Striptiis - müüdid ja tegelikkus

S tri p ti i s

INDREK MANDRE

S tri ptiis MÜÜDID JA TEGELIKKUS

Kujundanud Villu Tammer Toimetanud Lea Arme © Mandre BMS OÜ © Tammerraamat, 2012 ISBN 978-9949-482-49-8 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee

Pühendan raamatu oma kallile perekonnale: elukaaslane Liinale, pisipoeg Alfredile, tütar Mariale, ema Mallele, isa Ülole ja õde Marile koos tema perega, ning varalahkunud poja Rasmuse mälestuseks.

Tänan agentuuri Eurostrip tantsijaid-hostesse, klubisid ja koostööpartnereid, postitantsutreenereid. Eriline tänu sulle, agentuuri kaaslooja JT. Tänan südamest teid, agentuuri juhtimisel ja arendamisel aidanud sõbrad ja kolleegid LK, JL, NZ, JA, AK, VD, AS ja paljud teised, kellega mul on olnud nelja aasta jooksul rõõm teha koostööd striptiisikunsti propageerimisel, striptiisitaride õiguste ja huvide kaitsmisel ning võitluses inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu.

Indrek Mandre

Sisukord

Agentuuri sünnilugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Mis on striptiis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Mis on postitants? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Mis on privaattants? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kas striptiisitari tohib katsuda?. . . . . . . . . . . . . .24 Kuidas striptiisitar esineb laval? . . . . . . . . . . . . . 26 Mis on hostessitöö ja konsumatsioon?. . . . . . . . .29 Kuidas vältida alkoholi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Konsumatsioon – nõiakunst või hingeabi? . . . . . . 36 Mis on lihtsam – striptiis või konsumatsioon? . . . . 39 Kui ma ei ole piisavalt ilus striptiisitariks, kas siis sobin hostessiks?. . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Kes sobib ja kes ei sobi striptiisiklubisse tööle?. . . .43 Kui palju teenivad striptiisitarid-hostessid? . . . . . .48 Mida arvatakse striptiisitaridest-hostessidest ja nende tööst? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Sõbrannad või konkurendid? . . . . . . . . . . . . . . 58 Striptiisiklubi + erootikateater?. . . . . . . . . . . . . .64 Norra lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Itaalia lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Soome lugu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

Luksemburgi lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Kreeka lugu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .94 Pariisi lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 Taani lugu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 Nizza-Cannes’i lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Rootsi lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 Aix-Les-Bains’i ja Courcheveli lugu. . . . . . . . 129 Küprose lugu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 Hoiatuseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Lõpetuseks – plussid ja miinused. . . . . . . . . 149 Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160

Agentuuri sünnilugu

Tantsijate ja hostesside agentuuri Eurostrip sünnipäevaks võib lugeda 4. veebruari 2008 – just sellel päeval tegime lõpliku otsuse siseneda erootilise meelelahutuse põnevasse ja sala­ pärasesse maailma.

Oma agentuuri sünni esilekutsunud “tõukeks” peame Riias Fashion Club’is meie poolt korraldatud Joel De Luna kontserdi-tantsushow suure menu ja läheneva masu. “Meie” all pean silmas oma tööandjat, väikest perefirmat Mandre BMS OÜ*, mis on alates 2005. aastast tasapisi tegutsenud erinevates valdkondades, osutanud ärijuhtimis- ja agentuuriteenuseid ning usaldanud mulle arendamiseks mitmeid huvitavaid projekte.

Ma ei väida, et oskasime ette näha masu ehk suurt majanduskriisi selle täies sügavuses, aga kõhutunne oli ja see sundis otsima uut, “kriisikindlat” äriprojekti.

