NO99 kavavoldik mai-juuni 2015

This moment can change your life mai-juuni 2015

VÄRSKE!

NO44 FANTASTIKA Kangro/Ilison Siin me oleme, seitse miljardit inimest ja ometi on igaüks omaette. Oma sisemaailma, oma emotsiooniplahvatuste, oma eluvahu ja hämmastavate hetkedega selles, mille uhtuv aeg kristalliseerib. See on igapäevane tegelikkus, kuid selle autentsus on tihti raskesti edasiantav. Või nagu ütleb ühe filmi pealkiri: nii kaugel, nii lähedal. Tõelise kontakti võimalikkust ja võimatust on kaasaegse inimese põhiküsimusena käsitlenud kõige olulisemad teoreetikud. Aga teooriagi ei aita – kommunikatsiooni võimalikkus kõige kiuste on õigupoolest müsteerium, fantastika.

See on Mart Kangro teine lavastus Teatris NO99. Tema eelmine töö, „samm lähemale“ Lavakunstikooli näitlejaüliõpilastega, oli paljude jaoks helge ja avaramõttelise kunstiteose vaat et ideaalnäide. Kangro uus lavastus on elav installatsioon.

Selles sulanduvad ruumikogemus, kunstiline abstraktsioon ning nagu ikka Mart Kangro tööde puhul, mitmekihiline mäng argipoeetikaga.

Lavastaja Mart Kangro Kunstnik Marit Ilison Muusikaline kujundaja Jakob Juhkam Dramaturg Eero Epner Laval Marika Vaarik, Helena Pruuli, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja, Jarmo Reha, Ragnar Uustal ja külalisena Tiina Tauraite (Von Krahli Teater) Etendused 7/8/14/15/22/23/25 mail.

Enne 7. ja 25. mai etendusi on dramaturgi sissejuhatused lavastusse.

NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi Semper Keset igapäeva seisab ta äkiselt su ees – su ideaal. Ilu igas liigutuses. Absoluut. Sa oled näinud temast pilte, tuhandeid pilte. Pilte, mis on reaalsemad kui elu. Sa oled teda ihalenud.

Sa oled kujundanud tema järgi oma elu, oma mõtlemist, oma püüdlusi. Nüüd seisab ta su ees, nüüd istub ta su elutoa diivanil, su köögilaua taga halogeenlambi ebainimlikus kumas, nagu polekski selles absoluudi äkitses ilmumises su argielu keskele midagi ebatavalist. Miski pole justkui muutunud, aga kõik on teisiti. Silmitsi absoluutse iluga seisad sa silmitsi iseenda surmahirmuga ja tunned, kuidas õhk su kodus on täis küsimusi, millele suudab vastata vaid su sisim, varjamata mina.

Sa pead reageerima, sa tahad reageerida, aga kuidas?

Kuidas sa ka ei oleks valmistunud kohtumiseks ideaaliga, ei ole sa selleks valmis. On vaid siin ja praegu ja täispanustele elatava elu intensiivsus ja ilu. Ene-Liis Semperi lavastus uurib ennustamatut olukorda, uurib ühe perekonna kohtumist ilu absoluudiga.

Lavastaja-kunstnik Ene-Liis Semper Helilooja ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam Laval Marika Vaarik, Eva Klemets, Rea Lest, Jörgen Liik ja Raivo E. Tamm (külalisena) Etendus kestab üks tund ja 35 minutit, ilma vaheajata.

NB! Lavastus on alla 16-aastastele mittesoovitatav.

Etendused 4/5/ mail ja 4/5 juunil.

Enne 4. mai ja 4. juuni etendusi on dramaturgi sissejuhatused lavastusse.

4. juuni etendus Tallinn TREFF Festivali põhiprogrammis ja on ingliskeelsete subtiitritega.

NO51 Mu naine vihastas Ojaoo/Semper See pilt tollest kevadisest päevast – sa tead küll – kordumatust.

See pisut veidralt kadreeritud pilt su vanaemast, mis paneb sind alati peaaegu rõõmsalt ohkama. See pilt väikesest lapsest koos aiakäruga ja sirelid, sirelid. Poolteist sajandit tagasi leiutati fotograafia ja täna on meil kõigil tuhandeid, kümneid tuhandeid pilte, mis on isiklikud ja hindamatud. Nad on osa su elust. Ja pildid on ka kõikjal su ümber, ajakirjades, internetis, tänavail.

