Ăœkskord me kohtume niikuinii jaanuar-veebruar 2015
UUS LAVASTUS
NO46 Savisaar Muusikal Eplik/Juhkam/Semper/Ojasoo Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar! Savisaar!
Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Muusika Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam Laval Marika Vaarik, Rea Lest, Helena Pruuli, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja, Jörgen Liik, Ragnar Uustal, Jarmo Reha, külalistena Liina Vahtrik ja Raivo E. Tamm ning Noorte Segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin).
NO45 Kodumaa karjed su peas Prints
UUS LAVASTUS
Laval on üks näitleja. Ja koos temaga 24 viimast aastat. Jaak Prints kannab ette ja elab läbi viimase 24 aasta jooksul avalikus ruumis kõlanud tekstid. Kõned. Spordikommentaarid. Telereportaažid. Kohtuotsused. Lugejakirjad. Isegi komakohad pole neis tekstides välja mõeldud. Kõik on nii, nagu need kunagi on kõlanud. Ja ometi pole enam miski nii. Jaak Printsi soololavastus on emotsionaalne kokkuvõte häältest, mis kõlavad nüüdisaegse Eesti inimese peas. See on skisofreeniline Eesti. Korraga kõlavad sõim ja joovastumine. Karjatused ja hüüded. Rõõm ja kurbus. Head kuulajad Eestis, Erika närvid pidasid vastu! Soovin teile Kadriorust usku, jõudu tööle ja õnnerikast uut aastat! У нас нету работы, у нас нету ни хуя здесь. Plats puhtaks! Müüa väikseid ohutuid gaasipüstoleid enesekaitseks. Bonnie Tyler käis Tartus vannis! Laval Jaak Prints Töörühm Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja, Eero Epner Koostöös Arvamusfestivaliga Esietendus 21. veebruaril. NB! Ainult kümme korda! Etendused 23/25/26/27/28 veebruaril. Enne 26. veebruari etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.
NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi Semper „Tüdruk, kes otsis oma vendi“ räägib elust, ilust ja surmahirmust - loomulikult! - mis kõigis inimestes pesitseb. See on lugu sellest, et ei elu ega ilu ees ole inimesed võrdsed, osad lihtsalt on ilusad ja teised mitte. Ja hetkes, mis meid ühendab, oleme niisama ebavõrdsed oma järelejäänud päevade arvus, täitmatajäänud unistustes, salajas soovitud soovide suuruses. Aga ilusat asja ihaleb igaüks. Lapski teab, et ilu on absoluutne. Ilusa lähedal olla on parem kui koleda lähedal, ilus olla on parem, kui kole olla, ilusad pildid on paremad kui koledad pildid. Kuid iluga kohtudes võib ka haiget saada. Mis juhtub inimesega, kes sellele absoluudile liiga lähedale satub? Ene-Liis Semperi lavastus räägib perekonnast, kes ilu ootamatus läheduses veel viimast korda õide puhkeb. Enne kui saabub pimedus. Autor ja lavastaja Ene-Liis Semper Helilooja ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam Laval Marika Vaarik, Eva Klemets, Rea Lest, Jörgen Liik ja Raivo E. Tamm (külalisena) Etendus kestab üks tund ja 35 minutit, ilma vaheajata. NB! Lavastus on alla 16-aastastele mittesoovitatav. Etendused 6/7 jaanuaril. Enne 6. jaanuari etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.
NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud Traat/Nastavševs Elulugudes on midagi olemuslikult poeetilist. „Harala elulood“ on proosaluuletused, mida Mats Traat on kirjutanud üle poole sajandi. Nad on uskumatud, traagilised, absurdsed, liigutavad. Epitaafid inimestele Haralast - väljamõeldud paigast kuskil Eestis. Igaüks neist ühe elu kokkuvõte mõnekümnes sekundis, mõnes meeldejäävas kujundis, mis on välja puhastatud igapäevaelust. Neid elusid on sadu, lood põimuvad, nad kasvavad kokku ja moodustavad millegi, mis hakkab elama oma elu. Just argipoeetika oli see, mis lavastajat Traadis enim paelus. Vladislavs Nastavševs (1978) on Läti uue põlvkonna olulisim lavastaja. Ta on õppinud Peterburis ja Londonis ning lavastanud Lätis, Venemaal, Suurbritannias ja Austraalias. Enim tähelepanu on pälvinud tema tööd Riia Uues Teatris ja Moskvas Gogoli Keskuses, kus ta on lavastanud Buninit, Euripidest ja Fassbinderit. Äsja pälvis Vladislavs Nastavševsi Riia Uues Teatris etendunud „Meritsi ja maitsi“ Läti parima suure lava lavastuse tiitli. Lavastaja-kunstnik Vladislavs Nastavševs Laval Marika Vaarik, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater). Etendus kestab üks tund ja 30 minutit, ilma vaheajata. NB! Laval suitsetatakse, on sügislehti ja lehetolmu ning kostuvad valjud helid. Etendused 9/10/12 jaanuaril. Enne 12. jaanuari etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.
NO53 Kadunud sõbra juhtum Eelmaa/Ulfsak On lavastusi, mis on peenmehaanika etalonid. On lavastusi, kus sa ei saa aru, mida nad teevad, aga sa tunned, kuidas su põsele voolab soe pisar, ei teagi, miks. On lavastusi, mis on kerged nagu Pavlova kook või Vermeeri valgus. On lavastusi, mille energia on käega katsutav. On lavastusi, mis päästavad maailma, vähemalt püüavad. On lavastusi, mida on meeldiv vaadata pärast klaasikest. On lavastusi, kus aeg jääb seisma, kus teda pole olemas. On lavastusi, kus sa tunned näitlejatest õhkuvat rõõmu lõhna. On lavastusi, mille järel sa ei tea, mis planeedil sa oled. Ja on lavastusi, mis on nagu unenägu, nii nagu seda on „Kadunud sõbra juhtum“. See lavastus järgib fantasmagooria iseäralikke reegleid, on sama suurejooneline, ootamatu ja hõrk. Ja Taavi Eelmaa teksti šeikspiirilikul keelel on tihedus ja kujundivõimsus, mida Eesti lavadel harva kohtab. Aga eelkõige – see lavastus on näitlejate tulevärk teatraalsuse kõigis registrites. Lavastaja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) Dramaturg Taavi Eelmaa (Von Krahli Teater) Kunstnik Kairi Mändla Muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv Laval Marika Vaarik, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ning külalistena Mirtel Pohla ja Lauri Lagle Etendus kestab kaks tundi, ilma vaheajata. Etendused 14/15 jaanuaril. Enne 15. jaanuari etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.
NO51 Mu naine vihastas Ojasoo/Semper Sa mäletad pilte. Isiklikke, igapäevaseid, emotsionaalseid, kuid eelkõige hindamatuid. Palju pilte. Ja tundeid – sa mäletad nende piltide tundeid. Nende olukordade tundeid, kus need pildid sündisid ja mida sa püüdsid pöördumatult möödavoolavast ajast päästa. Neid mäletad sa täpselt. Väga täpselt. Siis äkitselt on pildid kadunud, nad on kustunud, sul ei ole neid enam. Aga tunded on endiselt ja vaid tunded on see võimalik salatee, mille kaudu sa suudad ehk aimamisi jõuda sinna, kuhu kõik kaob, kuhu kaob mullune lumi ja möödundsuvine päikesepaiste. See on lavastus, mis algab petlikult lihtsast olukorrast. Siis lisandub veel üks tasand, siis veel üks ja veel ja veel ning lavastus tõuseb suure üldistuseni. Kuid see üldistus pole kuiv intellektuaalsus. Ta puhastub välja nendest harvadest kordumatutest hetkedest igapäevas, mil sa tunned, et sa tõeliselt elad. Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Laval Eva Klemets, Rea Lest, Linda Vaher (külalisena), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Simeoni Sundja ja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) Etendus kestab üks tund ja 40 minutit, ilma vaheajata. NB! Etenduses kõlab vali muusika. Etendused 17/19/20 jaanuaril ja 17/18 veebruaril. Enne 19. jaanuari ja 17. veebruari etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.
