VINE nr 8

58°

NR 8

Hele mineraalne joon läbi Euroopa

Grüner Veltliner – Chablis – Muscadet Õllerevolutsioon Eesti kodu-, mikro- ja väikepruulijad

Vein ja filosoofia Kas veini hindamine saab olla objektiivne?

Mina ja vein 50°

Kirjutab literaat Berk Vaher

Eesti vein 48°

Mida on uut 2014. aastal?

Nantes

Chablis

Viin

Monsieur Le Nez & Herr Schnabel Disainer Asko Künnapi veinikoomiks

Mekitud

70 veini

HIND 6 €

35°

1

4–29

36

48°

Helevalge mineraalne joon läbi Euroopa

Teemad

4

Grüner Veltliner – eestlasele suupärane Indrek Poolak

20

Chablis

36

Minu oma väikene revolutsioon

44

Eesti viinamarjavein aastal 2014

53

Monsieur Le Nez ja Herr Schnabel

Arne Pajula

Kaarel Mikkin

Karl-Kristjan Nigesen

Asko Künnapi veinikoomiks

Craft beers ehk käsitööõlled – keegi ei tea, kui palju neid Eestis on

NR 8

Mekkimised

12

Grüner Veltliner

24 33 38 40 42

Chablis ja Chablis 1er Cru

Kamptal, Kremstal, Wachau, Weinviertel, Niederösterreich, Burgenland, Viin

Muscadet Sèvre et Main sur lie Kerged õlled Kerekad õlled Viha(se)d õlled

3 4

Toimetaja veerg Grüner Veltliner – eestlasele suupärane Indrek Poolak

2

E

esti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse Eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest 1924. aastal. 1937 loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941. aastal.

Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal – lavastaja ja näitleja Andres Särevi nimeline Särevi Teatrituba. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon.

Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Mängutoosid ja -kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Väikese lisatasu eest saab neid nimelt ka kogu ilus kuulata!

Kuulamiselamusi pakuvad ajaloolised mehaanilised muusikainstrumendid

Tule ja naudi museaalset muusikat!

Müürivahe 12, Tallinn www.tmm.ee

T–L 10.00–18.00 644 2132

Veiniajakiri VINE / Estonian Wine Magazine VINE telefon / phone +372 551 7623, info@vine.ee, http://www.vine.ee Vastutav toimetaja / Executive Editor Tanel Eigi, tanel@vine.ee Toimetuskolleegium / Editorial Board Karl-Kristjan Nigesen, karl@vine.ee; Arne Pajula, arne@vine.ee Keeletoimetaja / Estonian language editor Marilin Look Kujundus / Design Tanel Eigi

10

Maitsmised Austria Grüner Veltliner – Kamptal, Kremstal, Wachau, Niederösterreich, Weinviertel, Burgenland ja Viin

16

Must kast – Weingut Loimer Tanel Eigi

20

Chablis Arne Pajula

26

Maitsmised

Chablis ja Chablis 1er Cru

30

Muscadet Sèvre et Maine

32 36 38

Tanel Eigi

Maitsmised Muscadet Sèvre et Maine sur lie

Minu oma väike revolutsioon Kaarel Mikkin

Maitsmised Käsitööõlled – kerged, kerekad ja viha(se)d

44

Eesti vein täna – Annemäe veini lugu vol. 2

50

Maitseasi

53

Monsieur Le Nez ja Herr Schnabel

54

Veinisilt kui tähelepanuärataja

56

Kevade (v)alguses valgega

58 60

Lühiuudised Kõik teed viivad Veronasse

62

Antinori veiniimpeerium

64

Väärisveinid inspireerivad ja õilistavad

Karl-Kristjan Nigesen Toivo Voit Asko Künnapi veinikoomiks

Dan Mikkin

Urvo Ugandi

Margit Kirsipuu

Tanel Eigi

Berk Vaher

Esikaas / Front cover Tanel Eigi Trükk / Printers Printbest Väljaandja / Publisher Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ, Paldiski mnt 26a, 11149 Tallinn, Estonia ISSN 1736-8219 (trükiversioon / print) ISSN 1736-8227 (veebiväljaanne / online) © Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ 2014

Tähelepanu! Väljaanne käsitleb alkoholiga seotud teemasid. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

TOIMETAJA VEERG

Tanel Eigi

VINE toimetaja

Helevalge mineraalne joon läbi Euroopa Maailm on täis erinevaid jooni. Oleme katnud maakera mõtteliste horisontaalsuunas triipudega, mida kutsume laiuskraadideks. Vanas Maailmas on VINE jaoks tähtsad latituudid vahemikus 30° kuni 50° põhjapikkust. Just sinna vahele jäävad veinikasvatuseks sobilikud alad, maad ja piirkonnad.

