Maa Elu 7. aprill 2016

MEELIS LIPPE: MÕISTAGI PEAB USALDUSE VASTASTIKKU ÄRA TEENIMA. KÕIGE POSITIIVSEM ON PRAEGU SEE, ET TEHTUD TÖÖ EEST SAAB KINDLALT RAHA KÄTTE. TEAN, ET PALJUDEL METSAVEDAJATEL ON RAHA KOJUSAAMISEGA RASKUSI.

KEVAD AIANDIS

MÕNED TEAVAD ISE KINDLALT, MIDA TAHAVAD, TEISED ON KODULEHELT HUVIPAKKUVAD TAIMED VÄLJA VALINUD, KOLMANDAD AVASTAVAD AIAS RINGI KÄIES ENDA JAOKS UUSI SORTE.

LOOMAAIA TOIDULAUD:

272 TONNI HEINA, 54,4 TONNI LIHA, 22 TONNI KALA, 24 TONNI PORGANDIT, 16 TONNI PEETI, 6,5 TONNI BANAANE, 4,5 TONNI APELSINE, 1,4 TONNI KOHUPIIMA ...

Val

! e t o o t 0 0 0 0 2 e ikus ül

Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

7. APRILL 2016 • NR 17 (45)

2 || põllumajandus || maa elu

7. aprill 2016

MIS SAAB EDASI? Maaeluminister kinnitab lähipäevil määruse, mille tulemusena jääb juba tänavu osa püsirohumaadest hooldamata, sest rohumassi hekseldamise eest enam toetust ei saa ning viljakasvatajad ei taha samuti maad rendile võtta. Maa hind võib kukkuda.

PRIA juht Jaan Kallas pidas maja ametlikul avamisel tänukõne.

MaRguS anSu / taRtu PoStIMeeS

MAAELUKESKUS TARTUS AVAS UKSED

E

smaspäeval avas ametlikult uksed maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste Tartu keskus.

Tähe tänav 4 asuv keskus koondab seni üle linna erinevates hoonetes asunud

põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ehk PRIA, veterinaar- ja toiduameti, põllumajandusameti, põllumajandusuuringute keskuse ning maamajanduse infokeskuse Tartu bürood ühte majja. (ME)

KEVADEL TEHAKSE ÜLERIIGILINE SÕNNIKUHOIDLATE INVENTUUR

K

onsultatsioonifirma OÜ Consultare alustab sel kevadel keskkonnaministeeriumi tellimusel loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuuri, et saada parem ülevaade hoidlate olemasolust ja seisukorrast ning sõnniku laotamise tehnoloogiatest. „Infot on vaja selleks, et kaardistada ettevõtete sõnnikuhoidlate ja sõnnikukäitluse ning laotamistehnika olemasolu hetkeseis, mis on valdkonna investeeringuvajaduse selgitamise alus. Ootame kõigilt põllumeestelt heatahtlikku ja mõistvat suhtumist ning kaasalöömist nimetatud uuringus,” sõnas keskkonnaministeeriumi veeosakonna

peaspetsialist Enn Liive.

Analoogne inventuur toimus 2010. aastal nitraaditundlikul alal, mis hõlmab Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva maakondi. Et saada informatsiooni kogu Eesti sõnnikumajanduse olukorra kohta, katab seekordne inventuur kogu riiki.

Uuringu tegemiseks on koostatud valimid külastatavate ettevõtete kohta, lähtudes suurusgruppidest ja tootmistüüpidest. Kokku on kavas külastada ligikaudu 600 ettevõtet. Kogutavad andmed on ja jäävad konfidentsiaalseteks. Järelduste ja otsuste tegemiseks kasutatakse isikustamata koondandmeid.

Kogutavaid andmeid ei kasutata järelevalve korraldamiseks. (ME)

KÜLMUTUSVÕIMSUSEGA PUHVERLADU ERAKORRALISTEKS OLUKORDADEKS

A

Si Vireen nõukogu andis heakskiidu Väike-Maarja vallas asuva loomsete jäätmete käitlemise tehase juurde külmutusvõimsusega puhverlao rajamiseks. See parandab valmisolekut loomataudide tagajärgedega võitlemisel. „Eelmisel aastal farmidesse jõudnud seakatk näitas, et suuremate taudide likvideerimisel jääb tehase võimsus kohati väikseks,” ütles ASi Vireen nõukogu esimees Toomas Kevvai. „Puhverladu p a r a nd a b tehase vastuvõtuvõimet suuremate taudipuhan-

gute ajal, sest nakkusohtlikud loomsed jäätmed saab külmutada ja sellega tehase koormust hajutada.”

Kevvai sõnas, et puhverladu valmib eeldatavasti juba tänavu augustis. „See parandab oluliselt meie võimekust seakatku tõrjumisel ja aitab vältida jäätmete matmist,” lisas Kevvai. „Samuti annab külmladu vajaliku puhvri tehase rikete korral.”

Puhverladu mahutab kuni 500 tonni loomseid jäätmeid ja selle ehitamine läheb maksma ligi 360 000 eurot.

Loomsete jäätmete käitlemisega tegelev AS Vireen on riigi äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile ja on maaeluministeeriumi valitsemisel.

Aktsionäride üldkoosolekul esindab riiki maaeluminister.

(ME)

ASi Vireen nõukogu esimees Toomas Kevvai.

Foto: eLMo RIIg / SakaLa

Aktiivsest tootmisest loobunul pole heina ega siloga midagi peale hakata, eriti ajal, mil lehmade hulk kahaneb hirmuäratava kiirusega.

Maaeluminist

surub väikemaaoman niLs niitra maaelu@ajaleht.ee

estis on tuhandeid enamasti endistest talupidajatest väikemaaomanik ke, kes lõpetasid väiksuse tõttu loomade pidamise või viljakasvatuse juba aastate eest, ent hoidsid ometi maa alles ja lasid rohukõrred kord suve jooksul võsastumise vältimiseks kohalikul põllumehel peeneks pudiks hekseldada. Selle eest maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) omakorda ühtset pindalatoetust, mis oli mullu koos juurde makstud niinimetatud rohestamistoetusega kokku 116 eurot hektari eest, sellest läks eraisikutel maha tulumaks. Kui 40–60 euro suurune hektarikulu teenustöö tegijale maha arvata, jäi kätte ikka kenake summa. Pole saladus, et väikemaaomanike toetamisel oli ka sotsiaalne mõõde – pensionär sai lisasissetuleku ning maa võsastumisest päästetud. Üksiti lõi vahetult ajalooliste talude juurde kuuluvate rohumaade püsimine eelduse, et keegi saab paremate aegade saabudes taas tegeleda väiketalundusega.

Mündil on siiski teinegi külg – tegevpõllumehed võitlesid aastaid niinimetatud euroheinategijate vastu. Selliste hulka kuulusid ka maade

kokkuostmisega tegelevad firmad, mis hekseldasid igal aastal tohutuid põllumassiive ja said nõnda osa ühtsest pindalatoetusest endale. Ometi näitab PRIA statistika, et suurmaaomanike osa ei saanud olla suur. Eelmisel aastal küsis ainult ühtset pindalatoetust kokku 9400 taotlejat ja neist valdav osa ehk 6500 nõutas toetust vähem kui kümnele hektarile – püsirohumaade hekseldajad taotlevadki reeglina vaid ühtset pindalatoetust.

TÄNAVU TEKKIS ESMAKORDSELT OHT, ET OSA MULLU PÜSIROHUMAA ÜLES HARINUD FARMEREIST PEAVAD HAKKAMA NEID UUESTI TAASTAMA. Mullu piiras PRIA püsirohumaade hekseldamise kuni kümnele hektarile ja lubas suuremat pindala hekseldada kuni kümne protsendi ulatuses. Nii jäi väikemaaomanikule alles ühtse pindalatoetuse (edaspidi ÜPT) saamise võimalus. Ent sel aastal reeglid muutuvad – rohumaad tohib tervel toetuse taotleja käsutuses oleval põllumajandusmaal määruse eelnõu kohaselt hekseldada kuni 15 protsenti. Kogu ülejäänud maal tuleb teha kas heina ja see põllult koristada, toota silo või karjatada loomi. Niisiis tohib näiteks viiest hektarist hekseldada vaid 0,75 hektarit, sellal kui ÜPTd saab üldse taotleda alates ühest hektarist.

KEERULINE RENTIDA Kui ÜPT eest tasus hoida lihtsalt maad korras ja lasta rohi hekseldada, siis silo või heina tegemine on ilmselgelt kahjumlik, sest kujutab endast mitut tööprotsessi alates niitmisest ja lõpetades rullidesse pressimisega. Pealegi ei ole aktiivsest tootmisest loobunul heina ega siloga midagi peale hakata eriti ajal, mil lehmade hulk kahaneb hirmuäratava kiirusega.

15 protsendi reegel puudutab lisaks maahooldajatele siiski ka paljusid loomakasvatajatest tegevtalunikke, kes hoiavad osa oma heinamaadest sööda tootmiseks reservis. Püsirohumaade saagikus on aastati erinev ja mõnel aastal võib mahaniidetud hein ka vihmade tulemusena põllul rikneda.

Siis tehakse loomasööt reservmaadelt. Headel heina- ja siloaastatel võib aga minna loomade karjatamiseks ja sööda tootmiseks vaja näiteks vaid 70 protsenti kogu püsirohumaast.

Nüüd tohivad ka loomakasvatajad hekseldada vaid kuni 15 protsenti.

Milline on nüüd alternatiiv väikemaaomaniku jaoks?

Ta võiks ju rentida maa välja mõnele tegevpõllumehele, kes künnab püsirohumaa üles ja rajab selle asemele viljapõllu, ent paraku kinnitab maaeluminister praegu määrust, mis viib väikemaaomanikud sundseisu. Eesti võttis Euroopa Liiduga ühinedes püsirohumaade säilitamise kohustuse, mis tähendas, et rohkem kui viie aasta vanuseid heina- ja karjamaid pidi Eestis olema 26 protsenti kogu põllumajandusmaast ehk 223 000 hektari ringis. See osa

maa elu || põllumajandus || 3

7. aprill 2016 ähvardab võsastumine. Aeg on uuesti toetada! Võimalusi on veelgi – Eesti soovib juba praegu Euroopa Komisjonilt püsirohumaade kohustusliku osa vähendamist kogu põllumajandusmaast. See võib muuta riigi tegevuse tulemusena soodsalt suurtootjate kätte läinud püsirohumaad millalgi taas väärtuslikuks.

Kõik Postimehega vestelnud asjaosalised tunnistavad uue määrusega tekkivaid probleeme põllumajandusega otseselt mitte tegelevate maaomanike jaoks. Nad möönavad ka seda, et kui vahepealseil aastail on korrastatud vahepeal võsastunud rohumaid, võivad need jääda juba tänavu hooldamata ja hakata taas käest minema. Tuleohtlik kulupõletamise komme kadus suuresti ka seetõttu, et maid regulaarselt niideti.

aRVo MeekS / VaLgaMaaLane

eerium

nikud nurka maast ei tohtinud väheneda üle viie protsendi.

Vanade karja- ja heinamaade säilitamise eesmärk on eelkõige keskkonnahoid. Need on soodne elupaik erinevatele linnu- ja loomaliikidele, seovad süsihappegaasi ja aitavad kokkuvõttes tasakaalustada intensiivse põllumajanduse tekitatavat keskkonnakahju.

Juba eelmisel aastal tõid aga nn euroniitjate vastased piirangud endaga kaasa põldude pindala kiire kasvu püsirohumaade arvelt. Tänavu tekkis esmakordselt oht, et osa mullu püsirohumaa üles harinud farmereist peavad hakkama neid uuesti taastama. Seda veel ei juhtu, küll aga soovitab PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive tänavu mitte künda püsirohumaid põldudeks, sest see võib tuua püsirohumaa taastamise kohustuse tuleval aastal. Põllu ülesharimise ja peatse püsirohumaaks taastamise kulutuse oht annab niisiis ka suurtootjatele selge signaali, et vähemasti senise hinnaga pole mõtet endale maa rentimise riske võtta.

Niisiis tekitab maaeluministri määrus olukorra, kus püsirohumaid ei saa enam põldudeks rentida ja nendega pole teha ka midagi muud peale maamaksu tasumise. Loomulikult võib talunik maa enda lõbuks ära niita, saamata selle eest toetust. See on aga vähemasti pensionäridele ebamõistlikult kulukas ettevõtmine.

Põllumajanduskonsulent Jüri Mets on nõustanud PRIA kontori juures pindalatoetuste taotlemise perioodil juba üle kümne aasta tervet hulka

peamiselt pensioniealisi toetusetaotlejaid. „Kui pärapõrgus elaval 70–80aastasel inimesel on paari-kolmehektariline maatükk, siis peaks ta nüüd 85 protsenti niitma, koguma ja ära vedama, aga kellele ta veab?

Sigu ei ole, lehmi ei ole!” Metsa sõnul soovitas ta veel eelmisel aastal rentida maid põldudeks, aga püsirohumaade säilitamise kohustus seda enam tänavu ei luba. „Lasedki võsa peale kasvada,” lisab Mets.

SAAB ODAVALT MAA Suurtootjad kinnitavad omavahelistes vestlustes, et toimuv on nende huvides ka seetõttu, et toob endaga loodetavasti põllumajandusmaa vähemasti ajutise hinnalanguse. Kuna püsirohumaid ei saa enam ka üles harida, võivad nende hinnad kukkuda erilise hooga.

Seni veel oma kinnistuid endale hoidnud väikemaaomanikud võivad rohumaad peagi häda sunnil müüki panna.

Suurfarmid saavad seega püsirohumaad soodsalt kokku osta. Selliste tootjate suurte põldude kogupindalast moodustaksid juurdeostetavad maad ilmselt edaspidigi kuni 15 protsenti, mida võib endiselt hekseldada. Pealekauba on põllumajandustoetustega seotud määrused pidevas muutumises ja miski ei välista seda, et mõne aasta pärast hakkab PRIA taas maksma toetust ka kõigi püsirohumaade hekseldamise eest põhjendusega, et lihtsalt heina tootmisel pole mõtet.

Pealegi – miks mitte – võivad ametnikud tuua siis letile väite, et senistele omanikele jäänud hooldamata rohumaid

ESINDAMATA INIMHULK Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme andmetel ei sobinud Euroopa Komisjonile mullu rohumaa hekseldamisele seatud piirangud ja lõppkokkuvõttes anti Eestile valida – kas keelata see täielikult või hoopis lubada täielikult. „Oli väga palju jõudusid, kes ütlesid, et keelame hekseldamise täielikult,” lausub Nurm. „Selline stsenaarium oli küllalt reaalne oht. Hakkasin sisuliselt analüüsima komisjoni kriitikat ja tegin ettepaneku lubada hekseldada teatud osa maast.”

Eelkõige suuremaid tootjaid esindav põllumajanduskaubanduskoda korraldas ka põllumeeste seas küsitluse – 72 protsenti soovis hekseldamise keelustamist kogu põllumajandusmaal. Nurm tunnistas, et pelkadel maaomanikel puudub tegelikult oma esindusorganisatsioon, kes saaks nende heaks lobitööd teha. „Nende kuni 10 000 väikese hääl ei kosta tegelikult kuskil.”

