TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS Vastu võetud 27.03.2002 RT I 2002, 35, 216 jõustumine 01.07.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine
Avaldamine
Jõustumine
15.01.2003
RT I 2003, 13, 64
01.07.2003
19.11.2003
RT I 2003, 78, 523
27.12.2003
15.06.2005
RT I 2005, 39, 308
01.01.2006
21.02.2007
RT I 2007, 24, 128
26.03.2007
10.12.2008
RT I 2008, 59, 330
01.01.2009
17.12.2008
RT I 2009, 5, 35
01.07.2009
29.01.2009
RT I 2009, 13, 78
01.07.2009
25.02.2009
RT I 2009, 18, 108
01.05.2009
20.05.2009
RT I 2009, 30, 177
01.07.2010
17.06.2010
RT I 2010, 38, 231
01.07.2010
17.11.2010
RT I, 06.12.2010, 1
05.04.2011
1. osa ÜLDSÄTTED
§ 4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
§ 1. Seaduse ülesanne Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
§ 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
§ 3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. 1
§ 6. Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
lisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. § 8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
Riigikohtu asi nr 3-2-1-129-11: “TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, mistõttu ei ole õige seisukoht, et ettevõte saab üle minna ainult ühel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09, p 12; 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 13 ja 23. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).”
2. osa ISIKUD 1. peatükk FÜÜSILISED ISIKUD
Riigikohtu asi nr 3-2-1-87-11: “Kollee gium juhib tähelepanu, et PS § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute
1. jagu Õigus- ja teovõime § 7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsi2
§ 11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing (1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. (3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. (4) Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõi-
kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14).” § 9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. § 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. 3
2. jagu Elukoht ja tegevuskoht
mega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
§ 14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
§ 12. Alla 7-aastase alaealise tehing (1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. (2) Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
Riigikohtu asi nr 3-2-1-89-05: “TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Seega võib isikul olla mitu elukohta, s.t et ta võib elada vaheldumisi kord ühes ja kord teises elukohas.”
§ 13. Otsusevõimetu isiku tehing (1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.
§ 15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 4
§ 18. Isiku vara hooldus [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] (1) Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. (6) Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma.
Riigikohtu asi nr 3-2-1-155-09: “Üldjuhul loetakse lapse elukohaks TsÜS § 15 lg 1 järgi tema vanemate või eestkostja elukoht, kuid kui vanemad elavad lahus, on lapse elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Samas, kui laps elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda TsÜS § 15 lg 2 järgi ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. Kolleegiumi arvates saab nende sätete alusel määrata kindlaks ka vanemliku hoolitsuseta jääva lapse elukoha, mis on hoolitsuseta jäämise hetkel üldjuhul temaga kooselava(te) vanema(te) elukoht, kui vanemad ei ole andnud nõusolekut lugeda lapse elukohaks muud kohta. Ülalnimetatut arvestades leidsid kohtud õigesti, et laste elukoht tuleb TsÜS §-de 14 ja 15 alusel määrata nende tegeliku elukoha järgi ja laste elukohajärgseks eestkosteasutuseks on avaldaja.” § 16. Tegevuskoht Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. 3. jagu Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine § 17. Teadmata kadunud isik Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
Riigikohtu asi nr 3-2-1-73-05: “Teadmata kadunud isiku vara hooldaja õigus esindada teadmata kadunud isikut tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes, sh esitada teadmata kadu5
nud isiku nimel kohtusse hagi tema varaliste õiguste kaitseks, tuleneb talle seadusega antud õiguste ja kohustuste kogumist (sarnaselt eestkostja esindusõigusega eestkostetava suhtes PKS § 98 järgi). Vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel nõuda ka enne vara hooldaja määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.”
Riigikohtu asi nr 3-2-1-93-11: “R. M kohtulikult surnuks tunnistamisel või tema surma tuvastamisel puudub vajadus, sest tema surm kui asjaolu on fikseeritud arstliku surmateatisega ning ei ole kahtluse all. Seega pole praegusel juhul TsÜS §-d 19, 20 ja 22 asjakohased sätted.” § 20. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg (1) Surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. (2) Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. (3) Kui isik tunnistatakse surnuks käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. (4) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal.
§ 19. Isiku surnuks tunnistamine (1) Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. (2) Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. (3) Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. (4) Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. (5) Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.
Riigikohtu asi nr 3-2-1-93-11: “TsMS § 515 lg 2 kohaselt peab avaldaja enne menetluse algatamist esitama kohtule andmed, mis tõendavad isiku surma, samuti andmed, mis võimaldavad kohtul teha kindlaks isiku surmaaja. Muid andmeid peab avaldaja põhistama. Seega juhul, kui avaldust esitama õigustatud isik leiab, et surmateatises nimetatud kuupäev ei ole õige surmaaeg, saab ta esitada avalduse 6
2. peatükk JURIIDILISED ISIKUD
isiku surmaaja määramiseks. Kohtul on sellisel juhul võimalus kohaldada TsÜS § 20 lg-t 1 analoogia alusel ning määrata isiku surmaaeg võimalikult lähedaselt tegelikule surmaajale. Kui on alust arvata, et isik hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel, on tema surmapäevaks eelduslikult õnnetusjuhtumi päev. Asjaolu, et R. M surma ei tuvastanud maakohus, ei välista võimalust tuvastada surmaaeg tsiviilkohtumenetluses. Seejuures ei ole tähtsust, et R. M surmaaeg tuvastati arstliku surmateatisega.”