T

õsi, nagu selles VINE numbris näe­ me, tehakse aina edukamalt veini ka meie omal, 58. joonel. Selge on siiski see, et praegu sellest veel ter­ vet ajakirja ei saa, seega oleme võtnud peateemaks ühe teise juti. See jutt, hele ja mineraalne, on tõmmatud läbi Eu­ roopa ning kannab numbrit 48. Kriipsu peale jäävad ida poolt arvates nii Austria pealinn Viin ja teda ümbritsevad Grü­ ner Veltlineri (kirjutab Indrek Poolak) alad, kimmeriitsel pinnasel kasvavad Chardonnay marjad Chablis’s (lugu Arne Pajula sulest) Prantsusmaal kui ka Loire’i alamjooksul, Atlandi kaldail ookeani soolsusest mõjutatud Melon de Bour­ gogne veini­marjast valmistatud Musca­ det (Tanel Eigi lugu) veinid.

Seekord on ajakirjas vähe veini­ kirjeldusi, mis ei sisalda sõna „mine­ raalne”. Tõega, kummalisel kombel on

see mainumbri veine ühendav joon.

Mõistlikult me seda seletada ei oska ja kuna ei tahaks asjaolu selgitamiseks appi võtta ka eriti hämarat esoteerikat, nendimegi vaid fakti.

VINE ei esinda mingit kindlat välja­ kujunenud mõtteskeemi või -plat­vormi.

Avaldame nüüd ja edaspidigi tekste, mis võib-olla üks ühele meie endi või ka üldtunnustatud seisu­kohtadega kokku ei lange. Seekord kirjutab Toivo Voit mõtlemis­ainet pakkuva loo veini­ de degusteerimisest ja veinikirjelduste mõtte(tuse)st.

Kolm aastat tagasi avaldasime kurja loo, mis viibutas sõrme alkoholi väike­tootmist reguleeriva seadustiku teemal. Vaatame nüüd, millises olukorras on kohalikud viina­marjaveinitootjad praegu. Anne­mäe veini­talu peremehe Jaak Eensaluga teeb intervjuu Karl-Kristjan Nigesen.

Tuntud multitalent – luuletaja, disai­ ner, mängumeister ja kunst­joonistaja – Asko Künnap on ellu äratanud kaks antipoodist koomiksi­tegelast, snoo­ bist Monsieur Le Nez ja oluliselt maa­ lähedasema ellusuhtumisega Herr Schna­beli, kes hakkavad igas VINE numbris mõne veiniga seotud teema üle villast viskama.

Loomulikult ei maksa unustada, et oleme kinni püüdnud elusa literaadi Berk Vaheri, kes kirjutab meile oma si­ senemisest põnevasse veinimaailma.

Ja lõpuks, nagu teada, ei ela inimene ainult veinist. Kuigi oleme veiniajakiri, ei saa me eirata laiade rahva­hulkade huve – seekord võtsime ära proovida muljet avaldava rea kohalikke käsi­töönduslikke kesvamärgasid. Ühed neist on saadaval juba laiemalt, teised veel mitte nii väga.

Aga asi areneb.

Grüner Veltliner – austerlased ütlevad seda nii, nagu kirjutavad. Ei mingit saksa effi, see on eestlastele suupärane!

Kui humal on jumal – mis on IBU, IPA ja hop-head? Kas see on Kalamaja hipsterite släng?

Koomiksimeister Asko Künnap on ellu äratanud kaks veinisõbrast antipoodi – Monsieur Le Nez ja Herr Schnabeli.

4

34

53

3

GRÜNER VELTLINER

Indrek Poolak sommeljee

Grüner Veltliner – eestlasele suupärane Selleks et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama algusest ehk Austriast. Maailmas teatakse hästi selliseid Austriaga seostuvaid nimesid nagu Red Bull, Mozart, Schwarzenegger või Ischgl. Hoopis vähem aga selliseid nagu Grüner Veltliner, Roter Veltliner, Blaufränkisch või Zweigelt.

N

eed on viinamarjasordid, mis eestlasele on tunduvalt suukohasemad kui Chardonnay ja Merlot.

Need on viinamarjasordid, mis sobituvad meie rahvusliku köögiga palju paremini kui Tšiili Carménère või Lõuna-Aafrika Pinotage. Need on viinamarjasordid, mis rahvusvahelistel pimemaitsmistel jätvad enda seljataha pikki traditsioone ja Cru nimetusi esindavaid veine.