Nurme hinnangul on tootmisest loobunud maaomanike jaoks praegu tegu tõepoolest tõsise probleemiga, sest seoses püsirohumaade säilitamise kohustusega ei olegi maad kellelegi rentida. Osa püsirohumaadest võib jääda juba tänavu sööti. „Teine võimalus on anda maa lihtsalt odava raha eest ära,” ütleb Nurm. „Nende rohumaade väärtus langeb praegu meeletult, sest limiit on täis ja üles ei saa künda.”

SUURTOOTJAD KINNITAVAD OMAVAHELISTES VESTLUSTES, ET TOIMUV ON NENDE HUVIDES KA SEETÕTTU, ET TOOB ENDAGA LOODETAVASTI PÕLLUMAJANDUSMAA VÄHEMASTI AJUTISE HINNALANGUSE. Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korralduse osakonna juhataja Mai Talviku sõnul on määruse põhjuseks Euroopa Komisjoni märkus, et kõiki taotlejaid tuleb käsitleda võrdselt. „Meil oli valida, kas me keelame hekseldamise täielikult või anname kõigile ühesuguse nõude,” selgitab ta. Tegelikkuses oli ministeeriumil valik lubada ka piiranguteta hekseldamist.

Kuidas ikkagi lahendada konflikt püsirohumaade säilitamise kohustuse ja määruse eelnõu vahel, mis ei jäta toot-

misest loobunud väikemaaomanikele kuigi palju valikuid? „Kui me eelmisel aastal tegime kümne hektari hekseldamispiirangu, siis tekkis meil kümnete kaupa uusi omanikke, kes jagasid oma suured tükid väikesteks ja hekseldasid maid endistviisi edasi,” räägib Talvik. „Mingeid otsuseid pidi ikkagi tegema.” Kas tuhandeid väikemaaomanikke saab panna samasse patta skeemitajatega? „Mul on sellel küsimusele natuke raske vastata, sest ma saan aru, et igal otsusel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed.”

HINNAD ALLA Põllumajandus-kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul peab põllumajandusmaa olema aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. „Kui on võimalik maad kasutada lihtsalt rohtu hekseldades, siis ei ole see päris eesmärgipärane,” sõnab ta. Mis puutub püsirohumaade säilitamise kohustusse, siis saavad tootmisest loobunud väikemaaomanikud valmistada Sõrmuse sõnul rohusööta või tegeleda näiteks bioenergeetikaga. Üks anonüümsust palunud ja Vara vallas paarisajal hektaril vilja kasvatav põllumees kinnitab, et määrusest võidab ainult aktiivne tootja. „Hekseldamist ei pidanud ma õigeks juba siis, kui seda veel laialt teha tohtis.” Ehkki põllumees tegeles ka ise teenustööna hekseldamisega, oli see väike lisategevus. Ta märgib, et oli ka selliseid ettevõtjaid, kes tegelesidki üksnes rohumassi purustamisega ja seda suurtel aladel.

Vara valla põllumehe sõnul võib siiski ka püsirohumaid edaspidi üles harida, aga toetust neile taotleda ei saa.

Ta avaldab lootust, et määrus toob kaasa ka maa hinna languse. „Isegi praegune raske periood pole tegelikult maa hinda allapoole toonud,” lisab põllumees. Samas tekivad meil tema kinnitusel juba sel suvel hooldamata rohumaad. „Kindlasti leidub neid, kes jätkavad oma talu ümbert niitmist, et see käest ära ei läheks, aga suured massiivid kasvavad ilmselt jälle võssa. Ei ole ju majanduslikult mõttekas niita lihtsalt oma lõbuks.” Samuti kaasneb määrusega tema hinnangul soisemate, kaugete ja eraldatud paigus asuvate rohumaade hülgamine.

Tartumaal Äksis tegutsev Tõnu Ostrat on seni oma rohumaadel karjatanud hobuseid ja niitnud neile heina. „Kui tahan hobusekasvatuse lõpetada ja keegi ei taha ka heina osta, siis on nende maade väärtus null,” nendib 68aastane mees.

Ostrati hinnangul on paljud väikemaaomanikud seni hoidunud maa müümisest välismaistele kokkuostjatele ja suurfirmadele ning hoidnud selle toetuse abil korras. „Ilmselt on nüüd väga palju pettunud inimesi,” arvab ta. „Maamaksu tuleb ikka edasi maksta ja maa hind kukub. Kui nüüd hekseldamine pole enam lubatud, siis saab keegi võib-olla maa odavalt kätte.”

Lõppkokkuvõttes ilmestab maaeluministeeriumi ametnike endigi kohmetust peatse määruse suhtes Mai Talviku vastus, kui ta oli vaadanud üle enda lõigud käesolevas loos. „See, mis on siin kirjas minu poolt öelduna, on õige, kuigi otsus pole ju tehtud minu tasandil ega minu poolt.” Mis tasandil?

Kelle poolt?

JuHtKiri

Peeter raiDLa

peatoimetaja

MAATURISM AVAB UKSED

M

õned nädalad tagasi juhtis Maa Elu tähelepanu üle-eestilisele avatud talude päevale, mis toimub tänavu 24. juulil. Kohe-kohe, juba 1. mail korraldavad aga avatud uste päeva ka Eesti maaturismi ettevõtted. Ehkki kummalgi päeval on oma kindel suund ja eesmärk, on ilmselt neidki, kes löövad kaasa mõlemal üritusel.

Kel vähegi mahti, tasub kiigata Eesti Maaturismi kodulehele www.maaturism. ee, kus on avatud uste päeva huvilistele koostatud interaktiivne kaart enam kui 130 sihtkohaga üle Eesti. Kaetud on kõik meie maakonnad ning kaardil mööda punaseid märke liikudes saab hea ülevaate, kus keegi külla ootab ning mida tal huvilistele on pakkuda. Kes teeb seda päris tasuta, kes tuntava hinnaalandusega.

Pakutava valik ulatub seinast seina alates maapurjekatest, jahilindudest ja eksootilistest alpakadest ning lõpetades hobuturismi, muuseumide ja mõisaansamblitega. Käsitöötubadest ja saunamõnudest rääkimata. Uskuda võib, et ega kõhtki tühjaks jää. Ja kes ära väsib, leiab kindlasti sobiliku öömaja.

Nii maaturismi avatud uste päev kui ka avatud talude päev on hea võimalus saada osa kaunist Maarjamaast ja selle ettevõtlike elanike tegemistest. Samas on see hea võimalus ka maaettevõtjale saada aimu oma kolleegide ja miks mitte otseste konkurentide ideedest. Konkurents on ju see, mis edasi viib.

Statistikaamet on aastaid jälginud Eesti oma inimeste sisemaist reisimist.

Näiteks eelmisel aastal tegid Eesti elanikud kokku enam kui 2,7 miljonit ööbimisega sisereisi, millest vaid 321 700 olid otsesed tööreisid. Puhkusereise oli veidi üle miljoni ning tuttava või sugulase külastamisega seotud reise üle 1,2 miljoni. Pisut enam kui 77 000 sisemaise reisi eesmärgiks oli küll märgitud „muu”.

Huvitav on tõdeda, et sisemaiste reiside jaotus kvartalite lõikes on suhteliselt ühtlane, ehkki kevad- ja suvekuudel liigutakse mõistagi rohkem ringi. Näiteks 2015. aasta I kvartalis tegid eestimaalased 554 3000 ööbimisega reisi, II kvartalis 757 400, III kvartalis 850 400 ja IV kvartalis 542 200 reisi. Nii et eestlane ei istu sügisel ja talvel sugugi vaid kodus nelja seina vahel.

Muide, 2015. aastal jäi Eesti elanike tehtud ööbimistega välisreiside arv (ligi 1,25 miljonit reisi) Eesti-sisestele reisidele enam kui kaks korda alla. Nii et meie maaturismi ettevõtetel on, kelle ja mille nimel pingutada.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || uudised || maa elu

7. aprill 2016

Hooajaline töö võimaldab puhkuse ajal lisa teenida taaVi aLas

VÄHEM KUI KAKS NÄDALAT MAAMESSINI

T

raditsiooniliselt k uu lut at a k s e maamessinädal Maanädalak s, mille käigus loovutab Tartu linnapea sümboolselt võimu põllumeestele.

Kolm päeva enne Maamessi ametlikku avamist, 18. aprillil avatakse Tartus Maanädal. Mullu Küüni tänaval toimunud traktorite paraadi asemel toimub sedapuhku kogu tegevus raekoja platsil, kus linnapea Urmas Klaas annab kell 12 sümboolselt võimu põllumeeste kätte.

Pärast saab jälgida haruldast spordiala slackline – kahe traktori vahele tõmmatakse 18meetrine lint, millel selle spordiala Eesti parim, Jaan Roose, teeb trikke.

Samuti toimuvad teised messitegevused, millest võivad osa võtta kõik pealtvaatajad. Muu hulgas on linnarahvas oodatud pannkooke sööma.

OTSEÜLEKANNE POSTIMEHE VAHENDUSEL Maamess on Postimehe Maa Elu kajastusel olnud pildis juba sügisest saati.

Messi esimesel päeval, 21. aprillil saab aga messi jälgida ka Postimehe otseülekande vahendusel, mis algab enne südapäeva ning kestab õhtuni. Otseülekandes on võimalik jälgida Maamessi ametlikku avamist, nooraednike ja raiemeeste võistlusi ning saab ülevaate kõigest messil toimuvast.

MAAMESSILE KONDIMOOTORI JÕUL Ilmad muutuvad üha kevadisemaks ja miks mitte tulla Maamessile jalgrattaga.

Selle tarvis pannakse Maamessi ajaks Tartus käima jalgrattalaenutus – olenemata ratta võtmis- või tagastamisajast on rattarendi päevahind viis eurot. Jalgrattaid saab rentida ja tagastada Tartu turuhoone juures ning Maamessi linnapoolse sissepääsu lähedal.

Kohtumiseni Maamessil 21.–23. aprillil! www.maamess.ee

as tartu nÄituseD

2015. aasta Maamessi esimene päev oli siginatsaginat täis.

Foto: WWW.MaaMeSS.ee

U

utmoodi kogemusest ja lisarahast huvitatud kontoritöötajad, õpetajad, tudengid jt, kes terve aasta peavad arvuti taga istuma, võiksid proovida tervist tugevdada maatööga: aiandites või tootmistaludes hooajatööd katsetades. Õpetajana töötades teadsin mitut pedagoogi ja sotsiaaltöötajat, kes käisid suvel Soomes maasikaid korjamas ja üks tuttav naiskunstnik käis suviti koos sõpradega Gotlandil kämpingus koristustöid tegemas. Kuulda on olnud, et Eestis võib nüüd mõne hooajatööga päris hästi teenida, muidugi kui on jõudu ja tahet sellist tööd teha. Inimesed, kellel on sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused või kes ei suuda püsivat töökohta pidada, käivad hooaja- või abitöid tegemas, et elus püsida, kuid nad ei ole alati need, keda tööandjad endale tahaks.

Aiandid ja maaettevõtted eelistavad kohusetundlikke ja töökaid inimesi, nii et kõik, kes hauvad mõtteid lisatööst või uuest elukogemusest, on oodatud sel suvel hooajatöödele.

Sain mõnelt tööandjalt kinnitust, et mõnel pool teenib päris hästi, kui olla ise töökas.

Kes tunneb, et tahab ja saab teha ajutist tööd, võtku endale südamelähedases valdkonnas tegutsevate aiandite ja maal tegutsevate tootmisettevõtetega ühendust. Eriti kasulik on töökogemus neile, kellele meeldib kampaania „Maale elama”, või nn ökoinimestele, kes tahaksid hakata ise midagi maal tootma või kasvatama. Linnas kontoris istudes tundub maaelu ja töö idülliline ja romantiline, kuid ükski asi ei kasva ega tooda ennast ise. Hooajatöö on parim viis saada asjast tõelist aimu, koolitust ja veel ka raha.

Tamme talu perenaise Heli Viedehofi sõnul sobib pika puhkusega linnainimesele taludes ajutiselt töötamine kindlasti. Maasikasaagi korjamine Fotod: MaRko SaaRM / SakaLa ja antS LIIguS / PÄRnu PoStIMeeS on üks paremaid võimalusi, kus hooajatööd kasutada.

HUVI HOOAJATÖÖ VASTU ON VÄIKE MTÜ Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin ütleb Maa Elule, et Eestis pole kahjuks enam piisavalt inimesi, kes sooviksid hooajatööd teha või siis on nende palgasoov selline, mida praeguses turuolukorras tööandja maksta ei saa.

Raimond Strastin märgib, et abitööjõudu vajavad suvel reeglina köögivilja- ja marjakasvatajad, peamiselt maasikakasvatajad, kes palkavad hooajaliselt töötajaid alates maikuust.

Infot saab tööportaalidest, ettevõtetest otse või isiklike kontaktide kaudu.

Infot leiab ka aiandusliidu veebist www.aiandusliit.ee.

Strastin ütleb, et paljud hakkajad ja tublid õpetajad kasutavad praegu võimalust, et suvel lisa teenida. „Kahjuks ei jätku neid igale poole. Õpilasi on palgatud ja palgatakse ka

PÕLLUMAJANDUSE TIPPJUHT 2016 ON JAAK LÄÄNEMETS

O

lustvere lossis läinud reedel toimunud konverentsil „Põllumees kui tippjuht” selgus juba neljandat aastat järjest põllumajandussektori tippjuht, kelleks žürii valis tänavu põllumajandusühistu Kevili nõukogu esimehe Jaak Läänemetsa.

Osaühingu Avispeamees juhataja ja põllumajandusühistu Kevili nõukogu esimehe Jaak Läänemetsa sõnul on alati meeldiv saada esile tõstetud, eriti kui see juhtub ootamatult ja üllatusena. „Olen selle tunnustuse eest väga tänulik. On hea, kui põllumajandussektoris pälvivad kõige muu kõrvalt tähelepanu ka positiivsed sündmused,” ütles Läänemets. „Usun, et ühistegevuses peitub jõud – seda nii ühe ettevõtte sees kui ka

sektoris laiemalt. Põllumajandusühistu Kevili nõukogu esimehena suhtlen palju sektori ettevõtetega ning ühiselt oleme turul tugevamad. Leian, et koostööd tehes suudame luua rohkem väärtust kui üksinda tegutsedes,” lisas Läänemets.

Jaak Lää nemets a aut asustatakse skulptuuriga „Kuldne viljapea“, mille autor on Tiiu Kirsipuu. (ME)

Põllumajanduse tippjuht 2016 Jaak Läänemets.

Foto: eLMo RIIg / SakaLa

edaspidi, kuid nende palkamisega seondub suur hulk õiguslikke probleeme, mistõttu paljud tööandjad loobuvad. Osa hooajatöid on õpilasele ka rasked ja tempo liiga kiire. Õpilase palkamine on meie riigis ka selgelt üle reguleeritud.”

