Tervis vanemas eas by Tammerraamat

PROFESSOR PETER ABRAHAMS Inglise keelest t천lkinud Matti Piirimaa

Originaali tiitel:

Professor Peter Abrahams Health for Seniors Amber Books Ltd Bradley´s Close 74-77 White Lion Street London N1 9PF United Kingdom Esmatrükk: 2010

Toimetanud Helle Raidla Kujundanud Irina Tammis

Sisukord Sissejuhatus

Kuidas keha vananeb

Luude haigused

Südamehaigused

Vaimne tervis ja närvisüsteem 84 Vähk

106

Nägemine ja kuulmine

120

Üldine enesetunne

130

Hea vormi säilitamine

156

EAKATE TERVIS

Sissejuhatus T채nu arstiteaduse arengule ja paremale toidule elame me kauem ning meie elukvaliteet on k천rgem. 21. sajandil pole sugugi haruldane, et inimene elab 90- v천i isegi 100-aastaseks.

EAKATE TERVIS Vanemas eas on üha olulisem, kuidas me elame. Hästi elamine tähendab tervise korrapärast kontrollimist, tervislikku toitumist ja kehalist aktiivsust paar-kolm korda nädalas. Materiaalsed vajadused ja isegi töötamine ei ole enam nii olulised. Kui elame pärast pensionile jäämist näiteks 30 või isegi 40 aastat, siis peame hoolima oma tervisest ning emotsionaalsetest ja vaimsetest vajadustest.

ELUKVALITEET

Vananedes muutub meie keha paratamatult aeglasemaks ega ole enam endistviisi nõtke ning meie meeled, eriti nägemine ja kuulmine, nõrgenevad. Jäigad, valutavad liigesed ja väsimus on kõrge vanusega kaasnevad iseloomulikud tunnused. Siiski leidub meie terviseseisundi ning kehalise vormi parandamiseks – tervisliku toitumise ja füüsilise tegevuse kõrval – rohkesti võimalusi. Tervise sagedane kontrollimine aitab varakult märgata haiguste ja organismis ilmnevate talitlushäirete ilminguid. Haiguse varajasest avastamisest ja diagnoosimisest on palju kasu: mida varem alustatakse tervisehäirete ravimist, seda paremini neist tõenäoliselt jagu saadakse. Öeldu kehtib nii vähktõve, südamehaiguste kui ka depressiooni ja ärevushäirete puhul. Meil kõigil on oluline osa oma sõprade ja perekonnaliikmete elus, kellele me pakume tuge ja sõprust, vajadusel ka kaastunnet ja ärakuulamist, kui nende tervis nõrgeneb või ees ootab operatsioon. Vasakul: Silmade korrapärane kontrollimine on oluline, sest mõni haigus (näiteks diabeet) ilmutab ennast kõigepealt silmades.

VALUVABA ELU

Valu on sümptom, mitte lihtsalt tervisehäire. Valu ei tohi eirata, selle põhjus tuleb välja selgitada. Meditsiini edusammud nii diagnoosimises, ravimises kui ka arstimite vallas tähendavad, et enamasti leiab valule tõhusat leevendust. Valu ei ole vaja kannatada, ehkki vanemas eas on valu sagedasem. 65. eluaasta piiri ületanud inimestest kaht kolmandikku vaevavad kroonilised valud ning paljud hooldekodude asukad elavad lakkamatus valus. Valuravi on olnud juba üle 20 aasta eraldi meditsiinieriala, kuid ometi ei tea paljud inimesed, et nad võivad minna perearsti suunamisel valuravikliinikusse. Võimalus vabastada inimene kroonilisest valust on oluline meditsiinisaavutus, mis parandab paljude keskealiste ja vanemate inimeste elukvaliteeti.

KUIDAS KASUTADA SEDA RAAMATUT

Raamat on jaotatud osadeks, mille järgi saab kergesti leida vajaliku. ■ Kuidas keha vananeb ■ Luu- ja liigesehaigused ■ Südame ja veresoonkonna haigused ■ Vaimne tervis ja närvisüsteem ■ Vähktõbi ■ Nägemine ja kuulmine ■ Üldine enesetunne ■ Hea vormi säilitamine Raamat on kirjutatud lihtsas keeles, igas osas leidub ka üksikasjalikke ja arusaadavaid selgitusi ning illustratsioone näiteks menopausi, osteoartriidi, angiini, südameataki, dementsuse (sealhulgas Alzheimeri tõve), insuldi (see on keskealiste ja vanemate inimeste invaliidistumise kõige sagedasem põhjus),

eesnäärmevähi ning silmakae ja glaukoomi kohta; samuti kirjeldatakse vanemaealisi vaevavaid liikumishäireid, diabeeti, uriinipidamatust ja kroonilist bronhiiti. Raamatu lõpuosa („Hea vormi säilitamine”) on pühendatud tervisliku eluviisi harrastamisele.

ELAGE OMA ELU MEELDIVALT

Selles raamatus toodud õpetusi järgides ning toodud loetelu järgi korrapäraselt oma tervist kontrollides võite nautida head elukvaliteeti veel palju aastaid. ■ Silmade kontrollimine (haiguste ilmnemist märgatakse sageli kõigepealt just silmades).