Idariigi (selline on Austria saksa­ keelse nime Österreich tõlge) kohalikest sortidest on kõige säravam pärl kindlasti Grüner Veltliner.

Peaaegu kolmandik kogu Austria ligi 46 000 hektarist on täis istutatud just seda marja. Selle, mis lõpuks pudelis meie lauale jõuab, võib tinglikult jaotada kolmeks. Grüner Veltlinerist saab suure­pärast vahuveini – harrastatakse nii klassikalist kui ka charmat’ meetodit. Ei tea,

kas innustust on saadud champagne meeletust nõudlusest, kuid viimasel kahel aastal on tootjatel keldrist üllatuslikult välja ilmunud 24–36kuuse pudeli­kääritusega Grünerid.

Need on siiski pigem erandlikud ja näitavad lihtsalt veinimeistrite katsetamis­soovi.

Valdav osa Austria vahuveinist valmib terastankides. Üldiseks trendiks on kerge, puuviljane ja lilleliste nüanssidega aroom ning maitse.

TŠEHHI AU

ON

DO

DO

ON

AU

ÜLEM-AUSTRIA

6

3

2

ALAM-AUSTRIA

1

SAKSAMAA

5

Linz

4

ALAM-AUSTRIA

SK

7

Viin

9 11

8

10

BURGENLAND

12

Salzburg

LI VORARLBERG

13

AUSTRIA

Innsbruck

STEIERMARK

14

SALZBURG TIROOL

Alpid

UNGARI 18

KÄRNTEN

ITAALIA Trento

15

17

TIROOL

ŠVEITS

16

Graz

Udine

Maribor Kranj

Celje

SI

HR

KAART: TANEL EIGI

4

CHABLIS

Arne Pajula VINE kolumnist

Chablis Tallinnast Tartusse sõites võiks veiniarmastaja veidi fantaseerida. Nimelt kui ta läheks Tallinna asemel hoopis Pariisist täpselt samas suunas ja täpselt sama kaugele, jõuaks ta kohta, mis on maailmas vähemalt sama tuntud kui Pariis. Täpselt 186 km kaugusel Pariisist asub Chablis.

A

jalukku kiigates näeme, et Chablis’ veiniaiad olid olemas juba roomlaste ajal.

Väärikaks veinikülaks sai koht aga veidral kombel tänu viikingitele ja pühakule, kelle auks peetakse mardipäeva. Viikingite röövretked ulatusid 9. sajandil mööda suuri jõgesid kaugele frankide sise­

maale ja kohalikud olid võimetud neile vastu seisma. Loire’i kallastel asuva Tours’i linna kirikuisad kartsid oma hõbenõude ja reliikviana säilitatavate püha Martini säilmete sattumist paganlike kõrilõikajate kätte.

Nii põgenesidki mungad esmalt Seine’i lisajõe Yonne’i kaldal asu-

HOLLAND

SUURBRITANNIA

SAKSAMAA LONDON

BELGIA Lille

LUX Reims

Strasbourg

PARIIS

LI

Vogeesid (Massif de Vosges)

AUSTRIA

Orléans Chablis

Dijon

ŠVEITS

Angers

Nantes

Juura mäed (Massif du Jura)

Lyon

ITAALIA

Prantsuse Alpid / Alpes Occidentales Bordeaux

Keskmassiiv (Massif Central)

Toulouse

Püreneed

HISPAANIA

Marseille

KORSIKA

KAART: TANEL EIGI

20

vasse Auxerre’i linna ning asusid sealsesse St. Germaine’i kloostrisse.

Kuid ka sealne olukord ei tundunud reliikvia jaoks piisavalt turvaline.

Kuningas Charles Paljaspea annetas põgenenud munkadele ohutumaks pelgupaigaks Chablis’ küla koos sealse kloostriga, mis asus viikingilaevade jaoks liialt väikese jõekese, Serein’i kaldal.

12. sajandil muutus munkade seas üha populaarsemaks benediktiinidest hargnenud tsistertslaste ordu, mille aated nägid ette lunastuse leidmist füüsilise tööga. Eriti hinnatud oli põllutöö ning jumalale kindlasti kõige meele­pärasem – viinamarjakasvatus ja veini valmistamine. Kuna liikumine sai alguse Dijoni lähistel, asuti kogu Burgundias innuga rajama veini­ aedu seni kasutamatult seisnud viljatutel kivistel nõlvadel.

Tänu munkade tööle sündisid kogu Burgundias kuulsad veiniaiad, mis Chablis’s on nüüdisajal tunnustatud kui AOC Chablis Grand Cru. Need kaitstud päritolunimetusega väärikad ja kallid veinireliikviad jätame seekord siiski kõrvale. Kahjuks tuleks eestlastel nende maitsmiseks esmalt viikingite käest Sigtuna väravad ära tuua või vähemalt soome seppade juures Kalevipoega teha.

