugelt igatsedes te nutma kaunist Eestimaad, kus lehismetsad kohisedes teid kattes lahkelt varjavad; kus küla kaevud, lättekesed teil väsind keha karastand, ja põõsas laululinnukesed teil kurba südant rõõmustand.
15
Kreut z w al d F rie d ri c h
R ei n h o l d
Seal lagedal ei metsa vilu nii kaugel kui silm ulatab, ei puud, ei põõsakese ilu, mis kurba südant vaigistab, ei allikat, kust magus vesi sul tuleks kastma kuivand keelt; mis immitseb, on soolarõsi või loiku valgund pilve teelt. 1861
16
K ö r b er
ARMAS ISAKOHAKE
M arti n
Martin Körber
Vaikne, kena kohakene kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati. Minu isamajakene linnupesa sarnane, siiski kui üks linnukene igatsen ta järele. Seal mind ema ilmal’ toonud, seal mind kandis käte peal, seal ta mind on õpetanud, oh sa helde ema meel! Selge allikas seal jookseb, sealt ma lapsepõlves jõin. Kenas koplis paju õitseb, sealt ma pajupilli tõin. Kena sirge kask seal seisab, temast magust mahla jõin. Pihlapuu seal õues õitseb, temast magust marja sõin.
17
K Ăś r b er M arti n
Vaikne, kena kohakene kĂľige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati. 1862
18
H assel b latt
OMA KEEL
Wilhelm
A n t o n
Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt
F rie d ri c h
Minu kallis oma keel, oh kui armas oled sa, oh kui ilus sinu hääl, oh kui kenast’ kõlad sa! Olin ära võõral maal, võõras rahvas, võõras viis, võõrad kombed, võõras keel, oh kui hale minul siis! Nüüd ma jälle omal maal, oma rahvas, oma viis, omad kombed, oma keel, nüüd ma olen rõõmu täis! Vaevalt rääk’sin rahvaga, ükski mõistnud täiest’ mind; kuulsin nende juttu ka, oma keel, ei kuulnud sind! Üksi taevaisaga rääkisin ma oma keelt; tema kuulis armuga, juhatas mu kurba meelt.
19
H assel b latt A n t o n
Minu kallis oma keel, oh kui armas oled sa, oh kui ilus sinu hääl, oh kui kenast’ kõlad sa!
F rie d ri c h
Wilhelm
1864
20
K o i d ula
KODU
L y d ia
Lydia Koidula
Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. „Laps, oota,” kostis ta, „see aeg on kiir küll tulema!” Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas – ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 1865
21
K o i d ula
MU ISAMAA ON MINU ARM!
L y d ia
Lydia Koidula
Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa! 1867
22
K o i d ula
EESTI MULD JA EESTI SÜDA
L y d ia
Lydia Koidula
Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota’, mõnda elus jätta maha – sind ei iial unusta’! Sinu rinnul olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa, – Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull’ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa: eesti muld ja eesti süda – kes neid jõuaks lahuta! 1867 23
S isu k o r d
SISUKORD
Saateks 5 Sind ma tahan armastada Leelo Tungal 9 Kus on minu koduke? 10 Kuu Kristian Jaak Peterson 11 Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald 13 Väljarändajatele Friedrich Reinhold Kreutzwald 15 Armas isakohake Martin Körber 17 Oma keel Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt 19 Kodu Lydia Koidula 21 Mu isamaa on minu arm! Lydia Koidula 22 Eesti muld ja eesti süda Lydia Koidula 23 Mu isamaa armas Martin Körber 24 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Johann Voldemar Jannsen 25 Vanemuine Friedrich Kuhlbars 26 Veel pole kadund kõik Carl Robert Jakobson 27 Uue elu tõotus Carl Robert Jakobson 28 Minu armas Eestimaa! Carl Eduard Malm 29 Kask Carl Eduard Malm 31 Musta kuube Ado Reinvald 32 Ilus oled, isamaa! Mihkel Veske 33 Kodumaa Mihkel Veske 35 Munamäel Juhan Kunder 37 Võõrsil Ado Grenzstein-Piirikivi 39 Emakeel Andres Rennit 41 273