Korrapärased füüsilised harjutused toovad eakatele palju kasu, vähendades südame ja veresoonkonna haiguste, samuti insuldi ohtu.

■ Vererõhu kontrollimine (see on oluline südamehaiguste ja insuldi ennetamiseks). ■ Kolesteroolitaseme määramine. ■ Meestel eesnäärme kontrollimine. ■ Naistel mammogrammi tegemine ja emaka limaskesta kontroll günekoloogi juures. ■ Hammaste kontrollimine. ■ Kuulmisteravuse kontrollimine. Peale korrapärase profülaktilise tervisekontrolli on väga oluline ka positiivne mõtlemine, sest koos tagavad need pika eluea ja, mis veelgi tähtsam, ka hea elukvaliteedi.

Mis tahes haiguse varajane avastamine ja diagnoosimine soodustab selle ravimist. Tervisemurede tekkimisel konsulteerige alati arstiga.

EAKATE TERVIS

Keskikka jõudmine Keskeas panevad inimesed tähele esimesi vananemise ilminguid. Teatud määral kompenseerivad neid aga finantsstabiilsus, suurem enesekindlus ja avardunud silmaring. Keskeaks peetakse eluperioodi 40. ja 65. eluaasta vahel. Keskikka jõudes algavad tasapisi muutused välimuses, mälus ning ka suhetes kaasinimestega.

SURELIKKUS

Inimesed, kes on end alati haavamatuks pidanud, mõistavad keskikka jõudes võib-olla esimest korda, et nemadki on surelikud. Juba annavad valud ja vaevad ennast tunda, kõrvalt lahkuvad esimesed eakaaslased. Sellegipoolest on keskeal ka palju meeldivaid tahke. Keskealised inimesed kogevad sageli, et nad suudavad ennast vabamalt väljendada ning neid ei häiri enam see, mida teised neist arvavad. Eakamatel inimestel on noorte ees muidki eeliseid. Nad oskavad kuulata ja oma elukogemusele toetudes lahendada ka kõige keerulisemaid ülesandeid.

AVARDUNUD SILMARING

Emade jaoks võib keskiga olla aeg enesearenguks. Kui lapsed on saanud suureks ja iseseisvaks, tahavad emad ehk jätkata ametialast karjääri või otsida uusi võimalusi. Mõnikord võib see põhjustada pingeid abielus, sest mõnel mehel on raske kohaneda oma kaaslase taasleitud iseseisvusega. Ühtaegu on see täiskasvanuks saanud laste kodust lahkumise aeg. Ehkki see võib tekitada ajutist kurbust, häirib laste Keskeas tuleb paljudel täiskasvanutel vastutada oma vanemate heaolu eest. See pakub häid võimalusi soojadeks lähisuheteks.

iseseisvumine ainult väheseid vanemaid , tavaliselt neid, kes tänu lastele tundsid, et neid vajatakse. Enamik vanemaid peavad laste kodust lahkumist normaalseks, nad tunnevad, et on täitnud oma kõige olulisema eluülesande ning võivad nüüd koondada oma energia taas iseendale.

KONFLIKT

Praegusel ajal võib aga ka juhtuda, et kõrged eluasemekulud sunnivad kahekümnendatesse jõudnud lapsi mõneks ajaks koju naasma. See võib põhjustada

Keskiga on aeg, millal vananemisprotsess muutub üha ilmsemaks. Näkku sigineb kortse ja pähe halle juukseid.

uusi peresiseseid pingeid: kodu, perekonna ja eakate vanemate eest hoolitsemise vajadus võib tekitada keskealistes tunde, et nad on jäänud kahe sugupõlve vajaduste ja soovide vahele lõksu.

ROLLIDE VASTUPIDISEKS PÖÖRDUMINE

Oma eakate ja põdurate vanemate eest hoolitsemine, rollide vastupidiseks muutumine, võib tekitada keskealistes segadust. Kunagi olid vanemad ju lapse jaoks kõige vägevamad olendid, nüüd aga vajavad nad ise abi ja kaitset. Põdurate lähedaste eest hoolitsemine tähendab füüsiliselt, emotsionaalselt ja rahaliselt murelikku aega.

Lapsed lahkuvad tavaliselt kodust siis, kui vanemad on saanud keskealiseks. Sel ajal võivad vanemad alustada uusi ettevõtmisi või pühendada rohkem aega oma karjäärile.

SUHTED

Oma elu lastele pühendunud paarid võivad avastada, et pärast vanemakohustuste täitmist on omavahelised suhted nõrgenenud. Võib-olla tuleb neil teineteisele otsa vaadata ja tegelda muredega, mis olid palju aastaid tõrjutud. Teisalt võib see paljudele olla taasleitud vabaduse aeg, võimalus harrastada uusi huvialasid. Tänapäeval võib vanematele jääda pärast laste täiskasvanuks saamist veel 30 kuni 50 aastat sisukat elu, mille nad saavad pühendada täielikult iseendale.

KUIDAS KEHA VANANEB

Vanematel töötajatel võib olla raskem suhelda nooremate kolleegidega. Tavaliselt põhjustavad seda erinevad arusaamad ja vaated elule.

