Terje Rammo, Tiia Toots, Pille Lemats, Sirje Sammul

VÕRUMAA MEESTE TERVISEKÄITUMISE PARENDAMISELE SUUNATUD TÖÖKOHAPÕHINE SEKKUMINE „TÖÖ.ME(E)S.TER”

Workplace-based intervention aimed to improve the health behaviour of men in Võru County called „TÖÖ.ME(E)S.TER“

Autorid: Terje Rammo1, Tiia Toots1, Pille Lemats1 Juhendaja: Sirje Sammul

1 Lõuna-Eesti Haigla AS, projektijuht rammoterje7@gmail.com

Abstract

The number of healthy life years among men in Võru County has dropped against overall male population of Estonia, 48.5 and 54.5 years respectively, owing to cardiovascular diseases, risk behaviour and mental health problems. Based on the project’s short pre-survey results, a man in Võru County provides a positive assessment of his health despite perceived health problems. Heavy workload yet requires more contribution to his well-being from the employer in terms of health promotion and work organization. Evidence-based research has shown that raising men’s health awareness is facilitated by the workplace health promotion programmes.

The objective of Development Project is to map and improve in Võru County the health behaviour of men (including the ones who had been sent to the companies for practical training) in the work environment by contact and web-based health promotion intervention „TÖÖ.ME(E)S.TER”.

The project participants will see their work-related physical and mental wellbeing improved through better health behaviour. The intervention will lead to a unique work environment intervention programme for health behaviour promotion among men.

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST

Under the project, the participants’ mental and physical health are assessed. Based on the health indicators, teams are formed, in which individual and group workplace activities are led by mentors, focusing also on mental health support. Healthy dietary choices are encouraged, increases in daily physical activity and participation in sports, reductions in alcohol and tobacco consumption are stimulated. In the companies, the work environment is analysed, resulting in the creation of further innovative health-promoting solutions for the employees.

As a result, in South-East Estonia the attitudes to health among workingage men will change, their health awareness will improve and health-related well-being will be more prioritised among the employers. The project reduces morbidity among men and raises their quality of life. In the long term, it will curtail the costs of national and social healthcare.

Keywords: health promotion, health behaviour, workplace-based health promotion intervention, male.

Sissejuhatus

Meeste tervis hõlmab meeste füüsilisi, vaimseid, emotsionaalseid ja sotsiaalseid elukogemusi ning vajadusi elukaare vältel (Bardehle jt 2017, The Health... 2018). Tervise enesehinnangut kui indiviidi subjektiivset hinnangut enda tervisele iseloomustatakse kvaliteedi indikaatorina rahvatervises (Health at a Glance … 2019, Schram jt 2020). Meeste vaimse tervise probleemid, depressiooni ja meeleoluhäirete süvenemine on viimasel aastakümnel suurendanud meeste enneaegset suremust 40–60% (Mental Health … 2013, World health… 2020). Alkoholi ja tubakatoodete liigtarbimine, vähene füüsiline aktiivsus, ebaregulaarne toitumine ja tööga seotud stress avaldavad ebasoodsat mõju meeste terviseseisundile, suurendades vastuvõtlikkust kroonilistele haigustele nii Eestis kui ka Euroopas (Loog 2016, Gupta ja Wood 2019). Samal ajal on mehed iga päev eeskujuks oma perekonnale, sõpradele ja töökaaslastele (Oliffe jt 2018).

Eesti viimaste aastate rahvatervise uuringutes seostub meeste kehvem tervisega seotud enesehinnang nende tervisekäitumisega, eeskätt riskikäitumisega (Ruus 2011, Eesti meeste … 2015, Reile jt 2019). Eesti mehed ise hindavad oma tervist küll heaks, kuid problemaatiline on tervena elatud aastate arvu märkimisväärne erinevus Harjumaa ja Kagu-Eesti vahel, võttes arvesse eluaastaid 48,5 versus 54,5 (Kunder 2015, Loigu 2017, Tervena elada … i.a). Võrumaa tööealiste meeste 2018. aasta tervisekaotuste statistika peamiste põhjustena domineerisid suur haigestumine südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning riskikäitumisest tingitud hospitaliseerimised (Võru maakonna … 2019, Haiglaravi maakondades … 2020). Kuigi meeste elukvaliteeti mõjutavad teenused paranevad, suurendavad haiguste ning tervisega seonduvad piirangud kulusid tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas (Gupta ja Wood 2019, State of ... 2019).

Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tähtsustab põhimõtet vähendada ebavõrdsust tervises, mis ilmneb mitmes aspektis piirkondlikult, sugude vahel ja tulenevalt sissetulekute suurusest (Rahvastiku tervise … 2020). 18–65-aastane eesti mees veedab tööl keskmiselt üle 40 tunni nädalas. Statistika kohaselt on Võrumaa tööealisest elanikkonnast ligi viiendik hõivatud puidu- või mööblitootmisettevõtetes vahetustega ametites (aasta keskmine … i.a.). Vahetustega tööd seostatakse sisepingete ja ebatervislike harjumustega, mis vähendavad töötaja produktiivsust (Lassen jt 2018, Töökeskkonna vaimse ... 2019). 2020. aasta kevadel alanud COVID-19 pandeemia mõjutab märgatavalt kogu Eestit, sealhulgas Kagu-Eesti meeste majanduslikku toimetulekut ja aktiivsust tööturul. Selle probleemiga kaasneb omakorda ebakindlus tuleviku suhtes, avaldades seeläbi pikaajalist mõju kogu Lõuna-Eesti elanikkonna vaimsele tervisele (Vaimse tervise … 2020, otsus 2021).

Terviseedendus on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja tugevdada seeläbi oma tervist erinevates eluvaldkondades (Health Promotion … ia.). Tervist toetavad valikud vähendavad nii inimese enda kui ka tema lähedaste riskikäitumist, aitavad kujundada

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST

tervislikku elustiili ja tervislikke harjumusi ning parandavad rahulolu (Rahvastiku tervise … 2020). Hinnanguliselt 70% kõigist kroonilistest haigustest on võimalik ennetada elustiilimuutustega, kuid teadusuuringutele toetudes on mehed võrreldes naistega vähem motiveeritumad muutma oma terviseteadlikkust, vähendama kahjulikke harjumusi ja käima eriarstide juures (Rizio jt 2016, Sharp jt 2018, Mollborn jt 2020). Viimastel aastatel pööratakse maailmas terviseharitusele üha rohkem tähelepanu. Meeste terviseteadlikkuse suurendamisel on häid tulemusi taganud töökohapõhine sekkumine (Despres jt 2014, Schröer jt 2014, Caperchione jt 2015, Gill jt 2016, Kaasalainen jt 2018, Äikäs jt 2019, Adegunle 2020). Piirkondlik uuenduslik tervist toetav töökohapõhine sekkumine aitas märgatavalt vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja töötust meeste hulgas nii Hollandi (Schuring jt 2009) kui ka Ameerika (Katz jt 2019) näitel. Töötaja hea tervis parandab tema elukvaliteeti, aitab püsida kauem tööturul ning on otseses seoses tööandja konkurentsivõimelisuse ja motiveeritusega (Lassen jt 2018).

Meeste maksimaalne kaasamine töökohapõhistesse terviseedenduslikesse sekkumistesse eeldab hea sisekliima loomist, maskuliinsuse kui identiteedi tunnustamist ning meeskondlikku võitlusvaimu koos sportimisel (Gates ja Brehm 2010, Katz jt 2019). Projektide kontseptsioon peab toetama kvaliteetset promotegevust, pakkuma meestele huvi ja olema usaldusväärne, kuid sisaldama samas unikaalset lähenemist (Rizio jt 2016, Gupta ja Wood 2019). Suur- ja väikeettevõtted esindavad meestele suunatud tuttavat ja maskuliinset keskkonda, kus on võimalik kaasata potentsiaalselt arvukam hulk sihtrühma esindajaid. Tõhusate programmitegevuste näidetel Soomes, Kanadas ja Saksamaal pakuti osalejatele individuaalsete eesmärkide püstitamist koos uuendusliku preemiasüsteemi loomisega. Töötajatel võimaldati kasutada tehnoloogilisi lahendusi oma elustiili jälgimisel ja lõimida personaalne tervisepanus koos ettevõtete igapäevaste tegevustega (Caperchione jt 2015, Äikäs jt 2019, Billmann jt 2020).

Tervise edendamine töökohal eelpool kirjeldatud lahenduse loomisel kogukonnastruktuuride, tööandjate ning õdede ühise panusena tähendab inimkeskse tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist, parandab meeste tervisega seotud enesehinnangut ja aitab vähendada tervise riskikäitumisega seotud negatiivseid mõjusid Eesti tervishoiusüsteemis (Eesti õenduse ... 2020, Healthy workers … 2018, Rizio jt 2016, Korkut jt 2019, Hitka jt 2020, Rahvastiku tervise ... 2020).