Prantsuse filosoof Jean Baudrillard kirjutas paarkümmend aastat tagasi, siis kui isad ilmutasid pilte vannitoas ja Instagrami polnud veel leiutatud, et rolli, mida iidsetel aegadel täitsid maskid ja kodanluse kõrgajastul peeglid, täidab tänapäeval fotograafia. Fotograafia on meie ajastu eksortsism, vaimude väljakutsumine. See on püüd peatada kas või korraks hetkede sajus voolav aeg, et sul oleks tõend sellest, et su elus on juhtunud midagi tõeliselt olulist.

Mees astub tuppa ja ainus, mis on selge, on see, et tal ei ole enam ühtegi pilti. Nad on kadunud, kustutatud, neid ei ole enam.

Ta püüab neid taastada. See püüd on absurdne, meeleheitlik, ilus. „Mu naine vihastas“ on komöödia üksindusest.

Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Dramaturg Eero Epner Laval Eva Klemets, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja, Jörgen Liik ning külalistena Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) ja Linda Vaher Etendus kestab üks tund ja 40 minutit, ilma vaheajata.

NB! Etenduses kõlab vali muusika Etendused 18/19 ja 27/28/29 mail ning 9/10/11 juunil.

Enne 18. ja 27. mai ning 9. juuni etendusi on dramaturgi sissejuhatused lavastusse. 25. mai etendus on ingliskeelsete subtiitritega.

Lavastust mängitakse Festival d’ Avignon’i (Prantsusmaa) 2015 põhiprogrammis viiel korral 6/7/8/9 juulil.

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud Traat/Nastavševs Iga elulugu on isesugune, kuid kokku moodustavad inimeste elulood mustri, mis mõjub muusikana. Ajastute voogavad põhiteemad, iroonilised ja absurdsed olmedetailid, elu emotsionaalsete tähetundide läbivalgustav ilu ja kontrapunktina põrm, kord rabavalt enneaegne, kord vaevast vabastav, kuid alati aus. „Põrm on ühesugune, igavene,“ ütleb Mats Traat ühes epitaafis inimesele väljamõeldud külast kuskil Eestis nimega Harala. Traat kirjutas neid proosaluuletusi, järelhüüdeid väljamõeldud inimeste väljamõeldud eludele, läbi poole sajandi.

Neis on tajuda iroonia ja traagika üheaegsust ja Traadile omast isepärast naeru, silmitsi igaviku endaga. „Harala elulood“ on võimsalt poeetiline teos. Just elulugude põimumise muusikat püüabki Läti lavastaja nähtavaks teha ja sellele vormi anda.

Läti uue põlvkonna ilmselt märkimisväärseim lavastaja Vladislavs Nastavševs (1978) on lavastanud Lätis, Venemaal, Suurbritannias ja Austraalias. Lavastamist on ta õppinud Peterburi Teatriakadeemias (SpbGATI) ning Londoni Kunstiülikoolis Central Saint Martins. Enim tähelepanu on pälvinud tema tööd Riia Uues Teatris ja Moskvas Gogoli Keskuses, kus ta on lavastanud Ivan Buninit, Mihhail Kuzmini, Euripidest ja Rainer Werner Fassbinderit.

Lavastaja-kunstnik Vladislavs Nastavševs Dramaturg Laur Kaunissaare Laval Marika Vaarik, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater).

Etendus kestab üks tund ja 30 minutit, ilma vaheajata.

NB! Laval suitsetatakse, on sügislehti ja lehetolmu ning kostuvad valjud helid.

Etendused 11/12 mail.

Enne 12. mai etendust on dramaturgi sissejuhatus lavastusse ja etendus on ingliskeelsete subtiitritega.

Lavastust mängitakse Festival Theaterformen (Hannover, Saksamaa) 2015 programmis 3/4 juulil.

NO45 Kodumaa karjed Prints Ta sosistab, naerab ja oigab, ta itsitab, laulab ja niutsub, ta nohiseb, vaikib, su isamaa ja vahel ta karjub. Ta karjub ja sa kuuled teda, ehkki väliselt kuuldub vaid vaikus ja kevadtuultest lõhnav muld. Ta karjed kostavad läbi viimase 25 aasta kõige meeldejäävamate tsitaatide poliitikute kõnedest, tänaseks õhku haihtunud reklaamidest, valimisloosungitest, internetikommentaaridest, intervjuudest, võidujoovastustest ja hirmuvärelustest. Nad ilmuvad meie ette täht-tähelt, komakomalt, otse kollektiivsest alateadvusest, kõik nagu oli. Ja nende karjete meediumiks on Jaak Prints, näitleja nagu ta seal seisab, lakooniliselt ja ausalt keset isamaa ilu.