Alustuseks oli munkadel veini­ aedu vaid 22 ha, kuid head veini asusid tegema ka tavainimesed ning

EESTI VIINAMARJAVEIN

Karl Kristjan Nigesen 44

ajakiri Estraveller

Eesti vein täna – Annemäe veini lugu vol. 2 Sellest on juba mõnda aega, kui me VINE teises numbris Eesti veinitaluniku Jaak Eensalu tegemisi vaatlesime. Toona oli just valmis saanud esimene päris eestimaine viinamarjavein. Esimene mitte küll pretsedendina, aga varem polnud keegi suutnud teha veini, mille valmimise protsess oleks ligilähedaseltki sarnanenud sellega, mida kohtame veinimaades. 2009. aasta marjadest tehtud jook osutus maitsmisel vägagi lubavaks ja näis, et kodumaine viinamarjavein võib saada reaalsuseks kujul, kus selle olemasolu ei tekita kohalikus veinisõbras piiritut piinlikkustunnet. Vaatame, mis sai edasi.

2010.

aasta oleks pidanud olema Annemäe talus murranguline: saaki andvaid viinapuid oli piisavalt, et veinimeister oma oskusi edasi lihvida saaks. Aga... Viinamäge tabas haigus – ebajahukaste. Jaak oli selle hetkeni lootnud, et tolle risk Eestis väga suur ei ole. Pilt istanduses oli nukker. Polnud lõpuni selge, kas viina­puud üldse ellugi jäävad, või kui, siis kaua võtab aega taastumine.

Lisaks olid 2010. aastal õhus suured ootused seaduse­muudatusele, mis võimaldanuks veini reaalselt müüa.

Tolle hetkeni sai veini valmistada kuni 4000-liitrises koguses, et seda siis oma „turismitalus” külalistele kohapeal pakkuda. Jaak unistas omavalmistatud korralikust veinist, mis oleks saadaval Eesti parimates restoranides.

Seaduserindel läks esialgu kõik kenasti. Rahandusministeerium andis heakskiidu. Vein on ju alkohol, alkohol on aktsiisikaup ja nõnda on tollel ministeeriumil siinkohal tähtis sõna kaasa öelda. Kõik kor-

ras? Üllatuslikult lasi teine reformi­ erakondlik ministeerium – sotsiaalministeerium – seadusemuudatuse põhja. Tolle sekkumise motiivid jäävad ilmselt lõpuni mõne osava lobisti ja mõjutatuks osutunud poliitiku teada. Igatahes oli olukord kurb, viinamägi varemetes ja riigi valmidus lubada põllumajanduses üht uut väljundit mitte just väga suur.

Peale Jaagu (kes oli toona era­ sektori ainus arvestatav viinamarjakasvataja) vajasid sobilikku seadusruumi ka entusiastid, kes soovisid saada väikesteks põneva sortimendiga õlletootjateks. Seadusloome tegevus ja väiketootjate huvirühma surve jätkus, lõpuks oli enamik toonasest valitsuskoalitsioonist (IRL ja mõistlikud reformierakondlased) väikeettevõtjatele võimaluse andmise poolt.

Nagu te kindlasti märganud olete ja nagu ka siit ajakirjanumbrist loete, on nüüdseks seadusega kõik korras. Ka Annemäe talu viinamarja­ kasvatus ja veinitööstus edeneb.

Tegelikult oli möödunud aasta üle mitme selline, mille kohta Jaak võis öelda a good year ja nii mõnegi külje pealt. Eelnenud oli mitu masenda-

V

L 58

iviko kasutab nüüdsest Eesti enim müüdud ja eksporditud kvaliteet­ viina Viru Valge valmistamisel ainult kodumaist teravilja, lisaks asetab pudelile kleebise „Eesti teraviljast”. Esi­ mene Viru Valge kodumaise teravilja tar­ nija on AS Tartu Mill.

Nõudmised Viru Valge tootmiseks sobiva piirituse kvaliteedile ületavad tugevalt Euroopa Liidus kehtestatud nõudeid põllu­majandusliku päritoluga toidu­piiritusele. Eestis võrsunud viljast valmistab Viru Valgele piirituse Lätis Ma­ dona piirkonna Biodegviela SIA piirituse­ tehas. Livikole vajalikes kogustes garan­ teeritud kvaliteediga piiritust ei õnnestu kahjuks Eesti piiritusetootjalt tarnida.