Lühiuurimuse tulemused ja arendusprojekti eesmärk

Parendamist vajava probleemi tõestamiseks Eesti kontekstis, arendusprojekti tegevuste planeerimiseks ja sihtgrupi ootuste väljaselgitamiseks intervjueeriti 2020. aasta oktoobris projekti kaasatavate ettevõtete meestöötajaid (n = 10) ja mõlema ettevõtte juhti (n = 2). Intervjuude analüüsi tulemusena selgus, et mehed hindasid oma tervist valdavalt „heaks“ või „väga heaks“. Töökohal enim füüsilist tervist mõjutavate teguritena mainiti lihase- ja liigesevaevusi. Vaimse tervise pingeid seostati eelkõige intensiivse töökoormusega ja renditööjõu kehva töökvaliteediga (põhjustab valmistöö ümbertegemist). Uuritavate poolt toodi välja töökohapõhist kiusamist, mis väljendus peamiselt kaastöötaja üleolevas käitumises ja üksteise arvustamises. Lisaks mainiti igapäevast väsimust. Töötervishoiualase kontrolli oli läbinud enamik uuritavatest, kuid nendest vaid üks järgis arsti ettekirjutusi. Töötervishoiuarstilt saadud soovituste järgimise või perearstiga konsulteerimise asemel proovisid mehed pigem omal käel toime tulla.

Meestel puudus mõlemas ettevõttes võimalus tervislikuks lõunatoiduks. Mehed olid motiveeritud tööpausidel tarbima puu- ja köögivilju, kui tööandja neid ettevõttes tasuta võimaldaks. Enamik vastanutest tarbis kanget ja lahjat alkoholi, sealhulgas viis ühe tööandja sõnul alluva alkoholi liigtarvitamine töösuhte lõpetamiseni. Päevane soovitatav füüsiline koormus (hinnanguliselt 10 000 sammu meeste endi aktiivsusmonitore kasutades) saavutati igapäevaseid tööülesandeid täites. Meeste töövõimekust

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST

mõjutas negatiivselt tööpauside puudumine kindlatel kellaaegadel ja kohustus olla töötamisvalmiduseks kättesaadav töövälisel ajal.

Meestöötajate peamised ootused tervist toetavate lahenduste osas ettevõtte juhtidele olid sportimis- ja treeninguvõimaluste loomine (veekeskuse kasutamine, SPORT-ID omamine), toitlustamisvalikute parandamine (taskukohane kvaliteetne soe toit, värsked kohalikud puu- ja köögiviljad töökohal) ning koolitused vaimse tervise valdkonnas koos nõustamistega suitsetamisest loobumiseks ja alkoholi tarbimise vähendamiseks. Töökorralduse parendamist, sealhulgas ületunnitöö vähendamist, soovisid meestöötajad eeskätt ettevõttesisese töökorralduse parema planeerimise poolelt, mis suurendaks kõigi töötajate rahulolu.

Mõlema ettevõtte juhid soostusid andma oma panuse planeeritavasse arendusprojekti, sest on huvitatud projekti töökeskkonna ja ohutuse kasutegurist. Tööandjad väärtustasid töötajate tervist, kuid peamiselt oli see senini väljendunud nõuetekohaste töö- ja isikukaitsevahendite kättesaadavuse võimaldamises tööandja kulul. Täiendavate tervist ja heaolu toetavate hüvede puudumist põhjendati rahaliste ressursside vähesusega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustikust oli teadlik üks ettevõtte juhtidest, kuid liitumiseks polnud ta senini soovi avaldanud ja tal ei olnud ka kindlat seisukohta tuleviku suhtes.

Arendusprojekti „TÖÖ.ME(E)S.TER“ eesmärk on Võru maakonna tööealiste meeste vaimse ja füüsilise tervise ning heaolu parendamine terviseedendusliku kontakt- ja veebipõhise sekkumisprogrammi abil. Arendusprojekti sihtrühm on Võrumaa kahes tootmisettevõttes töötavad 18–65aastased mehed ja Eesti töötukassa Võrumaa osakonna kaudu aktiivselt tööd otsivad mehed, kes on saadetud eelpool nimetatud tootmisettevõtetesse tööpraktikale.

Arendusprojekti nimi „TÖÖ.ME(E)S.TER“ on kohandatud variant sõnadest TÖÖ, MEES/MEISTER ja TERVIS.

Võtmesõnad: terviseedendus, tervisekäitumine, töökohapõhine terviseedenduslik sekkumine, mehed

Arendusprojekti tegevused

Terviseedenduslik kontakt- ja veebipõhine sekkumisprogramm „TÖÖ. ME(E)S.TER“ on tervishoiutöötajate eestvedamisel interdistsiplinaarse meeskonnatööna kahes Võrumaa ettevõttes rakendatav meestele suunatud töökohapõhine lähenemine, mille eesmärk on meeste isiklike tervisetulemite parandamine, sealhulgas tervislike eluviiside ja harjumuste kujundamine. Projekti tegevused jagunevad viide etappi.

Projekti esimeses etapis moodustatakse interdistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad projektorganisatsiooni õed, IT-spetsialist ning ettevõtete töökeskkonna juhid. Lisaks kaasatakse interdistsiplinaarsesse meeskonda vaimse tervise õed, füsioterapeudid, kogemus- ja toitumisnõustaja, TAI TET võrgustiku paikkonna- ja töökohtade tervisedenduse koordinaator, samuti regionaalselt Võrumaa arenduskeskuse heaolu ametnikud ja Eesti töötukassa Võrumaa osakonna esindaja. Projektis osalemiseks nõusoleku andnud kahes tootmisettevõttes esitletakse planeeritavat sekkumisprogrammi ning värvatakse osalejad. Töötukassa Võrumaa osakond projektis osalevate ettevõtete partnerina lõimib sekkumisprogrammi tööpraktikale suunatud ajutiselt mittetöötavad Võrumaa mehed. Projekti esimeses etapis otsitakse sekkumisprogrammi rahastajaid ja tõhustatakse koostööd Võrumaa arenduskeskuse kaudu olemasolevate sponsoritega. Luuakse arendusprojekti „TÖÖ.ME(E)S.TER“ andmebaas, veebileht ja sotsiaalmeedia platvormid.

Projekti teises etapis selgitatakse välja meestöötajate füüsilise ja vaimse tervise näitajad. Tervisekäitumise uurimiseks kasutatakse standarditud mõõdikuid ja küsimustikke. Osalejatega viiakse läbi vaimse tervise

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST

hindamiseks intervjuud, tehakse vereanalüüsid ja tervisetestid. Tervisenäitajad analüüsitakse ja nende alusel jagatakse osalejad 5–10-liikmelistesse meeskondadesse. Rühmasiseselt määratakse eestvedajateks aktiivsemad liikmed ehk mentorid. Osalevate meeskondade kõik liikmed varustatakse personaalse nutiseadme ja andmebaasi „TÖÖ.ME(E)S.TER“ kasutajakontoga.

Projekti kolmandas etapis viiakse läbi eelnevalt planeeritud sekkumisprogrammi kava põhjal kaasahaaravaid tegevusi meestöötajate tervisekäitumise edendamiseks. Kolmas etapp on ühtlasi sekkumisprogrammi katsetamine. Sekkumisprogrammis osalejad kaasatakse sportlik-seikluslikele motivatsiooniüritustele. Koostöös erialaspetsialistidega (näiteks füsioterapeudid, vaimse tervise õed) püstitatakse osalejatele nii individuaalsed kui ka rühmapõhised tervise-eesmärgid. Eesmärkide saavutamiseks viiakse töökeskkonnas läbi individuaalseid ja/või meeskondade põhiseid kontakt- ja veebinõustamisi. Keskendutakse töökohapõhistele sekkumistele, nagu laiendatud tervislikud toiduvalikud, kehaline lisaaktiivsuse võimalus tööpausidel, vaimse tervise töötoad, motiveerivad intervjuud alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks. Sekkumisprogrammis „TÖÖ.ME(E)S.TER“ osalejad on esindatud võistlevate rühmadena Võrumaa tervise- ja rahvaspordiüritustel. Edukamaid sekkumisprogrammis osalevaid mehi tunnustatakse sportlike meenetega.

Projekti neljandas etapis hinnatakse programmis „TÖÖ.ME(E)S.TER“ osalenud töötajate vaimset ja füüsilist tervist ning tervisekäitumist ning antakse edasised soovitused meestöötajatele individuaalse terviseprofiili arendamiseks. Esmalt hinnatakse osalejate sekkumisjärgset tervisekäitumist, vaimse tervise seisundit ning mõõdetakse meestöötajate tervisenäitajaid. Seejärel hinnatakse püstitatud individuaalsete eesmärkide saavutamise tõhusust. Sekkumisprogrammi jäetakse alles katsetamise käigus praktikas hästi töötanud tegevused, mis toetasid efektiivselt töötajate tervist ja heaolu saavutamist. Arvamused töökohapõhist heaolu suurendavate parendusettepanekute sisseviimiseks kogutakse sekkumisprogrammi

osalejatelt ning koostööpartneritelt veebikeskkonna küsitluse teel. TAI TET-i võrgustiku koordinaator koos ettevõtete töökeskkonna juhiga koostavad töökeskkonna analüüsi, mis põhineb osaliste arvamusküsitluse tulemustel. Analüüsi tulemuste alusel koostatakse soovitused mõlemale ettevõttele (näiteks toitlustusvalikute laiendamine, jõusaali rajamine, regulaarsed vaimse tervise koolitused, vajalikud töötoad).

Viiendas etapis töötatakse välja lõplik sekkumisprogramm „TÖÖMEISTER“. Arendusprojekti tulemuslikkuse hindamiseks viiakse läbi osalejate ja koostööpartnerite seas rahuloluküsitlus. Projektis osalenud ettevõtete soovil algatatakse liitumine TAI TET-i võrgustikuga. Sekkumisprogrammi „TÖÖMEISTER“ pakutakse teistele TAI TET-i mitteliikmetest ettevõtetele, et soodustada Eestis võrgustiku laienemist (atraktiivne, mitmekülgseid tervislikke eluviise propageeriv ning heakskiidetud lisalahendusi pakkuv programm). Edumeelsematele ja oma ettevõtete töökeskkonda panustavatele TAI TET-i võrgustiku liikmetest ettevõtetele võimaldame minimaalse omaosalusega sekkumisprogrammi „TÖÖMEISTER“ töötajate rahulolu ja produktiivsuse suurendamiseks.

Teavitustegevused viiakse läbi kõikides arendusprojekti etappides. Teavitustegevuste eesmärk on kogukonna aktiivne kaasatus ja tähelepanu Võrumaa meeste tervisekäitumise edendamisel. Kontakt- ja veebipõhise sekkumisprogrammi teavet kajastatakse programmi „TÖÖ.ME(E)S.TER“ ametlikul veebileheküljel, piirkondlikus ajakirjanduses ja kogukonnaüritustel. Aktiivset jälgijaskonda sotsiaalmeedias kogutakse Facebooki grupi ja Instagrami postituste kaudu. Arendusprojekti järel planeeritakse sekkumisprogrammi tulemusi kajastada Eesti meditsiinialastes väljaannetes. Projekti lõpul antakse koostöös TAI TET-i võrgustiku koordinaatoriga välja brošüür „TÖÖ.ME(E)S.TER“ paberkandjal ja pdf-veebiversioonina Eesti ettevõtetes levitamiseks. Kavandatud on arendusprojekti tutvustavad ettekanded erialaorganisatsioonide teabepäevadel, rahvatervise valdkonna konverentsidel ja töötervishoiualastel koolitustel.

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST Projekti riskid

Arvestades hetkeseisu ühiskonnas on arendusprojekti läbiviimise peamine takistus COVID-19 laialdane levimus Lõuna-Eestis ning võimalik vähene vaktsineeritus projektis osalevate meeste hulgas. Eelpool toodu mõjutab oluliselt projekti tegevuste koordineerimist ettevõtetes, meestöötajate kaasatust planeeritud töökohapõhisesse terviseedenduslikku sekkumisse ja neile kogukonnateenuse pakkumist.

Projekti kirjutamise etapis (september 2020 kuni jaanuar 2021) hinnati kaalukamaks riskiks ettevõtete töötajate, eeskätt meeste vähest huvi pakutavate sekkumiste osas. Suure riskina toodi välja eeldatavate sponsorite ja rahastajate vähesus, sest nende panusest sõltub planeeritavate allhangete ning materiaalsete ressursside kasutamise võimalus. Kirjeldatud riskide maandamiseks kavandatakse ettevõtetes läbi viia põhjalikud taustauuringud, et tulla vastu töögraafikute ja töömahtude osas. See võimaldaks meestel osaleda sekkumisprogrammis. Eelarve planeeringusse kaasatakse arendusprojekti rahastajate finantsanalüütikuid atraktiivsete sponsorlepingutega.

Tulenevalt projekti meeskonna vähesest juhtimiskogemusest võivad ilmneda ebakõlad koostööpartnerite ja sponsoritega, mis võivad põhjustada ebapiisava teabevahetuse tagajärjel arendusprojekti võtmeisikute lahkumist. Seetõttu tõhustatakse projekti algfaasis usaldusväärsete ja eelneva terviseprojekti läbiviimise kogemusega konsultantide lõimumine. Arendusprojekti plaani kirjutatakse sisse puhveraeg erinevate töölõikude täitmisel, et kindlustada meeskonnaliikmete jõukohane töökoormus.

Oodatavad tulemused

Töökohapõhise kontakt- ja veebipõhise sekkumisprogrammi kaudu muutuvad oodatavalt Kagu-Eesti meeste hoiakud oma tervise suhtes, kasvab füüsilisest ja vaimsest tervisest tuleneva heaolu tähtsustamine ning väheneb alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine. Arendusprojekt suunab Võrumaa tööandjaid panustama senisest enam oma töötajate

tervisekäitumise parendamisse ning TAI TET-i võrgustiku liikmelisus tagab ettevõtetele hüvesid tervist edendava mõtteviisi kujundamisel. Tõhusate töökohapõhiste projektide resultaadina väheneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, mille tulemusel väheneb LõunaEesti elanike ja meeste hospitaliseerimiste arv nii maakonnahaiglates kui ka piirkondlikus haiglas. Eestis on märgatava töövõime vähenemise põhjustajaks vaimse tervise halvenemine psühholoogiliste või emotsionaalsete probleemide tõttu (Töökeskkonna vaimse ... 2019), mida antud sekkumisega saab edukalt mõjutada.

Arendusprojektiga loodame lähiaastatel vähendada kulusid tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Oodatavalt suureneb sekkumisprogrammis kaasatud töötukassa piirkondlike osakondade kaudu seni tööturult eemal olnud meestöötajate (55–65-aastased) terviseteadlikkus, mistõttu esineb nimetatud meestel vähem vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Terviseteadlikkuse suurenemine loob meestel võimaluse leida endale järgnevatel aastatel sobiv amet ja töökoht ning nende aktiivsus tööturul suureneb, mis edendab riigi üldist tööhõivet ja majandust. Seega toetab arendusprojekt ka 55–65aastaste meeste püsimist tööturul võimalikult kaua võrdväärselt nooremate sookaaslastega, mis võimaldab suurendada programmi „TÖÖ. ME(E)S.TER“ abil Võrumaa elanike, eelkõige meeste tervena elatud aastate arvu ning parandada elukvaliteeti. Arendusprojekti elluviimine koos Võrumaa kohalike väiketootjate, organisatsioonide ning vabatahtlikega tugevdab ühiseid väärtusi, laiendab Kagu-Eesti ettevõtlust, soodustab piirkondlikku majanduskasvu ning aktiveerib kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamise nimel.

Tulevikus, käesoleva arendusprojekti raames loodud sekkumisprogrammi „TÖÖMEISTER“ edasiviijatena näeme eriõdesid ja esmatasandi õendustöötajaid kui interdistsiplinaarse meeskonna eestvedajaid, kes arendavad koostööd kogukonnaga, samuti vabatahtlikke, mittetulundusühinguid, väikeettevõtjaid, suurtootjaid ning perearstikeskusi ja töötervishoiuteenuste osutajaid, kes annavad oma panuse. Lähtuvalt Eesti õenduse- ja

ARTIKLID MAGISTRITÖÖDEST

ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030 põhisuundadest saab töökohapõhise kontakt- ja veebipõhise sekkumisprogrammi „TÖÖ.ME(E) S.TER“ tulemusi ning järelhindamise tulemusi kasutada uurimistöödes ning rakendada elanikkonnale suunatud juhend- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel.

Allikaloend

Aasta keskmine töötatud tundide arv täistööajaga töötaja kohta põhitegevusala järgi.

Eesti Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__toojeukulu/PAT004 Adegunle, R. T. (2020). Implementation of Workplace Health Promotion Programs:

A Qualitative Study On Employers´ Perspectives Using Estonian and Nigerian

Organisations. Tallinna Tehnikaülikool, Meditsiinitehnika ja füüsika magistriõppekava. Magistritöö. Bardehle, D., Dinges, M., White, A. (2017). What is men’s health? A definition. Journal

Of Men’s Health, 13(2): e40–e52. Billmann, M., Böhm, M., Krcmar, H. (2020). Use of workplace health promotion apps:

Analysis of employee log data. Health Policy and Technology, 9: 285–293. Caperchione, C. M., Sharp, P., Bottorff, J.-L., Stolp, J., Oliffe, J., Johnson, S. T., Jones-

Bricker, M., Errey, S., Christian, H., Healy, T., Medhurst, K., Lamont, S. (2015).

The POWERPLAY workplace physical activity and nutrition intervention for men:

Study protocol and baseline characteristics. Contemporary Clinical Trials, 44: 42–47. Despres, J. P., Almeras, N., Gauvin, L. (2014). Worksite Health and Wellness Programs: Canadian Achievements & Prospects. Progress in Cardiovascular Diseases, 56: 484–492. Eesti meeste käitumise ja hoiakute uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome. Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus 2015. https:// rahvatervis.ut.ee/handle/1/6204 Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030. Eesti Õdede Liit 2020. https://www.ena.ee/images/ELANIKONNALE/Eesti_oenduse_ammaemanduse_ arengustrateegia_2021_2030.pdf Gates, D. M., Brehm, B. J. (2010). Challenges of a Worksite Health Promotion Project.

Business and Leadership, 58: 117–122.

Gill, D. P., Blunt, W., De Cruz, A., Riggin, B., Hunt, K., Zou, G., Sibbald, S., Danylchuk,

K., Zwarenstein, M., Gray, C. M., Wyke, S., Bunn, C., Petrella, R. (2016). Hockey

Fans in Training (Hockey FIT) pilot study protocol: a gender-sensitized weight loss and healthy lifestyle program foroverweight and obese male hockey fans. BMC

Public Health, 16: 1–15. Gupta, R., Wood, D. A. (2019). Primary prevention of ischaemic heart disease: populations, individuals, health professionals. The Lancet, 394: 685–696. Haiglaravi maakondades 2009–2018. Tervise Arengu Instituut 2020. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/158201285826_Haiglaravi_maakondades_2009_2018_.pdf Health at a Glance 2019. OECD indicators. Organisation for Economic Co- operation and Development. http://www.oecd.org/health/health-systems/health-at-aglance-19991312.htm Health Promotion Overview. World Health Organization. https://www.who.int/healthtopics/health-promotion#tab=tab_1 Healthy workers, thriving companies- a practical guide to wellbeing at work. Healthty

Workplaces European Guide 2018. https://healthy-workplaces.eu/en/tools-andpublications/publications/healthy-workers-thriving-companies-practical-guidewellbeing Hitka, M., Lipoldová, M., Schmidtová, J. (2020). Employees motivation preferences in forest and wood processing enterprises. Acta Facultatis Xylologiae Zvolen, 62(1): 151−164. Kaasalainen, K., Kasila, K., Komulainen, J., Malvela, M., Poskiparta, M. (2018). Changes in Psychosocial Factors and Physical Activity Among Finnish Working-Age Men in the Adventures of Joe Finn Campaign. International Quarterly of Community

Health Education, 39(1): 39–49. Katz., A. S., Pronk, N. P., McLellan, D., Dennerlein, J., Katz, J. N. (2019). Perceived

Workplace Health and Safety Climates: Associations With Worker Outcomes and

Productivity. American Journal of Preventive Medicine, 57(4): 487−494. Kunder, N. (2015). Tervise enesehinnangu seosed tervisekäitumisega 50- aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.

Magistritöö.

Korkut, D. S., Gedik, T., Gagan, F. (2019). A research on job satisfaction levels of employees in the furniture industry: A case of Istanbul, Turkey. Forestist, 69(2): 124–132. Lassen, A. D., Fagt, S., Lennernäs, M., Nyberg, M., Haapalar, I., Thorsen, A. V., Møbjerg,

A. C.-M., Beck, A. M. (2016). The impact of worksite interventions promoting healthier food and/or physical habits among employees working´ around the clock´hours: a systematic review. Food & Nutrition Research, 62: 1–13. Loigu, K. (2017). Tervise enesehinnang ja arstiabi kasutamine tervisekäitumise 2014. aasta uuringu andmetel. Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.

Magistritöö. Loog, K. (2016). Alkoholi riskitarvitamine ja sellega seonduv tervis paikkonna tervisemõjurite uuringus. Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.

Magistritöö. Mental Health Action Plan 2013-2020. World Health Organization 2013. https://www. who.int/initiatives/mental-health-action-plan-2013-2030 Mollborn, S., Lawrence, E. M., Hummer, R. A. (2020). A gender framework for understanding health lifestyles. Social Science & Medicine, 7: 1–16. Oliffe, J. L., Rossnagel, E., Bottorff, J. L., Chambers, S. K., Caperchione, C., Rice, S. M. (2019). Community-based men’s health promotion programs: eight lessons learnt and their caveats. Health Promotion International, 12: 1–11. Otsus, K. (2021). COVID-19 pandeemia mõju töötajate vaimsele tervisele ning töötajate ootused tööandjale vaimse tervise edendamiseks. Tallinna Tehnikaülikool.

Majandusteaduskond. Magistritöö. Rahvastiku tervise arengukava. 2020- 2030. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/ sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/rta_2020-2030.pdf Reile, R., Tekkel, M., Veidemann, T. (2019). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. https://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud?limit=25&filter_catid=0&filter_year=0&filter_pubid=0&filter_ languageid=0&filter=eesti+t%C3%A4iskasvanud+rahvastiku+tervisek%C3%A4itu mise&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC Rizio, T. A., Thomas, W. J., O’Brien, A. P., Collins, V., Holden, C. A. (2016). Engaging primary healthcare nurses in men’s health education: A pilot study. Nurse Education in Practice, 17: 128–133.

Ruus, K. (2011). Arstiabi kasutamise seosed psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega. Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Magistritöö Schram, J. L.-D., Groeniger, J. O., Schuring, M., Proper, K., Oostrom, S. H., Robroek,

S. J.-W., Burdof, A. (2020). Working conditions and health behavior as causes of educational inequalities in self-rated health: an inverse odds weighting approach.

Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 8: 1–9. Schröer, S., Haupt, J., Pieper, C. (2014). Evidence-based lifestyle interventions in the workplace-an overview. Occupational Medicine, 64: 8–12. Schuring, M., Burdorf, A., Voorham, A. J., Weduwe, K der., Mackenbach, J. P. (2009).

Effectiveness of a health promotion programme for long-term unemployed subjects with health problems: a randomised controlled trial. Journal of Epidemiology & Community Health, 63: 893–899. Sharp, P., Bottorff, J. L., Hunt, K., Oliffe, J. L., Johnson, S.T., Dudley, L., Caperchione,

C. M. (2018). Men’s Perspectives of a Gender-Sensitized Health Promotion Program

Targeting Heathy Eating, Active Living and Social Connectedness. American Journal of Men’s Health, 18(6): 1–10. State of Health in the EU. Eesti Riigi terviseprofiil 2019. European Commission. http:// www.oecd.org/publications/eesti-riigi-terviseprofiil-2019-1efa7683-et.htm Tervena elada jäänud aastad maakonna, soo ja vanuse järgi. Eesti Statistikaamet. http:// andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&SubSessionId=c838f8e2-9627-431f-babee306ebb5552b&themetreeid=6 The health and well-being of men in the WHO European Region: better health through a gender approach. World Health Organization 2018. https://www.euro.who.int/en/ publications/abstracts/the-health-and-well-being-of-men-in-the-who-europeanregion-better-health-through-a-gender-approach-2018 Töökeskkonna vaimse tervise analüüs. Sotsiaalministeerium 2019. https://www.sm.ee/ sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf Vaimse tervise roheline raamat. Sotsiaalministeerium 2020. https://www.sm.ee/sites/ default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf Võru maakonna heaoluprofiil 2019. Tervise Arengu Instituut 2019. https://vorumaa. ee/wp-content/uploads/2019/03/V%C3%B5ru-maakonna-heaoluprofiil.pdf

World health statistics 2020: monitoring health for the SDGs, sustainable development goals. World Health Organization The Global Health Observatory 2020. https:// www.who.int/data/gho/publications/world-health-statistics Äikäs, A. H., Absetz, P., Hirvensalo, M. H., Pronk, N. P. (2019). What Can You Achieve in 8 Years? A Case Study on Participation, Effectiveness, and Overall Impact of a

Comprehensive Workplace Health Promotion Program. Journal of Occupational and

Environmental Medicine. 61(12): 964–977.