NO89 Nikolai Nossov Totu Kuul Instseneering Peeter Volkonski Kontseptsioon Tiit Ojasoo Lavastajad Tiit Ojasoo, Kaspar Jancis Muusika Kaspar Jancis Osades Risto Kübar või Kaspar Jancis Kristjan Sarv Andres Mähar Gert Raudsep Rasmus Kaljujärv Jaak Prints Mirtel Pohla Inga Salurand Sergo Vares Esietendus Tallinnas 5. veebruaril 2007 GILD Bankersi ruumides -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Ohhoo, isand Ubu. Tere!Miks siis teie, vana töllmokk, end jälle välja olete ajanud? Eks see kuradi Totu, jobu ja kretiin. Mis see tähendab: See on sinine planeet, see on maa! Ainult lallalalalaaa. Ta mõjub ühelt poolt lihtsalt veidrikuna, pealegi säärasena, kes rakendatakse peatselt labaseks tarbimisobjektiks. Mäletate, kuidas Sulio tõi kohale telekaamerad? Kas algas teaduslik arutelu, majanduslik analüüs hiidtaimnete seemnetest, Totu anarhistlike vaadete heade ja veade kaalumine? Sittagi. Me nägime tegelikult taas reklaamipausi teiste reklaamipauside vahele. Te ütlesite, et “ta mõjub ühelt poolt lihtsalt veidrikuna”. Mis oleks see teine pool? Johhajolla, see on ju ilmselge! Totu on küll pealtnäha kapitalistliku süsteemi vastu, aga tegelikult just tänu temale teab ka süsteem ise, mis ta siis tegelikult on. Muide, see pole sugugi juhuslik, et Murring kohe alguses toob lagedale oma klassifitseerimislabori: kapitali jaoks on esmatähtis teha kindlaks iga inimese võimekus ning funktsioon kapitalismi tootlikus süsteemis. Pole ju imestada, et võimalusi on ainult kaks: kas ta ei kuulu süsteemi (mis on tõde) või ta on üks selle süsteemi silmapaistvamaid esindajaid, ülimalt rahaahne suurvaras (mis on kapitali ja Murringu soovunelm). Lõpuks polegi neil kahel aga erilist vahet. Ja niipea, kui Murring mõistis, et Totu näol on tegemist süsteemivälise inimesega ehk kellegiga, kes ei pea miskiks tehingupõhist korraldust ning keeldub olemast tootlik, sulges ta Totu vanglasse teiste omasuguste sekka. Seega pole mitte õilis Totu koos ilgete vangidega, vaid nad kõik jagavad teatud ühiseid väärtuseid: nad keelduvad olemast tootlikud, jätkusuutlikud, perspektiivikad. Just. Ja pangem tähele, millest Soku kõneleb, kui ta kirjeldab ülirikaste meelelahutusi. Kas te mõtlete jutte sellest, kuidas rikkad lihtsalt niisama lõbu pärast mööblit lõhuvad? Just, ma ju ütlesin seda! Kujutage ette: neile pakub naudingut mitte tootmine, vaid toodete hävitamine! Kas te olete kuulnud potlachidest, Põhja-Ameerika indiaanlaste hävitamispidudest? Terve suguharu tuleb kord aastas merekaldale ning hävitab aasta jooksul kogutud omandit. Täpselt samamoodi käituvad oma naudinguotsingutes ka kõige kapitalistlikumad kõigi kapitalistlikemade seas: nad hävitavad vara. Ent oletagem, et Totu ideed siiski levivad- käest kätte, suust suhu. Terve mõistusega inimene peaks ju koheselt mõistma, et Totu teadmised hiidtaimede seemnetest teevad maailma paremaks ning ühise otsustuse tulemusena peaks ju seemned ära toodama ning maailm ümber korraldatama? Kuna seemnete vajajaid on rohkem kui Totu vaenlasi, siis peaks kõik kenasti minema, kas pole?
TOTUkava.indd 1
13.04.2007, 19:24:02