Maaettevõtjad sooviksid väga, et riik muudaks välistööjõu palkamise reegleid kiiresti ja jõuliselt. „Probleemile on juba pikemat aega juhtinud tähelepanu tööandjate organisatsioonid. Vaja on selget õiguslikku lahendust, kus töötajad palgatakse hooajaks ja sügisel hooaja lõppedes lähevad nad oma koju tagasi,” lausub Strastin. ÜRDITALU HOIAB OMA TÖÖJÕUDU Tamme talu ürdiaed on huviliste seas väga tuntud ning nende tooted hinnatud. Tamme ta-

lu perenaine Heli Viedehof ütleb, et tööjõu leidmisega on neil nii ja naa. „Tamme aiandustalu on väike ja väga spetsiifilise tegevusalaga talu ja meil kaader ei vahetu, kuna hoiame väga oma tublisid inimesi.”

KES TUNNEB, ET TAHAB JA SAAB TEHA AJUTIST TÖÖD, VÕTKU ENDALE SÜDAMELÄHEDASES VALDKONNAS TEGUTSEVATE TOOTMISETTEVÕTETEGA ÜHENDUST. Sel põhjusel nad ajutist tööjõudu ei otsi, kuna ollakse ametlik praktikabaas mitmele koolile ja saadakse väga kiirel ajal praktikantidest suurt abi. „Kahjuks puudub meil või-

malus majutada ajutist tööjõudu ja seega need, kes sooviksid meil hooajatöödel osaleda, peavad endale ise majutuse otsima. Eelmisel aastal oli meil näiteks poolteist kuud praktikal Soome täiskasvanud õppur, kes soovis oma praktikat just nimelt Tamme talus teha. Tema ööbis Pärnus ja käis meil talus iga päev bussiga.

Kindlasti sobib pika puhkusega linnainimesele taludes ajutiselt töötamine.”

Milliseid inimesi hooajatöödele otsitakse? Heli Viedehof ütleb, et kõige tähtsam omadus on tegelik soov tööd teha, mitte töötegemist mängida. „Ka peab olema huvi õues töötada, taluma suvel putukaid, päikest, tuult jne. Peab arvestama asjaolu, et õues töötades saab mustaks ja teinekord ka märjaks.

Peab suutma taluda sundasendeid, seda eriti saagi koristamisel, marjade korjamisel.”

PADAR SOOVIB ERAKORRALIST TOETUST KA TÄNAVU

R

iigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari arvates on väga tähtis saada erakorralist toetust Eesti piima- ja sealihasektorile ka tänavu.

Maaelukomisjoni ning Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Phil Hogani kohtumisel eelmise nädala reedel ütles Ivari Padar, et mullu toetas piima- ja sealihasektori kriisi ajal Euroopa Komisjon Eestit 15 miljoni euroga, mis oli märkimisväärne abi, kuid kriis on osutunud pikaajalisemaks ja keerulisemaks, kui arvatud ning seetõttu tuleks toetust maksta ka tänavu, seisab riigikogu pressiteates. „Selle kõrval pingutame kohapeal muidugi ka ise, et leida uusi turge ja taastada

Eesti põllumajanduse stabiilsus,” märkis Padar.

Kohtumisel käsitleti veel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika elluviimisega seotud probleeme. Hogan tutvustas komisjoni kavandatavaid meetmeid põllumajandussektori olukorra stabiliseerimiseks.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti põllumajandus ja ühiskond on saanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu tuge juba 15 aastat. „See on aidanud meie põllumajandust märkimisväärselt kaasajastada. Samas tuleb aga tõdeda, et Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamine on muutunud järjest keerukamaks nii riigile administreerimisel kui ka põllumeestele, kes abi kasutavad,” märkis Padar. (ME)

maa elu || reklaam || 5

7. aprill 2016

Head koostööpartnerid,

oleme jätkuvalt Teie teenistuses.

Soovime edukat hooaja algust!

Meeldivaid kohtumisi MAAMESSIL

www.ert.ee

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga Tel 5348 8772, info@ert.ee

VP 152

6 || põllumajandus || maa elu

7. aprill 2016

Eksperdid:

põllumajandus on järjest suurem äri Kristiina Kruuse

maaelu@ajaleht.ee

R

ahvusvahelise tehnikatootja Massey Fergusoni ja rasketehnika müüja INTRACi juhid heitsid pilgu tulevikku ning arutlesid usutluses Maa Elule, millised on suurimad muutused, mis põllumajanduses lähitulevikus ees seisavad.

Kaasa rääkisid INTRAC Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann, Massey Fergusoni Kesk- ja Lääne-Euroopa ärijuht Frederic Moreau, Massey Fergusoni turundusjuht Campbell Scott, INTRAC Group AB juhatuse liige ja turundusjuht Fredrik Brandhorst ning INTRACi partneri Kongskilde ekspordijuht Tommy Overby, kes on aasta aega töötanud ka Eestis.

põlve. „Võib öelda ka elustiiliäri, millest elas ära kogu pere. Põllumees tegi tööd, et peret ülal pidada,” märgib Tommy Overby. Praegu jääb aga Overby sõnul järjest vähemaks neid, kes on talu saanud vanematelt päranduseks ning jätkavad peretraditsioone. „Põllumajandus on muutunud ennekõike äriks. Inimesed, kel on raha, investeerivad põllumajandusse, et oma investeeringult teenida,” selgitab Tommy Overby.

Massey Fergussoni turundusjuht Campbell Scott lisab, et tulevikus liigub põllumajandus kui äri ilmselt palju rohkem ka üle riigipiiride. „Tõenäoliselt võib näiteks farmer, kel on tootmine Eestis, toota samal ajal ka Põhja-Ameerikas või Aafrikas. Tekib rohkem rahvusvahelise haardega põllumajandusettevõtteid, kes toodavad korraga mitmes riigis,” usub Campbell Scott.

1. PERETALUSID JÄÄB VÄHEMAKS, ASEMELE TULEVAD SUURFIRMAD Minevikus oli talupidamine rohkem pereettevõtmine ja traditsioonide edasia nd m ine põlvest

INTRAC Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann, Massey Fergusoni Kesk- ja Lääne-Euroopa ärijuht Frederic Moreau, Massey Fergusoni turundusjuht Campbell Scott, kombainide valdkonna ärijuht Põhja- ja Kesk-Euroopas Jens Christian Otte ja INTRAC Group AB juhatuse liige ja turundusjuht Fredrik Brandhorst tutvustasid läinud nädalal Pärnus Foto: eILIkI Pukk uusi tooteid.

2. MAA LÄHEB VEELGI ENAM HINDA Põllumajandusmaa on ressurss, mida juurde ei teki, samal ajal aga kasvab vajadus toidu järele. Lisaks konkureerib järjest enam samale maale ka energiatootmine. „Näiteks Lõuna-Saksamaal võib näha suuri põlde täis tuulegeneraatoreid. Farmerid teenivad energiatootmisest roh-

kem kui maaharimisest. See on märkimisväärne trend,” osutab Campbell Scott.

Ta lisab, et põllumaa on hea investeering, sest maa väärtus kasvab. See viib olukorrani, kus maid ostetakse kokku ja lõpuks on maaomanikud ning selle kasutajad kaks erinevat rühma inimesi. „Põllumehed on põhjendatult mures selle pärast, et maa liigub nende käest ära,

aga selline on praegune suundumus,” märgib ta.

tal pole üldse traktorit vaja,” meenutab ta.

3. PÕLLUMAJANDUSSE TULEB ROHKEM NAISI Põllumeeste keskmine vanus Euroopas on üle 50 ja ees seisab põlvkonnavahetus, mis toob põllumajandusse senisest märksa rohkem naisi.

Naiste tulek põllumajandusse on Campbell Scotti sõnul suuremate muutuste peegeldus. „Vanasti olid pered suuremad ja peretalu võtsid üldjuhul üle pojad. Tänapäeval on pered väiksemad ja kui ainus järeltulija on tütar, siis võtab ta loomulikult ise talu üle.” Teine põhjus on Campbell Scotti arvates naiste rolli muutus ühiskonnas. „Naised on traditsioonilistest rollidest rohkem välja liikunud ja väga aktiivsed. Nad lähevad hea meelega õppima põllumajandust ja on kõrgelt haritud.”

C a mpb e l l S c ot t prognoosib, et naiste osakaal põllumajandussektoris kasvab umbes 30 protsendini. Kui võtta üksnes numbriliselt, on tema sõnul juba praegu maailmas põllumajanduses rohkem naisi kui mehi, sest Indias ja Aafrikas teevad enamiku põllutöid ära naised, kuigi nende toodangumaht on väga väike.

Tehnikatootjatele tähendab see Campbell Scotti arvates samuti muutusi. „Naised on väga praktilise loomuga. Meeste jaoks on tehnika ka äge. Neile meeldivad suured ja võimsad masinad,” jutustab Scott.

Ta toob näiteks naise, kelle talus oli kogu piimatootmine iga detailini uuenduslik alates lüpsirobotitest ning lõpetades automaatse toitmissüsteemiga. „Ütlesin talle, et siis läheb sul vaja vist ainult väikest traktorit. Naine mõtles hetke ja ütles, et

4. MAHETOODANGU OSAKAAL KASVAB Maailmas tervikuna on mahetoodangu osakaal veel väike, kuid lääneriikides nõutakse mahekaupa üha enam. „Lääne-Euroopas on mahetoidu tarbimine märgatavalt suurenenud. Taanis maksab näiteks mahepiim poole rohkem kui tavaline piim, kuid hoolimata kallimast hinnast on nõudlust. Inimesed, kel on raha, eelistavad puhtamat toitu ja mõtlevad keskkonna peale,” kõneleb taanlane Tommy Overby. Ta lisab, et kui põllumees teenib mahetoodangult kohati poole rohkem kui tavatoodangult, siis ainuüksi juba ärilistel kaalutlustel on kasulikum minna üle mahetootmisele.

INDIAS JA AAFRIKAS TEEVAD ENAMIKU PÕLLUTÖID ÄRA NAISED, KUIGI NENDE TOODANGUMAHT ON VÄGA VÄIKE. „Rootsis on sama: mahekaupade valik on kasvanud väga suureks ja mis seal salata, ka minu enda toidukorv on enamasti mahekaupu täis,” tunnistab Fredrik Brandhorst, INTRAC gruppi turundusjuht. „Mahe on kindlasti tõusev trend ja tehnikatootjad peavad mõtlema, kuidas tehnika saab abistada põllumehi maaharimisel, kus ei kasutata kunstlikke väetisi ega tõrjevahendeid nagu tavatootmises.”

Maa läheb järjest enam hinda, sest vajadus toidu järele kasvab ning samal ajal konkureerib vabale maale ka energiatootmine.

Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist Eripakkumine:

tänasest kuni 24.04.2016 vasikavestide hinnast alla

20%

Foto: antS LIIguS

MUTILÕKS PAUKPADRUNIGA TÖÖTAV MUTILÕKS HÄVITAB MUTID KIIRELT JA TÕHUSALT

Külastage meid Maamessil messikohal C-24 MUTILÕKSE KÜSI HÄSTIVARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST

Pilt Trading OÜ Tel 5689 2496 • ivika@pilttrading.ee • www.pilttrading.ee

LÕKSE TURUSTAB BH TRADING OÜ TALLINNA 24, VILJANDI, 71008 tel 434 3262 | order@bhtrading.ee | www.bhtrading.ee

maa elu || põllumajandus || 7

7. aprill 2016

Crowdestate’i ühisrahastuse keskkonnas leidis teraviljakuivati vajalikud investorid mõne päevaga.

Foto: Facebook

ETTEVÕTE TAHAB ÜHISRAHASTUSE ABIL EHITADA VILJAKUIVATI INTRAC Eesti juhatuse esimehe Tanel Teimanni sõnul on eesmärk jõuda kombainide müügis paari aastaga Foto: PEETER KÜMMEL / SAKALA 15protsendilise turuosani.

Massey Ferguson kasvatab konkurentsi Eesti kombainiturul Kristiina Kruuse

R

asketehnika müüja INTRAC hakkab sellest hooajast esmakordselt Eestis müüma Massey Fergusoni kombaine. Seni teatakse Eestis peamiselt Massey Fergusoni traktoreid.

INTRAC Eesti juhatuse esimehe Tanel Teimanni sõnul on eesmärk jõuda kombainide müügis paari aastaga 15protsendilise turuosani. See tähendab, et astutakse kandadele siinsel kombainiturul juba tuntud kaubamärkidele, nagu Claas, New Holland või John Deere. „Turg on tõepoolest üsna täis ja konkurents tihe, aga oleme selleks valmis,” märgib Teimann.

Massey Fergusoni turundusjuhi Campbell Scotti meelest on neil uue tulijana lihtsamgi kui turuliidritel, sest nullist alustades on kerge ennast ületada. „Minu meelest on väga huvitav, mida teeb näiteks Claas selleks, et oma turuosa hoida.

Pakume neile kindlasti tugevat konkurentsi,” räägib ta. „Aga me oleme kannatlikud. Ootasime kümme aastat Eestisse tulekuga. Võime oodata veel aasta-paar, kuid varem või hiljem võidame kindlasti turgu juurde.

See on vaid aja küsimus,” on ta veendunud.

LOE KÕIKI MAAELU KAJASTAVAID UUDISEID KA VEEBIST!

MAAELU.EE

UUS PARTNERLUS INTRACi ja Massey Fergusoni partnerlus viimase põllutehnika müümiseks Eestis on üsna värske: novembris sõlmiti kokkulepe ja töö algas selle aasta jaanuaris. Varem oli Massey Fergusoni esindaja Eestis Konekesko, kuid firma pidi tegema valiku kahe konkureeriva brändi vahel ning otsustas keskenduda üksnes Claasi kombainide ja traktorite müügile. „Me ei lõpeta ühtegi partnerlust kergekäeliselt ega sõlmi uusi kokkuleppeid rutakalt,” ütleb Campbell Scott. INTRACi kasuks rääkisid Campbell Scotti sõnul mitmed põhjused, nende hulgas pikaaegne kogemus rasketehnika müümisel ja tugev hooldemeeskond. „Tähtis ei ole müüa ainult väga head toodet, vaid pakkuda ka tasemel järelteenindust,” toonitab Campbell Scott.

Lätis, kus Massery Fergusoni esindajaks sai samuti INTRAC, on esimene kombain tänavu juba müüdud. „Eestis on läbirääkimised pooleli ja tehingud õhus. Loodan, et sügisel näeme Massey Fergusoni kombaini juba Eesti põldudel töötamas,” ütleb Tanel Teimann.

Kui pöörata pilk rahvusvahelisele turule, siis Campbell Scott nendib, et tehnikamüük sõltub paljuski põllumeeste kindlustundest. „Kui põllumees tunneb ennast kindlalt,

siis ta investeerib isegi siis, kui tal raha eriti ei ole. Kui põllumees on ebakindel, siis ta pigem ei osta seni, kuni julgus on tagasi.” Ta möönab, et maailma madalad toiduhinnad ja mitmes riigis kahanenud toetused ei sisenda põllumeestesse just usku. Kõige suurem tehnikamüügi madalseis on Põhjaja Lõuna-Ameerikas, kus odavad toiduhinnad on andnud suure tagasilöögi.

