S UU R M A A L R I TÖÖ E LL EN NIIT
P I LD I D J OONISTA NU D E D G A R VA LTER
Kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest
ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?
7
Nii segi raud läks kullaga, liiv mannaga ja mullaga, jääkarud metsakarudega, öövarud päevavarudega ja nõnda edasi.
Kõik lilled olid jumeta ja talved valge lumeta, ei sügis ega suvi ei äratanud huvi.
8
Jäid viljad-marjad värvetuks ja lapsed lausa närvetuks kõik sedasi.
Nii lõpuks ilmast iga vaks läks juba nõnda igavaks, et rahvas tõstis lärmi: “On vaja lihtsalt värvi!”
9
“See pole mingi õige ilm, kus sees ei võta ükski silm ei jää-, ei metsakaru, ei öö, ei päeva aru, kus kõik on värvimata!”
Siis tuli platsi pintslimees, käes värvinõud, kus värvid sees, et värviga kõik katta.
10
Ta vaatas ringi enne tööd ja küsis: “Noh, mis värvi ööd siis on te aru mööda?” Kõik hüüdsid: “On siin küsimust?
Öö teadagi on süsimust, kui on üks õige öö ta!” Nii võttis pintsli pintslimees ja värvinõu, kus musta sees, ning tegi algust tööga.
11
Kujundanud Angelika Schneider © Ellen Niit © Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik © Tammerraamat, 2015 ISBN 978-9949-526-88-8 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee