Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

0 KUNI 0+ GRUPI TURVAVARUSTUSE KASUTAMINE EESTIS

0 to 0+ group infant car seat use in Estonia

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu MSc, Kai Kuuspalu¹ ¹ Maanteeamet

Abstract

Knowing the importance of using a car safety restraint system is showing increase and that is seen in the Estonian and EU legislation, regulations and prevention programs. Children who cannot be buckled up with the standard equipment of the car must use special child restraint systems. There can be problems with choosing a child restraint system, attaching it and using it. Inappropriate using can lead to catastrophic situations and is equal to nonusing. International experience shows that the active state of work in this field will greatly improve the use of safety equipment, and reduce the proportion of injury in road traffic accidents. The purpose of this research study was to describe the knowledge of choosing and using the group 0 to 0+ infant restraint systems. Expecting parents, new parents and parents who are already using 0 to 0+ infant car seats, were studied to find out their knowledge and handling skills. Expecting parents (n=108) were surveyed on the internet connect.ee website. New parents were surveyed in Lõuna Eesti hospital (n=28). The parents who are already using infant car seats (n=12) were interviewed and observed in shopping centre parking places. MTÜ Õnnemaa family centre and other connections were also used. Theoretical skills were good but mistakes occurred in the use of the restraint system. The most common mistake was using an infant restraint system in the infants who had their thick winter clothes on that might lead to an incorrect use of the safety belts. Information on the internet and friends’ advice was taken into consideration for choosing an appropriate restraint system, but the users

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

expected more reliable information. Pregnant women expect more information from their doctors and midwifes and more hands-on training before due date. This study was carried out as part of the applied research study “Use of safety equipment in children for safe driving in a car in Estonia“ that is a joint study performed in cooperation with the Estonian Road Administration.

Keywords: infant car seat, car seat

Sissejuhatus

Eesti Liiklusseadus sätestab, et autos on kohustuslik kasutada lapse eale ja kasvule vastavat turvavarustust (Liiklusseadus 2011). Turvavarustuseks peetakse spetsiaalseid kinnitussüsteeme, mis kinnitatakse eraldi auto istme külge ja on mõeldud lapse kaitsmiseks avarii korral (Jakobsson jt 2005). Turvavarustust peaksid kasutama lapsed umbes 12aastaseks saamiseni või seni, kuni lapse pikkus ja kaal lubavad kasutada auto turvavööd (enamasti 145 cm või 36 kg). Üldjuhul tohib standardvarustuse turvavööga kinnitada last juhul, kui diagonaalrihm jookseb üle lapse õla ja horisontaalrihm üle reite. Kindlasti peab jälgima ka kasutatava auto kasutusjuhendit ning soovitusi reisijate transpordiks. (Jakobsson jt 2005, Liiklusseadus 2011)

Võttes aluseks ÜRO lapse õiguse konventsiooni, siis tuleb tagada igale lapsele ohutus ja tervishoid. Ohutuse mittetagamine (sh turvavarustuse mittekasutamine) on lapse hooletusse jätmine, mis on lapse väärkohtlemine ja see on seadusega keelatud ja karistatav (Eesti Lastekaitse … 1993, Lapse õiguste ... 1991).

Alates aastast 1996, kui Eestis on turvavarustuse kasutamine kohustuslik, on Eestis läbi viidud uuringud turvavarustuse kasutussageduse kohta, kuid ei ole uuritud turvavarustuse korrektset kasutust ning tarbijate teadlikkust (Liikluskäitumise monitooring ... 2011). Lisaks on läbi viidud kaks uuringut, mille eesmärgiks oli õnnetusjuhtumite tõttu hukkunud laste ja imikute lahkamisaruannete ning surma põhjuste analüüs. Selgus,

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

et liiklusõnnetusest põhjustatud surmad (5,2–5,4 last 100 000 lapse kohta) olid teisel kohal pärast lämbumissurmasid ning et Eestis ei seostata vigastussurmade korral põhjust ja tagajärge ja see raskendab oluliselt ennetustöö tegemist antud valdkonnas. Eesti on Euroopas kõrgel kohal oma laste vigastussurmade statistika poolest ning iga viies laps Eestis vajab vigastuse tõttu haiglaravi (Ülevaatlik materjal ... i.a; Väli jt 2007; Lang jt 2010). Perioodil 2005–2012 hukkus liiklusõnnetustes kaassõitjana kuus alla 5-aastast last, vigastada sai 301 last (Liiklusõnnetused kuni ... i.a).

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada 0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutajate ja kasutamist planeerivate lapsevanemate teadmiseid ja oskuseid. Uurimisküsimused: 1. Millised on lastevanemate teadmised 0 kuni 0+ grupi turvavarustusest raseduse ajal, sünnitusmajast lahkumise ning hilisema kasutamise ajal? 2. Mille alusel valitakse 0 kuni 0+ grupi turvavarustust? 3. Millised on lastevanemate turvavarustuse kasutamise oskused? 4. Millistel eesmärkidel kasutatakse turvavarustust peale autos sõidutamise?

Märksõnad: 0 grupi turvavarustus, 0+ grupi turvavarustus, turvahäll.

Käesolev uurimistöö on osa rakendusuuringust „Autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis“, mida viiakse läbi koostöös Maanteeametiga.

Metoodika

Ankeedid, mis erinesid vastavalt sihtgrupi erisustele, koostati koostöös Maanteeameti ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. Uuringu käigus ei küsitud delikaatseid isikuandmeid ning see oli anonüümne ja vastamine vabatahtlik.

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

Rasedate ja äsjasünnitanute uurimise eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja millistest allikatest hangitakse informatsiooni turvavarustuse kohta, milliste kriteeriumite alusel valitakse turvavarustust ja millised on tulevaste vanemate teoreetilised teadmised turvavarustuse kasutamisest. Rasedaid küsitleti connect.ee keskkonnas ajavahemikul 26.03.2014 kuni 30.03.2014 ning küsimustikku levitati perekool.ee ja facebook.com keskkonnas. Antud valimigrupp osutus kõige suuremaks (n=108), kuid oluline on arvestada internetiküsimustiku ohtudega, milleks on inimeste vähene keskendumine ning lisaks puudub teadmine, kas kõik vastajad kuulusid sihtgruppi. Äsjasünnitanuid küsitleti Lõuna-Eesti Haigla sünnitusjärgses osakonnas, kuna see oli planeeritud viiest sünnitusmajast ainus, mis nõustus uuringus osalema. Küsimustiku jagamisel ja kogumisel kasutati haigla töötaja abi perioodil 17.12.2013–04.02.2014. Antud valimigrupp jäi valimi tundlikkuse tõttu väiksearvuliseks (n=28).

Lastevanemaid uuriti eesmärgiga teada saada, milliste kriteeriumite alusel valiti turvavarustust, kuidas seda reaalselt kasutatakse, kas esineb probleeme ja vigu ning kuidas lapsevanemad hindavad usaldusväärse informatsiooni kättesaadavust. Metoodika planeerimisel lähtuti Uus-Meremaal 2003. aastal läbi viidud sarnasest uurimusest, kus selgus, et efektiivsem ja tulemuslikum meetod oli vaatlus ja intervjuu koos (Simpson jt 2003). Lapsevanemaid intervjueeriti ja vaadeldi Tartu linna kaubanduskeskuste parklates (Lõunakeskus ja Eeden), MTÜ Õnnemaa perekoolis ja tuttavate hulgas ajavahemikul veebruar kuni aprill 2014. Vaatlusel jälgiti reaalset turvavarustuse kasutamist ning vajadusel juhendati lastevanemaid turvavarustust õigesti kasutama. Ühele uuritavale kuluv aeg oli ~40 minutit, mistõttu valim oli küllalt väike (n=12).

Tulemused

Joonisel 1 on esitatud koondandmed antud uurimistöös osalenud isikute vanuselisest jaotusest. Selgelt on märgata, et peamine sihtgrupp jäi vanusevahemikku 21–40 eluaastat.

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

Joonis 1. Vastanute vanuseline jaotus.

Joonis 2. Turvavarustuse alase informatsiooni hankimise allikad (rasedad, äsjasünnitanud, lapsevanemad).

Kõige enam otsitakse laste turvavarustuse kohta informatsiooni sõpradelt ja tuttavatelt ning interneti eestikeelsetest allikatest (joonis 2). Selline trend oli kõigil kolmel valimigrupil. Äsjasünnitanud märkisid ära, et püüavad leida infot ka ämmaemandalt või arstilt, lapsevanemad ei kasuta sellist võimalust, vaid eelistavad infoni jõuda iseseisvalt.

Joonis 3. Turvavarustuse soetamise kriteeriumid (rasedad, äsjasünnitanud, lapse- vanemad).

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

Turvahälli hankimisel uurivad rasedad turvateste ja tuttavate ja sõprade nõuandeid ning sünnitanud kasutavad varasemalt soetatud turvavarustust ning arvestavad samuti tuttavate ja sõprade arvamust. Madal populaarsus on turvavarustuse soetamisel järelturult, kuid kasutatud turvahällid on jäänud eelnevatest lastest ja saadakse pereliikmetelt. Lapsevanemad pööravad enim tähelepanu hinnale ja kõige vähem teevad valikuid välimuse põhjal (joonis 3).

Turvaliseimaks kohaks autos peetakse tagumist juhiga diagonaalis olevat istet. Rasedate ja äsjasünnitanute seos peetakse turvaliseks ka juhi taga olevat asukohta, kuid lapsevanemate grupis antud koht kasutust ei leidnud (joonis 4).

Joonis 4. Vastajate arvamus turvaliseimast turvavarustuse asukohast autos (rasedad, äsjasünnitanud, lapsevanemad).

Kasutusjuhendi lugemist pidasid oluliseks kõige enam lapsevanemad. Rasedad ja äsjasünnitanud loevad kasutusjuhendit tihti siis, kui kasutamisel tekib probleeme. Vajaduse tekkimisel on nõus kõik grupid kasutusjuhendi üle lugema (joonis 5).

Ankeedis sisaldus avatud küsimus plaanitava turvavarustuse kasutamise kohta. Vastajad olid lisanud plaanitava turvavarustuse juurde ka kinnitusaluste EasyBase ja ISOfix kasutamise. Kinnitusalust eelistavad kasutada vastajad, kelle peres on kaks ja enam last.

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

Joonis 5. Kasutusjuhendi lugemine (rasedad, äsjasünnitanud, lapsevanemad).

Väljaspool autot plaanitakse kõige enam kasutada või kasutatakse turvahälli poes lapse kandmiseks. Kõigis valimigruppides vastas selliselt üle 50% vastanutest (joonis 6).

Joonis 6. Turvahälli kasutamine väljaspool autot (rasedad, äsjasünnitanud, lapsevanemad).

Rasedate valimigrupis leiti, et laste arvuga tõusis õigete vastuste osakaal (p=0,03). Valede vastuste osakaal langes laste arvu kasvuga, kuid kolmelapseliste perede valede vastuste osakaal oli suurem kui kahelapselistel. Võimalik, et kahe- ja kolmelapselised pered loevad näiteks kasutusjuhendit vähem kui ühelapselised. Ka äsjasünnitanute grupis leiti seos (p=0,002) laste arvu ja teoreetiliste teadmiste vahel. Esimese ja kolmanda lapse saanud vanemate teadmised on paremad kui teise lapse sünnitanutel.

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

Vaatlustulemustest selgus, et 75% uuritavate puhul esines turvahälli kasutamisel vigu. Ühel juhul ei olnud turvahäll autosse korrektselt rihmadega kinnitatud, teisel juhul kasutati turvatooli, mida oleks võinud kinnitada selg sõidusuunas, kuid autos asetses see näoga sõidusuunas. 75% kasutajatest olid lapse turvahälli asetanud paksude talveriietega. 25% uuritavatest olid lapse kinnitatud korrektselt.

Arutelu

Eestis kuulub turvavarustuse valdkond Maanteeameti pädevusse ning kasutamise järelvalvet teostab Politsei- ja Piirivalveamet. Maanteeamet tegeleb laste turvavarustuse teemaga erinevate strateegiate ning liiklusohutus programmide raames. Välja on antud infovoldikuid, õppevideosid ja korraldatud teabepäevi. Uuringute tulemused näitavad ühtset trendi, mida rohkem riik enda seaduste ja ennetustegevusega antud valdkonnale panustab, seda paremad on liiklus- ja meditsiinistatistikad (Will 2005).

Ankeetide tulemustest selgub, et turvavarustuse alased teoreetilised teadmised on head. Rasedate ja äsjasünnitajate osas oli märgata teadlikkuse tõusu seost laste arvuga, mis viitab praktilise kogemuse olulisusele. Esines lapsevanemaid, kes loevad turvahälli kasutusjuhendit osaliselt või probleemide tekkimisel või ei loe üldse. Samas on see ainus viis, kuidas lapse turvavarustust tundma õppida, kuna erinevate tootjate kasutustingimused võivad oluliselt erineda. Uuringus esitatud piltküsimustes selgus, et lapsevanemad ei oska kasutusjuhendit tõlgendada. Agran jt (2004) uuringus täheldati samamoodi, et kasutusjuhendid on lapsevanemate jaoks liiga keerulised. Vaatluse tulemused näitavad, et praktikas turvavarustuse õigesti kasutajate osakaal on madal (25%).

Turvavarustuse soetamisel lähtuti peamiselt sõprade ja tuttavate kogemustest ning hangiti informatsiooni internetist. Kõige rohkem kasutatud turvavarustuse kasutajaid oli äsjasünnitanute valimigrupis. Kasutatud turvavarustusel on sageli kulunud kasutusjoonis ja puudub kasutusjuhend ja seda võib seostada vähese kasutusjuhendi lugemisega äsjasünnitanute

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

hulgas. Kasutatud turvavarustuse kontrollimine on Eestis keeruline, kuna see õigus on ainult tootjatel (Maxi-Cosi Citi 2005). Turvavarustuse kättesaadavust Eestis võib pidada heaks, kuid puuduvad andmed, kas selle hind on kõigile sobiv.

Ankeetide analüüsil selgus, et vastajad ei leia piisavat usaldusväärset eestikeelset teavet. Sooviti, et oleks vastavasisulisi koolitusi, kus oleks võimalik omandada praktilisi oskuseid turvavarustuse õigesti kasutamise kohta. Praktiliste oskuste omandamine aitaks kaasa turvavarustuse korrektse kasutamise tõusule (Agran jt 2004). Ennetustöö läbiviimisel tuleb aluseks võtta rahvusvahelised kogemused ja edukalt läbi viidud kampaaniad. Tehti ettepanekuid, et turvavarustuse alane teave oleks kättesaadav juba raseduse ajal, ämmaemandat või arsti külastades. Esines vastajaid, kelleni jõudis vajalik informatsiooni alles sünnitusmajas, kui laps oli juba sündinud ning esmane turvavarustus soetatud. Autorid teevad ettepaneku vastava informatsiooni ja koolituste edastamisega tegeleda juba perekoolides ja ämmaemandate vastuvõtul. Sünnitusmajade juures võiks olla inimene, kes nõustab värskeid lapsevanemaid turvavarustuse kasutamise alal.

Käesoleva uuringu tulemusena selgus, et 0 kuni 0+ grupi laste turvavarustuse hulgast eelistatakse Eestis kasutada turvahälli. Turvahälli ISOfix või EasyBase alusel kasutati vähe. Võttes arvesse, et 2013. aastast hakkas kehtima uus määrus, mis teeb ISOfix kinnituse olemasolu kohustuslikuks, tuleks teha teavitustööd, et tulevikus oldaks valmis antud nõuetega arvestama. Kuna ISOfix kinnituseks peab olema ka valmidus kasutatavas sõiduautos, siis on väga oluline kasutada ära üleminekuperioodi, kui kehtivad paralleelselt määrused ECE R44/04 ja ECE R 129.

Turvahälli paigaldamisel autosse peavad vastajad kõige ohutumaks kohaks tagumist, juhiga diagonaalselt asetsevat istekohta. Samas uuringud näitavad, et statistiliselt on kõige ohutumaks turvavarustuse asukohaks autos tagumine keskmine iste (Kallan jt 2007).

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

Peamiseks veaks 0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutajate hulgas oli lapse asetamine turvahälli paksude talveriietega. Selline olukord takistab turvarihmade korrektset kinnitamist. Väärarusaamad võivad saada alguse juba turvahälli soetamisel poest, kuna võib leida edasimüüjaid, kes levitavad väärinformatsiooni, nagu oleks talveriided turvahällis lubatud (Maxi-Cosi … i.a). Olukorra lahenduseks on tootjad välja töötanud spetsiaalsed turvahällide soojakotid. Lapsevanemate valimigrupis tehti ettepanek, et need võiksid kuuluda turvahälli standardvarustusse.

Uurimistööst selgus, et üle poole küsitletutest kasutab või plaanib kasutada turvavarustust väljaspool autot, näiteks lapse kandmiseks poes, külas või arsti juures. Uuringud näitavad, et lisafunktsioonidega kaasnevad ka riskid (Parikh ja Wilson 2010). Väljaspool autot turvavarustuse kasutamisel ei pea lapsevanemad oluliseks turvarihmade kinnitamist, mis suurendab oluliselt lapse turvahällist välja kukkumise või libisemise ohtu. Lisaks kõigele ei mõju lapse pikaajaline turvahällis hoidmine hästi tema füüsilisele arengule ning suurendab ohtu hingamispeetuse tekkeks (Maxi-Cosi ... i.a, Bull ja Engle 2009, Lapse ohutu ... 2011). Käesolev uurimistöö annab alust edasi uurida sellise kasutuse ohukohti ja selle kaudu teha taaskord ennetustööd juba riiklikul tasandil.

Antud uurimistöös ei uuritud vanemate teadmisi, mis puudutavad seda, miks nad turvavarustust üldse kasutavad, kuid parema ennetustöö ja koolitamise läbiviimiseks oleks see väga oluline. Ennetustöö käigus on oluline seletus, miks turvavarustus vananeb, muutub kasutuskõlbmatuks ja millised ohud sellega kaasnevad. Põhjalikumalt tuleks seletada avariis toimuvat ning seda, kuidas turvavarustus kaitseb last.

Järeldused

1. Käesolevast uurimistööst selgus, et rasedate ja äsjasünnitanute teoreetilised teadmised laste turvavarustuse kohta on head. Vaatlustulemused näitavad, et praktilistes oskustes esineb olulisi vigu.

Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Inga Ploomipuu, Kai Kuuspalu

2. Turvavarustuse valimisel hangitakse enim informatsiooni internetist nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja sõpradelt, tuttavatelt. Valik tehakse hinna, turvatestide ja nõuannete alusel. 3. Vaatlustulemusena selgus, et 75% turvahälli kasutajatest esines vigu. Peamiseks probleemiks oli lapse turvahälli asetamine koos paksude talveriietega, mis takistab turvarihmade korrektset kinnitamist. 4. Üle 50% lapsevanematest kasutab või plaanib kasutada turvahälli väljaspool autot, mis toob olulisi lisariske selle kasutamisse.