Vabanenud elatise teenimise ja laste kasvatamise kohustustest, võivad keskealised pühendada kogu energia iseenda kui isiksuse arendamisele ning oma unistuste elluviimisele. Sel ajal võivad keskealistes meestes ja naistes toimuda psühholoogilised muutused. Mehed võivad muutuda varjamatult sensuaalsemaks, sõltuvamaks ja emotsionaalsemaks. Naised hakkavad ennast rohkem maksma panema, nad ei vaja enam nii palju armastust ning on valmis selle kaotamisega riskima.

Enamasti ollakse keskeas rahaliselt kindlustatumad kui nooruses. Paaridel on rohkem aega ühiste huvide harrastamiseks.

AMBITSIOONID

Tõenäoliselt püüavad paljud keskealised inimesed ühendada mahasurutud unistusi ja püüdlusi oma praeguse olukorraga. Nn Nobeli preemia sündroom kirjeldab, et just keskeas mõistavad paljud, et nende ammused lootused ja unistused jäävadki saavutamata. Nende võimalused kirjutada menuteos,

asutada oma firma või leida täiuslik elukaaslane vajuvad üha kaugemale minevikku. Isegi üliedukas inimene jõuab harva oma kunagiste fantaasiate täitumiseni. Naised, kes ei ole seni emaks saanud, peavad harjuma tõsiasjaga, et nad ei saagi mitte kunagi emaks.

ISESEISVUS

Paljud naised aga ei soovigi emaks saada, eelistades vabadust ja iseseisvust. Nad võivad takistamatult keskenduda karjäärile või huvitegevusele, sest puuduvad perekonnaköidikud.

FINANTSSTABIILSUS

Vanemaealiste karjäär on juba välja kujunenud. Nende rahaline seis on enamasti parem kui noorpõlves ja seega saavad nad nautida oma raske töö vilju. Ühtaegu võivad inimesed avastada, et nende tööalased võimalused hakkavad ahenema. Kui töö kaotatakse vanemas eas, tuleb uut töökohta otsida kauem. Töökohal mõistavad inimesed aegamisi, kuidas laieneb lõhe nende ning nooremate kolleegide või tööandjate vahel. Nad kipuvad võõrduma nooruslikumatest kolleegidest, eriti siis, kui neid on rohkem.

INTELLIGENTSUS

Öeldu ei tähenda siiski, et eakamad inimesed oleksid vähem võimekad. Kunagi arvasid psühholoogid, et inimese intelligentsus tipneb 16-aastaselt, millele järgneb vaikne taandareng. Praegu arvatakse, et vaimsete võimete haripunkti jõutakse umbes 35-aastaselt ning et taandarengut pole märgata kuni kuuekümnendate eluaastate alguseni, mil inimese intelligentsus on võrreldav kahekümneaastaste omaga. Keskea lähenedes võivad paarid leida, et neile jääb koosviibimiseks rohkem aega. See pakub häid võimalusi suhte taaselustamiseks.

EAKATE TERVIS

Menopaus Menopausi on naine jõudnud siis, kui menstruatsioonid on lõplikult lakanud. Naised kogevad menopausi erinevalt, mõni ei pane muutusi tähelegi, teisi aga vaevavad ebameeldivad sümptomid.

Termin „menopaus” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest mēn (kuu) ja pausis (lakkamine) ja tähendab aega, mil menstruatsioonid on lakanud. Menopaus on käes siis, kui viimasest mensesest on möödas 12 kuud. Munasarjad on oma talitluse lõpetanud, organism ei tooda enam naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Menopaus saabub tavaliselt 50. eluaasta paiku. Umbes ühel protsendil naistest algab see enne 35. eluaastat, sel juhul on tegemist enneaegse menopausiga.

VILJAKA EA LÕPPEMINE

Menopaus on elu loomulik osa ning seda kogevad kõik naised, kes elavad piisavalt kaua. Mõne naise jaoks tähendab viljaka ea lõppemine tõsist lööki talle kui naisele. On suur vahe selles, kas ei taheta rasestuda või pole see enam füüsiliselt võimalik. Menopausi paratamatusega leppides peavad naised mõistma, et naiselikkus ei tähenda sedasama mida viljakus.

FÜÜSILISED SÜMPTOMID

Iga naine tunnetab menopausi erinevalt. Umbes 20 protsenti naistest ei märka üldse midagi peale menstruatsioonide lakkamise ja võtab selle teadmiseks. Ligi 60 protsenti tajub muutusi, aga suudab nendega rahulikult elada ning ülejäänud 20 protsenti

Viljakas eas naisel vabaneb kord kuus üks munarakk. See protsess lakkab menopausi ajal, kui munarakkude varu on lõppenud.

kogeb hormonaalsest tasakaalustamatusest tingitud tugevaid ja ebameeldivaid sümptomeid. Paljude naiste meelest on kõige ebamugavamad kuumahood. Seda ülemäärast soojataju tekitavad ajus toimuvad keemilised muutused, mille toimel veresooned korrapäratult laienevad ja ahenevad. Menopausi sümptomite hulka kuuluvad tavaliselt ka öine higistamine, suguiha vähenemine ja ärrituvus. Pikaajalistest sümptomitest

olgu mainitud limaskestade õhenemine ning urineerimishäired.