KESKMISTEL KEERULISEM Kõige keerukamas seisus on Campbell Scotti hinnangul keskmise suurusega tootjad. „Nad pole enam nii väiksed, et hoiaksid kulusid kokku, aga nad pole ka nii suured, et saavutada mastaabiefekt suure tootmismahu pealt. Nad ei saa osa ei suurte ega väikeste ettevõtete tugevustest raskel ajal, vaid jäävad kahe vahepeale,” nendib Campbell Scott.

Samas toimib põllumajandus Campbell Scotti sõnul tavaliselt umbes kuueaastase tsüklina, mille sisse jääb nii tõus kui ka langus. Samuti ei liigu kõik turud korraga samas suunas – mõni on kehvemas seisus, teine paremas. „Rahvusvahelisel firmal nagu meie on oluline osata ajastada, mida ja millal me mingitel turgudel teeme ja kuhu oma energiat rohkem suuname. Turgudega tuleb käia päripäeva, mitte vastupäeva.”

Kristiina Kruuse

Ü

hisrahastuse platvormil Crowdestate, kus igaüks saab juba 100 eurost alates investeerida erinevatesse kinnisvaraarendustesse, taotles raha ka põllumajandusettevõte Tiigikalda OÜ Ida-Virumaale viljakuivati ehitamiseks.

Kavandatud teraviljakuivati kogumaksumus on 2 400 000 eurot, millest ehitus moodustab 400 000 eurot ning seadmed 2 000 000 eurot. Suurema osa eelarvest katavad pangalaen ja ettevõt-

te omarahastus, kuid puudujääva 500 000 euro leidmiseks kasutas ettevõte ühisrahastuse platvormi Crowd­ estate. Ühisrahastuse summa 500 000 eurot katsid 458 investorit mõne päevaga. Seejuures 60% summast täitus esimese tunniga, pärast seda, kui möödunud reedel sai hakata tegema oma pakkumisi Crowdestate’i veebikeskkonnas.

100 000tonnise aastase kuivatusmahuga GrainTeki teraviljakompleks on plaanis rajada Ida-Virumaale Kohtla valda Amula külla ning see

peaks valmis saama selle aasta suvel. Ettevõtte planeeritud omatoodang on 30 000 tonni teravilja ning täiendavalt on 2016. aastaks müüdud teravilja kuivatamise teenust 65 000 tonni ulatuses, seisab projekti kirjelduses Crowdestate’i investeerimiskeskkonnas. Lisaks kuivatusteenusele kavatsetakse pakkuda kuivatatud vilja ladustamisteenust.

Maa Elu võttis ühendust ka Tiigikalda OÜ juhatuse liikme Renno Nurmelaga, kuid ettevõtja ei soovinud teraviljakompleksi rajamise plaanist lähemalt rääkida.

8 || transport || maa elu

7. aprill 2016

Meelis Lippe:

metsavedu on nagu motokross ja Euroopa veod ringrada tOOMas ŠaLDa

maaelu@ajaleht.ee

S KaroTrans on Eesti kapitalil põhinev ja peamiselt ümarmetsamaterjali veole keskendunud transpordifirma, mis alustas tegevust 2003. aastal.

Firma loodi ASi Sylvester Grupp kuulunud ASi Karo Mets transpordiosakonna baasil. Enam kui kümneaastane kogemus Eesti metsatranspordi turul, hoolikalt valitud kollektiiv ning pidevalt uuenev masinapark on loonud võimaluse pakkuda kvaliteetset transporditeenust.

Suuremad KaroTransi koostööpartnerid on Riigi Metsa-

majandamise Keskus, Karo Mets OÜ, Valga Puu OÜ jt. Kui ettevõtte algusaastatel osteti teenuseid peamiselt sisse, siis tänaseks on oma autopark kosunud enam kui kahekümne masinani.

ASi KaroTrans juhatuse liige Meelis Lippe ütleb, et ettevõte tunneb end üsna kindlalt ning just usaldusväärsed koostööpartnerid on edu alus. „Mõistagi peab usalduse vastastikku ära teenima,” kommenteerib Lippe, „kõige positiivsem on praegu see, et tehtud töö eest saab kindlalt raha kätte. Tean, et paljudel metsavedajatel on raha kojusaamisega raskusi.”

Täna on KaroTransil 18 metsaväljaveoautot, lisaks treiler, mis veab traktoreid, ja veel viis autot veavad kaupa Euroopas. „Euroopasse sõitmist alustasime 2006. aastal, sest jaksu jäi lihtsalt üle, aga tegelikult oleme ikkagi metsaveofirma. Kui oled oma koha leidnud ja teed head tööd, siis jätkub ka leiba,” kin-

nitab Lippe. Samal ajal ei saa tema sõnul autoparki liiga suureks paisutada, siin seavad takistusi ilmastikuolud ja konkurents. „Mahtu saaks kasvatada siis, kui aasta ringi oleks miinus viis kraadi külma ilma lumeta. On aegu, kui autosid võiks olla topelt, aga kui ilma tõttu tööd ei ole, siis kulud jäävad ju ikka.” Üle ega ümber ei saa konkurentidest, sest konkureeritakse ka kahe autoga firmadega, mis suudavad pakkuda odavamat hinda. „Kulud on teised, meil on uued autod, neil mitte jne.

Paljud väikesed firmad ei taha liituda elektroonilise veoselehe süsteemiga, sest neil pole

ERASEKTOR MAKSAB KÕIGE EEST, TOPI NIIPALJU PEALE, KUI KEEGI ÕIGEKS PEAB, PEAASI ET PUU KÕIGE ÖKONOOMSEMAL MOEL ÄRA VEETAKSE.

vähimatki motivatsiooni olla Maanteeameti pideva jälgimise all. Nii tekib võimalus panna koormasse lubatud 30 tihumeetri asemel näiteks 35 või 40. RMK vedudel pole mõtetki kaalu ületada, sest riik maksab normi järgi: puidu erikaal lubab peale panna 30 tihu ja kui autojuht paneb rohkem, makstakse raha ikka 30 tihu eest ja trahvi võib pealekauba saada. Erasektor maksab kõige eest, topi niipalju peale, kui keegi õigeks peab, peaasi et puu kõige ökonoomsemal moel ära veetakse,” räägib Lippe.

POOLPIRAADID Metsaveoturul tegutseb nii-öelda poolpiraate küll ja veel. Nad jäävad Lippe hinnangul politsei pilgu alla harva. „Pigem kontrollib politsei praegu legaalseid vedajaid, kel on elektroonilised veoselehed, kes rikuvad massipiirangut mõnesaja kiloga ja saavad rangelt trahvitud. Trah-

vi on tehtud ka 43 ülekilo eest.”

Ja teine asi: samasuguse rikkumise eest võib Eesti eri otstes saada erineva karistuse. „Oleneb, mis jalaga politseinik hommikul voodist välja astus. Asi algab valitsuse tasandilt: kui riigi eelarvesse on trahvimiljonid sisse kirjutatud, siis kuidas saab politseinik oma vahetusest naasta, ilma et oleks

maa elu || transport || 9

7. aprill 2016

ASi KaroTrans juhatuse liige Meelis Lippe ütleb, et ettevõte tunneb end üsna kindlalt ning just usaldusFotod: Toomas Šalda ja AS KaroTrans väärsed koostööpartnerid on edu alus.

kedagi karistanud. Trahviraha peaks olema eelarveväline. Kui politsei kontrolliks sama suurte jõududega roolijoodikuid, oleks liikluspilt märksa parem.

Kui sageli jõutakse väikestesse maakohtadesse, et õllelõhnased mehed ei käiks vabalt autoga poes uut pudelit toomas? Kas üldse jõutakse?” küsib Lippe. „Politsei räägib ressursipuudusest, aga olemasolevat jõudu saaks otstarbekamalt ja inimsõbralikumalt jagada. Praegu tundub, et raskeveondus on meil kõige kuritegelikum sektor üldse. Metsaveoautojuhid on profid nagu lendurid ja laevakaptenid, kes suudavad vastutada, aga meie päevad algavad ikkagi sellest, et meie autodega samal ajal sõidavad välja politseimasinad. Päevast päeva käib üks ja sama trall, politsei nagu vastanduks meile. Kui

juba kinni peetakse, siis pakun, et tõenäosus trahvi saada on 80 protsenti. Võimu näitamist on liiga palju.”

Nii ongi Lippe sõnul metsaveokite juhid pidevas pinges ja on juhtunud, et hea sohver valib rahulikuma töö. „Aga häid metsaveoautojuhte on keeruline leida. Meest, kes teeks oma tööd hindele viis, tuleb kasvatada kümmekond aastat. Uute nooremate meestega kipub olema nii, et neile mahub kätte ainult süütevõti, mutrivõti pole nende rida, tullakse käed puusas ja tõsisemaks tööks ei olda valmis. Eestis ei õpeta ju keegi metsaveoautojuhte välja, kogu koolitus käib firma rahakoti kaudu,” kõneleb ta.

Häid autojuhte Lippe sõnul veel leiab, aga ettevõtte töös on vähemalt sama tähtis ka tõstuk. „Meest, kes tõstukiga häs-

ti läbi saaks ja oskaks kitsastel-keerulistel metsateedel sõita, annab tikutulega otsida. Tema kätte tuleb usaldada paari­ sajatuhandene komplekti ja ei taha ju, et ta selle ära lõhub. Samas on meie palgad korralikud, püsime konkurentsis. Head mehed saavad kätte alates tuhande neljasajast kuni kahe ja poole tuhande euroni kuus. See teenitakse välja viieteistkümne tööpäevaga, sest ühe auto peal on kaks meest kordamööda.”

NAGU MOTOKROSS Metsavedu on Lippe kinnitusel nii keeruline, et Euroopa vedude mehed, kes on end metsas tahtnud proovile panna, ei ole sageli hakkama saanud. „Metsavedu on nagu motokross ja Euroopa veod ringrada. Meil pole vist ühtegi meest, kellel poleks metsas midagi tõsist

juhtunud, kes poleks autot või käru kraavi keeranud. Enne vist paraku ei saagi õigeks metsavedajaks. Keelame näiteks meestel metsateel vastu tuleva sõiduauto eest teepervele tõmmata, sest see lõpeb sageli rattad ülespidi. Nii et palume teistel kaasliiklejatel sellega arvestada, et raske metsaveokiga on mitu korda keerulisem sõita kui tavalise autoga.

Mõnikord tuleb mitu kilomeetrit tagurpidi sõita, sest omavahel on olnud mingi kommunikatsioonihäire ega jää muud üle kui tagurdada.

Täishaagisega metsateel tagurdamine nõuab oskusi. Tõsine autotunnetus peab olema, samuti tahe seda tööd teha. Ülioluline on suutlikkus ennetada tehnilisi vigu ja taluda pinget.”

Praegu on Karo­ Transil tööjärg kindlalt ees, pingsalt iga hinna eest klientide otsimist ei ole. „Euroopa vedude turul on küll lehmakauplemine igapäevane, sest vedude hinnad kõiguvad järsult. Metsavedudel on meil oma tihuhinna tabelid, mille järgi tööd teeme. Meie jaoks oli suur võit, et eelmise aasta 1. märtsist võivad kuueteljelised autod vedada 48 tonni ja seitsmeteljelised 52 tonni.”

Juba 1990ndate lõpus üritati lubatud tonnaaži tõsta, aga alles nüüd õnnestus. „Kui hakatakse rääkima, et rasked autod lõhuvad teid, siis võiks küsida, et miks meil ehitatakse siis teid nii halvasti. Me ei taha autosid ei kõrgemaks, pikemaks ega laiemaks ja 52 tonni on ikkagi vähem, kui auto võiks vedada, see on alavedu, tehas lubab hoopis rohkem.

Selle loogika kohaselt võiks kõike keelata ja piirata, sõiduautodel võiks ju ka 50 km/h piirajad peale panna ja avariisid oleks vähem. Majanduslikult on ju mõistlik ühe sõiduga rohkem vedada.”

UUS MASINAMARK Automarkidest kasutab Karo­ Trans Scaniat ja Volvot. „Aastaid olime Scania usku, sest Pärnus puudusid korralikud

teiste markide teenindused.

Tänaseks pakub Volvo Scaniale konkurentsi. Iseenesest on tegu igas mõttes teineteist väärivate konkurentidega. Kahekümne neljast meie autost kuus on Volvod. Kuna need on vaid paar aastat vanad, siis lagunemise osas ei oska neile veel hinnangut anda.”

KaroTransi masinaparki võib vägagi värskeks pidada: kõige vanemad autod pärinevad aastast 2007, uuemad soetati alles tänavu. Eelmise aasta lõpus tuli kolm uut Scaniat ja selle aasta alguses kolm uut Volvot. Olgu märgitud, et üks täiskomplekteeritud metsaveoauto koos haagisega maksab umbes 240 000 eurot.

EESTIS EI ÕPETA KEEGI METSAVEOAUTOJUHTE VÄLJA, KOGU KOOLITUS KÄIB FIRMA RAHAKOTI KAUDU. Autopargi noorena hoidmisel on oma kindlad põhjused: et RMKga lepinguid saada, tuleb vastata esitatud nõuetele. „Selle aasta 1. juulist ei saa enam Euro 4 taseme keskkonnanõuetele vastavate autodega RMKle teenust teha, peab olema Euro 5 ja 2018. aastal tuleb uut lepingut taotleda.

Vedajate survel sai läbi surutud leping, et 2018. aasta hankel võib osaleda Euro 5ga, aga hankeveoks peavad olema Euro 6d. See on vajalik selleks, et kui ei saa hanget, võid Euro 5ga edasi vedada, sest erasektoris ei ole niisuguseid rangeid nõudeid.

Kui tahad konkurentsis püsida, pead nõuetega kaasas käima ja pidevalt autosid uuendama. Meil ongi autod, mis veavad riigimetsa, ja teised autod veavad erametsa.

Meie suur koostööpartner Karo Mets ühines hiljuti Graanul Investi kontserniga ja tänu sellele on meilgi väga ambitsioonikas plaan mahtu kasvatada.

Tunneme end kindlalt.”

JALGRATTASPORT ON VERES

N

ii KaroTransi juht Meelis Lippe kui Karo Mets OÜd juhtiv Runo Ruubel on jalgrattaspordiga olnud seotud varasest noorusest. Lippe on mitmekordne Eesti juunioride meister trekisõidus, 24 aastat (1985–2009) oli 3 km individuaalse jälitussõidu rekord tema nimel. „Läti koondisega saime NSV Liidu meistrivõistlustel kuuenda koha, sama ajaga oleksime sellesama 1987. aasta MM-il olnud kaheksa hulgas,” meenutab Lippe.

Praegu on Lippe ja Ruubel aktiivsed MTÜ Püha Loomaaed liikmed ja aitavad noortesporti edendada nii klubi kaudu kui ettevõtjatena, aidatakse Pärnu „Kalevi” spordikooli noori. „Jalgrattasport on kallis spordiala. Noored kasvavad, neil on pidevalt vaja ratast vahetada, et sõiduasend oleks õige. Toetame ainult noortesporti kuni U23-ni,” toonitab Lippe. Nii ongi „Karo” kaubamärk paljude Pärnu jalgratturite seljas olevatel oranžidel särkidel. „Ratturid peavad olema liikluses nähtavad ja oranž värv aitab siin kaasa. Rattasport on omajagu ohtlik ala, sest meie liikluskultuur on üsna kehv. Kõige ohtlikumad olukorrad tekivad minu hinnangul siis, kui ratturist möödumisel ei näidata suunatuld ja tagumine auto möödub jalgratturist väga lähedalt, sest ei näe teda õigeaegselt. Kui isegi õppesõiduautod, kus õpetaja on kõrvalistmel, ei näita suunda, hakkab küll väga kurb. Aga teiste konkurentidega võrreldes on Pärnu Kalevi ratturid üsna heas materiaalses seisus. Kiidusõnad tuleb öelda Amservile, kes on saateautode muretsemisel palju aidanud, ja ka teistele toetajatele.”