Laval Jaak Prints Töörühm Eero Epner, Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja Etendus kestab üks tund ja 20 minutit, ilma vaheajata.

Lisaetendused 1/2 juunil.

Enne 2. juuni etendust on dramaturgi sissejuhatus lavastusse.

Kuhu edasi?

Laur Kaunissaare Vahetult pärast 11. septembri terrorirünnakut New Yorgis ütles saksa helilooja Karlheinz Stockhausen Hamburgis antud intervjuus: „See, mis juhtus, on muidugi – nüüd te peate kõik oma ajud ümber seadistama – kõigist võimalikest kunstiteostest, mis iial on olnud, kõige võimsam. Need tegelased saadavad ühe aktiga korda midagi, millest meie muusikas iialgi unistadagi ei saa: inimesed töötavad kümme aastat nagu fanaatikud, kümme aastat ühe kontserdi nimel, harjutavad nagu hullud ja siis surevad. See on võimsaim kunstiteos, mis üldse kogu kosmoses on tehtud.“ Hiljuti Moskvas antud intervjuus ütles kunstiteoreetik Boris Groys: „Kuigi Marinetti ja Malevitš kirjutasid sellest, et kõik muuseumid ja kogu neis hoitav kunst tuleb hävitada, maha rebida ja põlema panna, ei viidud seda hävitamise akti siiski täide. Faktiliselt on meil ISIS-e puhul tegu neoavangardi fenomeniga, olgugi et moslemliku kattevarju all. Selles on kõik avangardi tundemärgid: muuseumide hävitamine, traditsioonide hävitamine – nad hävitavad ju isegi mošeesid, ehkki sellest räägitakse vähem – aga ka avangardile iseloomulik must-valge esteetika. See on katse taasluua mingit varajase Marinetti laadis neoavangardset fundamentalismi.“ Nii Stockhauseni kui Groysi väljaütlemised on muidugi provokatiivsed, aga neis sisaldub viide laiemale kultuuritendentsile. Kulturoloogid räägivad juba 1990ndatest aastatest alates performatiivsest, etenduslikust pöördest, sellest, kui oluliseks on kaasaegses ühiskonnas muutunud etenduslikkus. Jätame siinkohal kõrvale puhtalt kunstilise eesmärgiga etendamise, mis on keskne etenduskunstides – teatris, balletis, ooperis. Eeldades, et etendamise kui sellise peamiseks sisuks on millegi teadlik esitamine esitamisest teadlikule või ka mitteteadlikule publikule, võime tajuda, kuidas tänapäevased tehnilised vahendid avavad selles valdkonnas mõtlepanevaid horisonte.

Palestiina-süüria päritolu Liibanoni esseist Samir Kassir on märkinud, et Lähis-Ida, eriti araabiamaade ühiskondlikud probleemid tulenevad eeskätt sealsete riikide võimetusest adekvaatselt toimida, oma elanikkonna eest hoolt kanda, sotsiaalse õigluse eest seista. Sellele on tsükliliselt püütud leida erinevaid lahendusi – nasser-vaaraolik riigisotsialism, pan-arabism, poliitiline islam, liberaalne kapitalism – ning nii on äärmuslik islam üks järjekordne selline katse riikide kehvast toimimisest tulenevast ebaõiglasest ühiskonnakorraldusest välja murda. Paljud spetsialistid lisavad võrrandisse veel suhteliselt ja kohati isegi väga madala elanikkonna keskmise vanuse ning sellest tulenevalt, suure hulga töötuid noori mehi. Terrorism, öeldakse, on nõrkade strateegia enda kehtestamiseks. Äärmusliku islami uute ilmingute nagu ISIS-e puhul tuleks veel vahetute põhjustena arvestada tagajärgi vaadates USA ilmselt mitte kõige õnnestunumale otsusele välistada Iraagi riigiaparaadis endiste Baathi partei liikmete osalemine, kes ühtlasi enamasti olid religiooni poolest Iraagi šiitide suhtes vähemuses olevad sunni moslemid. Nii on ISIS-e puhul tagajärjeks segu fundamentalistlikust islamikäsitlusest, endistest Sadami ohvitseridest, radikaliseerunud seikluseotsijatest üle maailma ning arvestades, et liikumise relvastatud isikkoosseis on siiski vaid paarikümnetuhandeline, on oluline roll ka oskuslikul etendamisvõimel meediapildis.