HAR

Hormoonasendusravi (HAR) aitab üleminekuea vaevusi leevendada ja parandab elukvaliteeti. Siiski on pikaajaline HAR riskantne, sest see võib põhjustada kõrvaltoimeid nagu rindade valulikkus, jalakrambid, tursed, kehakaalu kasv, depressioon ja peavalud.

PSÜHHOLOOGILISED MUUTUSED

Menopausiga kaasnevad tavaliselt ka psühholoogilised muutused. Kõige sagedamini kurdetakse depressiooni ja ärevuse üle. Võib esineda tujukust, ärrituvust, masendust, meeleolu sagedast kõikumist, enesekindluse kahanemist ning isegi paanikahooge. Hormoonasendusravis kasutatakse menopausi sümptomite leevendamiseks naissuguhormoone. Sageli määratakse need nahaplaastrite kujul.

Menopaus tähendab uut perioodi naise elus. Tavaliselt algab see 50. eluaastatel ning toob kaasa teatud füüsilisi ja emotsionaalseid muutusi.

Pole kindlalt teada, kas need psühholoogilist laadi sümptomid tulenevad östrogeenitekke lakkamisest või põhjustavad neid unehäired, kuumahood ning noorusest ja ilust lummatud ühiskonna negatiivne suhtumine. Menopausi ajal toimuvad füüsilised muutused võivad süvendada hirmu vananemise ees ja sellest tingitud ärevust. Pealegi leidub naiste elus sel perioodil rohkesti muidki stressipõhjusi: lapsed iseseisvuvad, eakad vanemad vajavad hooldamist, samuti annab endast märku „tühja pesa sündroom”, mida põhjustab laste lahkumine kodust.

KUIDAS KEHA VANANEB

Menopaus võib osutuda abielusuhetes raskeks ajaks. Naised võivad tunda, et nad ei leia oma kaaslaselt piisavalt toetust. Mõnel naisel on menopausiga raske leppida. Paljusid neist rusuvad depressioon ja nõrk eneseusaldus.

SUHTED

Menopaus võib pingestada suhteid elukaaslasega, eriti siis, kui mees kogeb samal ajal keskeakriisi. Ajal, mil naised eriti vajaksid kaaslase toetust, võivad mehed tunda, et neil on oma muredega küllalt tegemist. Konfliktid sel ajal võivad viia suhted katkemise piirile. Igaüks kogeb seda aega erinevalt. Mõned naised leiavad pärast ebameeldivate sümptomite leevendumist menopausis ka häid külgi (pole vaja enam muretseda rasestumise ja menstruatsioonide pärast) ning saavutavad meelerahu.

HAAVATAVAD GRUPID

On selgunud, et madalamatest sotsiaalsetest gruppidest ning majanduslikult vähem kindlustatud naistel esineb rohkem psühholoogilist laadi menopausist tingitud häireid. Selle põhjus pole küll selge, kuid usutavasti saab seda seostada finantsturvalisusega. Eriti tugevasti muserdavad menopausi sümptomid naisi, kes on oma elus loobunud emarollist.

Menopaus võib võtta neilt naistelt osa nende identiteedist ning tekitada tarbetusetunde.

VÄÄRTUSED ÜHISKONNAS

Erinevate kultuuride uurimisel on selgunud, et menopausi psühholoogilist toimet mõjutab seegi, kas ja kuivõrd ühiskond hindab eakamaid naisi. Näiteks Paapua Uus-Guineas tähendab naiste vananemine nende kõrgemat seisundit ning kogukondades suhtutakse eakusse ja menopausi positiivselt, tänu millele on naistel ka vähem

tülikaid sümptomeid. Indias Rajasthanis tohivad menopausi jõudnud naised võtta loori eest ning oma küla meestega vabalt rääkida. Lääne ühiskonnas aga hinnatakse ja ihaldatakse nooremaid naisi, mistõttu vanemaealised tunnevad ennast tõrjutuna.

VANAEMAKS OLEMINE

Ainus liik, mille emasolendid kaotavad aastatega sigimisvõime, on inimene. Ühe teooria kohaselt on menopaus selleks, et tagada järgnevale sugupõlvele vanaemade abi. Pärast sünnitamisvõime kadumist saab osa naisi oma teise emavõimaluse vanaemana. Vanavanemad võivad leida suurt rõõmu suhtlemisest lastelastega. Erinevalt emadest, kel tuleb täita vanemakohustusi iga päev, pakub lastega tegelemine vanaemale pigem rõõmu kui tüdimust.

EELISED

Paljud naised kogevad pärast menopausi vabanemistunnet. Neid ei vaeva enam premenstruaalne sündroom, menstruatsioonihäired, laste üleskasvatamise kohustus, rasedusmured ega noorusega seostatavad soostereotüübid.

EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE On oluline, et naine lepiks menopausiga, sest tänapäeval on naiste keskmine eluiga üle 80 aasta, mis tähendab, et vähemalt 40 protsenti oma elust veedab ta menopausijärgselt. Menopausijärgsesse ellu tuleb suhtuda positiivselt kui uude ja toredasse elujärku, millel on uued rollid ja võimalused.