LINNU TALU müüb ettetellimisel HY-LINE TÕUGU pruune ja valgeid munemist alustavaid noorkanu (7 €/tk) ning aasta munenud kanu (3 €/tk) järgmistes bussijaamades: LAUPÄEV, 9. APRILL RING 1 Tartu-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa (tel 5397 3644): Elva raudteejaam 7.30, Tartu Sadamaturu parkla 8.15, Tabivere 8.45, Kaarepere 9, Jõgeva bussijaam 9.20, Vaimastvere 9.35, Vägeva 9.50, Koeru 10.20, Järva-Jaani 10.40, Roosna-Alliku 11, Aravete 11.30, Käravete 11.45, Tapa turg 12.05, Kadrina 12.35, Haljala 13.20, Rakvere Tõrma ristmik 13.45, Väike-Maarja 14.30, Rakke 15.

RING 2 Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa (tel 5559 4530): Audru kiriku plats 9, Lõpe 9.40, Lihula 10.15, Kurevere 10.50, Haapsalu Lukoili tankla (Tallinna mnt) 11.30, Taebla 12.15, Palivere 12.30, Risti 12.50, Turba 13.15, Riisipere 13.30, Padise 14, Keila kiriku plats 14.30, Saku Tammemäe tankla 15, Ääsmäe harutee kauplus 15.30, Kernu 15.40.

PÜHAPÄEV, 10. APRILL RING 3 Viljandi-, Pärnu-, Rapla-, Järvamaa (tel 5397 3644): Mustla 8, Viljandi turg 8.30, Suure-Jaani 9.15, Kaansoo 9.45, Vändra 10.10, Kergu 10.30, Järvakandi 10.50, Lelle 11.10, Türi raudteejaam 11.30, Väätsa 11.50, Paide kiriku plats 12.10, Koigi 12.40, Imavere 13, Olustvere 13.30, Kolga-Jaani 14.20.

RING 4 Jõgeva-, Harju-, Rapla-, Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaa (tel 5559 4530): Põltsamaa turg 9, Kose 10.30, Rapla turg 11.30, Märjamaa kiriku plats 12.20, Pärnu-Jaagupi 12.50, Sindi Pargi pood 13.40 , Uulu 14, KilingiNõmme 14.35, Abja-Paluoja 15.10, Karksi-Nuia 15.40, Tõrva 16.

10 || puit || maa elu

7. aprill 2016

Mõne tisleri unistus: kirsipuupuit, mis pildile jäänud paraku Rumeenias.

KAS PUITU VÄHE? Eesti on metsariik, aga näiteks tisleripuitu tuleb ikka ka piiri tagant sisse tuua.

Kvaliteetpuitu endal ei jätku VIIO AITSAM

õiki puuliike, mida tisleritööks vaja, Eesti metsades ei kasva. Teine impordi põhjus: puitu iseenesest oleks, aga pole kombeks selle kvaliteetseimat osa muu hulgast välja sorteerida ja tisleritöö vajaduseni kuivatada.

Kolmanda põhjuse ütles üks Kohila valla väike-ettevõtja: tootmine on nii vähene, et pole leidnud Eestist materjalimüüjat, kes nii väikest kogust müüks – lihtsam on Soomest puit sisse osta.

Kõige selle taustal kahetse-

takse, et Eestis suurte saetööstuste tormilise arengu kõrval on paljud väikesed saeveskid, kes väiksemas koguses erikaupa valmistaks, pidanud uksed kinni panema. Näiteks Lätis ja Leedus, ka Rootsis on väikesed tegijad alles ning tislerid, kes valmistavad kvaliteetpuidust käsitsi kauneid puittooteid, eritellimusel aknaid, uksi, treppe, mööblit, ei kurda materjalipuuduse üle.

Väike saeveski on suurest märksa paindlikum. „Kui tarvis, saame tõesti saagida kas või üksikut tüve, olgu õunapuud või mõnda muud erilist puuliiki,” lubab Raplamaa Tohuvana Saeveski üks juhte Ivo Vahtmäe. Saeveski tisleripuit on peamiselt valmistatud ko-

dumaisest kasest, aga ka männist.

Tisleripuidu tootenimistus on ka tamme- ja saareplank, kuid neid pidevalt ei müüda, kuna piirkonnas kogu aeg neid puidusorte ei raiuta. Tamme saetakse, kui keegi mõne vana tamme maha võtab. Tisler, kes tammeplanku pidevalt vajab, peab enamasti valima importpuidu.

VÄIKESED TEGIJAD Raplamaa ettevõte OÜ Silverbaum, üks kvaliteetpuidu importijatest, toob seda Eestisse peamiselt Ukrainast, veidi ka Lätist. Põhiline kaubaartikkel on oksavaba männiplank, peale selle oksavaba saar, tamm, vähesel määral

www.optitrans.ee TAURUS –

põllumeeste igapäevane abimees eid

ta m

s Küla

SSIL E M MAA 4–23.04

21.0 VP-214 s bok

kask ja pisut on olnud musta leppa. Ukrainas on kogu metsakasvatus riigi metsamajandite käes. Saemeeste ülestöötatud puit müüakse oksjonil erakätes olevatele tööstusettevõtetele ja eestlased suhtlevadki erasaeveskitega. Äri on toetamas kord, et Ukraina on keelanud oma tööstuse edendamise nimel saepalgi väljaveo.

PAARKÜMMEND AASTAT TAGASI OLI MOEPUU PÖÖK, KUID SELLE OSA ON NÜÜDSEKS SIINSEL TURUL JÄÄNUD TAGASIHOIDLIKUKS.

UUENDUSLIK MUTILÕKS Lihtne paigaldada Töökindel Tõhus

Autodega Eestisse, oma vahelattu toodud puidu müüb Silverbaum edasi, paraku umbes 70% ulatuses Soome-Rootsi või Lätti. Seega on hinnaliste eritellimusel tehtavate tisleritoodete turg naaberriikides tugevam kui meil ja toodete tegijail läheb paremini. Näiteks Lätti müüb Silverbaum kõige kallima materjali eksklusiivtoodete tarvis, mille tellijad elavad Riias või Jurmalas.

Tisleripuidu müüjad kirjeldavad Eesti maaelu seisu: kui palgapäev möödas, läheb tellija tisleri juurde tellimust esitama.

Tema kõnnib, raha näpus, puidumüüja juurde ja valib sobiliku materjali. „Eesti väikesed ostjad tulevad tõepoolest enamasti 10.–15. kuupäeva paiku,”

www.mullamutt.ee

Euroopa kohalik tootemark on pakkunud kõikidel suurematel põllumajandustöödel usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Küsi pakkumist: tel 515 3763 e-post info@optitrans.ee

ult

Müügil ain

e-poes

Võta kutsumata külalised oma aias väärikalt vastu!

maa elu || puit || 11

7. aprill 2016

-

ÜKS KÜSIMUS Kas Eestis peaks kvaliteetpuitu enam väärtustama, et tislerid ja mööblitootjad rohkem kodumaist puitu kasutaksid?

HERKKI KITSING, MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor: küllap saaks rohkem kodumaist puitu kasutada, kuid palju sõltub kasutusotstarbest. Arvan, et peamised põhjused, miks puitu sisse tuuakse, on hinna ja kvaliteedi suhe ning tarnitav kogus. Näiteks mööblitööstuse jaoks võib muudest riikidest imporditud puit sobida paremini veel sellepärast, et ühtlasemates kliimaoludes kasvanud metsas on puidu aastarõngad ühtlasemad ja puit paremate omadustega.

Materjali päritolust rohkemgi on meil praegu päevakorral mure, mida puidu importijadki on märganud – tislerite ja puidutehnoloogiat kõrgemal tasemel tundvate meistrite järelkasv, mis aitaks ettevõtete arengule kaasa. Mööbliettevõtete töötajadki on pigem kõrges vanuses ja tööjõunappus on terav probleem.

Foto: eRakogu

on märgatud ka Silverbaumis, kellel kodumaal sadakond väike-ettevõtjast klienti.

Oma positsiooni turul hindab Silverbaum kümmekonna samalaadse tegutseja hulgas üsna konkurentsivabaks, kuna on olemas oma kindel segment. Jutust käib läbi, et ennast võrreldakse teiste tegutsejatega Põhjaja Kesk-Eestis – Lõuna-Eestis on välja kujunenud oma puiduturg.

SUHTELISELT KALLIS PUIT Kõige kallim materjal on oksavaba tamm, järgneb oksavaba saar ja siis oksavaba mänd, mida saaks ka Lõuna-Eestist, kui ülestöötajad ja töötlejad seda ekstra sorteeriksid ja tisleripuidu kvaliteeti ehk kaheksa protsendini kuivataksid.

Kõrgeimasse hinnaklassi jäävad tammedest-saartest Ameerika tamm ja saar. Paarkümmend aastat tagasi oli moepuu pöök, kuid selle osa on nüüdseks siinsel turul jäänud tagasihoidlikuks. Hinna-

Maarjakase hind on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda Foto: MaRko SaaRM / SakaLa odavam.

lised on ka kõiksugused Aafrika päritolu nii-öelda punased puuliigid, kuid nendegi järele pole praegu turul nõudlust. Kasutamine on marginaalne. Näiteks on teada üks sakslasest ärimees, kes toob sisse punast puitu, töötleb seda Saksamaal ja müüb peamiselt Kaliningradi, kus mõned tislerid valmistavad eritooteid Moskva rikastele tellijatele.

Oksavaba tammeplank maksab 800–1200 eurot kuupmeeter, saarepuit 400–600, mõnikord ka 700–800 eurot, männipuit 250–400 eurot.

Isemoodi vähikäiku on teinud maarjakask, mille kasvatamine jõudis 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses ka Eesti metsaomanikeni kui uus mood – väga paljud panid endale maarjakaske kasvama. Meelitas see, et maarjakasepuitu kui eriti väärtuslikku müüdi lausa ki-

lo kaupa. Nüüd, kui kätte on jõudnud aeg tookord istutatud puistutes harvendusraiet teha, on pakkumist turul nii palju, et maarjakase hind on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda odavam. Samas on ostetavad kogused väga väikesed. Näiteks Soome suurim maarjakasepuidu kasutaja vajab aastas puitu vaid ühe autokoorma jagu.

NAPP JÄRELKASV Maailmaturg on avatud, mis tähendab seda, et kui näiteks Eesti turul tekib nõudlus olgu või roosipuupuidu järele, toovad puiduärimehed selle kohale. Põhitegevuses on importijad tavaliselt spetsialiseerunud teatud puidule ja päritolumaadele.

Näiteks on neid, kes suhtlevad peamiselt Venemaaga ning toovad sealt lehist ja seedrit. Hinnatud tisleripuitu saab kirsist, pirnipuust, pähk-

ALTERNATIIVVARUOSAD CASE, NEW HOLLANDi tehnikale HOOLDUS ja REMONT

ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

lipuust jne. Silverbaumi kontoris sai näha Karpaatidest pärit mägivahtra puidu näidist, mis eriliselt tihe ja valge ...

Omaette mure on aga see, et Eesti tislerite järelkasv on napp. Meil pole sellist tugevat tislerikultuuri ajaloolist tausta nagu Kesk-Euroopas – Austrias, Saksamaal, Põhja-Itaalias, aga omad meistrid on ikkagi olemas. Üleüldise linnastumise mõju on, et oma kätega loojaid jääb kahjuks aina vähemaks.

Maal on asi jõudnud sinnamaale, et puidumüüjad, kes võiksid piirduda ärisuhetega, jälgivad turgu ja kahetsevad samuti, et noori tegijaid liiga vähe peale kasvab. Maal tegutsevaid väike-ettevõtjad tuleks riigipoliitiliselt rohkem hoida, aga linnastunud ühiskonnas õnnestub see vähe.

Mitmest suust pakuti, et Eestis on ettevõtlustingimuste sätestajadki juba nii linnameelsed, et ei tunne enam maapiirkondade olusid ega oska neid ka ette kujutada.

Metsvindid pole inimpelglikud, nii et vaikselt seisev või pargipingil istuv inimene võib neid jälgida kuitahes kaua.

Foto: tooMaS HuIk / PoStIMeeS

METSVINT – MEIE ARVUKAIM HAUDELIND OLAV RENNO linnuteadja

A

prilli alul löövad meie pargid, aiad ja metsaservad rõkkama metsvintide laulust. Esimestena saabunud isaslinnud teavitavad oma pesakohavalikust valju lauluga: siitsiit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk! Lauljate pulma- ehk hundsulestik on roostjaspunaka alapoole ja põsega, punakaspruuni seljaga ja sinakashalli lagipeaga, mustal tiival kaks valget vööti ja päranipuala rohekas. Kümmekond päeva hiljem parvedena saabuvatel emaslindudel on kahvatum sulestik.

Metsvint on levinud kogu Euroopas ja Aasia metsavööndis kuni Baikalini.

Eestis on ta arvukaim pesitseja, kelle asurkonna suuruseks hinnatakse 1,7 kuni 2,2 miljonit haudepaari. Laulu kõrval annavad metsvindid kohalolekust märku kutsehüüuna oma nime kasutades: vint-vint. Hoiatushüüuks on rüüpiv rüüi (mis pidavat vihma ennustama), lennul salkadest aga kuuldub jüp-jüp.

Lüheldase koonilise noka järgi võiks arvata, et metsvindi põhitoidus on seemned, ent soojal ajal süüakse enamasti okstelt ja lehtedelt, vähem maapinnalt nopitavaid putukaid ja „ussikesi” ja poegadegi toiduks tassitakse just selgrootuid. Varakevadel ja sügisel põldudel peatuvad salgad ja parved tarbivad küll pehmeks ligunenud teri

ja umbrohuseemneid.

Metsvinte pesitseb kõigis puistutüüpides ja mõni paar võib hõivata isegi üksikult kasvava sookase, välditakse vaid tihedaid metsaosi. Mai alul ehitatakse puuoksale vastu tüve või ka vaksa võrra eemale kauni välimusega paksuseinaline pesa. Pesamaterjali toob kohale ka isalind, ent enamuses siiski emane, kelle osaks on pesa kokkupunumine: väliskiht samblast, samblikust ja ämblikuheidest, sisevooder karvadest, villast ja sulgedest. Emalinnu hooleks jääb 4–6 muna haudumine ja enda toitminegi, kuna isalind kaitseb südikalt territooriumi ja ligitükkivate naabrite peletamiseks muudkui laulab.