ISIS etendab halvasti toimivate riikide pettunud kodanikele ning fanaatilistest ideoloogilistest seisukohtadest irduvale Läänele võimsat radikaalselt õiglast kalifaati. ISIS etendab 21. sajandil ja 21. sajandi tehniliste vahenditega 7. sajandi maailmapilti.

Toores vägivald väärib vaid selget hukkamõistu, siin ei ole midagi rääkida, sestap ongi just see viimane – etenduslikkus – nähtusena ISIS-e analüüsimiseks kõige huvitavam.

Eelmise aasta suve lõpus, mil ISIS hukkas Ameerika ajakirjaniku James Foley, kellele hiljem järgnesid veel paljud teised ohvrid teistestki riikidest, kirjutas poliitikaanalüütik Robert D. Kaplan artikli pealkirjaga „Terrorism kui teater“. Ta analüüsis sõnumeid, mida ISIS oma videotega saadab. Jah, eeskätt on

sõnumiks muidugi hirmutamine, aga ka hukkaja briti aktsent ja kogu video lavastatuse keerukuse aste on sõnumid publikule.

Terrorism kasutab vägivalda kommunikatsioonina. Ja sõnumi saaja ei ole tänapäeval enam lokaalne, vaid globaalne. Kogu maailm on lava, nagu ütleks Shakespeare.

Etenduslikele elementidele terrorismis on juhitud tähelepanu varemgi, juba 1970ndatel, mil terrorism oli küllalt sage nähtus, isegi Euroopa südames. Samale juhib tähelepanu ka Ameerika teatriteoreetik Richard Schechner, kes oma kokkuvõtlikus teoses „Etendusuuringud“ käsitleb laia spektri etenduskunsti vormide kõrval ka nähtusi, mida võib vaadelda kui etendamist ning nimetab 9/11 sündmuste tuules nende hulgas ka terrorismi.

Ta toob välja, et niisamuti nagu etenduskunstides, on ka terrorismiaktid läbinud proovifaasi ja sooritatud mõeldes publikule.

Huvitavaid etendamise elemente võib leida ka Venemaa ühiskondlikus elus. Kõige silmapaistvamad on muidugi riigi presidendi enda erinevad rollid ja sümboolsed etendused nagu linnuparve teejuhina lendamine jne. Aga on muudki. Näiteks internetiaktivistide avastatud professionaalsed „murelikud kodanikud“ Ukrainas toimuvat kajastavates Venemaa teleuudistes, kes esinevad kord Odessa, kord Kiievi, kord Harkivi elanikena.

Või õigeusu aktivistide aktsioonid väidetavalt usklike tundeid solvavate teatrietenduste ja kaasaegse kunsti vastu. Või baikerite vennaskonnad, kes ühendavad oma ideoloogias stalinismi ja õigeusu ja veel nii mõndagi väga klikitundlikuks oksüümoroniks.

Või erinevad aina ilmuvad ja kaduvad noorterühmitused. Kõigi nimetatute tegemist kajastab põhjalikult, ja seeläbi toetab avalikõiguslik massimeedia.

Liikumistes osalejad võivad muidugi olla oma asja õigsuses veendunud, kuid näib, et sellest hoolimata paigutub toimuv üldisemal tasandil mustrisse, mis toimib kui meta-tasandi etendamise tulevärk või laenates Guy Debordi samanimelise teose pealkirja – vaatemänguühiskond. Juba 2000. aastal kirjutas kinokriitik Mihhail Trofimenkov Debordi raamatu venekeelse tõlke puhul: „Venemaal ilmus see raamat liiga hilja. Võib-olla ei