Menopausijärgsel ajal saavad paljudest naistest vanaemad. See uus roll võib olla suur rõõmuallikas.

EAKATE TERVIS

Keskealine mees Keskeas kogevad ka mehed vananemisest tingitud muutusi. Mõnel mehel võivad niisugused muutused põhjustada emotsionaalset laadi häireid, näiteks depressiooni või suhtekriise. Meestel puudub naiste menopausiga võrreldav füsioloogiline üleminekuaeg – kindel kehaline muutus, mis võib põhjustada minapildi ümberkujunemise. Siiski mõjutavad mehi vananemisest tingitud muutused, kusjuures halb kehaline vorm võib need veelgi häirivamaks muuta.

MUUTUSED

Meestel toimuvad organsimis mitmesugused muutused. Paljud neist kogevad niinimetatud keskeakriisi, enamasti 35. ja 45. eluaasta vahel. Mõne arvates on sellised kriisid peamiselt emotsionaalset või psühholoogilist laadi, kuid sel võib olla ka füüsilisi tagajärgi. Põhiliselt füsioloogilist laadi on niinimetatud andropaus, mille sümptomid avalduvad 45. ja 55. eluaasta vahel. Ilmselt põhjustab seda menopausiga analoogilist nähtust testosteroonitaseme järkjärguline langus. Ehkki meedikud on põhjalikult väidelnud keskeakriisi olemuse ja selle andropausiga (mille eksisteerimises koguni kaheldakse) seotuse üle, annavad paljude meeste ütlused ja andropausi ravinud arstide (keda on küll napilt) tunnistused põhjust suhtuda keskea muutustesse tõsiselt.

ANDROPAUS

Andropausiks ehk meeste üleminekueaks nimetatakse meessuguhormooni taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemist ja tervise halvenemist.

Mõni keskealine mees on leidnud testosterooni asendusravist leevendust. Hormoonisiiriku võib paigutada naha alla. Keskealised mehed võivad kogeda ränka emotsionaalset kriisi. Sel ajal vajavad nad nõustamist ja toetust.

Termin „andropaus“ tuleneb kreeka keele sõnadest andro (mees) ja pausis (lõpp) ning on analoogne naise üleminekuea kohta käiva terminiga menopaus. Mõni teaduslik uurimus on seostanud andropausi (seda nimetatakse ka meeste menopausiks) mitmesuguste sümptomitega, mida kogevad kesk-

ealised mehed, kelle testosteroonitase langeb. Neist sümptomitest täheldatakse esmajoones kahanenud suguiha, erektsioonihäireid, emotsionaalseid ning psühholoogilisi muutusi, kaasa arvatud ärrituvus ja depressioon, samuti lihasevalu ja nõrkust. Paljudel meestel säilib meessuguhormoonide vajalik tase aga kõrge eani ja andropausi klassikalises mõistes välja ei kujunegi.

TESTOSTEROON

Hormoonitaseme langus ilmneb väga erinevalt, mõni mees tunnetab seda juba 40-aastaselt, aga teised elavad 80. eluaastani endistviisi. Andropausi saabumine on ennustamatu, selle sümptomid võivad olla ebamäärased ja erinevad. Meessuguhormoonide tase langeb juba 30-ndatest eluaastatest. Tervel mehel langeb meesuguhormoonide Ülemäärane alkoholipruukimine võib põhjustada erektsioonihäireid. Ka testosteroonitaseme järk-järguline langus mõjub samamoodi.

tase keskmiselt 1protsent aastas. Languse kiirus ja selle mõju tervisele sõltub pärilikkusest, mehe tervislikust seisundist, suguelundeid kahjustavatest haigustest ja olulisel määral ka eluviisist. Testosteroonitaseme langusega kaasnevad sümptomid tulenevad mitmesugustest muudestki põhjustest. Näiteks erektsioonihäireid võib põhjustada ängistus või ülemäärane alkoholipruukimine. Sellegipoolest soovitavad mõned meedikud kasutada hormoonaalse tasakaalu taastamiseks testosterooni asendusravi, mis on aidanud paljudel meestel leida oma tervisehäiretele tõhusat leevendust.

ASENDUSRAVI

Andropausi ravimiseks soovitatakse hormoonasendusravi. Selleks kasutatakse süste, tablette, nahaplaastreid või nahaaluseid siirikuid. Viimase kahe meetodi puhul satub mitme kuu jooksul organismi vähesel määral hormooni. Mõne patsiendi tunnistuse kohaselt on tänu sellele nende meeleolu ja suguiha oluliselt tõusnud.

KUIDAS KEHA VANANEB

Madal testosteroonitase on osteoporoosi riskifaktor, samuti suurendab see südame ja veresoonkonna haiguste ohtu, seega võib testosterooni asendusravil olla ühtaegu ka kaitsetoime.