Pojad kooruvad peaaegu kahe nädala pärast ja on alul peaaegu paljad ja pimedad, nii et emalind soojendab neid veel kuus päeva. Nüüd on ka isalind lõimetishooldega ametis ja kui pesakond ei lange mõne röövli – haraka, hallvarese või orava ohvriks, saavad pojad poole kuuga tuule tiibadesse. Neid toidetaksekoolitatakse veel paarkümmend päeva. Jaanipäeva eel asub enamik vanalinde uut peret soetama, tihtipeale uue partneriga ja kindlasti uues pesas.

Metsvindid pole inimpelglikud, nii et vaikselt seisev või pargipingil istuv inimene võib neid jälgida kuitahes kaua ja mõni vint võib söandada väljasirutatud peopesalt saiaraasukesigi nokkida.

12 || HaldusreForm || maa elu

7. aprill 2016

Kas haldusreform

teeb elu Eestis paremaks?

(Haldusreformi seaduse ja seletuskirja retsensioon) Garri raaGMaa

TÜ regionaalplaneerimise dotsent

H

a ldusreformi eesmä rk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel,” sõnastab valitsusest riigikokku saadetud seaduse eelnõu.

Eesti praegused vallad moodustati 25 aasta eest külanõukogudest. Linnade ja valdade võimekus ja motivatsioon elu edendamisel erineb palju ja see on üks keskuse ja ääremaa arenguerisuste kasvu põhjus.

Muutust on vaja! Aga millist?

Kas haldusreform tuleb teha iga hinna eest ja sellepärast, et kuus varasemat katset luhtus?

„

MOTIIV Reformierakond asus äkki pidurist eestvedajaks. Tundub enesetapjalik? Ansipil oli ju kõik kõige paremas korras. Ju hakkas see mainele ja rahastajatele halvasti mõjuma. Kui aga juba, siis pigem ise! Reformierakond on võimu juures reas suuremates KOVides ja „omi” juba hätta ei jäeta. Kui sinna liidetakse mõned väiksemad, siis ei muuda see eriti pilti. Suurte (maakondlike) omavalitsuste tekke korral ei pruugi aga „õiged” inimesed jätkata. Ülepea on ohtlik lasta tekkida üksustel, mis suudaksid senist rahajagamist mõjutada. 50–80 üksust on ikka piisavalt heterogeenne laat, mis ei lepi kunagi kokku.

Piirkondliku konkurentsivõime kasvatamise ja võimu detsentraliseerimiseks oleks ainuõige maakondlik omavalitsus. Seda pressib IRL. Mingil müstilisel põhjusel pelgavad nad aga teist haldustasandit. Olevat kallis pidada. Suuromavalitsuse mudel võikski toimida, kui meil oleks Taaniga võrreldav tsiviilühiskond. Seda pole veel igal pool. Paljud äärekandid getostuvad praegugi.

Kes end eelarvesse ei võitle, see raha ei saa.

Tagamaks kohtade esindatust, on sotsid toetanud Euroopas valdavat mitmetasandilist omavalitsust, et jääks võimalus kogukondlikuks iseotsustamiseks ja õhinapõhisuseks. Seda pole aga koalitsioonis suudetud selgeks teha. Aseainena tugevdati eelnõus osavalla ja linnaosa regulatsioone. Et parem varblane peos kui vares katusel. Aga kui suur volikogu raha ei eralda ja vallavanem ikkagi oma jüngrid ametisse surub?

Opositsioon pole haldusreformi teemal eriti sõna võtnud.

Kersti Sarapuu paistis „Foorumis” toetavat Järvamaal maakondliku omavalitsuse sündi.

Artur Talvik on rõhutanud finants- ja poliitsõltumatuse olulisust. Nagu ikka valitsuse eelnõudega, ei taheta opositsiooni kuulata. Sedakorda aga võiks ja lausa peaks.

Edukate reformide eeldus on olnud kokkulepe nii erakondade endi kui ka keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Omavalitsusliitude esindajad on praeguse reformikava vastustanud.

Kuidas reformida neid, kes seda ise ei taha? Harjumaal elavatel rahvaesindajatel, kes enne valimisi korraks „kohtadele” sisse põikavad, ja „riigi asjadega” tegelevatel ametnikel ei pruugi olla täit teadmist ega tunnetust „muu Eesti” probleemidest ja vajadustest. Nad ju ei ela seal!

PIIRIJOONISTAMINE. AINULT! Peale minimaalse elanike arvu ei raamista eelnõu uute üksuste teket kuidagi. Seda hoolimata senise vabatahtliku liitumise kohati hoiatavast kogemusest.

Probleemne on 5000 elaniku kriteerium ise, mida põhjendatakse haldusliku efektiivsusega. Nii palju elanikke on linnades ja kompaktsetes linnalähistes valdades. Kas ääremaalise suure territooriumi ja hõreda asustusega valla juhtimine annab sama tulemuse?

Eestis on vaid üheksa 5000 – 10 000 elanikuga toimeregiooni (keskus koos lähitagamaaga). Sealtki käib osa rahvast tööle ja teenust saamas mõnda suuremasse linna.

Ettevõtluse arenguks vajalikku kriitilist massi ei taga ka 11 000 elanikku. Küll aga 11 000ne tööturuala, mistõttu Taanis ja Soomes võetigi uute omavalitsuste alampiiriks 20 000 elanikku.

Ehkki mitmed reformi taganttorkijad on tarmolooduslikku kaardijoonistamist vastustanud, tegelebki eelnõu mõneti paradoksaalselt vaid KOVide liitmise ehk piiride ümberjoonistamisega. Senini ei ole aimu, millistest tükkidest riik koosnema hakkab. On ikka vahe küll, kas maakonnast saab üks või 5–6 valda. Kaart ei ole

ju asi iseeneses, vaid inimeste reaalset liikumist ja kokkukuuluvust peegeldav ühiskonna mudel.

VÕIMU JA RAHA JUURDE EI ANTA Edukate omavalitsusreformide puhul on kriitiline reformitavate endi huvi. Näiteks Taanis oli vaid paar üksust, kes vastu jorisesid, sest võimu ja raha anti juurde.

Omavalitsusjuhtide palju nõutud rahastamist aga ei suurendata. Täiendavate funktsioonide ja tulude (nt tulumaksu suunamine töökoha omavalitsusse ja turismimaksu kehtestamine) kohta on eelnõus vaid mõni lõik, mis on juba saanud hävitavat kriitikat. Riigieelarveliste toetuste vähenemise kompenseerimine on sõnastatud viisil, mis ei välista nende eelnevat muutumist. Küll kirjeldab eelnõu mitmel leheküljel detailselt liitumistoetuste jagamist. Ülesandeid suuruse alusel ei eristata. Kui jätkavad ka paarija poolesaja elanikuga Vormsi

ja Ruhnu, siis ei saagi võimu allapoole anda. Valimissüsteem jääb samaks. Kui populaarne vallavanem või peibutuspart munsterdab volikokku grupi lähikondlasi, siis tähendab see suurvallas kaugemate kantide veelgi kehvemat esindatust.

Volikogud võivad omakorda lõheneda linna ja maa või seniste valdade lõikes.

VAADE ALTPOOLT Enamus KOVidest, kel 5000 elanikku, ei liiguta lillegi. Kui otsest sundi ei ole, siis miks võtta ette tohutu aja- ja närvikuluga liitumise kadalipp.

Tallinna ja Tartu külje all, kus KOVide koostööd aga just enim oleks vaja tihendada, ei toimu kuigi palju muutusi.

Sunni alla sattunud võivad võtta vastu unelmate arengukava, laenata ja ehitada ning täiendada töölepinguid. Kuniks elu! Palgad tõusevad üldjuhul ju kõrgemate tariifide järgi. Mõned sundliidetud hakkavad riigiga kohut käima.

Et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, siis ei pruugi mõne kandi rahvas veel 2017. aasta sügisel teada, keda ja kuhu valida. Ü hinem istoetus saab

peagi otsa ja raha ikka napib. Ühinemisjärgsed otsused tehakse pigem uue keskuse kasuks. Osavaldu tekib alguses ilmselt robinal. Segadust ka.

Ametnikelt loodetakse suuremat professionaalsust ja spetsialiseerumist. Aga motivatsiooni? On näiteid, kus ühinenud suurvaldade ametnikud ei tea oma valla külasidki. Mis siis veel rääkida probleemide tundmisest ja „kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisest”? Kõrgelt haritud ametnik paneb kell viis tööarvuti kinni ja kiirustab oma koduvalla külaseltsi koosolekule.

PALJU BALLASTI Taavi Rõivas kiitis eelnõu üle andes sellega tehtud suurt tööd ja soovitas mitte takerduda pisiasjadesse. Pisiasjadega see aga tegelebki. Kas on ikka vaja 26 lehekülge seadust ja 108 lehekülge seletuskirja, et muuta piire? Kas keegi peale koostaja on selle ka täht-tähelt läbi lugenud? Soodustab see arutelu?

Vähendaks formalismi. Näiteks § 6. Elanike arvamuse väljaselgitamine. Et referendumi tulemused ei ole siduvad, siis paneb see volikogud raskesse olukorda. Kui volikogu ei otsusta „õigesti”, see tähendab ühinemise poolt, siis teeb otsuse ju niikuinii Vabariigi Valitsus.

Väldiks absurdi. „Kui linnas haldusüksusena asub linn asustusüksusena, tähistatakse haldusüksuse sisene linn eraldi liigisõnaga „tuumlinn”.” Seega: kui Viljandi linn liitub Viljandi vallaga, siis on kogu kooslus haldusüksusena Viljandi linn.

Valma küla Võrtsjärve kaldal ja Leppoja põlislaas on linn, aga Viljandi linn ei ole enam linn, vaid „tuumlinn”. Appi!

LÄTI TEE JA IDENTITEEDIKRIIS Kavandatav sarnaneb Läti 2009. reformiga. Seda nii 5000 elaniku miinimumsuuruse kui ka territoriaalhalduse ebaühtluse ja selgusetuse poolest. Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium soovitas 2015. aasta septembris valitsusel kaaluda juba uut reformi, et moodustada kas siis vigade parandusena 58 või ajalooliste rajoonide alusel 29 üksust.

Piiri-, nime- ja eeskõnelejate muutmine mõjutab sadade tuhandete identiteeti. Kui inimene adub, et ta pole täna enam päris see, kes ta oli eile, siis tekitab see ebalust. Selle emotsiooniga saab üsna kurjasti manipuleerida. Haldusre-

formid on mitmes riigis ajendanud keskvalitsuse vahetumist.

Nii mõnegi inimese jaoks võib identiteedi nõrgenem ine katkestada viimasegi sideme kodukohaga. Tõsi.

Kui inimesed oma kodukandist hoolivad, siis nad teevad nii ehk naa koostööd. Ka jabura haldusk or r a l d u s e ga. Koostöö kujunemist ei peaks aga raskendama, lastes tekkida kooslustel, mis kokku kuuluda ei taha või siis neile pandud ülesandeid täita ei suuda.

Riigikogul seisab niisiis ees mooramehe töö teha sellest eelnõust sai, mis ka Harjumaa-välisele rahvale süüa kõlbaks. Haldusterritoriaalse reformiga on võimalik Tallinna-välisele Eestile anda tubli arengutõuge ja täita presidendi soov: „et kavandatav reform inimeste elu ühes või teises omavalitsuses lõpuks paremaks teeks”. Selleks tuleb selgeks vaielda ja kokku leppida: • tulevane keskvalitsuse ja omavalitsus(t)e ülesannete jaotus; • rahastamine, et Euroopa omavalitsuste harta kohaselt „võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega”; • kohalik-regionaalne territoriaalse juhtimise mudel, mida ei peaks mõne aasta pärast jälle muutma hakkama; • sobiv valimiskord ja sisedemokraatia korraldus.

Lootes need seni vastuseta küsimused hiljem rakendusseadustes lahendada, riskitakse kooseluseaduselaadse fiaskoga.

Foto: eLMo RIIg / SakaLa

maa elu || aiand || 13

7. aprill 2016

Neeva aia töötajatel on juba veebruari lõpust alates istutustöödega käed-jalad tööd täis olnud.

Fotod: uRMaS LuIk / PÄRnu PoStIMeeS

Uued sordid meelitavad aeda riina MartinsOn

K

iire, nii kiire on,” kostab Neeva aia üks omanikest Tamara Mesila, kui talle kirjutamissooviga helistan. „Me hakkame just õunapuid pookima, aga tule ikka, räägime töö ajal.”

Pärnust paar kilomeetrit Lihula maanteed mööda sõites asuv Neeva aed alustas tänavu oma 15. tegevusaastat, aga kartust, et Pärnu ümbruskonna aiad juba haljastatud saavad ning istikute müük vaibuma hakkab, Mesila sõnul pole. „Seni oleme küll iga aastaga suutnud järjest rohkem müüa,” sõnab ta. Üks ostjate huvi ergutaja on kindlasti see, et aina enam tuleb müüki uusi sorte. „Iga aastaga on meil kevadel järjest suurem kaubavalik varutud, nii ka täna-

„

AEDNIK SOOVITAB • Tooge oma aeda söödav kuslapuu, see annab sinikaid meenutavaid marju juba juuni algul.

• Sõstardel on palju põnevaid sorte, näiteks magus mustjaspunase marjaga punane sõstar ja roheline must sõstar.

• Uued karusmarjasordid on väheste ogadega.

• Vähem levinud kultuuridest kasvavad hästi ja annavad magusaid marju söödav kuslapuu, mustikas, toompihlakas, pampel ja aktiniidia.

• Uued roosisordid on külma- ja haiguskindlamad ning õierikkamad.

• Tüviroosi ostes uurige täpselt, kuidas see talvitada tahab, ja mõelge, kas teil on sobivaid tingimusi ja oskusi.

• Pinnakatteroosi võib istutada amplisse.

vu,” kinnitab Mesila. „Tulevad ju inimesed siia sooviga midagi uut ja põnevat leida. Mõned teavad ise kindlalt, mida tahavad, teised on kodulehelt huvipakkuvad taimed välja valinud, kolmandad avastavad aias ringi käies enda jaoks uusi sorte, mida meie tegelikult juba mitu aastat müünud oleme.”

Lisaks Pärnumaale käib Neeva aias ostjaid Lihulast, mujalt Läänemaalt ja Saaremaaltki. Päris palju satub aeda soomlasi. „Neil on kombeks bussiga kohale sõita ja siis sisseoste teha. Huvitaval kombel ostavad nemad tihti nii, et mida üks endale soetab, seda tahavad teised ka kohe,” jutustab Mesila. „Tundub, et Soomes on sortiment väiksem ja hinnad meil soodsamad.”

MÄRTS LÄKS ISTUTADES Aiandis läks töötajatel kiireks rassimiseks juba veebruari lõpus, mil hakkasid saabuma noortaimede istikud. Märts möödus istutades ning nüüd aprillis poogitakse viljapuid ja hoolitsetakse noortaimede eest.

Ehkki aiand on ostjatele veel ametlikult suletud, ei peletata uudistajaid sugugi minema. „Oleme ikka öelnud, et kui väravad lahti, võib julgelt sisse tulla,” kinnitab Mesila. Aktiivne müük on tavaliselt lahti läinud aprilli teises pooles – niipea kui ilmad soojaks lähevad, hakkab rahvas käima.

