NO89 Nikolai Nossov Totu Kuul Instseneering Peeter Volkonski Kontseptsioon Tiit Ojasoo Lavastajad Tiit Ojasoo, Kaspar Jancis Muusika Kaspar Jancis Osades Risto Kübar või Kaspar Jancis Kristjan Sarv Andres Mähar Gert Raudsep Rasmus Kaljujärv Jaak Prints Mirtel Pohla Inga Salurand Sergo Vares Esietendus Tallinnas 5. veebruaril 2007 GILD Bankersi ruumides -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Ohhoo, isand Ubu. Tere!Miks siis teie, vana töllmokk, end jälle välja olete ajanud? Eks see kuradi Totu, jobu ja kretiin. Mis see tähendab: See on sinine planeet, see on maa! Ainult lallalalalaaa. Ta mõjub ühelt poolt lihtsalt veidrikuna, pealegi säärasena, kes rakendatakse peatselt labaseks tarbimisobjektiks. Mäletate, kuidas Sulio tõi kohale telekaamerad? Kas algas teaduslik arutelu, majanduslik analüüs hiidtaimnete seemnetest, Totu anarhistlike vaadete heade ja veade kaalumine? Sittagi. Me nägime tegelikult taas reklaamipausi teiste reklaamipauside vahele. Te ütlesite, et “ta mõjub ühelt poolt lihtsalt veidrikuna”. Mis oleks see teine pool? Johhajolla, see on ju ilmselge! Totu on küll pealtnäha kapitalistliku süsteemi vastu, aga tegelikult just tänu temale teab ka süsteem ise, mis ta siis tegelikult on. Muide, see pole sugugi juhuslik, et Murring kohe alguses toob lagedale oma klassifitseerimislabori: kapitali jaoks on esmatähtis teha kindlaks iga inimese võimekus ning funktsioon kapitalismi tootlikus süsteemis. Pole ju imestada, et võimalusi on ainult kaks: kas ta ei kuulu süsteemi (mis on tõde) või ta on üks selle süsteemi silmapaistvamaid esindajaid, ülimalt rahaahne suurvaras (mis on kapitali ja Murringu soovunelm). Lõpuks polegi neil kahel aga erilist vahet. Ja niipea, kui Murring mõistis, et Totu näol on tegemist süsteemivälise inimesega ehk kellegiga, kes ei pea miskiks tehingupõhist korraldust ning keeldub olemast tootlik, sulges ta Totu vanglasse teiste omasuguste sekka. Seega pole mitte õilis Totu koos ilgete vangidega, vaid nad kõik jagavad teatud ühiseid väärtuseid: nad keelduvad olemast tootlikud, jätkusuutlikud, perspektiivikad. Just. Ja pangem tähele, millest Soku kõneleb, kui ta kirjeldab ülirikaste meelelahutusi. Kas te mõtlete jutte sellest, kuidas rikkad lihtsalt niisama lõbu pärast mööblit lõhuvad? Just, ma ju ütlesin seda! Kujutage ette: neile pakub naudingut mitte tootmine, vaid toodete hävitamine! Kas te olete kuulnud potlachidest, Põhja-Ameerika indiaanlaste hävitamispidudest? Terve suguharu tuleb kord aastas merekaldale ning hävitab aasta jooksul kogutud omandit. Täpselt samamoodi käituvad oma naudinguotsingutes ka kõige kapitalistlikumad kõigi kapitalistlikemade seas: nad hävitavad vara. Ent oletagem, et Totu ideed siiski levivad- käest kätte, suust suhu. Terve mõistusega inimene peaks ju koheselt mõistma, et Totu teadmised hiidtaimede seemnetest teevad maailma paremaks ning ühise otsustuse tulemusena peaks ju seemned ära toodama ning maailm ümber korraldatama? Kuna seemnete vajajaid on rohkem kui Totu vaenlasi, siis peaks kõik kenasti minema, kas pole?
TOTUkava.indd 1
13.04.2007, 19:24:02
Vaadake, mu noor sõber. Oletagem tõepoolest, et kommunikatsioonis toimub otsustav nihe ning kontrollitud Kriffeli ajakirjanduse asemel saavad inimesed edaspidi oma teabe suust suhu ning ka usaldavad seda uusi kanaleid pidi tulevat teavet rohkem. Oletagem nõnda, kuigi olgu kohe öeldud, et seda ei juhtu kunagi. Kuid mängigem mõttega, tõepoolest. Niisiis: inimesed on saanud teada, et seemned on olemas, nad usuvad seda teadet ning... Kolm punkti. Mida nad siis teevad? Ehitavad raketi ja toovad seemned ära? Te olete ikka eriline turvas! Kuidas nad raketi ehitavad? Nagu Totu ütles: koos, solidaarselt, ühiselt, tasu nõudmata. See on seni olnud võimalik ainult kahes kohas: Lillekülas ning Jehoova tunnistajate juures. Kõik. On vaja mingit ühendavat religioosset ideoloogiat: kommunismi või Jehoovat. Ka parlamentaarne demokraatia on ammu kapitaliseerunud. Kas te ei mäleta, mida Kalmare rääkis Suurest Pläramendist? Otsused on kontrollitud. Seega: Totu niiütelda positiivne programm... Totu positiivne programm ongi olla pidevalt ja alati võõras. Ta peab olema kapitalismi jaoks niiütleda palk silmas, pind perses, süda südametuses. Ta peab olema alati naiivne küsimuste esitaja – uskuge, see on miski, mis ajab kapitali kõige rohkem närvi. Esitada küsimusi siiralt, otse iseendast – seda ei oska isegi Murring kuidagi lahterdada, sahtlisse panna. Tõsi, sääraseks jääda on Totul väga raske. Väga, väga raske. Ega’s midagi, isand Ubu. Te olite inforikas ja labane nagu alati. Olge siis tubli ja hoidke süda avali! Jajah. Ent ikkagi. Kas teie oskate öelda, mida see tähendab: See on sinine planeet. See on maa! Mis siin rõõmustada? Miks Totu rõõmustab? Arusaamatu.
TOTUkava.indd 2
13.04.2007, 19:24:02
Raha mõjutab inimeste käitumist Minnesota ülikooli teadlaste kinnitusel mõjutab raha inimeste käitumist ja motivatsioone nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Inimesed, kelle elu keskmesse tõuseb raha ja kes soovivad seda aina rohkem juurde teenida, muutuvad kaaskodanike suhtes vähem altruistlikumaks, vähem sõbralikumaks ja suheldes ettevaatlikumaks, kirjutab LiveScience.com. “Mündil on kaks külge ja see kehtib ka inimeste suhtumises rahasse,” ütles uuringu juht Kathleen Vohs. Vohs jätkas, et isegi lihtne raha nägemine ja sellele pidevalt mõtlemine muudab inimese motivatsioone ja käitumist. “Inimesed tõstavad raha fookusesse, on valmis selle nimel rohkem tööd tegema ja pingutama, kuid samas muutuvad oma inimsuhetes tundekülmaks ja kõike rahasse ümberarvestavaks,” lisas uurija. Uuring koosnes üheksast eksperimendist. Katsealused jagati kahte gruppi, esimesele anti ülesanne tõsta fookusesse raha, teisele grupil soovitati mitte rahale mõelda. Lisaks viidi katsealuste peal läbi mitmeid teste, kus nad pidid vastama vastavalt nende ette püstitatud ülesandele, mõelda rahale ja mitte mõelda rahale. Näiteks mängiti Monopoli, vesteldi raha teemadel ja osa nendest pandi istuma arvuti taha, kus ekraanisäästjal oli raha pilt. Katsealused pidid täitma ka ühe ülesande, kuid neil polnud aimugi, et sellega uuriti nende reageeringuid raha suhtes. Ülesande käigus pidid nad lahendama probleemi, mis nõudis kelleltki abi palumist. Tulemused näitasid, et raha küljes rippuvad inimesed kutsusid alles viimases hädas abi, kuna kartsid, et peavad selle eest maksma. Katsealune istus laboratooriumis ja sisenes väidetav “üliõpilane”- katse läbiviija, kes palus ennast aidata. Üliõpilane selgitas, et ta vajab oma andmebaasi korrastamisel abi ja see võtab aega ainult viis minutit. “Mõned katsealustest ei aidanud üldse. Kontrollgrupi vabatahtlikud aitasid keskmiselt 42,5 minutit ja raha fookusesse tõstnud grupi liikmed 25 minutit,” ütles uurimuse juht Kathleen Vohs. Teises katses jalutas juhuslikult valitud inimene läbi ruumi, kus katsealune täitis mingit paberit. Esimese ülesandeks oli mitu pliiatsit “kogemata” maha pillata. Tulemused näitasid, et rahale suunatud katsealused polnud nii altid pliiatsite üleskorjamisel kui kontrollgrupi liikmed. Tulemused näitasid, et pidevalt rahale mõtlevad inimesed olid iseseisvamad ja ei küsinud just eriti tihti abi. Samas olles enesekesksemad ei soovinudki nad suhelda ega uusi suhteid luua. “Raha annab enesekindlust juurde ja see on aspekt, miks inimesed peavad seda nii heaks kui ka halvaks. Ühiskonna arenedes võeti kasutusele raha, mis võimaldas osta väljaspool kodumajapidamist toodetud asju ja teenuseid. See omakorda andis raha omanikule oma ülejäänud pereliikmete ees eelise,” sõnas uurija. Ta jätkas, et sellisel viisil kasvas individualism ja vähenes kogukonnasisene koostöö. Vohs selgitas, et see mõjutab ka tänapäeval inimeste suhtumist rahasse ja selle eest saadavasse. Ilmunud ajalehes Postimees 19. novembril 2006
-------------------------
NO88 ΓΕΠ. Garjatsie estonskie parnii. Esietendus 16.mail kell 19.00 Teatris NO99 Etendused 18., 24.,25.,26.,29.,30.,31.mail kell 19.00. ------------------------Viimased kümme etendust sel suvel! Teater NO91 “Kuningas Ubu” Haapsalu Kiltsi lennuväljal 28.juuni -15.juuli. Piletid eelmüügis.
TOTUkava.indd 3
13.04.2007, 19:24:03