KESKEAKRIIS

Keskeamuresid ei tarvitse põhjustada ainult hormonaalsed muutused, kuid mingil kujul mõjutab nn. keskeakriis paljusid mehi. Mõne jaoks on niisugune kriis lihtsalt vananemise kaasnähe, mille ulatus ja raskus sõltuvad sellest, kui paindlikult mees suhtub tõdemusse, et ta on vananemas. Naistel on lastesaamise east väljumine palju raskem, sest viljakus on naise identiteedi oluline osa. Seega on menopaus naistele enamasti raske just psühholoogiliselt. Kuna meestel sellist kindlat füsioloogilist muutust ei esine, võivad nad vananemist kaua eitada. Siiski saabub iga mehe elus kord kriitiline punkt, kus ta on sunnitud aja möödumise ja oma surelikkusega silmitsi seisma. Niisuguse kriisi võivad valla päästa kas vanema või lähisõbra surm, töökaotus, lahkuminek või abielulahutus, laste kodust lahkumine või lastelaste sündimine.

Kindlalt oma karjäärile pühendunud mehed võivad tunnetada töö survet. Ületöötamine võib põhjustada stressi ja kurnatust.

NÜÜDISELU MÕJU

Mõne arvates on meeste keskeakriis seotud kaasaegse eluga, mil meil on rohkem raha ja vaba aega. Eelmiste sugupõlvede lakkamatust töörügamisest vabanenud meestel on tänapäeval aega endasse süveneda. Selle üks negatiivne tagajärg võib aga olla rahulolematus oma eluga, mis ei vasta nooruses seatud ideaalidele. Rangelt karjäärile orienteeritud

mehed võivad tunda teistsugust survet, täiuslikkuseiha võib kergesti põhjustada stressi ja emotsionaalset kurnatust. Keskeakriis võib lähtuda ka mõne vaatleja täheldatud mehelikkuse kriisist, mida vähemalt osaliselt põhjustab mehe kui perekonna peamise leivateenija rolli taandumine.

EMOTSIONAALSED PROBLEEMID

Ükskõik, mis ka keskeakriisi põhjustaks ja valla päästaks, tekitab see inimestes ärritust, närvilisust, ärevust, madalat enesehinnangut ning muid psühholoogilisi ja emotsionaalseid häireid. Kalduvus minevikku ümber hinnata ning saavutamata jäänud eesmärke endale ette heita põhjustab ja süvendab depressiooni. Emotsionaalsed probleemid pingestavad olemasolevaid suhteid ning võivad soodustada abieluväliste

Osa mehi püüab eitada tõsiasja, et nad vananevad. Ent olulised elusündmused, näiteks isa või ema surm, sunnivad neid leppima ka oma surelikkusega.

sidemete sõlmimist. Oluliselt süvenenud emotsionaalsed ja psühholoogilised probleemid põhjustavad ka füsioloogilist laadi hälbeid, näiteks erektsioonihäireid.

ABI OTSIMINE

Sügavasse emotsionaalsesse kriisi sattunud meestel võib olla raske abi otsida või koguni endale probleemi tunnistada. Kui mees lukustab oma tunded endasse ega jaga neid sõpradega, eriti teiste meestega, võib ta kriitilisel hetkel sattuda emotsionaalsesse isoleeritusse.

KESKEA VÕIMALUSED

Samamoodi nagu nüüdisaegse eluviisi tempo ja ootused võivad osutuda keskeakriisi õhutajateks, juhatavad uued võimalused ka väljapääsutee. Kogutud säästud ja teisenenud tööharjumused lubavad keskeas mehel lühendada oma tööaega. Samuti avanevad paremad võimalused huvitegevuseks ja reisimiseks. Keskeakriisi lahendus võib alata lihtsalt vastuvõetavate muutuste äratundmisest ning mõistmisest, mida saaks parandada isiklike ootuste ja eesmärkide kohandamisega. Tuge leiab ka teadmisest, et üks eluviis võib küll lakata, kuid samas on ees ootamas järgmine. Uued tööharjumused ja suurem sissetulek tähendavad, et osa mehi võib vähendada oma töötundide arvu. Nad saavad nüüd rohkem elu nautida ja reisida.

EAKATE TERVIS

Vanaks saamine

Paljud inimesed kardavad vanadust, pidades seda vaimse ja füüsilise allakäigu ajaks. Kui aga tervis on hea, saab veel aastaid nautida rahuldust pakkuvat eluviisi. Suhtumist eakatesse mõjutab kasvatus. Vanavanematega suhtlevad lapsed mõistavad vanureid paremini.

Paljud arvavad, et kohe pärast 70. sünnipäeva saabubki eluperiood, mida nimetatakse vanaduseks. Ent tegelikult ei ole kronoloogiline iga sugugi näitaja. Aktiivse eluviisiga optimistlikud inimesed mõtlevad endast jätkuvalt kui tarmukatest tegutsejatest ega näe endas sugugi juba kaheksakümnendatesse jõudnud rauka. Leidub aga neidki, kes käituvad juba suhteliselt noores eas vanuritena.

MUUTUV PERSPEKTIIV

Ühiskonna suhtumine vananemisse on väga erinev. Lapsed suhtuvad lisanduvatesse aastatesse pealtnäha ükskõikselt, oma füüsilise jõu ja ilu tippu jõudnud täiskasvanud aga pelgavad sageli taandarengut, mida vananemisega seostatakse. Noorpõlves kujunenud suhtumine vanadusse mõjutab seda, kuidas inimesed vananemisprotsessi näevad.