Nüüdsest viib Viru Valge Eesti tera­ vilja juba 24 riiki üle maailma. Viru ­Valge ekspordi­turud on Soome, ­Venemaa, Jaapan, Hiina, Tai, India, Bahrein, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, ­Holland, Portugal, Prantsusmaa, Ühend­ kuningriik, Gibraltar, Austria, Bulgaaria, ­Gruusia, Türgi, Usbekistan, Aserbaidžaan ja ­Austraalia.

Viru Valge tootmiseks sobiv piiritus peab olema metanoolist ja estritest täiesti vaba, aldehüüde tohib olla viis korda vä­ hem kui ELi nõuetes sätestatud, puskari­ õlisid alla poole ELi standardis lubatust.

Liviko alustas üleminekut Eesti tera­ viljast Viru Valge tootmisele 2013. aasta oktoobris ja nüüdseks on protsess lõpuni jõudnud. Ka praegu poodides müüdav ilma Eesti teravilja kleebiseta Viru Valge viin on suure tõenäosusega valmistatud juba Eestis kasvanud viljast.

A

prilli keskel Olümpia hotelli Olympic Casinos toimunud Eesti kõigi aegade suurima osavõtjate arvuga kokteilimeistrite individuaal­ võistluse teemaks oli „Suvi Saaremaal”.

Võistluse korraldas Altia Eesti seoses sooviga leida uuele Saaremaa Vodka vaarikamaitselisele viinale põnevaid ning ehedaid suvise Saaremaa meki­ ga kokteile. Eesti parimate kokteili­ meistrite võistlusest võtsid osa rekordi­ liselt 47 baarmenit.

Võistluse võitis Olympic Casino baari­daam Krista Meri oma Saaremaa vaarikatest inspireeritud kokteiliga „Mo(o) sui mamm”. Parima noor­ baarmeni tiitli sai Sigrid Sarv kokteili­ klubist Bibabo, kolmanda koha saavu­ tas Marge Mänd (restorani Cru) ja teise koha Marten Musta (Klubi Teater).

Võistluskokteile hindas kompetentne saarlastest ja Saaremaa austajatest koos­ nev žürii: restorani Dominic peakokk Allar Oeselg, sommeljee Marko Mägi, Saare­ maa Vodka brändijuht Kätlin Holm, Eesti parim sommeljee Kristjan Markii, som­ meljee Kaire Hallismaa, EBA liige ja Altia Eesti esindaja Aime Lõpp ning mitme­ kordne ­Eesti meister ja EBA liige Helger Aava.

Kokteile hinnati järgmiste kriteeriumi­ de järgi: sobitumine võistluse teemasse „Suvi Saaremaal”, kokteili aroom, Saare­ maa Vaarika maitse esiletulek, kokteili vä­ limus ning presenteerimine.

Foto: Külli Tedre/Altia Eesti

einiimportöör Liviko tõi turule korraliku magnumi mõõtudes sortimendi, kus ligi 40 poole­ teiseliitrise toote hulgas leidub nii vahu­- kui ka rahulikke veine, nii hoid­ miseks kui ka kohe tarbimiseks. Neid võib leida nii parematest poodidest kui ka restoranidest.

Tavaliselt tähendab suurem mõõt ka paremat hinda, kuid see pole nõnda enamiku suurte pudelite puhul. Miks?

Nad lihtsalt pudeldatakse käsitsi. Sood­ samad on ainult lihtsamad veinid, mille pudeldamine toimub tööstuslikult – pudeldamise liinidel.

Milleks on siis kallim – magnum­ pudel – hea? Esmalt, vein areneb ühtla­ semalt, aeglasemalt, sest pudelisuu on sama mõõtu kui tavalisel veinipudelil.

Seega, väga hea mõõt veini säilitami­ seks. Kui oled veini hoidnud 10+ aas­ tat ja tekib soov seda maitsta, on kahe peale tavapudel suurepärane, kuid kü­ lalistele pakkumiseks veidi väike. Mag­ num lahendab olukorra suurepäraselt.

Ka serveerimisel on see tavapudelist kordades atraktiivsem. Veel suurem mõõt – jeroboam (3 l) – on aga palju keerukam serveerida. Kui seltskonnas on üle nelja inimese ja söögikäigu juur­ de tarvitatakse üle ühe klaasi, on taas mõistlikum avada magnum: vähem tööd, atraktiivsem pudel ja enamasti ka parem vein.

Siit soovitus: tahad veini koguda – soeta magnum-formaat; soovid suu­ remale seltskonnale muljet avaldada – ava magnum!

V

M

ida teha, kui janu lõpeb otsa, kuid avatud vein jääb poolikuks ning on liiga maitsev ja väär­ tuslik, et kraanikaussi kummutada? VINE teab – vaakumkork võimaldab lihtsa vaevaga eemaldada pudelist liigse õhu­ hapniku; eriti jahedates oludes säilib see­ sugune poolik pudel vaevata nädala jagu.

Mainitud vaakumkorke on VINE kasu­ tanud juba ligi kümme aastat – kui varem oli tegu lihtsate tumehallist kummist ven­ tiilidega, mille kaudu õhk pudelist välja pumbati ning mille toimimise tõhususest selget ettekujutust ei olnud, siis praegu­ sed vaakumkorgid on täiustatud nii disai­ ni kui ka toimimisprintsiibiga. Vastavalt pudeli tühjaksolemise määrale on vaja pumbata kas vähem või rohkem, kuid va­ rem ei võinud eales teada, kui palju on paras. Nüüd teavitavad korgid sobiliku vaakumi tekkimisel pumpajat iseloomuli­ ku plõksatusega.

Maaletooja: www.vacuvin.ee

eebruari lõpus Vilniuses toimu­ nud Bacardi Legacy kokteilivõist­ luse Baltimaade finaalis tuli esi­ kohale Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni koolitus­keskuse juhi Angelika Larkina kokteil „Under the clouds”. Võidukokteil tagas autorile pääsu Bacardi maailma­ meistrivõistluste finaali, mis tänavu toi­ mub maikuus Moskvas.

Kokteilivõistlusel osalesid Eesti, Läti ja Leedu baarmenid. Igast riigist oli esinda­ tud kolm parimat, kes selgitati välja ko­ halike Bacardy Legacy kokteilivõistluste käigus. Igal osalejal oli finaalis kümme minutit aega enda inspiratsiooni tutvus­ tamiseks ning kokteili valmistamiseks ja esitlemiseks. Bacardi Legacy eripära on see, et kolm kuud enne võistlust hakka­ vad osalejad omaloodud kokteili avalikku­ sele tutvustama. Žüriisse kuulusid võistluse ellukutsuja David Cordoba, kes on ka Bacardi Global Brand Ambassador, 2012. aasta Bacardi Legacy ülemaailmse kokteilivõistluse võit­ ja Shingo Gokan ja Bacardi saadik Bel­ giast – Frank Symons.

I

taalia suursaatkonna patronaaži all korraldavad Italian Trade Connec­ tions ja Italian Trade Consulting koostöös ajakirjaga VINE 20. mail 2014 Meriton Conference & Spa hotellis ürituse „Selezione Italia Baltic”, mille raames toimuvad töötoad ja B2B-koh­ tumised, et tuua Eesti turule üha enam kvaliteetseid Itaalia veine ja toidu­ aineid.

Esimest korda Eestis toimuv „Se­ lezione Italia Baltic” on siin piirkonnas üks aasta tähtsamaid veini- ja toidu­ aineüritusi, kus Itaalia ettevõtetel on võimalus kohtuda Eesti ning teiste Balti riikide maaletoojatega, aga ka

59

A

prilli lõpus toimunud Eesti pa­ rima toiduaine konkursil tun­ nistati parimaks alkohoolseks joogiks ja kuldmärgi vääriliseks Liviko kvaliteetliköör Vana Tallinn Signature.

Uue likööri valmistamiseks kulub enam kui kuu (32 päeva) ning tulemuseks on eksklusiivne kvaliteetklassi jook, mis on väga hea vastuvõtu saanud nii Eestis kui ka välisturgudel.

Vana Tallinn Signature on klassika­ lise Vana Tallinna likööri edasiarendus.

Selles sisalduv kvaliteetrumm on asen­ datud ehtsa Prantsuse konjakiga. Joogi maitses ja aroomis on tunda karamellist buketti tsitrustest, vürtsidest ja konja­ kist.

Esimese partii müügiedu tekitas tu­ rule tühimiku ning magusasõbrad pidid kannatlikult uue partii valmimist oota­ ma. Tallinna vanalinna motiiviga 500 ml kandilisse karahvinpudelisse käsitsi villi­ tud Vana Tallinn Signature on saadaval eksklusiivses kinkekarbis.

veini­asjatundjate, ajakirjanike ja arvamus­ liidritega. Töötoas osaleb kokku 17 ette­ võtet Itaalia eri piirkondadest. Kohapeal on võimalik osta soodushinnaga VINE kaheksandat numbrit!

PROGRAMM 10.00–14.30 B2B-kohtumised itaalia ette­­võtete ja kohalike maaletoojate vahel 14.30–17.30 vaba sissepääs aja­ kirjanikele, sommeljeedele ja teistele veini­asjatundjatele.