S I S U KO R D
Eesti mäel Juhan Kunder 42 Eestlane olen ja eestlaseks jäen! Matthias Johann Eisen 44 Vaikne palve Karl Eduard Sööt 46 Hüüdke, laulud! Jakob Tamm 47 Isamaa Karl August Hermann 49 Emakeel Anna Haava 51 Kodu mäel Jaan Leppik 53 Kallis kotus Andres Rennit 54 Kodukeel Ado Reinvald 56 Kui tume veel kauaks ka sinu maa Juhan Liiv 57 Ma lillesideme võtaks Juhan Liiv 58 Rukkileib Peeter Jakobson 59 Mu kallis Põhjala Martin Lipp 60 Eesti lipp Martin Lipp 61 Järv leegib eha paistel Anna Haava 62 Kodumaa Friedrich Kuhlbars 63 Elagu Eestimaa Friedrich Kuhlbars 64 Küllalt! Jakob Liiv 65 Eesti emakeel Jaan Reinvald 66 Emakeel Jaan Bergmann 68 Kus on mu isamaa? Jaan Bergmann 69 Nad ütlesid … Karl Eduard Sööt 71 Eile nägin ma Eestimaad! Juhan Liiv 72 Ühte laulu tahaks laulda Gustav Suits 73 Ta lendab mesipuu poole Juhan Liiv 74 Ju komab koit … Marie Heiberg 75 Mu kodumaa Marie Heiberg 76 Uimastav vaikus Jakob Liiv 77 Kojuigatsus Ernst Enno 78 Me oleme põhjamaa lapsed Anna Haava 79 2 74
S isu k o r d
Läänemaa Matthias Johann Eisen 80 Noorusmaa Villem Grünthal-Ridala 82 Mulgimaale Hendrik Adamson 84 Kodu imelisem töö Ernst Enno 85 Kodumaa laul Henrik Visnapuu 86 Õnnesoov Eesti Vabariigi iseseisvuse aastapäevaks Ado Reinvald 87 Eesti päev August Alle 89 Tõsta lipp! Gustav Suits 90 Tõmbtuul Henrik Visnapuu 92 Vabaduspäevaks Julius Oro 93 Noorkotkaste lipulaul Julius Oro 94 Mu koduke August Kiiss 95 24. veebruar Julius Oro 96 Ditüramb Eesti Vabariigi XXII aastapäevaks Ilmar Laaban 97 Jõulutervitus 1941 Marie Under 99 Kõik kodule Hendrik Adamson 101 Nägu koduaknas Kalju Lepik 103 Igatsus Bernard Kangro 104 [Üts tükükene tündremaad] Artur Adson 105 Baltoskandia Henrik Visnapuu 106 Kas tunned maad? Gustav Suits 107 See on kodu, kust tullakse Bernard Kangro 109 Põgenik Marie Under 110 Kodulinn Tallinn Paul Rummo 111 Laulupidu Paul Rummo 113 Mu kodu Juhan Saar 116 Elan tundes, et vastutan Minni Nurme 117 Mu kodumaa Kalju Lepik 118 Saaremaa kohal Debora Vaarandi 119 See kauge hääl Debora Vaarandi 121 275
S isu k o r d
Mahtra mees Ain Kaalep 123 Vabadus Artur Alliksaar 124 Mul on kodumaa Mats Traat 125 Siin Mats Traat 126 See suvi … Paul Haavaoks 127 Laul O. W. Masingust, mehest, kes andis eesti keelele õ-tähe August Sang 129 Me hoiame nõnda ühte Paul-Eerik Rummo 132 [SIIN OLED KASVANUD. TASASEL MAAL] Paul-Eerik Rummo 134 Maast ja rahvast Mart Raud 135 Paekivi laul Ellen Niit 136 Kojutulek Aleksander Suuman 137
[ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS] Jaan Kaplinski 138 See maa Ellen Niit 139 [OMA ARMSA ISAMAA] Johnny B. Isotamm 142 Ekskursioon Heljo Mänd 144 Koidula ainetel Arno Vihalemm 146 Kodumaa Helgi Muller 147 Laul põhjamaast Enn Vetemaa 148 Minu sünnimaa Olivia Saar 149 Mu kodu Juhan Saar 150 Armastada maad Vladimir Beekman 151 Kodu Hando Runnel 153 Palve Rudolf Rimmel 154 Kodurand Venda Sõelsepp 156 Kodumaa Viivi Luik 158 Mis värvi on kodu Olivia Saar 159 Üksainuke paik Ira Lember 160 Mu emakeel Ira Lember 161 Isa-ema maa Leelo Tungal 162 Emakeel Viivi Luik 163 276