VANADUSPÕLGUS

Vanaduspõlgus ilmneb siis, kui inimesed suhtuvad eakatesse stereotüüpselt, pidades neid inetuks, nõrgaks ja ebapädevaks. Niisugust negatiivset suhtumist võivad ilmutada ka tegelikult heatahtlikud inimesed, kes ise seda märkamata vanadega üleolevalt käituvad. Vanuritesse põlglik suhtumine tuleneb sellest, et Lääne ühiskonnas on vanade osatähtsus

nõrgenenud. Lugupidamine, mida vanasti eakatele nende teadmiste ja kogemuste tõttu osutati, oli suuresti seotud suulise pärimusega. Varem edastati teadmisi ja kogemusi vanemate inimeste suu läbi, nüüdisajal saadakse informatsiooni

raamatutest ja internetist, mistõttu eakatel puudub selgelt määratletud roll.

FÜÜSILINE TAANDARENG

Vanemas eas saabub paratamatult füüsiline allakäik, vanureid vaevavad paljud kroonilised tervisehädad. Aastate jooksul nõrgeneb organismi immuunsüsteem, mis tähendab, et eakamad inimesed on nakkustele vastuvõtlikumad. Meeleelundid kaotavad tundlikkuse, taju nõrgeneb. Inimesed kuulevad ja näevad halvemini, nende haistmisja maitsmismeel nõrgeneb. Vanemas eas lisanduvad prillidele (nägemisprobleemidele) sageli ka silmahaigused, näiteks glaukoom ehk roheline kae, maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine või katarakt ehk hallkae. Teatud tervisehäired ja haigused mõjutavad vanureid tõenäoliselt sagedamini kui elanikkonna teisi kihte. Nägemise ja kuulmise nõrgenemine on vanemas eas tavaline.

Paljud inimesed pelgavad sünnipäevi, sest need meenutavad möödunud aastaid. Nii mõneski kultuuris aga suhtutakse vananemisse positiivselt.

Kõrges eas kahaneb kõrgsagedushelide tajumise võime, selle tagajärjel on raske tajuda konsonante (t, p, k, s) ja tekivad raskused kaasvestleja kõnest arusaamisel. Kuulmislangus on varajasem ja väljendunum neil, kes on tihti viibinud valju müra sees. Lihaskude ja luumass kärbub aegamisi. Luukoe hõrenemine põhjustab osteoporoosi ja luud murduvad kergemini. Liigesed võivad muutuda jäigemaks ja nende painduvus väheneb.

RAVIMID

Paljud vanurid täheldavad, et nad on ravimite suhtes tundlikumad kui nooremas eas. Seda põhjustab maksa aeglasem töö, samuti puhastavad neerud organismist jääkaineid aeglasemalt. Seetõttu põhjustab mõni ravim eakatel kõrvaltoimeid suurema tõenäosusega kui teistel.

KUIDAS KEHA VANANEB

BALTIMORE’I UURIMUS

1958. aastal korraldati USA-s uuring eesmärgiga avastada normaalse vananemisprotsessi olemus. Selleks jälgiti Baltimore’is tuhandete inimeste elu. Avastati, et paljud oletatavasti vananemisest põhjustatud muutused on hoopis mõne haiguse tagajärg. Samuti tuvastasid teadlased, et mõni muutus, ükspuha kas füsioloogiline või intellektuaalne, ei ilmnenud nendel vanuritel, kes olid säilitanud üldise hea tervise. Nenditi, et kui inimene loobub tervist kahjustavatest harjumustest (näiteks suitsetamisest või liigsöömisest) ja harrastab tervislikke eluviise, siis on tema tervis kõrges eas tavalisest märksa parem.

POSITIIVSED SEIGAD

Paljudele tähendab vanadus rikastavat kogemust. See võimaldab elule tagasi vaadata, hinnata oma eksistentsi, mõtestada elu ja selle tähendust. Veelgi enam, osa inimesi ei näe kõrges eas paratamatut allakäiguprotsessi, vaid hoopis elufaasi, milles saab jätkata arenemist. Paljud leiavad uusi harrastusi ja õppimisvõimalusi. Pealegi tundub, et naistele ja meestele iseloomulikud tunnused näivad kõrges eas lähenevat. Mehed avastavad, et nad võivad olla vägagi õrnatundelised, aga naised kogevad, et nemadki oskavad ennast kindlalt maksma panna.

Kõrge iga ei tarvitse tähendada vaimset mandumist, vaid võimalust õppida veel midagi uut. Näiteks uuemate tehnikavahendite kasutamist.

Siiski saabub kord aeg, kus paljud eakad on sunnitud tõdema, et nad ei saa enam ise endaga hakkama. Igapäevased poeskäigud, toiduvalmistamine, koristamine ja enesehügieen muutuvad liiga tülikaks. Sel ajal muutuvad vanema ja lapse suhted vastupidiseks, täiskasvanud lapsest saab oma vanema hooldaja. Enamasti jäävad lapsed oma vanematele

ustavaks, suhtuvad neisse kiindumusega ning soovivad tasuda lahkuse eest, mida kunagi neile osutati. Siiski leidub asjaolusid, mis takistavad lastel oma eakate vanemate eest hoolitsemist. Paljud lapsed elavad ja käivad tööl vanematest kaugel, mistõttu neil on raske emale ja isale pidevalt tähelepanu osutada.