17.30 Ürituse lõpp

ITAALIA NURGAKE

Margit Kirsipuu 60

ajakirjanik

Kõik teed viivad Veronasse Peteglia veinimajas käib vilgas askeldamine. Veinimeistrist perepoeg Marco Podere (32) sätib kastidesse varasemate aastakäikude parimaid näiteid ja eelmise aasta vast kleebitud siltidega pudeleid. Kohvrisse rändavad veel trükisoojad reklaammaterjalid ning rõõmsailmeline Fiat suundubki Toscana Castel del Piano külast Verona poole.

V

einitootjate aastasündmus Vinitaly toimub 46. korda ning on aastatega paisunud sedavõrd suureks, et käib Veronal ilmselgelt üle jõu.

Maanteed on ummikus, hotellid viimseni broneeritud ja restoranid ülerahvastatud. Linn aga aastaeelarves tähtsat rolli etendavat messikorraldust loovutada ei kavatse.

Kõigist piirkondadest saabuvad suurte veinikonsortsiumide esindajad. Nende luksuslike disainilahendustega messibokside kõrval tuleb väikestel veinimajadel oma toodangu esitlemisel tublisti pingutada.

Podere veiniperekonna kaks generatsiooni.

„Väiketootjad peavad kvaliteediga silma paistma, et mitte suurtööstuste varju jääda,” on Marco veendunud ja kinnitab, et Vinitalyl on kindlasti vaja kohal olla.

Maja, kus kõik on mahe ja ökoloogiline Miniatuurseid veinivillasid koos koduse majutusega kohtab Toscanas igal pool, sest talupoeglikust piirkonnast on saanud trendipaik ja puhkajad eelistavad veini­valmistaja elustiilist osa saada kasvõi kaudselt.

Peteglia veinimaja oma saja­hektarise viinamarjaistanduse ja mäenõl-

val paikneva 1500 oliivi­puuga on piirkonna ettevõtmiste ehe näide.

Ambitsioone ja potentsiaali on selle maja seinte vahel ohtralt.

Poderede perepoeg ja veini­ meister Marco räägib oma kavatsusest lähiümbrusest maad uute viina­ marjaaedade rajamiseks juurde osta. „Majanduslangus Itaalias on tuntav ja maad soodsalt müügis,” väidab Marco ja lisab, et peale maa on vaja juurde ka tootmishooneid.

Podered on ettevõttes rakkes iga päev. Peteglia omanik InnocentiSerego ja vanem poeg Manuele talitavad varahommikust perefirma Vaade Peteglia villast.

Antinori veiniimpeerium

T

ähtis on Antinori veinimaja ka prae­ gu, pea kuus aastat hiljem, kui nen­ de veini­impeerium on õitsvamal järjel kui eales varem – rääkimata kodu­ ses Chianti Classicos ja muudes Toscana nurkades (lõuna pool Montepulcianos ja Montal­cinos ning edela pool Bolgheris) tehtavast, valmistatakse veine ka Umbrias, Piemontes ja kaugel lõunas Apuulias.

Villa Antinori Rosso Toscana IGT 2010 Meeldiv igapäevavein, mis sisaldab sõltu­ valt aastast 50–-60% Sangioveset ning li­ sandina Cabernet Sauvignoni, Merlot’d ja Syrah’d. Väga positiivne üllatus. Üllatus oli see ka ilmselt Wine Spectatori toimetajate jaoks, kes andsid veinile suisa 92 punkti.

Aroomis ohtrad punased ja mustad mar­ jad, mõnus tammevanill. Hape, marjasus ja

Vallutused pole piirdunud vaid Itaalia­ ga – kand on maha saadud Ameerikamaal Napa ja Columbia Valleys, Tšiilis Maipo orus ning lähematest maadest endistes sotsialismi­leeri riikides Ungaris ja Rumee­ nias, samuti väikesaarel Maltal.

Kenal jürikuisel päeval oli allakirjutanul võimalus saada osa ühest selle aasta veini­ alasest tippsündmusest – Dunker Estonia eestvedamisel toimus Antinori peretütre Allegra meistriklass, kus tutvustati läbi­ lõiget Antinori Itaalia veinimajades tehta­ vatest veinidest, ja neid tehakse pea kõiki­ dest nooblitest sortidest alates Nebbiolost kuni Sangiovese ja Aglianiconi, internatsio­ naalsematest marjadest rääkimata.

Kes suurelt ette võtab, võib ka suurelt õnnestuda, samas on oht mitte olla edu­ kas igas žanris. Seetõttu ei saa kindlasti kinnitada kõikide veinistiilide ühtset hea­ dust – tekkisid oma lemmikud ja teised, mitte nii südamelähedased veinid. Vaataks neid pisut lähemalt.

tanniin heas balansis.