Hea ilmaga on müügiplats ostjaist tulvil ja müüjani jõudmine võib tippajal võtta veerand tundi või kauemgi. Kui tavapoes tekitaks säärane olukord ääretut pahameelt, siis aiandis kipub olema suisa vastupidi – ooteaeg võib kujuneda väga huvitavaks ja harivaks. „Kuni müüja ühe ostja küsimustele vastab ning istutus- ja hooldamisnippe jagab, kogunevad teised ta ümber kuulama.

Mõnikord käib justkui ekskursioonigrupp mööda müügiplatsi ringi,” kirjeldab kiirel ajal aias abiks käiv Inga Kaldvee. „Inimestel on väga hea meel, kui kuulevad, mida teised küsivad ja neile vastatakse – nagu tasuta nõuandetunnid oleksid.”

Maa Elu külaskäigu eel saadi aiandis just ühele poole rooside pottidesse istutamisega.

Kokku on ostja ootel umbes 1300 roosiistikut, mis juba tänavu õitega uut omanikku rõõmustama hakkavad. „Mullu oli meil samas suurusjärgus roose varutud ja need õnnestus peaaegu kõik maha müüa,” sõnab Mesila.

Roosiistikud on pärit Hollandist, Belgiast ja Poolast. Sealsed kasvatajad saadavad sügisel kataloogid, siin valitakse sobilikud sordid välja ja esitatakse tellimus. Mõned taimed jõuavad kohale paljasjuursetena, teised juba pottides.

Tellimust tehes on valiku esimene tingimus talvekindlus, edasi lähtutakse juba ostjate soovidest. „Õiemood küll muutub, aga alati küsitakse palju punaseid roose,” räägib Mesila.

Teiseks tingimuseks on kasvatamise lihtsus. „Mul ei ole aega neid hooldada ja tahaks ikka sellist, mida talveks katta pole vaja ja mis haigeks ei jääks ja suvi läbi õitseks,” loetleb Mesila ostjate soove.

Eesti roose saab aiandist osta 8. mail toimuval roosipäeval, mil kodumaised kasvatajad oma kaupa pakkuma tulevad. Sel ajal on heal juhul juba esimesi õisi näha ja inimestel nii lihtsam valik teha. Roosipäeva üks eesmärk on, et siis saavad ostjad vahetult kasvatajatega suhel-

Neeva aia tegevjuhi Mari Tomsoni sõnul tuleb neil uusi sorte müügile kogu aeg.

da ja neilt endale huvipakkuvat küsida.

Kõige enam müüakse aiandis peenraroose, aga ka pargiroosidel on hea minek. Veel pakutakse pinnakatteroose, mida võib soovi korral edukalt isegi amplisse istutada, ja tüviroose.

Kui peenraroose on suhteliselt lihtne kasvatada, siis tüviroosid nõuavad rohkem hoolt, just talve üle elamiseks. Kõige parem oleks need roosid talveks jahedasse ruumi talvitama viia, vastasel korral tuleks need kas pisut viltu istutada ja talveks maha painutada või pakasekangasse mässida.

ELUPUUD KOSUVAD PÕLLUL Aiandi suures kasvuhoones kasvavad praegu pottides sajad suvelilled. Nende taimed tellitakse imepisikestena valdavalt Hollandist, istutakse veebruari lõpus potikestesse ja kasvatatakse siin müügikõlblikeks.

Paljud ilu- ja tarbetaimed ostetaksegi sisse noortaimedena.

Näiteks Hollandist tellitud pisikesed elupuud istutakse siin põllule, kus need vähemalt paar aastat meie kliimas karastuvad. „Puu on kaks-kolm aastat meie talvedega kohanenud ja kui inimene selle ostab, võib ta kindel olla, et taim peab siin vastu,” seletab Mesila.

EHKKI AIAND ON OSTJATELE VEEL AMETLIKULT SULETUD, EI PELETATA UUDISTAJAID SUGUGI MINEMA. Erinevaid vilja- ja ilupuid müüb aiand aastas tuhandeid.

Osa õunapuid ja mitmeid teisi viljapuid poogitakse kohapeal.

Alused selleks tulevad nii Eesti kui ka Läti ja Leedu kasvatajatelt. Tänavu poogitud puud jõuavad müügiplatsile järgneva paari aasta jooksul.

Enne istikute müüki jõudmist läbivad need põllumajandusameti taimetervise osakonna spetsialistide kontrolli, ennetamaks võimalikke kahjustajaid, näiteks viimasel ajal palju kõneainet andnud viljapuu-bakterpõletikku. Samuti on kontrollitud kõik sissetoodud taimed. „Meie käime Läti ja Leedu taimekasvatajate juures uudis-

tamas ja kogemusi vahetamas ning nemad meie juures,” räägib Mesila.

Kui talvel on Neeva aias ametis kolm inimest, kes tegelevad kodulehe uuendamise, saabuva hooaja kauba tellimise ja taimede infotahvlite valmistamisega, siis hooajaks palgatakse tööjõudu juurde. „Näiteks otsime juba mõnda aega müüjat-aednikku, keda polegi nii lihtne leida, sest müügis on üle paari tuhande erineva taime ning müüja-aednik peaks nende hulgas oskama orienteeruda,” jutustab Mesila. „Suur abijõud on praktikandid Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Räpina aianduskoolist ja mujalt.”

PÕNEV MARJAMAA Peagi algavat istutushooaega silmas pidades soovitab Mesila aiaomanikel vaadata senisest enam erinevate marjakultuuride poole, sest nende valik on üsnagi põnevaks muutunud.

Isegi tavapäraste sõstarde seas leiab hulga üllatavat. Näiteks need, kes seni on punase sõstra hapu maitse tõttu ära põlanud, võivad koju tuua mustjaspunase värvi ja magusama marjaga sordi („Rondom”, „Viknes”).

Mustade sõstarde seas on muu hulgas rohelise marjaga magus sort „Vertti” ja uus karusmarja sort „Spinefree” on peaaegu ogadeta.

Kindlasti tasub aeda soetada mõni söödava kuslapuu sort, sest need põõsad annavad marju kõige varem, juba juuni esimeses pooles. Marjade maitse meenutab sinikat. Hästi on end meie kliimas tõestanud näiteks Vene sordid. „Minu väga suured lemmikud on aktiniidiad, mis on küll juba üsna tuntud, aga neid imehäid vitamiinirikkaid kiivi moodi viljaga taimi võiks palju rohkem kasvatada,” julgustab Mesila. „Ka haralisel ploomipuul ehk alõtšal on mitmeid maitsvaid sorte: „Kubanskaja Kometa”, „Skoroplodnaja”, „Mara”.

Veel toob Mesila välja toompihlaka, mille marjad on värvuselt lillakaspunasest mustjaspunaseni ja magusad. Väga hästi kasvavad koduaias ka mustikad ja pamplid. „Ilutaimedest oleks põnev valik mõni leedripuu sort („Black Beauty”, „Black Lace”).

Leedripuu kipub küll pakase korral külmaõrn olema, kuid taastub kevadel hästi.

14 || ilma- ja loodustark || maa elu

tatrakasvataja, mitme terviseraamatu autor

M

ajoneesi eelkäijaks loetakse juba Va naRooma kuulsa luuletaja Vergiliuse ajal laialdaselt tuntud Hispaania kastet alioli,, mis koosneb peamiselt suurest hulgast küüslaugust ja oliiviõlist, maitseks soola.

Meile tuttavamat majoneesi hakati esmakordselt valmistama 18. sajandil Vahemeres asuval Menorca saarel kalkunimunadest, oliiviõlist, sidrunimahlast ja piprast.

Tänapäeval on majonees maailmas väga levinud ja armastatud toiduaine. Poeletid on täis erinevaid majoneese, kuid naturaalset toodangut on nende seast väga raske leida. Suurtööstuste majoneesis on kasutatud enamasti odavaid, modifitseeritud, rafineeritud või isegi hüdrogeenitud õlisid, söögiäädikat, modifitseeritud tärklist, muna asemel munapulbrit ja tervet hulka tarbetuid lisaaineid. Sellist majoneesi tasub igal juhul vältida ja otsida naturaalset toodangut või valmistada kodus ise majoneesi.

VITAMIINID JA MINERAALID Naturaalne majonees koosneb värsketest ja ehtsatest koostisosadest, nagu mesi, oliiviõli, muna ja teised lisandid (vaata retsepti). Sellises majoneesis on A-, D-, K-, E-, F-, C- ja Bgrupi vitamiine, väga vajalikke asendamatuid rasvu ja aminohappeid ning mineraale, nagu fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium, raud, tsink, vask ja väävel. Provansaali majoneesi koostises on tavaliselt rasvu 67%, valke 2,8%, süsivesikuid 3,7%, selle kalorsus on 630 kcal ja glükeemiline indeks 60.

Na t u raalse majoneesi suurt rasvasisaldust pole vaja karta. Juba Hippokratese aegadest on teada, et hea seedimise tagamiseks vajab inimese organism vähemalt supilusikatäie ehtsat oliiviõli päevas.

Natu raa lse majoneesi koostisosad toimivad tervendavalt väga paljude tervisehädade ja haiguste korral. Näiteks normaliseerib selline majonees hästi happe ja aluse vahekorra organismis (tänu leelismoodustavate mineraalide rohkusele), ergutab ainevahetust ja verevarustust, suurendab töövõimet, toniseerib närvisüsteemi tegevust, stimuleerib maomahla eraldumist, seedetrakti tööd ja seedimist ning aitab täielikumalt omastada toitaineid. Samuti aitab see vähendada ohtlike ainete mõju maksale. Noorel emal suurendab naturaalne majonees rinnapiima kvaliteeti ja hulka.

Majoneesi tervendavat toimet saab suurendada, täiendades selle koostist veel teistegi tervislike lisanditega, näiteks ravimtaimed, maitseained, puuviljad, juurviljad.

VÄÄRT KOSMEETIKA Naturaalne majonees on tänuväärt abiline ka naha ja juuste eest hoolitsemisel. Majoneesis sisalduv rasv pehmendab, sool niisutab, munakollane noorendab, sidrunimahl desinfitseerib ja sinep suurendab vere juurdevoolu. Kõik

need komponendid varustavad nahka toiteainetega, parandavad ainevahetust, aitavad lagundada rasvasid nahas, pidurdavad naha vananemist ja juuste väljalangemist ning parandavad juuste struktuuri.

ju Kal

VI

10. P

Juur, alates kl 08.59 õis Õis

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

Õis, alates kl 11.07 leht

S

Leht

K

06.17 20.29

ur Amb

Juur

15. R

R

vi Lõ

09. L

06.59

Jäär

LI

Vili, alates kl 09.11 juur

14. N

kits

i ts

08. R

13. K

mistamiseks umbes viis minutit. Seetõttu pole mõtet majoneesi väga palju korraga valmis teha. Pealegi ei säili naturaalne majonees külmkapis üle nädala. Majoneesi tasub säilitada külmkapis suletud kaanega nõus. Mitu päeva seisnud majonees segage enne tarvitamist läbi.

Valmis majoneesi sisse võib käsitsi juurde segada hästi peenestatud toorest küüslauku, tilli, basiilikut, peterselli, rohelist sibulat, oliive või juustu, et saada põnevaid maitseelamusi. Selline majonees säilib 2–3 päeva.

Veel nippe: kõik komponendid peavad olema toasoojad, naturaalse majoneesi valmistamiseks kasutage tuttavast talust pärit mune või mahemärgistusega mune.

Mesi peab olema naturaalne, pigem tatramesi. Mädarõigast võib kasutada tööstuslikku (näiteks Felix Special). Ka sinep võib olla valmistoode, kuid selline, mille valmistamisel pole kasutatud rapsiõli. Tasub ka meeles pidada, et oliiviõlil on alati mõrkjas maitse. Kes tahab mahedamat majoneesi, võib kokku segada oliiviõli ja päevalilleõli (soovitatavalt mahe ja rafineerimata) vahekorras 1:3. Kasutada võib veel Kreeka pähkli õli, viinamarjaseemneõli, ehtsat kanepi- või seesamiõli.

Järgmise lihtsa ja universaalse retsepti autor on Remedy Way. Provonsaali majoneesi valmistamiseks läheb vaja 1 muna, 200 g oliiviõli, 1 tl mett, 0,5 tl soola, 1 tl sinepit, 1 tl mädarõigast ja pool sidrunit. Vaja läheb ka saumikserit (aukudega otsikuga) ja selle kannu.

Pigista sidrunist välja mahl (2–3 spl). Vedelda auruvannil mesi. Pane ettevaatlikult kannu üks lahtilöödud muna ja lisa ülejäänud komponendid peale sidrunimahla. Pane segu sisse saumikser, nii et selle otsik ulatuks kannu põhja ja lülita see 20 sekundiks väikestel pööretel tööle, et muna teiste komponentidega seguneks.

Kui klaasi põhjas hakkab tekkima emulsioon – valge mass, siis hakka saumikseri otsikut aeglaselt ülespoole tõstma, kuni kogu mass muutub valgeks ja paksuks. Lülita mikser välja ja lisa segule sidrunimahl. Sega mass mahlaga läbi, liigutades saumikserit nõus üles-alla. Seejärel lülita mikser sisse, lase sel suurtel pööretel töötada ning liiguta otsikut samal ajal nõus üles-alla. Kui majonees ei moodustunud, võib lisada topsi ühe munakollase ja hakata uuesti segu töötlema.

Kui terve mass muutub ühtlaselt paksus, on majonees valmis. Aega kulub selle val-

APRILL 2016

12. T

Foto: eRakogu

Kodu ne majonees on täiesti ohutu, tehtud naturaalsetest ainetest, kahjulikke aineid pole lisatud. Ainsa ohu võib tekitada inimene ise, kui seda liiga palju tarbida. Ei tohi unustada, et majonees on kõigest kaste, mitte põhiroog. Päevase kalorite hulga arvestamisel tuleb majoneesi suhtuda samamoodi nagu oliiviõli või päevalilleõli tarvitamisse, sest üleliigsed kalorid suurendavad kehakaalu ning viivad rasvumise, hüpertoonia ja südamehaiguste tekkimiseni.

Pikemalt saab majoneesi omadustest ja kasutamisest lugeda mais ilmuvast raamatust „Isetervendamine: kunst ja praktika”.

KUIDAS KODUS ISE MAJONEESI TEHA

KÜLViKaLenDer

11. E

Et saada naturaalset ja kvaliteetset majoneesi, mis on ka tervisele kasulik, tasub seda ise kodus valmistada. See pole midagi keerulist ning aega kulub majoneesi tegemisele vaid 5–10 minutit.

U

H

iljuti tegin juttu ududest. Meenutan, et udu on pilv, milles kokkuleppeliselt on horisontaalne nähtavuskaugus alla ühe kilomeetri. Kui see on rohkem, aga õhus hõljuvate veetilkade tõttu ikka alla kümne kilomeetri, siis on tegu uduvinega.

Udusid on mitut liiki. Need jaotatakse kahte suurde rühma: frontaalsed ja õhumassisisesed. Õhumassisisesed (ka massisisesed) udud jaotatakse omakorda jahtumise tagajärjel ja auramise tagajärjel tekkivateks. Jahtumise tõttu tekivad radiatsiooniudud, advektiivsed, advektiiv-radiatsioonilised ja nõlvade udud.