ole enam võimalik midagi muuta. „Vaatemängulisus“ (Debord ei teadnud veel sõna „virtuaalsus“, kuigi ta kirjeldas just nimelt pead tõstvat virtuaalset reaalsust) on Venemaa ühiskondlikpoliitilises elus tõusnud äärmise piirini, eriti koos Vladimir Putini, 20. sajandi sajandi vene juhtidest kõige kitšilikuma, võimuletõusuga.“ Pikalt ja huvitavalt on etenduslikkusest Venemaa avalikus elus kirjutanud ka Ukrainas sündinud briti ajakirjanik Peter Pomerantsev oma raamatus „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“, mis äsja eestikeelsena ilmus. Olles aastaid töötanud Vene televisioonikanalites, pakub Pomerantsev sissevaadet sellesse, kuidas konstrueeritakse pidevalt vahetuvatest tegelastest ja teemadest koosnevat etenduslikku sotsiaalset reaalsust, nö tele-Venemaad. Ta kirjeldab „juhitud demokraatiaks“ nimetatud poliitilise süsteemi kujunemist 2000ndatel aastatel, mille eesmärk oli ja näib, et on endiselt jätta mulje, justkui moodustuksid erinevate eesmärkidega ühiskondlikud liikumised ja toimuks kirev poliitiline arutelu, tagades seejuures, et need poliitilised liikumised ei rikuks kujunenud reaalset poliitilist olukorda ja lõppude lõpuks tagada, et midagi ei juhtuks.

Spekulatiivselt selgitab Pomerantsev sellise postmodernistliku etendusliku võimu juuri 1980ndate aastate ideoloogilise nihilismi ajastuga, mil komsomoli põlvkond „laulis hommikul Leninist, kuulas päeval Deep Purple’it ja õhtul Raadio Vaba Euroopat“.

Maskide vahetamine, inimeste esinemine erinevates rollides ja etenduslikud identiteedid oli Pomerantsevi väitel sel ajastul vähemalt teatud ühiskonnakihi, kui mitte kogu ühiskonna, normaalolukord. Kui see põlvkond hiljem suure võimu juurde sai, muutus etenduslikkus üldvaldavaks. Kujundlikult toob ta praeguse perioodi Venemaa (aga sarnaseid tendentse on kahtlemata ka teistes ühiskondades) ajastu vaimu väljendava kunstnikuna välja Vladislav Mamõšev-Monroe, 80ndate90ndate Peterburi avangardi enfant-terrible, kes oma loomingus personifitseerus kord Marilyn Monroeks, kord Gorbatšoviks, kord Jeltsiniks, kord Lagerfeldiks, kord Tutanhamoniks ja siis Putiniks,

justkui kehastades ühiskonna hüsteerilist etenduslikkust ja järske pöördeid identiteedivalikutes.

Küsimusele sellest, millised on etenduslikkuse rakendusviisid tänapäevases ühiskonnas ja tänapäevaste kommunikatsioonivahendite juures, ei olegi lõplikku vastust. Seda kõike võib nimetada ka propagandaks ja vahel see ongi seda, aga see on vaid pool vastust. Küsimus etendamise piiridest on vägagi aktuaalne. Kurioosumeid ei tule vaid Iraagist ja Venemaalt.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan näiteks esinevat vahel oma poolehoidjatele teisest linnast reaalajas hologrammi kujul.

Hiljuti korraldati Hispaanias kogunemisõigust piirava seaduse valguses poliitiline massidemonstratsioon hologrammi vormis.

Etenduskunstis on kõige huvitavam see, mis toimub fiktsiooni ja reaalsuse piiril ja nii on see ka nähtuste puhul, mis ei ole küll etenduskunst, aga ometi etendamine.

Teater NO99 Internetis - www.no99.ee

Piletite ostmine Teater NO99 pileteid on võimalik osta Internetis aadressilt www.piletimaailm.com Piletimaailma lehele saab ka teatri kodulehe alajaotustest “Kava” ja “Piletid”.

Ikka tekib olukordi, mil tahame kiiresti midagi öelda või jagada. Nii edastame infot lisaks kodulehele veel kolme kanali kaudu.

E-mail – Teater NO99 listiteated See on kõige kiirem viis meie uudistega kursis olemiseks ja mugavaim võimalus parimate pakkumiste saamiseks.

Liitu teatri mailinglistiga www.no99.ee alamlehel “Piletid”

Twitter – www.twitter.com/TeaterNO99 Twitteri lühisõnumitega saadame jälgijatele uute artiklite ja kavalehtede linke. Edastame materjali, mis netis Teater NO99 kohta silma jääb.