NO99 Tantsulaager Tantsulaager on Teater NO99 tantsupidude sari, mis on nüüd juba kujunenud traditsiooniks. Aga see lause ei suuda väljendada kümnendikkugi nende ööde pöörasusest. Kuidas kirjeldada seda silmadesära pimeduses, kõiki neid liigutusi, neid vilkuvaid pilke, seda öist surinat kehas ja rauget rahulolu? Muusika, meeleolu, stiil, rütm, valgus, aga eelkõige Tantsulaagri üsna uskumatu energiaga esitantsijad on need, kes sajad tantsijad enesega igal korral pöörasusse kaasa viivad. NO99 Tantsulaager: Eesti retro 17. jaanuaril NO99 Tantsulaager: Telliskivi Tantsufestivali eri 13. veebruaril Laval Maiken Schmidt, Eneli Rüütli, Märt Agu, Oliver Soomets
Foto: Rainer Ojaste
Julge, tark ja sõnaosav Laur Kaunissaare Rääkisin hiljuti ühe festivalikuraatoriga, kes ütles oma teatrivaatamise kogemuse pealt, et viimastel aastatel on talle silma hakanud tendents, et väga palju on aeglasi lavastusi. Eriti noored teevad väga aeglasi lavastusi. Ta olla kogenud seda mitmes riigis. Ta ei väitnud, et see on halb ega hea, lihtsalt selline tähelepanek. Ta tõi mitmeid konkreetseid näiteid. Ja lisaks aeglusele, ütles ta, on tema meelest täheldatav tendents korrata. Misanstseeni korratakse, liikumist korratakse, repliike korratakse, rõhutatult. Eriti lavastuste algustes. Ta püüdis analüüsida, millest see võib tulla. Võib-olla püütakse nii kiires maailmas jõuda mingigi keskendumiseni? Või püütakse sel moel meedianäivuste ajastul jõuda millegini, millest saaks kindlalt öelda, et see on tõeline? Ütles ju üks tuntud tihti pikki lavastusi tegev teatrikorüfee paari aasta eest intervjuus, et suurlinna teatris pole pika lavastuse puhul õigupoolest väga oluline, mis seal esimese kolme tunni jooksul juhtub – asfaldidžunglist saabunud vaataja alles kohaneb uue rütmiga. Ma kuulasin teda ja tabasin end mõtlemast, et ehkki mu ees on festivalikuraator, räägib ta nii, nagu võiks minu arvates rääkida ideaalne kriitik. Ta ei öelnud, et tehkem nüüd kõik aeglasi lavastusi, aga ta ütles, et midagi on toimumas, jälgige, midagi, mis on võib-olla sünkroonis ajavaimuga või nagu ütles kunagi üks Eesti luuletaja: „midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka“. Mis meenutab, et 1950-60ndatel oli Londonis teatrikriitik nimega Kenneth Tynan. Hiljem kaasati ta Kuningliku Rahvusteatri loomisesse ning ta minetas oma kriitikupositsiooni, kuid tema eelnev roll Briti teatripildis oli muljetavaldav. Tavaliselt lähevad kriitikud ajalukku peamiselt kitsas erialases ringis, aga Tynan läks laiemalt ja kaugeltki mitte vaid sellega, et ta oli väidetavalt esimene, kes ütles – viisakas lips ees nagu ajastule kohane – Briti televisioonikanali otseeetris välja sõna „fuck“.