S isu k o r d
Taara tammikus Andres Ehin 164 Mu maa Nikolai Baturin 165 [ Jah Eestimaast ma tahaksin veel] Ene Mihkelson 167 Kõige ilusam asi Ott Arder 168 [Mind ootab Eesti, väike, õdune] Madli Morell 169 Kodumaa Ellen Niit 170 Lund Valmar Adams 171 [Sa pead laulma] Rein Raud 172 Ärkamise aeg Rene Eespere 173 Sa seisad Lilli Promet 175 Oleks vast mõnusam tunne Lehte Hainsalu 176 Harjumaa muld Ilmar Mikiver 178 [Sinise lõputud varjundid kannavad sujuvalt] Ivar Ivask 179 Lapsepõlve lõokeste kaudu Harald Suislepp 180 Isamaa ilu hoieldes Jüri Leesment 181 Eestlane olen ja eestlaseks jään Jüri Leesment 184 Koit Tõnis Mägi 185 Sinule ainult Jaanus Tamm 187 Lootusetu Priidu Beier 188 Päästa ja kaitse ta! Priidu Beier 189 Mu isamaa on minu arm Aita Kivi 190 Rukkipõld Kalju Kangur 191 Leib Adolf Rammo 192 Vabaduselaul I Henn-Kaarel Hellat 193 Emamaa ja isajõgi Heljo Mänd 194 Oo kodumaa Salme Ekbaum 195 Kaolased ja paolased Salme Ekbaum 196 [ Jälle] Hannes Varblane 197 3 laulu vabadusest Helvi Jürisson 198 [Meil kõigil on nüüd baltisaksa päritolu] Ene Mihkelson 200 27 7
S isu k o r d
Igioma Olivia Saar 201 Lugulauluke Ott Arder 202 Lipu pühitsemise puhul
Jüri Talvet 204
Lipu laul Erika Esop 205 Isamaalist luulet üheksakümnendatest aastatest III
Karl Martin Sinijärv 206 Mis maa see on Peeter Volkonski 207 Iseseisvuspäeval
Milvi Panga 209
Puu on puude kõrgune Heiki Vilep 210 Maa Kalju Kruusa 212 [hingele langes lund] Jaak Jõerüüt 214 Eesti kaart Henno Käo 215 Ilusad on lilled, loomad Peeter Volkonski 219 See väike maa Leelo Tungal 220 Eestimaa Heiki Vilep 221 Eesti Vabariigi sünnipäev Wimberg 222 Minu inimesed Chalice 223 Paar paraadi Ilmar Trull 227 Õigus uhkusele Merca 228 Ümin Eestile Kristiina Ehin 230 Keelepuhtuse deklaratsioon Maarja Kangro 232 Eestlane Nasta Pino 234 Maa ja ilm Viiu Härm 235 [Eesti on väiksuse tõttu saar mitme] Ene Mihkelson 238 Estonia Fagira D. Morti 239 [OOTAN SIND, EESTI!] Meelis Oidsalu 240 Igavik Valeeria Villandi 241 [sind tahan igavesti] Contra 242 [siia ilma sündimine] Contra 243 [me täna kaugele ei lähe] Heli Illipe-Sootak 244 27 8
S isu k o r d
Minu isamaa Jaan Pehk 245 Vaba riik 95 Ilmar Trull 247 [Täna nägin ma Eestimaad] Eeva Park 248 [väike maa] Hasso Krull 249 Haavad Valeeria Villandi 250 [ma võtaks] Kivisildnik 251 Aovalgeni me peame ilopidu Peeter Ilus 252 Tahaks Eesti Mart Kangur 253 Hümni sünd Lehte Hainsalu 254 Põhjatuulemaal Jaanus Vaiksoo 255 Meile meeldib isamaa Sulev Oll 257 Emakeel Ilmar Trull 258 Laulupidu Lehte Hainsalu 259 Lipp ja inimene Wimberg 260 [kolm kaske on hea õnn] Andra Teede 261 Meie Jaanus Vaiksoo 263 Emakeel, maakeel Karl Martin Sinijärv 265 Sünnimaa Kalle Kurg 270 [Ma pole lahti löödud laast] Leelo Tungal 271
279
Täname abi eest Anu Kehmani ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Koostanud Kadri Põdra Kujundanud Andres Tali
© Autorid, autorite pärijad © Tammerraamat, 2018
Autoritel ja autorite pärijatel, kellega ei õnnestunud ühendust saada, palume pöörduda kirjastuse poole.
ISBN 978-9949-616-22-0
Trükikoda Greif
www.tammerraamat.ee
ISBN 978-9949-616-22-0
9 789949 616220