Loosung “Showbusiness never dies!”** meenutab eelmise sajandi suurt majanduskriisi Ameerikas, mis andis tugeva tõuke meelelahutussektori arengule. Suurte kriiside ja depressioonide ajal vajavad inimesed meelelahutust rohkem kui rõõmuajal. * Business Management Services – ärijuhtimisteenused, ingl k ** Meelelahutusäri ei sure kunagi – ingl k

10

S tri p ti i s

Me olime korraldanud mitmeid üritusi ning tootnud muusika- ja tantsushow’sid. Muusikud, tantsijad ja showartistid olid fantastilised inimesed ja töö nendega oli innustav. See kõik ilmselt kallutaski mind meelelahutusärile mõtlema. Otsustas aga juhus. Ühel päeval ütles mu tolleaegne tüdruksõber JT, professionaalne tantsija, kes oli töötanud mitmetes striptiisiklubides maailma eri paigus: “Indrek, hakka impressaarioks, tantsijatel on vaja agenti, kes aitaks uusi klubisid leida.”

Ettepanek üllatas mind. Olin varem töötanud juristina, juhtinud tekstiili- ja metsaekspordifirmasid, olnud isegi poliitikas ja poolkogemata valitud Tallinna Linnavolikogusse, viimasel ajal arendasin ühe meie väga väärika kliendi kõrgklassi disainmööbli maaletoomise projekti Lätis… Nüüd äkki agendiks striptiisiklubides töötavatele tüdrukutele?

Ma ei teadnud striptiisiärist mitte midagi. Striptiisiklubis olin käinud kahel korral: Tallinnas Müürivahe tänaval Vadim Naumovi klubis Galaxy ja Stockholmis Royal Club’is. Kui aus olla, siis ega ma aru saanud, milleks sellised klubid head on ja miks seal käiakse.

Umbes nädalaga tegi JT mulle striptiisiäri põhiolemuse selgeks, tööandjalt sain rohelise tee uue projekti katsetamiseks ja me leppisime kokku, et JT tuleb ise meile firmasse tööle. Tema osaks jäi agentuur Eurostrip käima lükata, anda neidudele tantsu­trenne ja sõita koos nendega ka uusi klubisid kontrollima.

JT-l oli õigus. Eestis oli väga palju tüdrukuid, kes olid juba alustanud tööd striptiisiklubides või kavatsesid seda teha.

Nende hulk kasvas koos tööpuudusega ja neil oli vaja agenti, kes leiaks klubisid ja aitaks vettpidavalt kokku leppida tööja palgatingimustes. Seni käisid tüdrukud välismaal tööl ilma

S tri p ti i s

11

lepinguteta ja see põhjustas arusaamatusi. Klubid suhtusid ilma agendi ja lepinguta töötavatesse tantsijatesse sageli hoolimatult, sest tüdrukute õiguste eest ei seisnud keegi.

Selgus, et ka Euroopa striptiisiklubid vajasid agenti – esindajat Eestis, et reklaamida nende pakutavaid töövõimalusi, leida uusi tantsijakandidaate, viia läbi vestlusi ja fotocasting’uid.

Väga oluline oli saada tõest infot kandidaatide tantsu-, keeleja käitumisoskuste kohta ja fotosid, mis oleksid tõetruud ja töötlemata. Klubide probleemiks olid tüdrukud, kes valetasid ennast nooremateks, ilusamateks, ladusalt inglise keelt rääkivateks. Aga kui piigad klubi poolt ostetud piletitega kohale lendasid, olid klubid sageli väga rumalas olukorras – “ootamatult” 15 kg juurde võtnud ja inglise keele täielikult “unustanud” naisi klubidesse tööle võtta polnud võimalik, samas polnud tulijail ka raha, et lennupilet kinni maksta ja endale tagasisõidupilet osta.

Teiseks väga tõsiseks probleemiks olid neiud, kes lasid klubidel endale lennupiletid osta, kuid ei kavatsenudki tööle sõita.

Klubid kaotasid niimoodi tuhandeid eurosid. Seetõttu vajasid klubid Eestis esindajat, kes sõlmiks neidudega lepingud – et oleks võimalik vähemalt üritada kaotsiläinud piletite raha altvedajatelt tagasi nõuda.

Striptiisiklubides on alati suur kaadrivoolavus, mistõttu on pidevalt vaja uusi kandidaate. Tantsijatele meeldib klubisid vahetada, leida ja katsetada sobivamaid töökohti ja paremaid teenimisvõimalusi. Sageli on töötamine striptiisiklubis lühiajaline projekt raha kogumiseks ülikooli õppemaksu või oma äri avamise jaoks. Leidub neid, kelle jaoks on Euroopasse tööle sõitmine hüppelauaks, et minna edukalt mehele ja asuda välismaale elama. On ka seiklejaid, kes tahavad sisustada koolivaheaega,

12

S tri p ti i s

reisida erinevates maades või lihtsalt peletada Eestis tekkinud igavust.