Tynan läks ajalukku arvustustega, mida oodati ärevuse ja naudinguga Londoni udustel hommikutel veel avamata ajalehekioskite ees. Arvustustega, mida lugesid väga paljud ning mis kujundasid ühiskonna üldist arusaama teatrist kui millestki ühtaegu nii meeleliselt kui ka intellektuaalselt erutavast ning sotsiaalse rolli poolest asendamatust. Arvustustega, mis populariseerisid teatrit sama kirglikult ja targalt ja teravmeelselt nagu David Vseviov on populariseerinud ajalugu. Arvustustega, millest pärinevad tsitaadid nagu „John Gielgud on tõenäoliselt maailma parim näitleja, kaelast ülespoole“ või „Kriitiku ülesanne – vähemalt üheksal juhul kümnest – on teha tee vabaks heale, hävitades selleks halba“ või „Ma kahtlen, kas ma suudaksin armastada inimest, kes ei tahaks vaadata seda lavastust“. Teravkeelsus ja säravmeelsus ning epateeriminegi olid Tynanile tihti eesmärk omaette ja ei teeninud talle just vähe vaenlasi. Teda peeti ülbeks ja enesekindluse puuduse all ta vist tõesti ei kannatanud, pigem vastupidi. Kuid olemata tollal elanud, tundub mulle selle järgi, mida ja kuidas ta kirjutas ja mida temast on kirjutatud, et ta tõi teatrikriitikasse midagi uut ja olulist. Ei saa muidugi öelda, et Tynan oleks kriitiku funktsiooni täielikult ümber mõtestanud, sest Suurbritannias, kus riiklikult toetatud teatrid sündisid erinevalt muust Euroopast alles 1960ndatel ning enamus teatritest sõltus täielikult piletimüügist, oli kriitikul alati olnud suur võim. Kriitik võis laitva arvustusega lavastuse, näitleja või terve teatri hävitada, nii et keegi enam neid vaatama ei läinud või siis hoopis vastupidi ning see on Londonis suuresti nii ka tänapäeval. Kuid Tynan oli ehk esimene, kes lisas kriitiku halastamatule kaubatundjafunktsioonile veel midagi. Ta kasutas oma võimu selleks, et juhtida tähelepanu tendentsidele, mis korduvad lavastusest lavastusesse (olgu siis ühe konkreetse teatri repertuaari piires või kogu teatripildis) ja sellele, kuidas need tendentsid on või ei ole sünkroonis ühiskonnas toimuvaga. Tynan vaatas laia pilti ja kirjutas alati just sellest. Kirglikult.
Ta tahtis selle laia pildi kujundamises ka ise osaleda ja tegigi seda. Ilma Tynani jõuliste arvustusteta polnuks 1950ndate Briti näitekirjanike „noorte vihaste meeste“ põlvkonnal sellist mõju, mis on ta teinud vaat et kogu maailma kaasaegse realistliku näitekirjanduse algplahvatuseks. Tynan oli kriitik, kes püüdis pöörata kogu kohaliku teatriskeene aeglast ookeanilaevikut. Ta oli kriitik, kellel oli siht ja tahe. Või nagu ta ühes arvustuses ütles: „Kriitik on inimene, kes teab teed, aga ei oska ise autoga sõita.“ Tynan on vaid näide. Professionaalne kirglikkus kriitikakunstis on niisama väärtuslik ja ilus kui professionaalne kirglikkus teatri praktikute poolel. Ja sama harv ja keeruline ajaga säilitada. Mulle tundub, et hea kriitiku kolm peamist omadust on julgus, tarkus ja sõnaosavus. Enamasti ei lange need kolm kokku ühes inimeses. Julge võib olla tark, kuid mitte sõnaosav. Sõnaosav võib olla julge, aga mitte tark. Tark võib olla sõnaosav, aga mitte julge. Aga vahel see kokkulangemine siiski juhtub, nii nagu vahel juhtub laval miski, mille kohta Bertolt Brecht kirjutas 1929. aastal: „See on suur kunst – siin pole midagi iseenesestmõistetavat“.
Teater NO99 Internetis - www.no99.ee
Piletite ostmine Teater NO99 pileteid on võimalik osta Internetis aadressilt www.piletimaailm.com Piletimaailma lehele saab ka teatri kodulehe alajaotustest “Kava” ja “Piletid”. Ikka tekib olukordi, mil tahame kiiresti midagi öelda või jagada. Nii edastame infot lisaks kodulehele veel kolme kanali kaudu.
E-mail – Teater NO99 listiteated See on kõige kiirem viis meie uudistega kursis olemiseks ja mugavaim võimalus parimate pakkumiste saamiseks. Liitu teatri mailinglistiga www.no99.ee alamlehel “Piletid”
Twitter – www.twitter.com/TeaterNO99 Twitteri lühisõnumitega saadame jälgijatele uute artiklite ja kavalehtede linke. Edastame materjali, mis netis Teater NO99 kohta silma jääb.
Facebook – grupp “Teater NO99” Facebookis jagame uudiseid ja korraldame vahel ka piletimänge.
Resto, baar ja jazzklubi Meil on baar, mis on šikk nagu restoran. Meil on restoran, mis on hubane nagu kohvik. Meil on kohvik, mis sumiseb nagu baar. Nad kõik on ühes kohas ja õigupoolest nad ongi üks. Kohvik-baar-restoran. Meil on siin kontserte ja muid üritusi, tantsulaager ja muid pidusid. Ja meil on jazzklubi, reedeti, muutusteta. Miks muuta midagi, mis toimib nii hästi. Samal õhtul teatrit külastanud inimesed saavad teatripileti ettenäitamisel pileti hinnaga 3 €, teistele on hind 7 €, sooduspilet 5 €. Eesti Jazzliidu liikmetele 2 €.
Jaanuar R 09/01 22:00 Trio Porteleki/Tärn/Pärnoja (Ungari-Eesti) R 23/01 22:00 JazzIn Sisters R 30/01 22:00 Pashkevich-Kondakov-Malmsten-Ruben (Läti-Venemaa-Rootsi-Eesti)
Veebruar R 13/02 22:00 Sooäär-Vaigla-Ruben trio plaadiesitluskontsert “1980“ R 20/02 22:00 Toomas Rull 50 R 27/02 22:00 Linda Kanter Jazz Quartet
Piletiinfo Kassa 6605051 E-N 12-23, R-L 12-01 Piletid on müügil ka Piletimaailma müügipunktides ja internetis www.piletimaailm.com Pileti hind 17 €, sooduspilet 13 €. Müügil ka kinkekaardid 34 €. Sooduspilet kehtib õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele ja pensionäridele. Broneeritud üksikpiletite väljaostmine hiljemalt üks nädal enne ja kollektiivtellimuste puhul kaks nädalat enne etendust. Pileteid tagasi ei osteta. Meie restoran ja baar on avatud E-N 12-23 ning R-L 12-01. Köök on avatud kuni tund enne baari sulgemist. Lauda saab ette tellida kaetult või katmata kohvik@no99.ee ja 6605051. Autoparkla (meie maja taga, sissesõit Kentmanni tänavalt) on avatud argipäeviti alates 17:30 kuni restorani sulgemiseni ning laupäeviti alates 12st kuni restorani sulgemiseni. Parkla on meie külalistele tasuta. Autot parkida meie maja ette või Kaitseministeeriumi poolele ei ole lubatud. Rattaparkla asub maja ees ja vestibüülis. Teater jätab endale õiguse teha mängukavas muudatusi. Ärajäänud etenduste piletid ostetakse tagasi või vahetatakse ümber kahe nädala jooksul teatri kassas (Sakala 3). Theatre NO99 Sakala 3 10141 Tallinn The ticket office and cafe are open from Monday to Thursday 12 am to 11 pm, from Friday to Saturday 12 am to 1am. You can always book a table at our cafe by contacting us at kohvik@no99.ee or 660 5051. Tickets are also available at the ticket offices of Piletimaailm. Ticket prices are 17 € and 13 €. Our phone in ticket office is 660 5051. Mängukava pani kokku Laur Kaunissaare
Jaanuar T 06/01 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi K 07/01 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi R 09/01 19:00 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud L 10/01 19:00 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud E 12/01 19:00 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud K 14/01 19:00 NO53 Kadunud sõbra juhtum N 15/01 19:00 NO53 Kadunud sõbra juhtum L 17/01 19:00 NO51 Mu naine vihastas L 17/01 22:00 NO99 Tantsulaager E 19/01 19:00 NO51 Mu naine vihastas T 20/01 19:00 NO51 Mu naine vihastas
Veebruar R 06/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas Esietendus L 07/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas E 09/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas T 10/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas K 11/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas N 12/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas R 13/02 22:00 NO99 Tantsulaager K 17/02 19:00 NO51 Mu naine vihastas N 18/02 19:00 NO51 Mu naine vihastas L 21/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas Esietendus E 23/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas K 25/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas N 26/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas N 26/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas R 27/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas R 27/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas L 28/02 19:00 NO45 Kodumaa karjed su peas L 28/02 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas P 01/03 19:00 NO46 Savisaar Nordea Kontserdimajas Viimane etendus