Allikaloend

Agran, P. F., Anderson, C. L., Winn, D. G. (2004). Violators of a child passenger safety law. Pediatrics. Official Journal of the American Academy of Pediatrics, 114(1): 109–115. doi: 10.1542/peds.114.1.109 (23.05.2014). Bull, M. J., Engle, W. A. (2009). Safe transportation of preterm and low birth weight infants at hospital discharge. Pediatrics. Official Journal of the American Academy of

Pediatrics, 123(5): 1424-1429. doi: 10.1542/peds.2009-0559. Eesti Lastekaitse seadus. (1993). Riigikogu. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/ akt/741888 (21.05.2014). Jakobsson, L., Isaksson-Hellman, I., Lundell, B. (2005). Safety for the growing child — experiences from Swedish accident data. Volvo Car Corporation, Sweden. http://www-nrd.nhtsa.dot.gov/pdf/esv/esv19/05-0330-O.pdf ( 24.10.2012). Kallan, M. J., Durbin, D. R., Arbogast, K. B. (2007). Seating patterns and corresponding risk of injury among 0- to 3-year-old children in child safety seats. Pediatrics.

Official Journal of the American Academy of Pediatrics, 121(5): e1342–e1347. doi: 10.1542/peds.2007-1512. Lang, K., Pärna, K., Grjibovski, A. M., Väli, M. M. (2010). Deaths of infants subject to forensic autopsy in Estonia from 2001 to 2005: what can we learn from additional information? Population Health Metrics, 8: 27. http://www.pophealthmetrics.com/content/8/1/27 (23.03.2013). Lapse ohutu sõidutamine autos. (2011). Maanteeamet. Lapse õiguste konventsioon. (1991). Riigi Teataja II 1996, 16, 56. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 (09.09.2014).

0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis

Liikluskäitumise monitooring 2011. (2011). Inseneribüroo „Stratum“, Tallinn. http:// www.mnt.ee/public/LiMo_2011.pdf (13.02.2014). Liiklusseadus (vastu võetud 17.06.2010 viimati jõustunud 01.07.2011). Elektrooniline

Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009 ( 24.10.2012). Liiklusõnnetused kuni 5-aastaste osalusel. (ilma aastata). Maanteeamet. http://www. mnt.ee/public/lo_statistika/4-1.pdf (12.02.2014). Maxi Cosi Citi User Guide. (2005). Maxi- Cosi. Maxi-Cosi CabrioFix turvahäll. (ilma aastata). Beebikeskus http://beebikeskus.ee/ cabriofix (8.02.2014). Parikh, S. N., Wilson, L. (2010). Hazardous use of car seats outside the car in the United

States, 2003–2007. Pediatrics. Official Journal of the American Academy of Pediatrics, 126(2): 352–357. doi: 10.1542/peds.2010-0333. Simpson, J. C., Weren, J., Chalmers, D. J., Stephenson, S. C. R. (2003). Examing child restraint use and barriers to their use: lesson from a pilot study. Injury Prevention

Research Unit, University of Otago, Dundin, New Zealand. Väli, M., Lang, K., Soonets, R., Talumäe, M., Grjibovski, A. M. (2007). Childhood deaths from external causes in Estonia, 2001-2005. BioMed Central Public Health, 7: 158. doi: 10.1186/1471-2458-7-158. Will, K. E. (2005). Child passenger safety and the immunity fallacy: why what we are doing is not working. Accident Analysis and Prevention, 37(5): 947–955. Ülevaatlik materjal laste ja noorte vigastuste valdkonna statistikast. (ilma aastata).

Tervise Arengu Instituut. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/eluvalem/statistika.pdf (12.02.2014).