Vana maamaja A K채siraamat
Vana maamaja K채siraamat
Koostanud Joosep Metslang
VAN A MAA MA JA k 채 s i r a a m a t
4
5
Eessõna
Eelmise sajandi tormiline majandusareng ja ajaloo keerdkäigud on toonud Eestimaa külapilti rohkelt muutusi. Kui jätta kõrvale mõisad ja kirikud, mis muinsuskaitse valvsa pilgu all õnneks suures osas hooldatud ja kasitud, leiab maastikul järjest harvem varasemast ajast kui 20. sajandist pärinevaid hooneid. Nüüd, kui suurem osa eestimaalastest on töö ja parema elu otsingutel elama asunud linna, kus autod ummistavad tänavaid ja rahu saamiseks peab peituma oma linnakorteri seinte vahele, on hakatud järjest rohkem taga igatsema looduse vaikust ja oma kätega kasvatatud söögipoolist. Paljud meist on võtnud pähe veidi hullumeelse mõtte: hankida endale metsade ja põldude keskele traditsiooniline maakodu. Kadedusega piieldakse kolleege, kellel veel alles linnakärast eemal asuvad vanematekodud. Meie traditsioonilise külamaastiku väärtustamisele on õla alla pannud ka riik. 2007. aastal alustati kultuuriministeeriumi valdkonna arengukavaga “Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine”, mille suupärasem nimetus on lihtsalt maa-arhitektuuri programm. Programmi viib ellu Eesti Vabaõhumuuseum ja muu hulgas pööratakse suurt tähelepanu nõustamisele. Meie teaduri Joosep Metslangi juhtimisel ja koostöös paljude spetsialistidega olemegi siia raamatusse koondanud maa-arhitektuuri programmi viie aasta kogemuse. Selle raamatu koostamine on ajendatud soovist, et Eestimaa külamaastik säilitaks oma mitmekesisuse ning seal oleks väärikas koht ka vanemal taluhoonestusel. Samas kehtib siin kirjutatu suures osas ka uuemate majade renoveerimisel ja sootuks uute püstitamisel. Kindlasti ei leia te siit n-ö kogu tõde ehitamise kohta, küll aga kasulikke nõuandeid. Tegelikult vajaks iga siin käsitletud teema täiesti omaette raamatut. Loodame, et sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kes alles hauvad plaani vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud tinglikult kolme ossa, millest esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial. Meie traditsioonilise rehemaja kujunemisel ja talu kõrvalhoonetel pole seekord pikemalt peatutud, sest neist on kirjutatud kaks väga põhjalikku raamatut, mida soovitame kindlasti kõigil huvilistel lugeda. Need on Tamara Habichti “Rahvapärane arhitektuur” (1977) ja Karl Tihase “Eesti talurahvaarhitektuur” (1966, 2007). Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. 7
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakume võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Täname teid kõiki, kes te Eestimaa eri paigust meid oma küsimuste, ettepanekute ja huvitavate ideedega üles olete leidnud! Täname suure töö eest raamatu koostamisel kõiki autoreid, Tallinna Tehnikaülikooli ja Säästva Renoveerimise Infokeskust. Oleme tänulikud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna panuse eest. Täname MTÜ-d Vanaajamaja ning spetsialiste, muuseume ja majaomanikke, kelle igapäevane töökogemus ja rikkalik pildimaterjal on aidanud selgitada meie kodude korrastamise võimalusi. Jõudu tööle! Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi juht
8
Sisukord
I osa. Maa-arhitektuur ja -maastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 Eesti talumaja 19. sajandi keskpaigast Teise maailmasõjani. Püsimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 Vanad taluaiad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .45 II osa. Taastamise eeltööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .53 Enne tööde algust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .57 Projekteerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70 Õigusruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76 III osa. Vana maamaja taastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .81 Kahjustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .85 Biokahjustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .85 Füüsikalised, keemilised ja mehaanilised kahjustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .98 Vundament ja sokkel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Vundament ja sokkel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Vundamendi hüdro- ja soojusisolatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 Välistrepp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 Seinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Piirdetarindite soojus ja niiskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Puitseinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 Puitseina lisasoojustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Kivimüürid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Kiviseina lisasoojustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 Savisein . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Katus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Katused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Puitkatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Roogkatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 Avatäited. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 Aknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 Uksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 9
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
Seinte välisviimistlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sisetarindid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Soklikorruse põrand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Põrandakate . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pööningu vahelagi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sisetrepp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sisetööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sisetööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Siseviimistlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veevärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Märjad ja niisked ruumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veevarustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kanalisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Küttekehad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tuleohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Toaahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pottahi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Küttesüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10
201 213 213 218 224 227 231 231 240 249 249 257 261 265 265 273 281 285
I osa
Maa-arhitektuur ja -maastik
VAN A MAA MA JA k 채 s i r a a m a t
12
S is ukord
13
Eesti talumaja 19. sajandi keskpaigast Teise maailmasõjani. Püsimine ja muutumine Heiki Pärdi
Kõnesolevad sadakond aastat tähistavad Eesti talumajade arengus põhimõtteliselt uut järku. Sajandeid peaaegu eranditult rehemajades elanud talurahvas hakkas nüüd neist loobuma. Uues kapitalistlikus ühiskonnas muutus maarahva ideaaliks lahkelamu, ent majandusliku kehvuse ja tugeva traditsiooni tõttu säilis Põhja- ja Lääne-Eesti taludes väga palju ka rehemaju. Ajapikku tegid paljud neist läbi korraliku uuenduskuuri, säilitades siiski oma põhiolemuse. Nii taluelamud kui muud hooned ehitati peaaegu alati ilma projektita, ehitusmeistri tarkuse järgi. See on arhitektuur ilma arhitektita – rahvapärane ehk vernakulaarne ehituskunst. Iseloomuliku välimusega rehemaja: vasemal on kamber, rehetoa osas paikneb tagasiastega katusealune, paremal on suurte väravatega massiivne rehealune. Foto: EVM, Rene Anvelt, 1960.
15
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
Piirkondlikke eripärasid A
Kõrvuti rehemajadega ehitati Eesti äärealadel ammustest aegadest ka teistsuguseid elumaju, mida kõige arvukamalt leidus Setomaal. Sealne, ümberkaudsete vene majadega väga sarnane elamutüüp on välja arenenud kogu Kirde-Euroopale omasest põlisest suitsutoast. Hoones asub tare (toa) kõrval avar külm esik (seenine), millest teisel pool paikneb teine elutuba. Maja venepärase palkalusega umbahju muudab eestipäraseks lahtine lee selle ees. Taredes on alati laudpõrand, mille all asub kelder. Vanade seto talude hooned moodustavad enamasti kinnise õue, mida ilmestab Roovialusega maja Toomuse talus Karala külas Kihelkonna vallas. Foto: EVM, Gea Troska, 1965. esinduslik värav. Teine piirkond, kus on varem esinenud vanapäraseid lahkelamuid, on Lääne-Saaremaal Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnas. Mõni suitsutoast ja külmast kojast ehk kambrist koosnev elumaja leidus seal veel 20. sajandi alguses. Samas kandis on ehitatud ka teistsuguseid, mujal Eestis väga haruldasi elamuid, mille iseloomulikem osa oli roovialune – mantelkorstna rahvapärane erivorm. Samasuguseid elamuid, mis päris tavalised Lääne- ja PõhjaLätis ning Lääne-Leedus, kohtab meil väljaspool Saaremaad mõnevõrra enam ainult Mulgimaal. Rikka-Ivvani elamu Küllatüvä külas Meremäe vallas. Foto: Elo Lutsepp.
16
Eesti ta lum a ja
Juminda ja Pärispea rannakülade majatüüp: 1860. aastail ehitatud Aarte talu elumaja toodi Kuusalu kihelkonnast 1960. aastail Eesti Vabaõhumuuseumisse. Foto: Heiki Pärdi.
Erilaadne majatüüp esines Juminda ja Pärispea rannakülades. Kaheruumilisest suitsumajast kujunes siin välja isesugune rannaelamu, milles leidub ühisjooni nii Soome majadega kui meie rehemajadega. Neis hooneis oli köetav tuba, millest ühel pool kõrval oli tubakamber, teisel pool külm koda, mille kõrvale tehti sahvrina kasutatav külm Rannarootsi elamu Eriase talus Hosbys Noarootsis. Ehitusmeister Saveli Fomini esinduslik tellismaja Foto: EVM, Arda Kullerkupp, 1958. kodakamber. (1911) koos soliidsete kõrvalhoonetega Varnja külas Peipsiääre vallas esindab jõukama vanausulise kodu. Loode-Eestis Foto: Heiki Pärdi. kujunes omapärane elamutüüp välja ka rannarootslastel. Nende majades oli lahtise koldega eeskoda, selle kõrval köetav tuba ning esialgu külm, hiljem köetav kamber. Täiesti omanäolise arhitektuuri poolest eristuvad eesti taludest peipsivenelaste külad. Siinse hoonestuse eripäraks oli eri otstarbega ruumide koondamine ühe katuse alla, mis sageli kattis ka siseõue. Muudest hoonetest ehitati eraldi hoonena ainult saun. Siinsete vene talude hoonetele andis väärika ilme uhke sissesõiduvärav. 17
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
Taluelamute parendamine A
18. sajandi lõpu poole hakkasid valgustusideedest tulvil õhkkonnas mõned baltisaksa haritlased mõtlema vajadusest eesti talumajasid parandada. Lisatõuke selleks andis tõik, et naaberalad oli arengult Eestist tublisti ette jõudnud. Liivimaa kubermangu Läti poolel Vidzemes ehitati üha enam rehetubadest köetavate suitsuvabade kambritega maju. Siin leidus üpris arvukalt roovialustega lahkelamuid. Üle lahe, Lõuna-Soomes olid 1820. aastail suitsutoad juba peaaegu tundmatud. Rohkesti leidus korstnaga taluelamuid ka meist ida pool Ingerimaal. Lõuna-Eesti talupojasõbralik mõisnik K. A. Chr. Bruiningk tuli 1814 välja kavaga hakata rehemaju asendama korstnaga varustatud lahkelamutega. Plaan kanti ette ka tsaar Aleksander I-le, kellele mõte meeldis ning kes andis korralduse asi 12 aastaga korda seada. Paraku asi sumbus enne tegudeni jõudmist. Hoopis tõhusamalt võtsid taluelamute parendamise käsile Palmse mõisa omanikud Carl Magnus von der Pahlen ja tema poeg Alexander oma valdustes Virumaal. Kõigepealt laskis Carl Magnus 1840. aastail oma talupoegadele ehitada kümmekond moodsat korstnaga kivimaja, millest osa on tänaseni kasutusel. Olgu märgitud, et Palmse mõisavallas oli omavoliline ehitamine sellal üldse keelatud. Mõisa “Põhjaraamat” ütles: “Ilma mõisa lubata ei tohi uusi hooneid ehitada, ei tohi aedu teha.” Rööbiti moodsate lahkelamute ehitamisega üritasid Pahlenid edasi arendada ka rehemaju. Ilumäe, Tõugu, Uusküla ja Võhma külla püstitas mõis kümmekond omapärast, korstnaga varustatud maja, millest enamik oli üleni paekivist. Kõige ehedamalt on neist säilinud puust rehetoa ja kambritega ning paest rehealusega maja Hansurahva talus Tõugu külas, kus on alles ka võimas korstnaga reheahi. Mõnevõrra teistsugune ehituslaad iseloomustab Palmse naabreid Kolga vallas Harjumaal, kus krahv Stenbock hakkas umbes samal ajal oma taludesse ehitama uutmoodi elamuid. Need on barokse ilmega täis- või poolkelpkatusega ning keskse korstnaga palkmajad, mis ruumijaotuselt järgivad rehemaju. Ilumäe küla Allika talu paekivielamule (1840. aastad) ehitas praegune omanik 2000. aastail ette klaasveranda-esiku, otsa keldriesiku ja tagaküljele lahtise suverõdu. Foto: Heiki Pärdi.
18
Eesti ta lum a ja
Eeskujuks võis siin olla 1815. aastal ühes baltisaksa ajakirjas Adavere mõisniku E. J. von Vietinghoffi avaldatud uutmoodi, korstnaga rehemaja kavand.
Vanaveski talu elamu (ehitatud 1876) Kursi külas Kuusalu vallas on üks paremaid näiteid Kolga mõisa uutmoodi taluelamuist. Foto: EVM, Karl Tihase, 1957.
Talude päriseksostmine ja rahvuslik ärkamisaeg A
Põhjalikult muutis Eesti maaelu 19. sajandi teisel poolel võidukäiku alustanud kapitalism. Kõige tähtsam oli talude väljaostmine mõisnike käest, mis Lõuna-Eestis saavutas haripunkti 1860.–1870. aastail ning Põhja-Eestis paarkümmend aastat hiljem. Seoses päriseksostmisega talude maad krunditi – senised pisikesed maatükid liideti kokku suuremaiks väljadeks. See lihtsustas maaharimist ja vähendas majapidamise üldkulusid. Maade kokkuajamine muutis oluliselt külamaastikku, eriti Põhja-Eestis ja mujal põliste tihekülade alal, kus hulk talusid pidi kolima külast välja. Kruntimine mõjutas tugevasti ka taluhoonestuse arengut. Enamasti ei peetud vanade hoonete taas ülesehitamist uues asukohas otstarbekaks, erandiks olid ainult aidad ja teised väiksemad hooned. 19. sajandi teisel poolel tekkisid majanduslikud ja sotsiaalsed eeldused talumajade hoogsamaks ajakohastamiseks ning Kõige lühemalt kajastab rehemajade arengut käsitletaval ajajärgul põhiplaani muutuuute ehitamiseks. Re- mine. Tätta talu Karksi vallas. Skeem: Lembit Lepp, 1980. hemajadele hakati üha rohkem juurde ehitama elukambreid, mida püüti sisustada kindlasti linlikult. Seal hakati ka elama hoopis teisiti kui tahmases rehetoas. Põhja- ja LääneEestis jäid vanaaegsed rehemajad veel aastakümneiks talurahva peamisteks eluhooneteks. Omaaegses rehetoas tehti peaaegu kõike, mida taluelus oli tarvis teha: siin sünniti ja surdi, peeti pidusid, tehti süüa endale ja loomadele, aga tapeti ka 19
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
lambaid ning isegi rautati hobuseid! See oli elu-, söögi-, võõraste- ja magamistuba, see oli nii karjaköök kui ka lihtsalt köök ning üks kord aastas sõna-sõnalt rehetuba, kui siin vilja kuivatati. 1850. aastail leiutati iselaadne moodus külmade kambrite kütmiseks korstnata rehemajas. Reheahjust juhiti kuum suits soemüüri kaudu kambritesse, mis niiviisi said suitsuvabalt soojaks köetud. Kakskümmend viis aastat hiljem olevat olnud selliselt köetavad kambrid peaaegu kõigis Esimesed uutmoodi talumajad olid suhteliselt lihtsad baroksed poolkelpkatusega laudvoodriga palkhooned, millele Lõuna-Eesti taludes. Uue moodsa elamu madalad 20. sajandi alguses lisati klaasveranda. Märdi talu Holdre vallas valmides jäeti taludes vana rehemaja sageli Helme kihelkonnas. Foto: EVM, Gea Troska, 1968. alles ja kasutati seda edaspidi abihoonena. 1860.–1880. aastail Mulgimaal ja mujal Lõuna-Eestis ehitatud esimeste moodsate taluelamute rajamisel järgisid maainimesed tuttavaid eeskujusid: mõisahooneid, valla- ja koolimaju, kiriklaid ning ka väiksemaid linnaelamuid. Arvatavasti said mulgid innustust ka oma Läti naabreilt, kus talumehed olid lahkelamuid hakanud ehitama juba mõnikümmend aastat varem. J. W. Jannsen tõi oma ajalehes Perno Postimees lätlaste toredaid ja puhtaid talumaju eestlastele suureks eeskujuks. Vanemad taluhäärberid, mida leidub kõige rohkem Halliste, Karksi ja Helme kihelkonnas, ei erine üksteisest kuigi palju. Valdavalt on need lihtsad, suhteliselt pikad, aga madalad, suure poolkelpkatusega ning enamasti kahe korstnaga ühekorruselised palkmajad, kuigi päris palju ehitati ka tellistest. Nende majade üpris levinud lisand oli postidele toetuv lahtine klassitsistlik trepikoda. Seesugune, barokist lähtunud varaklassitsistliku hõnguga elamutüüp on Baltimaade kõrval tuntud kogu Põhja-Euroopas. Lõuna-Eesti uutes taluelamutes olid ühes otsas ruumid peremehe ja tema perekonna ning teises otsas teenijarahva jaoks. Enamik ruume oli peremehe käsutuses, teenijarahvas elas suures peretoas, mille juures asus mõnikord ka eraldi pereköök ja sahver. Peremehed püüdsid oma eluruumid sisustada oma aja moodsaimal ja parimal tasemel. Näiteks esimene tapeet pandi talumaja Kurgja talu esinduslik peahoone on tänapäeval Jakobsoni talumuuseumi elutoa seina teadaolevalt 1870 keskus. Foto: Heiki Pärdi. Nahksepal Uue-Kariste vallas Mulgimaal. Õlivärvidega värvitud lagedega ja põrandatega tubades leidus kallist stiilset mööblit: kappe, laudu, toole, puhveteid, kummuteid jmt. Eriliselt hoolitseti esindusruumi – suurema külaliste- ehk võõrastetoa sisustamise eest. 20
sajuvesi
sajuvesi
sajuvesi
sajuvesi
sajuvesi
VAN A MAA MA JA k ä s i r a a m a t
katusekatte kondensaat
inimtegevus
sa juv es i
inimtegevus veevarustus ja kanalisatsioon
inimtegevus
niiske välisõhk
i es juv a s
niiske välisõhk
pinnavesi
kapillaarvesi
kapillaarvesi
kapillaarvesi
pinnasevesi
pin na se ve si
Niiskuse eri vormid hoone juures. Skeem: Kaari Metslang.
kondensveeaur jäätub. Veeaur saab kondenseeruda nii plusstemperatuuride kui miinustemperatuuride juures. Mõlemat olukorda tuleb puithoone juures vältida. Suure probleemi võib tekitada seinte seestpoolt soojustamine (vt peatükid “Puitseinte lisasoojustamine” ja “Kiviseinte lisasoojustamine”).
Hoone aktiivsel kasutamisel tekib liigniiskus elanike kohalolust ja nende igapäevatoimetamisest. Eesti eramutes tehtud uuringud näitavad, et keskmine niiskuskogus eramutes on 5–6 kg päevas ja 1,5–2 kg päevas inimese kohta. Maksimaalne kogus võib ulatuda isegi 13 kg päevas või 4,1 kg päevas inimese kohta.
Soojustuse paksuse mõju seina soojusjuhtivusele. Lisasoojustamine vähendab läbi seina õue liikuvat toasoojust. Skeem: Targo Kalamees.
Õhu veeaurusisalduse ja temperatuuri sõltuvus. Skeem: Targo Kalamees.
120
S eina d
Hoone ventilatsioonisüsteemi näide sissepuhkeõhutorustikuga hoone keskel. Skeem: Targo Kalamees, Endrik Arumägi.
Hoone ventilatsioonisüsteemi näide sissepuhkeõhutorustikuga hoone servas. Skeem: Targo Kalamees, Endrik Arumägi.
Ventilatsiooni ülesanne on see veekogus välja viia. Piltlikult peab ventilatsioon siseruumidest pidevalt välja viima pool ja mõnel perioodil kuni poolteist ämbritäit vett päevas.
Suhteline niiskus on tegelikult õhus oleva veeaurukoguse ning samadel tingimustel õhus maksimaalselt sisalduva veeaurukoguse suhe. Liiga kuiv õhk põhjustab allergilisi või limaskestavaevusi, lisaks soodustab 121