Loomulikult on neidki, kellele töö ei sobi, ei meeldi, kes ei saa hakkama või vallandatakse klubist lepingu rikkumise või käitumisprobleemide tõttu.

Tantsijakarjäär striptiisiklubides on ajaliselt piiratud vanusega ning perekonnaseisu, füüsilise vormi või välimuse muutumisega. Ja kuigi ma olen kohanud 45-aastast supervormis ja üliedukalt töötavat striptiisitari ning ka meie agentuuri klientide hulgas on mitmeid väga häid tantsijaid vanuses tublisti üle 30, siiski saabub umbes 35-ndaks eluaastaks hetk, millal naistantsija peaks hakkama mõtlema striptiisikarjääri lõpetamisele.

Sageli küsitakse, miks me nii aktiivselt reklaamime striptiisitööd ja kuidas on võimalik, et nii hea teenimisvõimalusega töökohti veel vabu on. Kahtlustavamad uurivad, kuhu me kõik senised striptiisitarid oleme pannud või mis nendega on juhtunud. Usun, et eespool antud seletus kaadrivoolavuse põhjuste kohta on heaks vastuseks ka viimastele küsimustele.

Kompenseerimaks kaadrivoolavust, vajavad paljud striptiisitarid agentuure, kes suudavad leida ja ette valmistada uusi kandidaate. Agentuuride ülesandeks ei ole ainult reklaamida töövõimalusi striptiisiklubides ja klubide “kaadriosakonnana” sõlmida uusi töölepinguid, vaid anda algajatele ka piisav väljaõpe tööd selgitavate konsultatsioonide ja tantsutrennide näol, samuti tagada, et tööle asujatel on olemas vajalikud tantsukostüümid ja -kingad.

Selliseid olulisi funktsioone täitev ja häid esinejaid pakkuv agentuur on üldjuhul klubile niivõrd vajalik, et annab agentuurile võimaluse nõuda klubilt lepingute täpset täitmist ning tantsijate õiguste ja huvidega arvestamist.

S tri p ti i s

13

Meie seadsime oma agentuuri tähtsaimaks eesmärgiks klientideks olevate neidude rahulolu, turvalisuse ja õiguste kaitse. Selle eesmärgi saavutamine oli võimalik eelkõige seetõttu, et olime klubidele vajalikud. Mitmes klubis on tingimused meie tüdrukute jaoks paremad kui teiste agentuuride kaudu või ilma agendita tööle hakanud tantsijatel.

Loomulikult ei olnud me tublid pelgalt heategevuslikel ajenditel. Tublidus ehk agenditeenuste kvaliteet tõi meile palju kliente neidude-naiste näol, kes leidsid, et meie abil välismaale striptiisitööle minek on kasulikum, mugavam ja turvalisem kui omapead või mingite põrandaaluste vahendajate kaudu.

Tänaseks on meid usaldanud üle 300 tantsija-hostessi, kes on agentuuri teenuseid kasutades leidnud töö enam kui 20 klubis ja rohkem kui 10 Euroopa riigis.

Panin koos JT-ga paberile agentuuri tööpõhimõtted, mis kajastuvad meie kodulehel ning tantsijate-hostessidega ja klubidega sõlmitavates lepingutes. Oleme sallimatud inimkaubanduse ja prostitutsiooni suhtes. Panime välja ka hoiatused-soovitused, kuidas inimkaubanduse ja prostitutsioonile kallutamise ohvriks sattumise ohtusid vältida. Soovitasime selliste ohtude ilmnemisel koheselt politseisse pöörduda. Samuti avaldasime tingimused klubidele, kes soovivad meie teenuseid kasutada, et mitte raisata aega läbirääkimistele nendega, mis tegelevad prostitutsiooniga või sallivad seda.

Mina kui selles valdkonnas algaja ei osanud sellistele probleemidele eriti suurt tähtsust omistada, kuid suuremate kogemustega JT nõudis täit rangust.