§ 24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
§ 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. § 22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud või surm ei ole rahvastikuregistris registreeritud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010]
Riigikohtu asi nr 3-2-1-57-97: “Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte riigiasutus.” Riigikohtu asi nr 3-2-1-85-97: “Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.”
§ 23. Surmaaja muutmine Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. 7
võime säilib kaebuse esitamiseks registrist kustutamise peale. Kuna seadus võimaldab registrist kustutatud äriühingu n-ö ennistada, siis äriühingu registris “taastamisel” ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.”
Riigikohtu asi nr 3-2-1-25-08: “Korteri ühistu on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mis on TsÜS § 25 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, s.o iseseisev õigussubjekt. Seega ei saa varem korteriomanikega sõlmitud lepingus asendada lepingu pooleks olevaid/olnud korteriomanikke korteriühistuga kui iseseisva õigussubjektiga ilma viimase nõusolekuta. Mis puutub esindajaks olemisse, siis esiteks on korteriühistu KOS § 2 lg 1 järgi rangelt võttes mitte korteriomanike vaid korteriühistu liikmete ühiste huvide esindaja, ja teiseks TsÜS § 115 lg 1 järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, s.o esindaja ei ole ega saa olla esindatava nimel sõlmitava lepingu pooleks.”
Riigikohtu asi nr 3-2-1-45-10: “Asjaolu tuvastamine, millal sai hageja teada oma eeldatavale varale kahju tekkimisest, ei ole kolleegiumi arvates seotud hageja õigusvõimega. Küll aga tuleneb viidatud sätetest, et hageja ei saanud ajavahemikus, mil tal õigusvõimet ei olnud, oma rikutud õigusi kaitsta, st teadmine, et tema varale on tekitatud kahju, oli talle n-ö kasutu. Seega on ajavahemik, mil hagejal ei olnud õigusvõimet, käsitatav aegumise tähtaja peatumise ajana. Kolleegium osutab, et analoogia korras on kirjeldatud olukorrale kohaldatav TsÜS § 165, milles sätestatakse aegumise peatumist füüsilise isiku puhul olukorras, kus ta ei saa oma õigusi teostada (piiratud teovõime tõttu).”
§ 26. Juriidilise isiku õigusvõime (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Riigikohtu asi nr 3-2-1-88-10: “Kolleegium leiab, et lõppenuks ei saa lugeda ka vahepeal registrist kustutatud äriühingu varale seatud käsutuskeeldu, kui äriühing registris “taastatakse”. Käsutuskeelu ja/või kohustuste lõppemine üksnes isiku registrist kustutamisega võiks anda võimaluse kohustuste täitmisest kõrvale hoida äriühingu registrist kustutamisega ja hilisema “taastamisega”. Käsutuskeelu edasikestmise eesmärgiks tuleb lugeda ka õigusrahu tagamist ning mitme sisse-
Riigikohtu asi nr 3-2-1-132-06: “Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Registrist kustutatud äriühingu õigus8
nõudja korral uue nõuete rahuldamise nn võidujooksu tekkimise vältimist.”
Eesti füüsilisele isikule on antud ühingu esindamise ja/või pangakonto käsutamise õigus ja Eestis on tehtud oluline osa äriühingu tehingutest ja/või pangatoimingutest, mh on Eestis võetud raha välja kontolt. Kui isikule tuleb kohaldada Eesti õigust, kuid see ei vasta Eesti eraõigusliku juriidilise isiku tunnustele, mh kui seda ei ole kantud siin äriühinguna äriregistrisse, saab tema tegevuse omistada isiku(te)le, kes tema eest tegutses(id), st see isik või need isikud vastutavad mh isiklikult tema kohustuste eest.”
§ 27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.
§ 30. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. § 31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. (5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. (6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla
§ 28. Juriidilise isiku põhikiri (1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Riigikohtu asi nr 3-2-1-104-08: “Olulise viite selle kohta, et välismaist äriühingut juhiti tegelikult Eestist või et siin toimus tema põhitegevus, annab mh see, kui 9
§ 168. Peatumise toime (1) Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. (2) Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Riigikohtu asi nr 3-2-1-108-08: “Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Kuivõrd vaidlusalusel juhul on erinevatel kuupäevadel esitatud hagide ese ühtne viivisenõue, siis peatus aegumistähtaja piires 30. juunil 2005. a hagi esitamisega
nõude aegumine kõigi müügilepingust tulenevate viivisenõuete jaoks (kogu kostjalt saada oleva viivise jaoks).” § 169. Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel ja seadusest või tehingust tuleneva nõude aegumine on peatunud või katkenud, siis on peatunud või katkenud nii seadusest kui tehingust tuleneva nõude aegumine.
8. osa SEADUSE RAKENDAMINE § 170. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub selle rakendamise seaduses sätestatud ajast.
Raamatus on kasutatud materjale seisuga veebruar 2012. Koostanud Siim Tammer ja Liina Tamela © Tammerraamat, 2012 ISBN 978-9949-482-42-9 Kujundanud Villu Tammer Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee