Viha, kuid vihata

Vihaga, kuid vihata Eesti rahva esimene sauna-aabits

Rein Sikk Kogu t천de, aa ja bee ja tsee saunas k채imisest, sauna v천tmisest, suure saunam천nu saamisest ja sutike ka sauna ehitamisest

Kuum, paljas ja kirgline kogemustepagas nii algajatele leililembidele kui ka gurmaanidele, katsetatud poolsada aastat inimeste peal

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Kadri Põdra

Kaanefoto: Andres Tali Fotol suitsusaun Kivikalju talus Joandu külas Vihula vallas

Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartu Linnamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Soera Talumuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Saaremaa Muuseum, Postimees/Scanpix, Õhtuleht, erakogud

© Rein Sikk © Tammerraamat, 2015

ISBN 978-9949-565-07-8 OÜ Greif trükikoda www.tammerraamat.ee

P체hendet Kadrina saunaklubile ja Kadrina saunale, mu igan채dalasele maarjamaisele ugrimugri Mekale.

Raidole, kes ei osanud vihta kasutada, aga viimaks selle kasutamist 천ppima hakkas.

Merikesele, kes on mu sajad tuhanded saunatunnid rahulikult 채ra kannatanud ja Kadrina sauna pisut ka kunstiliselt kujundanud.

Palju õnne!

Sa hoiad pihus Eesti esimest sauna-aabitsat, mis teeb sulle saunaskäimise saladused alates nullist selgeks.

Ka kogenud saunagurmaan leiab siit lisateadmisi ning erilisi ja huvitavaid võimalusi saunamõnu suurendamiseks. Vean kihla saunaviha ärasöömise peale, et senitundmata saunatarkusi lisandub lausa hulgi.

Olen sauna-aabitsat ette valmistanud viiskümmend aastat alates oma esimest saunaskäigust ja kokku kirjutanud enam kui kolm aastat. Suurem osa kirjapandust on mu enese ihu ja hinge pääl kogetud, “loomkatsetena” aastakümneid testitud. Loomakaitsjad pole igatahes protesti avaldanud, kuigi eestlaste saunatamine võib mõnele hellaihulisele välismaalasele tunduda põrgupiinadest hullem.

Tegelikuks sauna-aabitsa sünni ajendiks sai aga see, kui kinkisin oma noorele sõbrale, Kadrina kuulsale mees-lasteaednikule Raido Parvele saunaviha. Ta tänas, oli õnnelik, aga siis päris korraga, et kuis seda küll kasutatakse ... Tule taevas appi!

Nii jõudis minuni kurb arusaam, et meie, kuldses keskeas saunatajate põlvkond, on küll saunamõnusid täiel rinnal nautinud, ent jätnud järelpõlve korralikult kasvatamata, saunaasjus harimata. Nüüd püüangi seda viga parandada, et noorem saunaliste põlvkond saaks siit raamatust abi ja viiks me tuhandeaastast saunatraditsiooni väärikalt edasi.

Aabitsasse on kirja pandud kogu kuum, karm ja üdini ihuline tõde kõigest sellest, mida sa veel sauna kohta ei teadnud, aga küsida ka ei ole julgenud. Loed läbi, koged, haud vihta ja annad pihta.

Eesti esimene sauna-aabits toob lugejani tähestikulises järjekorras mitusada tähtsat tõdemust, tarvilist tera ja selgitust maailma parima sauna võtmise, kütmise ja saamise kohta, mis on tegelikult imelihtne. Vaid kättevõtmise asi. Vihaga, kuid vihata!

Kadrina, Virumaa 2013–2015

7

Saun Altja k체las L채채ne-Virumaal.

Eesti Rahva Muuseum

8

9

A Aartika saunakarikas Sellist nime kandis Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses toimunud liikursaunade konkurss ehk transporditavate saunade mõõduvõtmine. Võistlused toimusid aastatel 2009–2012 jaanipäeval. Liikursaunu hindasid tuntud-teatud saunaklubide liikmed Väike-Maarjast, Kadrinast ja mujalt.

Näha sai näiteks nii ujuvaid saunu, telksaunu kui ka hobuvankrile ja bussi ehitatud saunu.

Viimase saunakarika aastal 2012 võitis Hiiumaa saunabuss, mis oli sellele unikaalsele liikursaunale ka esimene reis saarelt mandrile. Hiljem jäi see Eestimaal ainulaadne konkurss kahjuks soiku, sest puhkekeskuse omanik vahetus. Endiste korraldajate

ponnistus kutsuda võistlus ellu Kadrinas ei andnud loodetud tulemust.

Nüüd on Aartikas tegutsemas sumosangar Baruto ehk Kaido Höövelson.

Lootused-ootused on suured ja kirglised. Puhkemaja kannab nüüd igatahes sumokangelase nime: Barto puhkemaja.

Ajaleht Saunas kolmekordselt vajalik abivahend, mille tähtsus pole vähenenud ka internetiajastule omases e-ajalehtede embuses.

Esiteks on ajaleht ülitarviline saunaahjus tule süütamiseks. Mõnes saunas peetakse oluliseks rituaali, et esimene tuli süüdataks saunaahjus kas teisest koldest toodud tuki abil või 11

siis vähemasti tikke ja laaste kasutades. Aga kui keegi ei vaata, võib rahumeeli ajalehe võtta.

Teiseks keeravad stiilitundjad vihameistrid oma viha kohe valmistamise järel ajalehe sisse, kus see säilib niiskemana kui tavakuivatuse järel kusagil räästa all. Lisaks säilitab ajalehes hoitud viht kena vormi. Ajalehe sisse võib kuivama keerata ka kasutet viha, püsib paremini vormis ja kuivab ka kiiremini.

Kolmandaks ja mis kõige tähtsam – teadlikul saunalisel on oma saunakapis ikka varuks või saunakotis kaasas mõni ajaleht, mis riietumise ajaks põrandale asetada, et pestud jalad kuivaksid ega määrduks juba enne sokkide jalgasaamist. Tundub vanamoeline, aga just sellepärast ongi stiilne.

Kõigi eelmainitud toimingute jaoks on vaja loomulikult vana, klassikalist, ajalehepaberile trükitud ajalehte, mitte kriitpaberil üllitist. Viimane sobib hästi lauale soolaheeringa alla panekuks, sest ei märgu liialt ega kleepu heeringa külge. Iseasi, kas soolaheeringas saunas olemas on.

Elektrooniline ajaleht tahvelarvutis 12

pole olemasolevate andmete kohaselt senini saunas kasutust leidnud.

Ja kui leiabki, lõpeb see e-lehele tõenäoliselt üsnagi fataalselt.

Angersäga Kõiksugu saunasnäkkide hulgas aina enam kuulsust koguv mõnus leilijärgne haugatis, nii kuum- kui külmsuitsusena, eelkõige kallerdises. Ei koorma vatsa, küll aga täidab suu ehtangerjaliku maitsega, mis angersäga hinna­klassi puhul on taskule hoopis mõnusam taluda kui see päris usjas kala ise.

Angersäga ehk Aafrika säga (Clarias gariepinus) Eestisse toomise au kuulub rallimehele Avo Leokile, kes pani oma kalakasvanduse püsti Võru­ maal Sõmerpalus. Hämaras, kuid troopiliselt soojas ja niiskes kasvandusehoones pole huvilisel küll midagi näha, kuid vägevad sulpsud annavad aimu basseinides kosuvatest erilistest vee-elukatest.

2013. aastal kuulutati Sõmerpalus kasvatatud ja Harjumaal marineeritud angersäga Eesti parimaks toiduaineks.

Angersäga pilti pole aga kalahaukamise kõrvale mõtet vaadata. See on nii kole elukas, et võib veel saunajärgsel ööl kummitama tulla. Natukene lutsu moodi, aga palju-palju õudsem, nagu väidavad esimest korda pilti näinud.

Anne saun Tänase Tartu ainus ja tuntuim avalik saun, mis valmis aastal 1985. Kirjandusprofessor Jüri Talvet on Anne sauna pannud kogunisti samanimelise luuletuse sisse. Selles on read: Kui mujal vene mehi enam ei kuule, siis Anne saunas küll. Nagu oleks terve Narva linn sauna voolanud. Kui mujal neid ei näe siis külmunud kanalil küll.

Sinna pagevad nad oma hüljesnaiste eest [---].

Vahepeal üsna nutuses seisu olnud Anne saun sai 2007. aastal pooleteise miljoni kroonise remondi ja uue hingamise. Remondi järel tõusis sauna aastane külastatavus 45 300 inimeseni.

Tartu Anne Saun 2006. a veebruaris.

Postimees/Scanpix, Sille Annuk

2012. aastal oli külastajaid 39 620, mis on 1411 saunalise võrra rohkem kui aastal 2011, nagu nentis linnavalitsus oma aruandes.

Armuke ja saun Sauna on võrreldud tuhande ja ühe eri asjaga ja ikka nii, et saun oleks etem kui mis tahes muu. Õige ka, rumal on ju see, kes põhjendust ei leia.

Eesti saunafolkloor on selliste võrdluste poolest väga rikas ja neid sünnib aina juurde. Näiteks armukesega on sauna võrreldud nii: Saun on alati siis kuum, kui mees seda soovib 13

Saun ei hakka kunagi õiendama, miks sa nii palju õlut jood Saunale kulub tunduvalt vähem raha kui armukesele Sauna minnes ei vaata elukaaslane kunagi kahtlustavalt Saunast tulles oled puhas, armukese juurest tulles pead pesema minema Saun ei tule kunagi sinu naisele rääkima, kui hea tal sinuga on Arvamusfestival Paides igal aastal aina võimsamaks kasvav arvamusfestival on tegelikult eestlaste saunakultuuri edasiarendus XXI sajandi kombe kohaselt. Nii on arvanud 2014. aasta kultuskirjanik Vahur Mikita.

Igatahes mõttel on tuuma ja äratundmisrõõmu. Mis see iga korraliku saunaga kaasnev tõsine saunaliste targutelu siis muud on kui üks arvamusfestival! Festival, mis kordub alati, kui saunaahjus tuli süüdatakse ja kerisele vett visatakse. Pealegi on saun arvamusfestivalina sajanditepikkuse ajalooga. Miks aga peaks seda ammust festivali tänases tõlgenduses nautima Eestimaa kehvas kliimas 14

ja vabas õhus, kui saunas oleks hoopis soojem?! Küsimusele vastamine sobiks järgmise arvamusfestivali teemaks.

Aurukivi Tavaliste kerisekivide hulka asetatav õõnsusega kivi, mille avausse valatakse veidikene vett ja aroomiõli. Õli asemel võib sinna panna ka õlletilga, värske viha leovett, kanget piparmünditeed vms. Kuni vesi täiesti ära ei kuiva, vaid tasapisi leiliruumi aurustub, tagab selle kivi kasutamine kena ja lõhnastatud leili. (Iseasi, kas niigi vihalõhnalist leili tuleb veel täiendada teiste aroomidega. Arvamusi on vastukäivaid.)

Aurukivid on saadaval meiegi saunakauplustes, aga eriti levinud on need Soomes. Teokas saunalemb seevastu ei kuluta kaupluste uksi, vaid leiab ise auguga graniitkivi, mille siis kerisele asetab. Ise tehtud, hästi tehtud.

On olemas ka keraamilisi auru­ anumaid, mida ei asetata kerisele, vaid pannakse saunaseinale koos aurava nestega rippuma. Jälle üks lõhnakene leiliruumis juures.

Aurusaun Aurusaun sobib saunalisele, kes tahab olla kogu aeg pilves. Mitte narkojoobes, vaid sõna otseses mõttes aurupilve sees.

Ajalooallikad väidavad, et AntiikKreekas populaarse aurusauna võtsid üle roomlased, kasutades seda oma ülihinnatud ja kõvasti kiidetud termides. Tänapäeval tuntud aurusaun on meieni jõudnud Türgi kaudu, kandes seal nime hammam. Auruga saun jõudis Lääne-Euroopasse

tagasi 19. sajandi keskpaigas Türgi sauna nime all. Türgi kombe kohaselt oli saun kombineeritud massaažiga.

Hoolimata eri nimedest on aurusauna tööpõhimõtteks läbi aegade olnud vee aurustamine kuumade pindade (algselt kivide) abiga ja aurupilve sees leilivõtmine. Lisaks on kasutusel olnud kuuma veega basseinid, millest auru õhkab.

Tänastes aurusaunades on tavapäraseks õhutemperatuuriks umbes 45 kraadi. Õhuniiskus peab ületama

Pärnu rajooni Halinga kolhoosi mehhanisaatorid pärast tööd saunas 1984. a. Eesti Filmiarhiiv

15

100 protsenti. Tihti lisatakse aurule erinevaid aroome.

Väidetavasti on aurusaun kasulik nii hingamisteede kui ka liigesehaiguste raviks. Aurusaunas käimine eraldab kehast oluliselt enam vett kui tava­ saun, mistõttu on saunalise janu hiljem märksa suurem. Väidetakse sedagi, et kui janu sauna järel kustutamata jätta, võib kehakaal väheneda. Sama palju leidub neidki, kes selles kahtlevad.

Nüüd on hakatud valmistama ka aurusaunu, mida võib paigaldada koos dušikabiiniga isegi tavakorteritesse. Avalikku aurusauna minnes aga tasub järele uurida, kas tegu on segasaunaga või mitte. Segaseltskonnas Ave Nahkuri saunakunst. Õhtuleht, Aldo Luud

16

läbi auru astudes ja kätega teed tehes võib kogemata kombel tekkida siivutuid momente. Või siis karjatab kellegi vähekogenud saunalise abikaasa läbi auru oma mehele: “Mis sa piilud võõraid naisi!”

Korralikul aurusaunal peab olema korralik ventilatsioon ja kindlasti ka voolikuga dušš nurgas, et sauna saaks kasutamise ajal hoolega kasta. Muidu tapab higihais aroomi.

Ave Nahkur Kunstnik, kes ise tutvustab end nii: Ave “eidemaalija” Nahkur. Eesti naiivkunsti tipptegija, kes on joonistanud rohkesti suuretissilisi tünderjaid eitesid sauna kasutamas ning kaunistanud oma töödega ka saunasid. Näiteks üks taiestest kannab nime “Meie küla eided peksavad linnamehest sita välja”.

Nahkuri (sauna)kunst on tõeline rahvakunst kahel põhjusel. Esiteks ongi piltidel rahvas ehk täpsemini lihtrahvas. Teiseks on ta originaaltaiesed rahvale taskukohased, mistõttu neid leidub paljudes avalikes asutustes, sealhulgas saunades.

B Bambusviht Viimastel aastatel meie kaubandusvõrku sattunud vihalaadne moodustis (vrd nt juustulaadne toode), mis esmavaatlusel ei meenuta sugugi vihta, vaid kogumit puust šašlõkivarrastest, mis varre külge pandud. Teatud sarnasus on sellel nn vihal ka muruharjaga. Pole välistatud, et kui, bambusviht pihus, sauna astuda, arvatakse, et vihaomanik tahab läbi viia mingeid sadomasotoiminguid ja et tegu on kultustaiese “Viiskümmend halli varjundit” andunud fänni ja edasiarendajaga.

Tegelikult on bambusviha näol tegu tugeva puitvarre sisse asetatud paarikümne kuivanud bambusevõrsega. Nendega enese udjamine ei

meenuta algul absoluutselt vihtlemist, kuid mõningase harjutamise järel võib selle puise, krõbiseva ja kõva riistapuuga vihtlemine isegi huvitavaks osutada. Eriti hästi mõjub see tuikavatele ja pinges kaelasoontele.

Bambusviha vees leotamine ei anna mingit tulemust, vaid see jääb sama kõvaks nagu enne.

Bambusvihaga end töödeldes võib mõelda ka sellele, kuidas Mahtra mehed said vastuhaku järel umbes samasuguse moodustisega poolsada vitsahoopi.

Banja Vene sauna rahvusvaheline nimetus.

Venelastele on saun pea sama püha ja müütiline paik kui põhjala rahvastele 17

ja eriti ugrimugridele. Venelased on avaldanud trükis isegi saunaentsüklopeedia.

Banja Luka nime kannab aga Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn.

Bannik Venelaste kurjavõitu folkloorne saunaelanik, haldjas või nõid. Tal olevat karvased käsivarred ja pikad küüned ning elavat ta saunaahju taga või lava all. Olevat üldiselt rahulik, aga tegevat lärmi ja kippuvat inimesi hirmutama ja suisa küünistama, kui leil on viletsavõitu või keegi saunas midagi vääritut teeb.

Bolemanni saun Ajaloolane Robert Nerman on öelnud, et esimesed avalikud linna­ saunad tekkisid Eestimaal keskajal Tallinnas. “Rüütli tänav 20 asus Bole­manni saun, mida esimest korda mainiti 1387. aastal, kui raehärra Johann Bolemann loovutas selle raele, et vaesed saaksid seda neljapäeviti tasuta kasutada,” kirjutas Nerman Postimehes aastal 2008. Saun läinud rae käsutusse 1391. aasta jõulude ajal ning tegutsenud linnasaunana veel 1550. aastalgi.

Saunakauss.

Eesti Rahva Muuseum

18

D Dušš Esimesed dušid olnud kasutusel Muinas-Egiptuses ja Mesopotaamias, kus need töötasid orjade (kelle siis muu!) käte jõul. Esimene tänapäevane käsipumba jõul töötav dušš patenteeriti Inglismaal 1767. aastal.

Eesti külameeste poolt sauna ukse ette või taha laepalgi külge riputatud vett täis ämber on samuti duši vanaemade sugulane. Tõmba vaid nöörist ja kogu ämbritäis vett on plärtsti kaelas!

Eelmise sajandi algul olevat duši all käimist nimetatud ka vihmapesuks.

Tänapäeval on pigem haruldane dušita kui dušiga saun. Samas on dušivaba saun meeldivalt eksootiline ning lõppkokkuvõttes kulub

loputusvett enesele kausist peal uhades märksa vähem kui dušist voolata lastes.

Väga hea duši saab õule konstrueerida kastmisvoolikust, millele kastekannu otsik või mõni peenem vihmutusseade otsa keeratud. Kõige lihtsama duši saab teha neljaliitrisest auto aknapesuvedeliku plastkanistrist. Kanister tuleb täita veega, tõsta pea kohale, avaus allpool, ja lasta veel endale kaela voolata. Topeltmõnu saamiseks tuleb tõsta kaks kanistrit korraga sirgetele kätele. Eriti mõnus on kanistridušš suveööl vabas õhus, kui ööbik laksutab.

19

E Eda Veeroja Eesti tänapäeva suitsusaunanduse vaimne ema, naine, tänu kellele on Võrumaa suitsusaun kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Igati mõnus saunakaaslane. Peab Võrumaal Mooska talu, teeb igavesti hääd suitsuliha ja veel paremat suitsusauna. Tal on hulk hotellinduse, turisminduse ja majanduse diplomeid ning ohtralt teadmisi Võrumaa tegelikust sisust.

Eesti vanglatööstuse saunaklubi Sellise nimetuse all reklaamitakse Stovemani saunakeriseid, mis valminud Jõhvis Viru vanglas Eestimaa vangide töökate meistrikäte all.

20

Mõningail hinnanguil on need täiesti võrreldavad soomlaste perefirma Harvia omadega, pealegi on kodumaiste hind soodsam.

Ingliskeelne stoveman tähendab otsetõlkes ahjumeest ehk meest, kes valmistab ahjusid. Täna müüakse Stovemani keriseid Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis.

Mis aga vanglatööstuse saunaklubisse puutub, siis seni puuduvad andmed, et nobedate näppudega vangid käiksid peale kerise kokkukeevitamist üheskoos leili viskamas ja õlut rüüpamas.

Viru vanglas on saun küll olemas, kuid see on mõeldud vangla töötajatele. Kadrina saunaklubi on seda ka ühe vähese vanglavälise organisatsioonina

külastanud, kui kompleks oli valmis, kuid veel vangidega asustamata.

Eiseni saunatarkus Kirikuõpetajale ja pärimuseuurijale Matthias Johann Eisenile (1857– 1934) on omistatud ütlus, et eestlastel on kolm püha paika: saun, hiis ja kirik. Kuigi mõte leiab palju tsiteerimist, pole uurijail senini õnnestunud selle täpset allikat tuvastada.

Emaüsk Üks väga oluline koht, turvalisim ja tähtsaim paik maailmas. Just emaüsas kogetuga on põhjendatud saunamõnude meeldimist. Kes siis ei ihkaks tagasi sellesse turvalisse, sooja ja niiskesse paika.

Enesepiitsutamine Saunakaugete rahvaste ainumas pähe tulev võrdlus saunatraditsiooni austavate rahvaste vihtlemiskombe kohta. Kui saunarahvas masseerib end viheldes ise ja tasuta, siis saunapelglikud rahvad lasevad ennast teistel masseerida, makstes selle eest hiiglama suuri summasid. Rikaste värk, mis seal tahta.

Eriline peapesuvahend Keskkonnasõbralikkust propageeriv veebisait Bioneer viis läbi seeria eksperimente, et katsetada eriliste peapesuvahendite toimimist. Nüüd võib kindlalt väita, et peapesuks sobivad lisaks seebile ja šampoonile kanamunad, leib, õlu, aga ka sidrun ja sooda.

Julge hundi rind olla rasvane!

Eukalüptilehe tõmmis Saunapoodidest ja tervisetoodete äridest võib leida kuivatatud eukalüptilehti, mis on ka saunas kasutamiseks igati tarvilikud ja hinnatud. Lehtedest tõmmise valmistamiseks tuleb võtta mõni peotäis või supilusikatäied lehti, valada nende peale võimalikult kuum vesi ja lasta tõmmata kuni pool tundi. Eks lõhn annab ise tunda, kui leotis on asine ja väge täis. Lehti võib Puust pesuvann. Joonistus.

Eesti Rahva Muuseum

21