NV Montenisa Brut Franciacorta DOC Franciacorta, Itaalia klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinide lipulaev, annab juba oma valmistamise viisi tõttu korraliku kvaliteedigarantii. Värvilt õlgkollane, aroo­ mis heledaid puuvilju, õuna ja virsikut. Jõu­ line, rustikaalne stiil.

Castello della Sala San Giovanni Orvieto Superiore DOC 2012 Helekollane. Aroom meeldivalt mineraal­ ne, aimub küdooniat, kollast õuna, leedri­ õisi. Maitses tunda „õiget” Orvieto nüanssi – tugevalt üle keskmise hea Orvieto.

Tormaresca Trentangeli Castel de Monte Rosso DOC Aglianicot oleme harjunud pidama Campa­ nia staar-viinamarjaks. Seekordne vein on aga pärit kuumast Apuuliast. Ilmselt seetõttu ei leia nina päris õigeid Aglianico nüansse, samas on vein igati korralik. Aroom on soe, suisa tuline; keskmaitses magusad marjad.

Vein on üsna tanniinne, kuid siiski tasakaalus.

La Braccesca Vino Nobile di Montepulciano DOCG 2010 Kauaaegse Vino Nobile armastajana on mul ilmselt välja kujunenud teatav ette­kujutus „päris” Vino Nobilest. Prugnolo Gentile (sealne nimi Sangiovesele), Mammolo ja Colorino on minu vaatevinklist see õige kompott. Antinori aga kasutab ära noobi­ le valmistamise reeglites antud vabadusi – kahte viimast marja sealt ei leia, Sangio­ vesele paariliseks on kümnes osa Merlot’d.

Aroomis põldmari, šokolaad, must ploom, mis kanduvad üle ka maitsesse.

Väga modernne stiil. Mahlane ja korralik.

Marchesi Antinori Chianti Classico Riserva DOCG 2010 Koduväljakul Chianti Classicos on Antinori ületamatu. Aroomis hõrgud punased kir­ sid, elegantne vaadinüanss. Maitse mõnus ja järelmekk kestev. Kümnendik Cabernet’d ei suuda veinile midagi paha teha.

Tignanello Toscana IGT 2010 Üks Toscana ikoonveine. Toonilt kena ru­ biin, pisut sumune. Aroomis mustad mar­

FOTO: TANEL EIGI

62

Mitte asjata ei võtnud Kalev Kesküla VINE esimeses numbris oma loos „Vanade toskaanlaste uued maitsed” (vt: www.vine.ee/?mid=79&id=298) pikemalt jutuks Antinori veinimaja. Ilmselt asus see Kalevi hinnangute skaalal üsna ülakorrusel ja oli talle tähtis.

Allegra Antinori masterclass’i läbi viimas. jad, külluslikus marjamaitses aimub pisut alkoholi. Antagu veinile nii kümme aastat aega ja paradiis on saabunud.

Pian delle Vigne Brunello di Montalcino DOCG 2008 Olen seda meelt, et reeglid olgu karmid, siis ei teki kiusatust koduseid marju muuga so­ dima hakata. Brunello määrustik just selline ongi – 100% Sangioveset ja ei miskit muud.

Toonilt üllatavalt küps, tellisekarva.

Aroomis kuivatatud kirsid, kannikesed.

Maitse on samuti küps, kuiv ja pika järel­ maitsega. Üllatav on vaid see, et sellise küpsuse juures on vein vaid kuus aastat vana, mis Brunello puhul peaks tähendama alles veinibeebit.

Tenuta Guado al Tasso Il Bruciato Bolgheri DOC Rosso 2012 Legendaarse Sassicaia naaber Bolgheris.

Vein sisaldab 60% CSi, 30% Merlot’d ja 10% Syrah’d. Värvilt purpurne, visuaalsel vaatlusel väga noor. Aroomis rohelisi noo­ te, avanedes marjasust ja vanilli. Maitse mahlane, marjamagus – mustikad ja põld­ mari. Kõva potentsiaaliga.

Prunotto Barbaresco DOCG 2010 Olen kuulnud, et mõistlikud inimesed joo­ vadki Piemonte veinidest Barbarescot. See Nebbiolost tehtud Barolo noorem vend on Antinoril tõeline õnnestumine. Vein on kirgas, hele ja küpse nüansiga punane.

Aroomis punased marjad. Maitse on küps ja elegantne, väga hea happega.

Tanel Eigi, VINE toimetaja