Paljud eakamad inimesed naudivad pärast pensionile jäämist vaba aega, mida neil on nüüd rohkem kui kunagi enne. Lõpuks on võimalik teha seda, mida hing ihkab!

ELUKOHA VALIK

Kui vanem inimene kodus enam üksi hakkama ei saa, on üheks võimaluseks minna elama oma laste juurde. Peredes, kus mitu põlvkonda koos elab, on vanadel mitmeid eeliseid, kuid sellel on ka omad varjuküljed, näiteks tuleb ohverdada osa oma privaatsusest. Muude võimalustena tulevad kõne alla hooldekodud ja pansionaadid. Tuleks uurida erinevate vanadekodude hinnakirju ja pakutavaid mugavusi ning püüda leida endale rahaliselt jõukohane. Otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige eaka inimese vaimsest ja füüsilisest heaolust.

Hooldekodud pakuvad eakatele kindlat kaitset ja täisteenindust. See võib olla hea lahendus olukorras, kus igapäevatoimetused pole enam jõukohased.

EAKATE TERVIS

Kuidas keha vananeb Vananemine on keha järk-järguline mandumine aja jooksul. Bioloogilised protsessid, näiteks südame ja veresoonkonna talitlus, nõrgenevad ning lõpuks lakkavad.

Meie kehas toimuvad vananedes järk-järgult füsioloogilised ja bioloogilised muutused. Keskmisel inimesel algab juba alates kolmekümnendast eluaastast paljude kehaliste võimete langus.

OODATAV ELUIGA

„Guinnessi rekordite raamatu” järgi on maailma kõige vanem inimene elanud 122-aastaseks. Arvata võib, et meditsiini ja tehnika arenedes ületatakse seegi rekord. Ühendkuningriigis on meeste oodatav keskmine eluiga 74 ja naistel 79 aastat. (Eestis on meeste oodatav keskmine eluiga 71 ja naistel 81 aastat. – toim)

„KELLA PEATAMINE”

Vananemise bioloogilise mehhanismi tundmaõppimiseks on korraldatud põhjalikke uurimusi eesmärgiga pidurdada vananemise mõju või seda koguni tagasi pöörata. Ehkki vananemisprotsessi mõistmisel on tehtud suuri edusamme, tuleb nentida, et vananemine on vältimatu bioloogiline seisund, mis inimese eluga kaasneb. Vananemine toimub aegamööda paljude aastate jooksul. Tänu arstiteaduse arengule elavad inimesed tänapäeval kauem kui kunagi varem.

Raku vananemine Vananemisprotsessi mõistmiseks tuleb uurida raku tasandil toimivaid bioloogilisi mehhanisme. Rakud on inimorganismi ehituse ja talitluse põhiüksused. Igal rakul on oma koht ja ülesanne. Rakud paljunevad jagunemise teel.

Rakud jagunevad kindel arv kordi ning surevad siis. Tõenäoliselt kannavad rakugeenid programmi, mis lõpetab nende funktsioneerimise ettemääratud ajal.

Välised muutused Vananemist iseloomustatakse tihti just väliste muutuste kaudu.

JUUSTE MUUTUMINE

Vananemisprotsessis torkab ilmselt kõige rohkem silma juuste värvuse muutumine. Umbes 30. eluaasta paiku sigineb juustesse üksikuid halle või valgeid karvu, sest nende nääpsudest kaob pigment. Hallinemine ilmneb üha selgemini, kui pigmenteerunud juuksed langevad välja ja nende asemele kasvavad hallid. Vananedes hõrenevad juuksed nii naistel kui meestel, paljud mehed muutuvad kiilaspäiseks.

NAHA MUUTUMINE

Vananev nahk kaotab elastsuse, tekivad kortsud. Seda põhjustavad kollageenis ja elastiinis toimuvad muutused.

KEHAEHITUSE MUUTUMINE Keskeas täheldatakse sageli kehakaalu suurenemist, sest ainevahetus aeglustub, kuid vanemas eas hakkab kaal kahanema. Lihaskoe asemele võib tekkida rasvkude (eriti vöökohal), kuid käsivarred ja sääred muutuvad enamasti peenemaks. Luude hõrenemise tõttu kahaneb vanemate inimeste pikkus.

Keha vananemisel kaotavad juuksed senise värvuse ning muutuvad halliks. Naha elastsus väheneb, muutuste tõttu kollageenis ja elastiinis tekivad kortsud.

RAKU SURM

Rakud jagunevad kindel arv kordi, kuni järgneb apoptoos (loomulik rakusurm). Säilinud rakud ei tarvitse funktsioneerida sama tõhusalt nagu noorel inimesel. Teatud rakuensüümide aktiivsus võib nõrgeneda, mistõttu raku põhifunktsioneerimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide toimumiseks kulub rohkem aega. Rakkude paljunemishäirete puhul kahaneb elundi tõhusus, kuni lõpuks ei suuda see enam täita oma bioloogilist ülesannet.