Nüüd, neli aastat hiljem, olles näinud, milliseid kuulujutte, eelarvamusi ja kahtlusi striptiisiäri kohta liigub, olen veendunud, et rangus ei olnud liigne. Striptiisiäris on ebaausaid inimesi

14

S tri p ti i s

nii klubiomanike kui ka tantsijate-hostesside seas. Striptiisiäril ja ka meie agentuuril on alati vaenlasi, kes ei salli erootilist kunsti, on võib-olla ise striptiisitööd proovinud ja pole hakkama saanud või töötavad ametites, kus meiesugune “vaenlane” on vajalik – et oleks, kelle vastu võidelda.

Omaette nähtus on ajakirjandus, kelle läbimüügi parandamiseks oleme samuti vaenlasena kasulikud. Oleme paaril korral Ajalehtede Liidu pressinõukogus saavutanud taunivad otsused meid laimavate kirjutiste suhtes, aga mitte midagi ei muutu.

Oleme mugav “vaenlane”, sest meie tegevus on ametlik ja avalik. Põrandaalused ja illegaalsed vahendajad ei pälvi kellegi tähelepanu.

Olen kuulnud arvamust, et Indrek Mandre peab olema ilmselt nupust nikastanud, et reklaamib striptiisitööd avalikult omaenda nime all. Minu vastus sellisele arvamusele on lühike: ma olen veendunud, et meie töö on aus, vajalik ja seaduslik, mistõttu pole mul põhjust midagi varjata, häbeneda ega põranda alla minna.

Loodan, et mu raamat aitab mõista striptiisiäri ja selle saladusi.

Mis on striptiis?

Usun, et need, kes seda raamatut loevad, teavad, mis on striptiis.

Või on vähemalt kuulnud seda sõna ja aimavad selle tähendust.

Termin “striptiis” võeti esmakordselt kasutusele 1932. aastal, kuid naiste sensuaalne lahtiriietumine muusika saatel eesmärgiga mehi seksuaalselt erutada oli teada juba 400 aastat tagasi (Wortley, 1976). Striptiis tänapäevases striptiisiklubis on erootilis-tantsuline või erootilis-teatraalne etendus, mille käigus tantsija riietub aeglaselt ja sensuaalselt lahti (Clifton, 2002).

Striptiis kui tantsukunst on osa inimkonna ajaloost ja kultuurist. Vanas Egiptuses olid Osirise kummardajad naised, kellest peeti väga lugu. Nad laulsid erootilise sisuga laule ning tantsisid alasti ja väga seksuaalselt. Neid naisi nimetati almeideks, mis tuleb araabiakeelsest sõnast almeh – teadlane. Almeid olid oodatud külalised nii ülikute kui lihtrahva pidudel ja pereüritustel. Almeisid paluti lahendama keerulisi vaidlusi, sest usuti, et läbi oma kunsti on nad omandanud vajaliku tarkuse ja on head inimesetundjad.

Striptiisi on kirjeldatud alates antiiksest Babülooniast kuni tänapäevani väga erinevates versioonides. On teada Salome tants kuningas Herodesele, mille käigus ta vabanes seitsmest loorist. Salome erootilist tantsu kirjeldatakse

16

S tri p ti i s

ka Uues Testamendis Mattheuse evangeeliumis. Erootilist seitsme loori tantsu on tantsitud Oscar Wilde’i näidendis “Salome” 1893. aastal, hiljem Richard Straussi operetiversioonis 1905; edaspidi muutus striptiistants rutiinseks nii ooperites, vodevillides kui filmides. Striptiisietendused toimusid ka antiikses Roomas jumalanna Flora auks korraldatud festivalidel (Culham, 2004).

