TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS Vastu võetud 27.03.2002 RT I 2002, 35, 216 jõustumine 01.07.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine
Avaldamine
Jõustumine
15.01.2003
RT I 2003, 13, 64
01.07.2003
19.11.2003
RT I 2003, 78, 523
27.12.2003
15.06.2005
RT I 2005, 39, 308
01.01.2006
21.02.2007
RT I 2007, 24, 128
26.03.2007
10.12.2008
RT I 2008, 59, 330
01.01.2009
17.12.2008
RT I 2009, 5, 35
01.07.2009
29.01.2009
RT I 2009, 13, 78
01.07.2009
25.02.2009
RT I 2009, 18, 108
01.05.2009
20.05.2009
RT I 2009, 30, 177
01.07.2010
17.06.2010
RT I 2010, 38, 231
01.07.2010
17.11.2010
RT I, 06.12.2010, 1
05.04.2011
1. osa ÜLDSÄTTED
§ 4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
§ 1. Seaduse ülesanne Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
§ 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
§ 3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. 1