NO99 kavavoldik aprill-mai 2017

Kevadel maailmaga ei lepita aprill-mai 2017

NO36 Unistajad Ulfsak

ESIETENDUS!

“Tere! Meil on majas muret tuntud, et kas viimastel päevadel päevasel ajal toimunud võrdlemisi valjud proovid jätkuvad veel pikalt? Mõistame, et proovid on vajalikud, kuid ehk leiaksime kompromissi nagu me ikka seda varem teinud oleme.

Kaitseministeerium.”

“Unistajad” tungib tänase maailma limbosse. Intensiivne osadus maailmaga ja soov sellest eemalduda, kohustus muuta ümbritsevat ning tahe eralduda mägionni, võimetus olla siiras, võimetus olla irooniline. Ainus võimalus maailmaga suhestumisel on mäng, sadistlikud ja julmad, erootilised ja õrnad mängud teise inimese ning iseendaga. Ja kui mängust enam ei piisa, tehakse nii nagu muistses India filmis: käivitatakse kitarr, lüüakse vastu trummi ja lastakse mikrofoni kõik, mis südamel.

Referentsideks Bernardo Bertolucci film “The Dreamers” ja Jean Cocteau raamat “Les Enfants Terribles”.

Etendus algab kell 21!

Lavastaja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen Kostüümikunstnik ja joonistused Kärt Hammer Dramaturg Eero Epner Laval ja muusika Jakob Juhkam, Jörgen Liik, Rea Lest, Simeoni Sundja Esietendus 8. aprillil Etendused 11/12/13/20/21/22 aprillil ja 24/25/26/27 mail

ESIETENDUS!

NO35 Lauri Lagle uus lavastus Me ärkame igal hommikul sooviga saada teada midagi uut. Me toome postkastist ajalehe, avame interneti, loeme sõnumeid, ja juba päeva esimese pooltunniga on meieni jõudnud rohkem infot kui meie vanavanemateni poole aastaga. Ja ometi ei ole me midagi teada saanud. Plahvatuslikke avastusi tehti teaduses viimati aastakümneid tagasi. Psühholoogid ütlevad, et inimese käitumise uurimises seistakse samas kohas, kus 60 aastat tagasi. Me ei tea eriti midagi. Aga me tahame teada. Me väga tahame.

Selle nimel on mõned meie seast valmis taluma rutiini ning eemalduma ühiskonnast. Nad kolivad hiiglaslikku tühjusesse ja pühendavad nagu mungad kogu oma järelejäänud elu teadasaamisele. Neid ümbritsevad ainult tähed, uni ja – teised samasugused.

Lavastaja Lauri Lagle Helid Hendrik Kaljujärv Kunstnikud Kamilla Kase, Allan Appelberg Dramaturg Eero Epner Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv Esietendus 6. mail Etendused 8/9/17/18/19 mail

VIIMASED ETENDUSED

NO45 Kodumaa karjed Prints

Kunagi ütles üks meie näitlejatest: ebaõnnestunud lavastus on ajast maas, hea lavastus on hetkes, väga hea lavastus on tulevikus. “Kodumaa karjed” on ajast maas. Ta kaevab üles hüüded, tunded, mõtted, karjatused, väited, veendumused ja rõõmud, mis on kõlanud minevikus – viimase 25 aasta jooksul.

Ta ei muuda mitte midagi, isegi komakohad on neis kohtades, kus nad olid 20 aastat tagasi. Kuid aeg liigub spiraalselt. See, kus me olime toona, on ka see, kus me oleme täna – ja kus me oleme ilmselt ka tulevikus.

Jaak Printsi tour de force toob vaatajateni need poolteist miljonit inimest, kes on viimastel aastakümnetel unistanud, kahetsenud, lootnud, pettunud, naernud, kurvastanud.

Vahel küsitakse, kas me oleme midagi lavastuses muutnud, päevakohastanud. Ei ole. Lavastus on sama. Aga me oleme ise endiselt need poolteist miljonit.

Laval Jaak Prints Töörühm Eero Epner, Kaarel Oja, Hendrik Kaljujärv Etendus kestab üks tund ja 25 minutit, ilma vaheajata Etendused 5. aprillil Endla teatris Pärnus, 10/19 aprillil kodusaalis, 11/12 mail Eesti Rahvamuuseumis Tartus ning viimased etendused 24/25/26 mail kodusaalis.

VIIMASED ETENDUSED

NO38 Punane õhupall Kampus/Keevallik

Lavastus täiskasvanutele ja lastele. Aga mida see tähendab?

Nii sageli öeldakse, et mõni lavastus sobib kõigile, kõik leiavad sellega ühisosa hoolimata vanusest, soost või kogumispensioni suurusest. Mis on see punkt, kus erinevad vaatajad kohtuvad?

See punkt on fantaasia. Ettekujutusvõime. “Punane õhupall” loob visuaalselt lummava maailma, kus atmosfääri loob ühelt poolt näitlejate rütm, tähelepanu ja poeetilisus, teiselt poolt lavastaja ning kunstniku otsus jutustada lugu ilma sõnadeta ja ainult piltidega.

“Punane õhupall” on lugu mehest, kes pole aastaid sattunud väljaspoole oma 20 ruutmeetrit. Seal on turvaline ja mugav, isegi tolm asub samas kohas, kus alati. Kuid siis juhtub midagi erakordset. Mees on sunnitud lahkuma oma kinnisvarakuningriigist ning sattuma õue. Miski pole siin tavaline. Miski pole siin tuttav. Elamist tuleb alustada nullist.

Lavastaja Mart Kampus Kunstnik Liina Keevallik Helilooja Jakob Juhkam Stsenaarium Eero Epner Laval Erki Laur ja Mari Abel (mõlemad Von Krahli Teater) Etendus kestab üks tund, ilma vaheajata.

Etendused 12/13 aprill kell 12.00 ja viimased etendused 23. mail kell 12.00 ning kell 18.00.

VIIMASED ETENDUSED

NO53 Kadunud sõbra juhtum Ulfsak/Eelmaa

Piraadid ratsutavad veel viimast korda narratiivi hubasesse paati ja hakkavad seda mõlemast servast kõigutama. Pöörane ja nägemuslik sürreaalne vaatemäng sõprusest, sellest inimtsivilisatsiooni kauneimast õiest. Kaevu põhjast, maa alt, inimese sügavaimatest kaevandustest proovivad viis ekspeditsiooni liiget leida teemanti, mis valgustaks veidikenegi meie armastusest väsinud hingi.

Ajastul, mil kõik muutub üha nunnumaks ning isegi ajalehed kutsuvad üles üksteist hoidma ja armastama, laseb “Kadunud sõbra juhtum” kuuldavale raevuka fanfaariheli. Lõpp orsotole ja kallidele! Käes on aeg kukutada valitsev kord, heisata must lipp ning seista käsikäes koos kaevurite ja teiste sõpradega uue müsteeriumi koidikul!

Lavastaja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) Tekst Taavi Eelmaa (Von Krahli Teater) Kunstnik Kairi Mändla Muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv Dramaturg Eero Epner Laval Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Gert Raudsep ja Mirtel Pohla ning Lauri Lagle (külalistena) Etendus kestab kaks tundi, ilma vaheajata.

Viimased etendused 30/31 mail.

VÄRSKE

NO37 NOДвенадцать Blok/Pepelyayev/Illarionov

1917. aasta oktoober oli ärev kuu. Terve Venemaa hõõgus nagu palavikus. Tänavad moondusid fantasmides, inimesed käitusid irratsionaalselt, loomad ulgusid oma aedikutes ning ajastu väänles erinevates modifikatsioonides. Neil päevil kirjutabki kuulus Vene poeet Aleksandr Blok oma poeemi “Kaksteist”.

See on kirglik manifest armastusest ja revolutsioonist, nägemustest ja tungidest. Vägivalla ja võimu asemel igatseb Blok uue maailma poole, kus valitseksid inimeste vahel teistsugused seadused kui täna.

Sasha Pepelyayevi lavastus on ohtrate visuaalsete kujunditega vaatemäng rühmadest ning nende dünaamikast. Pepelyayev nimetab oma teatrit “kineetiliseks teatriks”, see tähendab pidevat liikumist ja liikumisest sündivaid olukordi.

Tekst Aleksandr Blok Tõlge Johannes Semper, Kalju Kangur, Laur Kaunissaare Lavastaja ja kunstnik Sasha Pepelyayev Kostüümikunstnik Sergei Illarionov Dramaturg Laur Kaunissaare Laval Johan Elm, Kirill Havanski, Ingmar Jõela, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarčius, Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Markus Truup, Joosep Uus (kõik EMTA Lavakunstikooli 28. lend) Lavastus kestab kolm tundi, ühe vaheajaga Etendused 17/18 aprillil ja 11/12/13 mail.

NO33 Revolutsioon Semper/Ojasoo Nüüd üles, keda needus rõhub, Nälg, orjus ikkes hoiavad, Keeb mässul rind ja võitlus lõhub Me orjakütked, ahelad!

Me vägivalla hävitame, Uus, parem ilm on meie püüd, Uus ilm, kus võidul ülendame Neid, keda orjus rõhub nüüd.

Refrään: Viimse võitluse Maale Lahing otsustav toob, Internatsionale Meil uueks ilma loob. /”Internatsionaal”. Sõnad Eugène Pottier, tõlge Hans Rooskaja (Pöögelmann)/ Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Esietendus augustis 2017

Mis on teater?

Eero Epner Kinomehaaniku õudusunenägu Kinomehaaniku õudusunenägu on selline: üks lind satub kinosaali, leiab valgusjoa, lendab seda mööda, põrkab vastu ekraani, kus näidatakse aeda, päikeseloojangut ja kahte armunut.

Päris veri, päris soolikad voolavad mööda puutüve kujutist alla.

“See ei kõlba kuhugi,” karjub publik.

“Ega me seda ei tulnud vaatama.”

(Brian Patten, tõlkinud Carolina Pihelgas) Sellele küsimusele ei saa vastata. Sellele küsimusele ei tohi vastata. Teater võib olla kõike. Nagu võib olla kõike luule, inimene ja sipelgas. Teater ei pea meenutama mitte midagi – kõige vähem meie ettekujutusi maailmast. “Ma olen ainult iseenda sarnane! Nii Looja enda olemist tunnistas,” nagu kirjutas Juhan Liiv, mees, kes ennast teatri nimel paljaks kooris. Teater ei pea kopeerima meie moraalseid ootuseid, ta ei pea olema vahendiks meie poliitilise või eetilise sõnumi edastamiseks, teater ei pea olema kuulekas suksu meie ennasttäis vankri ees, vedama tuima näoga meie soovi publikule midagi öelda. Seda öelnuna tuleb aga ühtlasi öelda: kui teater soovib, võib ta seda kõike siiski teha.

Ikka ja jälle vupsab tagareast üles kellegi valvas sõrm, tõuseb kellegi murelik kere, avaneb kellegi tähelepanelik suu, ning sealt hakkavad kostma laused nagu “Teater ei tohiks…” või “Teater ei või” või “Teatri roll ei ole…” Lausete lõppe pole võimalik kuulda, enne lööb kirikutornis kell, hakkavad undama vabrikuviled, vibreerima iPhone, päriselu tungib sisse ja ei taha midagi kuulda sellest, mida teater võib või ei või. Keda huvitab aastal 2017, mida teater ei tohi teha? Kas kurb leiab lohutust, kui ta teab, et teater ei tohi enam olla poliitiline, hingeline,

ajakirjanduslik, psühholoogiline, sotsiaalne, ignorantne?

Miks ei tohi teater olla ignorantne? Kes keelab tal olemast ajakirjanduslik? Miks arvab tagareas istuv teatrivalvur, et tema käes on õigus nimetada teatri piire? Ükski astronoom ei keela galaktikatel laienemast, ükski botaanik ei keela tekkimast uutel liikidel, ükski poeet ei takista sündimast uutel sõnadel. Alles hiljuti teatati uute pilveliikide avastamisest. Ja ometi on ikka ja jälle lugeda usinate teatritsensorite arvamusi, et üht või teist liiki teater “ei ole päriselt see”, ei ole olemuslikult, ontoloogiliselt, ta ei ole tehtud hästi või halvasti, vaid teda ei tohiks lihtsalt olemas olla.

Mida nad unustavad? Nad unustavad, et teater ei ole meie leiutis. Meie ei tulnud geniaalse mõtte peale luua säärane kunstivorm nagu teater. Need, kellel sähvatas, on juba ammu surnud, tuhandete aastate vanusesse mulda vajunud, aga vaevalt oli neis isekust luua midagi, mida ei tohiks tulevikus tõlgendada miljonis erinevas suunas. Teater oli olemas enne meid ja on olemas pärast meid ning me võime küll rakendada teatrit oma sotsiaalse prestiiži tõstmiseks, võime nautida teatripreemiaid ja püsisissetulekut, renomeed ja populaarsust, mõnusat proovigraafikut ja poole vinnaga antud etendusi, teha seda, millest teatri leiutajad poleks osanud undki näha, kuid isegi selles oleme alles algajad. “I just went skiing with a bad bitch / I spent 20,000 on a jacket,” ütleb Future. Tõsine kuulsus, feim ja moraalne mõju on ühel Atlanta räpparil, mitte meil, teatraalidel. Kanye Westil on maailma kohta rohkem ja olulisemat öelda kui ühel keskmisel teatrilavastusel – ning ometi jätkub aeg-ajalt kellelgi ülbust rääkida “tõelisest teatrist” või teatrist kui kohast, mis on viimane autentsete väärtuste pelgupaik. Tühjagi. Teater mandub, mandub laiskuse, mugavuse ning eneseimetluse all, mandub äriprojektiks, mandub argpüksluseks või kambakaks, mandub üleolevuseks, ülbuseks ja domineerimiseks, mandub ohutuks armsuseks, millekski kodustatud opossumi laadseks. Kodustatud opossum on tore – ta ei riiva kunagi kellegi huvi, maitset, veendumusi või sisemist terviklikkust. Silitad kodustatud opossumit, ja ongi nagu tuju veidike parem, käed on puhtad ja terved, elu läheb edasi, nagu ei teakski me midagi.

Ükski kunstivaldkond ei küsi nii palju enda “tõelise” moraalse loomuse järele kui teater. Luule, skulptuur, arhitektuur – nad pulseerivad, elavad, liiguvad kümnetes suundades korraga, ning keegi ei tule selle peale, et suruda näiteks arhitektuur tagasi sinna, mis on “õige arhitektuur”. Aga teater sellest ei pääse. Miks?

Võib-olla on see elavast kontaktist. Olles elavate inimestega ühes ruumis, tundub meile terve rida asju “liigsed”. Kui me oma elutoas kedagi verega ei pillu, miks teeme seda teatris?

Kui me tänaval ühegi inimese tundeid ei haava, miks esitame teatris kujundeid, mis võivad kedagi riivata? Kui me viisakate idaeurooplastena ei karista võõraid inimesi oma fantaasiate tumedusega, siis miks teeme seda teatris?

Sest teatris võib seda teha. Teater ei ole elutuba. Teater ei ole tänav. Teater on elav kontakt ja just seetõttu on siin kõik lubatud. See on aus, vaataja teab seda, et 19 euro eest siseneb ta ruumi, kus temaga võib juhtuda kõike, isegi hingelisi vapustusi. Või oleks ausam istuda popkorniga kinos ja nautida, kuidas õudsed läbielamised juhtuvad kellegi kolmandaga kinoekraanil? Teater võib kiskuda meid puruks, sest miks ta ei võiks. Teater võib olla ebamugav, sest miks ta ei võiks. Teater võib hingeldada meile kõrva, istuda meie sülle, kiskuda meie südant, sest ta tavaliselt ei tee seda. Tavaliselt ei tee keegi seda. Kui vaataja astub teatrisse eeldusega, et tema õhtutualett ja hing väljuvad sealt kriimudeta, siis on keegi talle valetanud.

Ilmselt teater, kes muu valetab enda kohta nii palju kui teater.

Teater on vaatajale öelnud, et lõhna võib täna julgelt panna, sest pärast etendust on võimalik broneerida endale lauake lähikonna restoranis ja nautida seltskonda. Teater on eelmäng, seltskond on real stuff. Tulge ja nautige mind, teatrit, nautige seda minu teflonistmetel, kuhu miski külge ei jää, nautige seda turvalist keskkonda, kus ükski juuksekarv kunagi kellegi peast ei lange, kus näitlejad on oma lõualuud arendanud sellisesse vormi, et iga sõna on nauditav, nauditav, nauditav. Tulge.

Midagi halba ei juhtu. Midagi ei juhtu.

Teater võib kõike. Ja tänasel päeval võiks ta seda rohkem teada kui kunagi varem. Ajastul, mis nunnutab ja kallistab, suudleb ja musitab, paitab ja hoiab, võib teater olla koht, kus säärast patroneerimist ja infantiilsust ei ole. Ajastul, mil ei lubata enam katkiseid hingi, kõik tahetakse mätsida ühtmoodi harmooniliseks plömmiks, kõik lepitatakse, lohutatakse ja pannakse taas lootma, kõik on turvaline ja armas (kujutage ette, et teatri leiutajatele oleks keegi kunagi öelnud, et kunagi hakatakse nende poolt loodu kohta ütlema “armas”), võib teater olla midagi muud. Inimesed võivad siin karjuda – ja mitte leida lahendust. Nad võivad unistada – ja nende unistused ei pruugi täituda. Nad võivad loota – kuid asjata. Nad võivad nõuda, karjuda, paluda – kuid neid ei kuulda. Teater võib olla koht, kus miski pole enam armas ega ilus, valgus moondub varjudeks, tuled kustuvad, kostub vaid kähin nurgast, kus teatrikooli lõpetanud noor inimene on jooksnud peaga vastu seina. Teater võib olla koht, kus haavadele ei kleebita peale armastuse plaastrit, seda lämmatavat ja mammalikku teipi, mis lukustab ka kõige tänamatuma suu (sest ka tänamatud on viisakad inimesed), vaid haavad võivad siin ka veritseda ja jäädagi veritsema. Ei maksa sulgeda kannataja suud, ei maksa suudelda tummaks kurva karjet, nagu ei maksa ka korralekutsuvalt köhatada, kui keegi suurest õnnest püksid alla laseb. Püksid on ahel me kehade küljes, laskem nad alla.

Teater võib olla tänasel päeval koht, kus kõigega ei lepita. Kus ei kuuletuta ajastu harmooniale. Kõigil on õigus elada ja olla tema ise, see on muutunud tänase päeva aksioomiks ning see on ilus aksioom, mis saab selle vastu olla. Aga võib-olla ei pea teater olema ainult koht, kus sel taas kõlada lastakse. Teater võib olla ka koht, kus lakutakse tolmu või võetakse tagumikust välja sinimustvalge või pannakse vaataja ennast ebamugavalt tundma, sest kas see on mugavus, mida teater peab vaatajale pakkuma? Teater võiks olla koht, kus hakkab taas tuksuma kõigi muude südamete kõrval ka üks tume, irratsionaalne, sürreaalne süda, millel pole veel ühtegi žanri ega kaubamärki küljes. Irratsionaalne poeetika – jah, seda võiks teater täna olla, kuna sotsiaalset konjunktuuri ja kingitusi riigipeale juba on. Teater võiks olla koht, kus lisaks positiivsetele uudistele

antakse teada ka negatiivsetest. Teater ei pea olema Facebooki käepikendus, rõõmus ja soe ruupor, ninnadi ja nännadi, ühest laigist teiseni. Teater võiks provotseerida ja ägestuda, olla ebaõiglane ning süüdimatu, lõhkuda ja mitte tagasi kokku panna, sest ükski vaataja ei ole nii idiootne, et ta peaks pärast poolteisetunnist teatriõhtut minema esimese Uberiga hullumajja, sest ei suuda enam tavaellu sulanduda.

Teater ei pea tooma vaatajateni ainult rõõmusõnumeid ja ilu, seda tehakse juba niigi, külluslikult, barokselt, lämmatavalt.

Teater võiks tekitada ka häireid ja koledust, püherdada poris ja mitte näha tähti, olla tumedas aines ning kaevandada seal lõputult. Teater ei pea tegelema ka ainult lavalolijate enesepühitsemisega, oma profiilipiltide kolmemõõtmeliseks muutmisega, sest teater ei ole koht, kus koguda laike, tunnustust, meeldivust, poolehoidu, populaarsust, preemiaid, positiivset kriitikat, tähelepanu, soojust, kuumust, sõprust, kallistusi, musisid, kummardusi, tänu, käesurumisi, embusi, ajakirjade esikaasi, ajalehtede meelespäid, positiivseid nekrolooge.

Teater võib olla kõike. Sest elu on kõike.

Piletite ostmine Teater NO99 pileteid on võimalik osta meie kassast ja meie kodulehelt - aadressil www.no99.ee.

Otse piletiostule viivad alalehed “Kava” ja “Piletid” ja iga lavastuse leht. Ennast kasutajaks registreerides ehk NO99 Sõbrana sisse logides kehtivad piletitele soodushinnad!

E-mail – Teater NO99 listiteated See on kõige kiirem viis meie uudistega kursis olemiseks ja mugavaim võimalus parimate pakkumiste saamiseks. Liitu teatri mailinglistiga www.no99.ee alamlehel “Piletid”.

Facebook - www.facebook.com/TeaterNO99/ Facebookis jagame kõige kiiremaid uudiseid ja levitame muidu head.

Twitter – www.twitter.com/TeaterNO99 Twitteri lühisõnumitega saadame jälgijatele uute artiklite linke ja edastame muud huvitavat NO99 kohta ja mis netis silma jääb.

Instagram - teaterno99 Instagramis jagame oma hetki ja uudiseid piltidena.

Need räägivad ehk veel rohkem.

Teater NO99 internetis - www.no99.ee

Mängukava pani kokku Eero Epner.

Fotod lavastusest “NO36 Unistajad”. Fotode autor Virge Viertek

Jazz NO99 Jazzklubi tegutseb juba üle kümne aasta. Igal reede õhtul kell 21.00 esinevad meie jazzklubi laval erinevad muusikud, nii noored kui vanemad esinejad Eestist ja välismaalt.

Eelmüügist maksab täispilet 7€, sooduspilet 5€. Kohapeal on täispilet 10€, sooduspilet 7€. Eelmüük lõpeb kontserdi päeval kell 15.00. Sooduspiletid kehtivad (üli)õpilastele, õpetajatele, pensionäridele, Jazz Pesulad kliendikaardi omanikele, Eesti Jazzliidu liikmetele ning samal õhtul NO99 Teatrit külastanutele.

Meie restoran ja baar on avatud E-N 12-23 ja R-L 12-24. Köök on avatud kuni tund enne baari sulgemist. Lauda saab ette tellida kaetult või katmata kohvik@no99.ee ja 6605051.

Aprill R 07/04 21:00 Rebecca Kontus R 14/04 21:00 Hedvig Hanson „Vaikse aja ilu”

Piletiinfo Kassa 6605051 E-N 12-23 ja R-L 12-24 Pileteid saab osta kassast ja kodulehelt www.no99.ee.

Pileti hind 19 €, sooduspilet 15 € (õpilased, üliõpilased, õpetajad, pensionärid), toetajapilet 25 €. Kodulehel kasutajaks registreerides piletitele soodushinnad!

NB! Tund enne etenduse algust vabade kohtade olemasolul tudengitele, õpilastele, õpetajatele, päästetöötajatele, pensionäridele pilet 5€!

Müügil hooajapassid. Soodushinnad terve hooaja etendustele!

Täpsemalt loe kodulehelt.

NO99 kassas on müügil kinkekaardid (38 €).

Broneeritud piletite väljaostmine hiljemalt üks nädal enne ja kollektiivtellimuste puhul kaks nädalat enne etendust. Pileteid tagasi ei osteta.

Parkla (maja taga, sissesõit Kentmanni tänavalt) avatud argipäeviti alates 17:30 kuni restorani sulgemiseni, laupäeviti alates 12st kuni restorani sulgemiseni. Parkla on meie külalistele tasuta. Auto parkimine maja ees on tasuline (südalinna tsoon).

Rattaparkla asub maja ees ja vestibüülis.

NB! Kollektiividele − uus!

Kollektiividel on võimalik lisaks ühiskülastusele tellida eraldi sissejuhatus etendusse teatri dramaturgilt. Samuti on võimalik tellida loeng kaasaegsest teatrist ja kultuurist.

Sissejuhatused ja loengud on ühiskülastuse korral tasuta.

Teater ja restoran Teatri restoran on avatud enne ja pärast etendust. Võimalik broneerida kohad ning kohtuda sõprade-tuttavatega, vestelda teatrist ja elust, vaielda ja debateerida, ning süüa väga head toitu. Menüü teatri kodulehel.

“See on maagiline koht. Seal on alati tunne, et kohe hakkab konfette laest alla sadama.” (Meelis Oidsalu)

NB! English visitors Dear guests. If you are interested in our shows please contact piletid@no99.ee. We can usually offer translation (in various languages) for our shows. Also our dramaturges are ready to make you a short introduction to the theatre and to the performance (in English, German, French, Russian and Polish).

Please note that several our shows are with almost no words − “Filth” (Kõnts), “El Dorado: The Clowns` Raid of Destruction” (El Dorado: klounide hävitusretk) and “The Red Balloon” (Punane õhupall).

Please visit our English web site www.no99.ee/en for more information.

The ticket office and restaurant are open from Monday to Thursday 12am to 11pm and from Friday to Saturday 12am to 12pm. You can always book a table at our restaurant by contacting us at kohvik@no99.ee or 660 5051.

Tickets are also available on our website www.no99.ee.

Ticket prices are 19 € and 15 €.

The phone number of our ticket office is 660 5051.

Aprill K 05/04 19:00 NO45 Kodumaa karjed Külalisetendus Endla teatris (Pärnu) L 08/04 21:00 NO36 Unistajad Esietendus!

E 10/04 19:00 NO45 Kodumaa karjed T 11/04 21:00 NO36 Unistajad K 12/04 12:00! NO38 Punane õhupall K 12/04 21:00 NO36 Unistajad N 13/04 12:00! NO38 Punane õhupall N 13/04 21:00 NO36 Unistajad E 17/04 19:00 NO37 NOДвенадцать T 18/04 19:00 NO37 NOДвенадцать K 19/04 19:00 NO45 Kodumaa karjed N 20/04 21:00 NO36 Unistajad R 21/04 21:00 NO36 Unistajad L 22/04 21:00 NO36 Unistajad

Mai L 06/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus Esietendus!

E 08/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus T 09/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus N 11/05 19:00 NO37 NOДвенадцать N 11/05 19:00 NO45 Kodumaa karjed Külalisetendus ERMis (Tartu) R 12/05 19:00 NO37 NOДвенадцать R 12/05 19:00 NO45 Kodumaa karjed Külalisetendus ERMis (Tartu) L 13/05 19:00 NO37 NOДвенадцать E 15/05 19:00 ASK kontsert (Mart Soo/Andres Noormets/Taavi Kerikmäe) K 17/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus N 18/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus R 19/05 19:00 NO35 Lauri Lagle uus lavastus T 23/05 12:00! NO38 Punane õhupall Viimaseid kordi!

T 23/05 18:00! NO38 Punane õhupall Viimaseid kordi!

K 24/05 19:00 NO45 Kodumaa karjed Viimaseid kordi!

K 24/05 21:00! NO36 Unistajad N 25/05 19:00 NO45 Kodumaa karjed Eelviimane etendus!

N 25/05 21:00! NO36 Unistajad R 26/05 19:00 NO45 Kodumaa karjed Viimane etendus!

R 26/05 21:00! NO36 Unistajad L 27/05 21:00! NO36 Unistajad T 30/05 19:00 NO53 Kadunud sõbra juhtum Eelviimane etendus!

K 31/05 19:00 NO53 Kadunud sõbra juhtum Viimane etendus!