Facebook – grupp “Teater NO99” Facebookis jagame uudiseid ja korraldame vahel ka piletimänge.

Mängukava pani kokku Laur Kaunissaare Fotod lavastusest “FANTASTIKA”. Fotode autor Veiko Tubin

Resto, baar ja jazzklubi Meil on baar, mis on šikk nagu restoran. Meil on restoran, mis on hubane nagu kohvik. Meil on kohvik, mis sumiseb nagu baar.

Nad kõik on ühes kohas ja õigupoolest nad ongi üks.

Kohvik-baar-restoran. Meil on siin kontserte ja muid üritusi, tantsulaager ja muid pidusid. Ja meil on jazzklubi, reedeti, muutusteta. Miks muuta midagi, mis toimib nii hästi.

Samal õhtul teatrit külastanud inimesed saavad teatripileti ettenäitamisel pileti hinnaga 3 €, teistele on hind 7 €, sooduspilet 5 €. Eesti Jazzliidu liikmetele 2 €.

Mai R 01/05 21:00 ElSextetto feat Marjamaa Brothers R 08/05 22:00 „Sillamäe Sessioon“ R 15/05 22:00 Lorenzo Campese trio (Itaalia-Eesti) R 22/05 22:00 Siim Aimla bänd R 29/05 22:00 Kevadhooaja lõpujämm

Piletiinfo Kassa 6605051 E-N 12-23, R-L 12-24 Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides ning internetis www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee Pileti hind 17 €, sooduspilet 13 €. Müügil ka kinkekaardid 34 €.

Sooduspilet kehtib õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele ja pensionäridele.

Broneeritud üksikpiletite väljaostmine hiljemalt üks nädal enne ja kollektiivtellimuste puhul kaks nädalat enne etendust.

Pileteid tagasi ei osteta.

Meie restoran ja baar on avatud E-N 12-23 ning R-L 12-24.

Köök on avatud kuni tund enne baari sulgemist. Lauda saab ette tellida kaetult või katmata kohvik@no99.ee ja 6605051.

Autoparkla (meie maja taga, sissesõit Kentmanni tänavalt) on avatud argipäeviti alates 17:30 kuni restorani sulgemiseni ning laupäeviti alates 12st kuni restorani sulgemiseni. Parkla on meie külalistele tasuta. Autot parkida meie maja ette või Kaitseministeeriumi poolele ei ole lubatud. Rattaparkla asub maja ees ja vestibüülis.

Teater jätab endale õiguse teha mängukavas muudatusi. Ärajäänud etenduste piletid ostetakse tagasi või vahetatakse ümber kahe nädala jooksul teatri kassas (Sakala 3).

Theatre NO99 Sakala 3 10141 Tallinn The ticket office and cafe are open from Monday to Thursday 12 am to 11 pm, from Friday to Saturday 12 am to 12 pm.

You can always book a table at our cafe by contacting us at kohvik@no99.ee or 660 5051.

Tickets are also available at the ticket offices of Piletimaailm and Piletilevi. Ticket prices are 17 € and 13 €. Our phone in ticket office is 660 5051.

Mai E 04/05 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi T 05/05 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi N 07/05 19:00 NO44 FANTASTIKA R 08/05 19:00 NO44 FANTASTIKA E 11/05 19:00 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud T 12/05 19:00 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud N 14/05 19:00 NO44 FANTASTIKA R 15/05 19:00 NO44 FANTASTIKA E 18/05 19:00 NO51 Mu naine vihastas T 19/05 19:00 NO51 Mu naine vihastas R 22/05 19:00 NO44 FANTASTIKA L 23/05 19:00 NO44 FANTASTIKA E 25/05 19:00 NO44 FANTASTIKA K 27/05 19:00 NO51 Mu naine vihastas N 28/05 19:00 NO51 Mu naine vihastas R 29/05 19:00 NO51 Mu naine vihastas

Juuni E 01/06 19:00 NO45 Kodumaa karjed Lisaetendus T 02/06 19:00 NO45 Kodumaa karjed Lisaetendus N 04/06 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi R 05/06 19:00 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi T 09/06 19:00 NO51 Mu naine vihastas K 10/06 19:00 NO51 Mu naine vihastas N 11/06 19:00 NO51 Mu naine vihastas

Tallinn TREFF Festival