Aastatel 1880 ja 1890 tantsisid Pariisi tuntud ööklubides Moulin Rouge ja Folies Bergere napilt riietunud tütarlapsed, vabanedes tasapisi neistki vähestest riideesemetest. Aastal 1905 saavutas kuulus Hollandi tantsijanna Mata Hari, kes Esimese maailmasõja ajal tegutses spioonina, erakordse menu sensuaalse tantsuga, kasutades kostüümina vaid juveele oma käsivarte ja kaela ümber ning peas. Mata Hari vallandas tantsukunstis uue, erootilise suuna (Wenker-Wildberg, 1939). Kuulus on tantsijatar Maud Allan, kes esitas 1907. aastal privaattantsu kuningas Eduard VII-le (Bentley, 2002). Ameerika Ühendriikides sai striptiis alguse seoses karnevalidega ja komöödiateatrites lavastatavate vodevillidega, väga edukad olid stripptantsijad Gypsy Rose Lee ja Sally Rand (Bentley, 2004). Kui Laura Henderson alustas alasti esinemist Windmill Theatre’is, keelasid Briti seaduseandjad selle ära. Hiljem sai striptiistants siiski ka Inglismaal heakskiidu nii seaduse kui publiku poolt. 1942. aastal lõi Phyllis Dixey oma tüdrukute trupi ja rentis etendusteks Whitehall Teatre’i Londonis (Wilmut, 1985; Purser & Wilkes, 1978). Siit sai alguse music-hall’ide ja striptiisiklubide rajamine, kus etendati fully nude (täiesti alasti) tantse. Ka idamaades, eriti Jaapanis, sai striptiis populaarseks pärast Teist maailmasõda, kuid siin oli see orienteeritud rohkem seksuaalsusele kui tantsule. Kahekümnenda sajandi lõpus etendati eksootilisi ja erootilisi tantse paljudes klubides Kanadas,

S tri p ti i s

17

Kesk-Euroopas, Venemaal, Austraalias, Inglismaal ja Ameerikas (Jordan, 2005). Ka Eestis on avatud rohkesti striptiisiklubisid, mis tõendab striptiisi kui tantsukunsti võidukäiku siinses meelelahutusäris. Enamus Eesti striptiisitaridest töötab siiski mitte Eestis, vaid välismaal, kus on oluliselt paremad teenimisvõimalused. Edukate striptiisitaride teenistus välismaal ei jää alla Eesti tippjuhtide palgatasemele.

Striptiisietendus võib olla adresseeritud tervele saalitäiele publikule, aga ka väiksemale grupile või ühele inimesele.

Striptiisis on tähtis erootika. Kas show on rohkem tantsuline või teatraalne, see sõltub esinejast. Kõik striptiisitarid ei ole ilmtingimata väga head tantsijad ja see ei olegi oluline. Oluline on erootiline väljenduslikkus, seksikas liikumine ja käitumine. Osal neidudest on need omadused loomupäraselt olemas, teistel on vaja juurde natuke näitlejaoskust.

Striptiisietendusi kui kunsti on tunnistanud Norra kuningriigi ülemkohus 2006. aastal. Oslo klubi Diamond Go Go, kelle esindajaks Eestis on agentuuril Eurostrip au olla, võitis aastatepikkuse kohtuvaidluse, millega saavutas tänapäevase striptiisi­ ajaloo tähtsaima õigusliku pretsedendi: pärast paljude ekspertide ärakuulamist langetas kohus otsuse, mille kohaselt striptiisi­ etendused striptiisiklubis on näitlemisega seotud tantsukunst.

Kirjandus Banham M. 1995. The Cambridge Guide to Theatre. Cambridge University Press.

Bentley T. 2002. Sisters of Salome. Yale University Press.

Bentley T. 2004. The Surrender, An Erotic Memoir. Publisher Weekly, New York.

Clifton L. 2002. Baby Oil and Ice: Striptease in East London. London.

Culham P., 2004. Women in the Roman Republic. In: The Cambridge Companion to the Roman Republic. Cambridge University Press.

Jordan B. K. 2005. Stripped: Twenty years of Secrets from Inside the Strip Club. Satsu Multimedia.

Machet B. 2007. Strip-tease Pink Paradise, Martiniere Group, Paris.

Purser P., Wilkes J. 1978. The One And Only Phyllis Dixey. Future Publications, London.

Wenker-Wildberg F. 1939. Mata Hari: tantsijatar ja salakuulaja. Tallinn.

Wilmut R. 1985. Kindly Leave the Stage Story of Variety, 1919–1960.

Methuen, Wortley R. 1976. A Pictorial History of Striptease.

Littlehampton Book Services Ltd.