Varasemalt tutvustasin pikemalt advektiivset ehk sisserännanud udu, mis tekib siis, kui soe ja niiske õhumass voolab külma aluspinna kohale, näiteks sula korral. Pealkirjas on juttu samast udu liigist, aga seekord räägin advektiivse udu teisest aspektist, mis võib jääda rannikualasid juulini kummitama.

Aprillis ja mais on üsna tüüpiline, et udu tekib ja püsib veekogude kohal ja rannikualadel. Tegemist on advektsiooniuduga. Selline mereudu võib vaatamata päikese tugevale soojendavale mõjule püsida terve ööpäeva, sest külm merevesi soodustab stabiilset kihistust, see tähendab tõusvaid õhuvoole ei teki. Selline olukord tekib siis, kui saabub soe ja niiske õhumass, mille alumine osa jahtub külma vee mõjul piisavalt, et saaks tekkida udu. Need udud kaovad tavaliselt juunikuuks seoses vee soojenemisega. Üks ekstreemsemaid juhtumeid oli 2013. aasta mais, kui selline advektsiooniudu püsis nädalaid merel, jõudes mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale. Näiteks Lasnamäe elaniku kommentaar: „Lasnamägi on nädal aega juba sellise udu sees elanud. Hea, kui mõnel päeval udu korraks hajub. Varsti ei mäleta enam, mis nägu päike on (24. mail)” ja hilisemal ajal (juunis): „Elaks nagu teisel planeedil. Räägivad, et suvitavad, võtavad päikest jne. Meil kogu aeg udu tõttu hämar ja temperatuur ka selline varakevadine.”

Vanarahvas on tähele pannud: „Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine udu – kolmeks nädalaks külma.” Jah, tõepoolest on sügisel tavalisim advektiivse ja radiatsioonilise (jahtumis-)udu kombinatsioon, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Aga kevadel ja suve hakul on ööd lühikesed: jahtumiseks pole kuigi soodsaid tingimusi. Kui see siiski toimub, peab olema tegu kas märkimisväärse ilmamuutusega või merel tekkiva advektsiooniuduga, mida vanarahvas ilmselt silmas peabki.

Kolmepäevase jaheduse tähelepanek kehtib nüüdki: kevad on täies hoos, kuigi lund leidub kohati veel üsna palju. Nädala alguses püsis Eesti kohal kõrgrõhuhari, mis tõi päikeselise, veekogudel ja rannikualadel uduse ilma. Ilm läks päev-päevalt soojemaks, tipnedes 6. aprillil peaaegu suvise soojusega (üle 15 °C), aga sellele järgnes äge vihmasadu.

Suurt jahenemist vähemalt esialgu õnneks ei ole ette näha: pärast suure soojuse lahkumist püsib üsna soe õhumass, milles päikeselise ilmaga võib kohati loota üle 10 °C, aga lõunatsüklonid toovad ka vihma.

VirGO MiHKeLsOO

JU

KEVADITI KIMBUTAB KÜLM UDU, ERITI MERE ÄÄRES

Ne i

ilmatark

Sõnn

JÜri KaMeniK

Naturaalne majonees annab nii maitset kui ka kasulikke toitaineid

ISTUTUSAEG

iLMatarK

7. aprill 2016

Leht, alates kl 16.53 vili Vili aLLIkaS: MÄRkMIk-kaLendeR „aaSta aIaS 2016” kIRjaStuSeLt VaRRak

K V

maa elu || kodu ja aed || 15

7. aprill 2016

Nartsissikoguja aed mai esimesel poolel.

Fotod: eRakogu

Lõhestunud lisakrooniga nartsissisort „Taurus”.

LILLEHOOAJAKS TULEB VALMISTUDA. Aprillis on lilleaias mõned kiired tööd ja hulk selliseid, mis eeldavad kannatust ja ilma jälgimist. Praegu võib veel külma teha ja lund sadada ning sulanud maa tahab natuke taheneda.

Aprill lilleaias sÄDe LePiK

E

lulõngad kasvavad kiiresti ja seepärast võiks ehk alustada neist. Kui lõikasite oma suureõielised elulõngad talveks tagasi ja katsite varretüükad mulla või turbaga, ajage see kuhik nüüd ettevaatlikult laiali, sest noored kasvud on haprad ja kui te mulda nende vahel liigutate, võivad kasvud ja pungad väga kergesti murduda.

Nende liikide ja sortide puhul, mis talvekatet ei vaja, tuleb meelde tuletada, mis neist puhkevad sama ja mis eelmise aasta võrsetel. Tervelehise, mandel-, karuputkelehise-, teksasja kuljus-elulõnga sordid ja tanguutia elulõng puhkevad sama aasta võrseil. Kui nende varred jäid talveks alles, siis harutage need pusarad nüüd lahti ja lõigake maha, uute võrsete sirgudes on seda palju raskem teha. Varaõitsvate liikide (Alpi elulõnga, Siberi elulõnga, suurekroonilise elulõnga ja nende aretiste) õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Neid seega praegu lõigata ei või, kui on tarvis, siis kärpige neid juunis, kohe pärast õitsemist.

Tehke korda elulõngade toed. Suureõielised elulõngad ootavad kosutuseks lämmastikväetist, ühe taime kohta segage seda mulda umbes peotäis. Väetamiseks on paras aeg

siis, kui noored kasvud on sirgunud umbes kümne sentimeetri kõrguseks ja suurem öökülmaoht on möödas.

AEG KATTED EEMALDADA Aprillis tahaks aia ruttu korda teha ja ka kõik katted taimedelt kokku koguda. Kui muld pole veel sulada jõudnud, võib ere aprillipäike aga nüüdki igihaljaid padjandtaimi jt kevadtalveks varjutatud taimi kõrvetada. Katteid võib eemaldada järk-järgult. Kerge kuuseoksa võiks veel natukeseks taimele päikesevarjuks jätta, selle all liigub õhk ega lähe liiga palavaks. Et keskkonnamuutus poleks taimedele liiga äkiline, võtke katted ära sompus ilmaga.

Aprilli lõpus saab ilmselt roosid tagasi lõigata. Lõigake ära külmunud, kuivanud ja katkised võrsed ja võrseotsad. Peenraroosile on paras jätta 5–8 tugevat oksa, need lõigake tagasi 3–5 punga peale. Kärpige pargiroosidel okste tippe, vajaduse korral lõigake välja vanu oksi. Küllap tuleb aprillis veel külma, seepärast ei maksa talveks ülesmullatud rooside ümbert mulla või turba laialiajamisega rutata.

Miinus kolm kraadi võib noori võrseid kahjustada. Kui kate on juba ära koristatud, laotage öökülmaohu korral roosidele katteloor.

Rosmakori roositalu peremees Mart Ojasalu on soovitanud rooside lahtimuldamisega kannatada nii kaua, kuni muru hakkab rohetama. Aprilli lõpul võiks rooside vahele laotada komposti, kõdusõnnikut, väetatud aiamulda või granuleeritud täisväetist. Kui te seejärel rooside ümbert mullakuhikud laiali tõmbate, siis segage ja kobestage ka sedasi antud väetis mulda. Paikades, kus on alati hiliseid öökülmi, võiks väetamise jätta maikuusse.

ET KESKKONNAMUUTUS POLEKS TAIMEDELE LIIGA ÄKILINE, VÕTKE KATTED ÄRA SOMPUS ILMAGA. Kui roosid annavad aiapidajale kevadel natuke aega, siis oma tulpe ja nartsisse hakkavad tõelised sibullillefännid turgutama kohe, kui lumi sulab. Lämmastikurikast väetist andke tulpidele esimest korda siis, kui lumeriismed veel maas on, paras norm on 30–40 g ruutmeetri kohta. Teist korda andke täisväetist, seda segage mulda 60–80 g ruutmeetri kohta siis, kui tulbi õiepung lehtede vahelt paistma hakkab.

Nartsissidele andke väetist

pisut vähem: esimesel korral lämmastikväetist umbes 30 g ruutmeetrile ja õiepungade ilmudes kompleksväetist umbes 40 g ruutmeetrile. Raplamaa nartsissikoguja Iivi Saarelaan puistab esimese väetise peoga lumele, teine kord väetab ta nartsisse siis, kui maa on tahenenud. Tema kasutas Kemira kevadväetist. Et tulbid ja nartsissid jaksaksid ilusti õitseda, tuleb neid õitsemise ajal ka kasta, sest mullas ei pruugi sel ajal enam piisavalt niiskust olla.

Uhked pojengid ootavad samuti varakevadel väetist. Esimesel väetamiskorral võiks kasutada kanasõnnikuleotist või kiiretoimelist mineraalväetist, kus on nii lämmastikku kui ka kaaliumi. Teist korda võiks väetada pärast tärkamist, siis andke kompleksväetist. Kui te koduaias kunstväetist üldse tarvitada ei taha, siis on pojengid tänulikud ka kompostmulla eest. Kui pojenge on kiusanud hahkhallitus, siis raputage pojengipuhmikusse kuiva liiva ja puutuhka. Hahkhallitusele viitavad närbunud või kuivanud varred ja õiepungad, lehtede keerdumine ja nende lillakas toon.

KOMPOST ON ABIKS Püsilille- või segapeenras, kus kasvab nii püsikuid, sibullilli kui ka suvikuid, on nüüd viimane aeg kokku koguda peen-

rale lund koguma jäetud varred jt kõdunemata taimeosad, sest muidu kasvavad uued taimed neist läbi. Suruge tagasi mulda kõik taimed, mille külm, mutid või mügrid on välja kergitanud.

Aprilli lõpus või mai alguses, kui muld on tahenenud ja natuke soojenenud, segage peenrasse mulda kobestades komposti, enamik peenraasukaid on selle eest tänulikud.

Kompost on püsilillepeenras ka parim multšimaterjal. Et multš peenras niiskust saaks hoida, multšige mullapinda kevadel, kui see pole veel ära kuivanud. (Kuiva maad tuleb enne multšimist kasta.) Tugevama kasvuga püsikute ümbrus multšige umbes viie sentimeetri paksuse kompostikihiga.

Kitkuge püsikupeenrast välja umbrohud. Kui te pole kindel, millega tegu, siis laske taimel natuke kasvada, vast on seemneist tärganud mõni huvitav taim, millest te sugugi lahti ei taha saada.

Pärast lumerooside, sinilillede, lumikellukeste jt varaste lillede õitsemist on parim aeg neid jagada ja uude kohta istutada. Aubrieetadel võiks aga närtsinud õied ära lõigata, siis lähevad taimed tihedamaks.

Peenart korrastades näete, millised püsikud on üle kas-

vanud ja k ipuvad laiutama. Ruumikitsikuses taimed on haigustele vastuvõtlikumad ja ka vananevad rutem. Kui jagate kevadel, kui uued võsud hakkavad kasvama, suve teisel poolel õitsvaid püsikuid, siis jõuavad need uues kohas juba sel sügisel silma rõõmustada. Kevadel saab jagada näiteks heleeniume, jumikaid, monardasid, mõõlasid, käokanne, punanuppe, päevakübaraid, päikesesilmi, raudrohtu, tonditupikuid, tulinelke, Kaukaasia tähtpead, vaaki, vesikanepit, ängelheina sorte jt.

Jagage ka puhmikuid, mis on umbrohuga läbi kasvanud, muidu neist nagunii asja ei saa. Lõigake jagatav taim peenrast labidaga välja ja uurige seda siis hoolega. Kui taimemätta keskosa on vanadusest väga hõredaks jäänud, siis leiate ehk selle äärtelt elujõulisi juuri ja kasvupungi.

Mätast taimedeks jagades eemaldage sealt kõik umbrohujuured. Püsilillede jagamist jt paljundamisviise selgitab hästi Pentti Alanko raamat „Püsililled”.

Taimi jagades pidage meeles, et kohe-kohe on tulemas rohevahetused, mais korraldatakse neid väga paljudes kohtades. Teil ülejäänud taim on kellelgi teisel just puudu ja vastupidi.

16 || Varia || maa elu

7. aprill 2016

Loomaaias süüakse kõike hea isuga Päevas vajab üks elevant 150 kilo toitu ja 190 liitrit vett.

Kristina traKs

maaelu@ajaleht.ee

R

i iu l itel ootav ad sööjaid kirsikompott, Kalevi vaniljeküpsised, makaronid, mitut sorti pudrumaterjal. Kõrvalruumis on valmis õunad, banaanid, apelsinid, viinamarjad. Ei, see pole mõne restorani ladu, vaid Tallinna Loomaaia söödaköök ning sööjateks on loomaaia asukad.

Toita on vaja umbes 1000 suud ja nagu ütleb loomaaia söödaköögi juhataja Jelena Motorenko, siis isu loomakestel juba jätkub. Tema vastutab loomadele söögi muretsemise eest ning koguseliselt kõige rohkem ostab ta heina – eelmisel aastal söödi seda ära lausa 272 tonni.

Pole ime, et seda nii palju kulub, sest üksainus elevant (ja neid on loomaaias kolm) sööb nädalaga ära terve heinapalli. Üldse ongi elevandid loo-

Loomaaia söödaköögi juhataja Jelena Motorenko sõnul on kõige kiirem aeg varahommik, sest kella kümneks peab kõikidel loomadel nosimine juba ees olema.

Fotod: kRIStIna tRakS

maaia isukaimad sööjad – päevas vajab üks elevant 150 kilo toitu ja 190 liitrit vett. Üldiselt aga ostetakse heina 20–25kilostes pakkides. Üksnes elevantidele, jakkidele ja piisonitele tellitakse suuri heinarulle, sest neid on hõlbus loomadele ette anda.

Hästi maitsevad loomadele ka köögiviljad, eriti porgandid.

Neid antakse nii väikestele närilistele kui ka suurtele paksunahalistele. „Köögivilju ostan juba väljakujunenud partneritelt ja suurim hankija on Sagro. Lisaks porganditele süüakse meil peeti, kaalikat ja kartulit. Põhimõtteliselt võib öelda, et loomad söövad samu asju, mis inimesedki,” selgitab Motorenko.

-

MITUT SORTI VIHAD Rohusööjad loomad armastavad krõpsutada ka puuoksi, mida neile vihtadena ette antakse. Motorenko sõnul on kõigi lemmikud paju ja kaseoksad ning kõik, kes söövad rohtu, armastavad ka oksi. „Aafrika elevandid söövad suure naudinguga tavalisi Eesti pajuoksi,” ütleb ta. Nüüd, kevadel, võetakse inimestelt heategevuse korras vastu pirni- ja õunapuude oksi, mis kevadisest puudelõikusest üle jäävad. Need olevat loomade arvates lausa delikatess. Talvel aga pannakse siin nahka oma aja ära elanud jõulukuused, mida kingivad loomaaiale mitmed suured poed.

Nõgesed on teadupärast väga vitamiinirikkad ning sel põhjuselt antakse neid ka loomadele. „Nõgesevihtasid tellin LääneVirumaalt ühelt naiselt, ta toob mulle need juulis või augusti alguses. Võtan neid 3000–4000 tükki

TOITU KULUB TONNIDE KAUPA Mida söödi 2015. aasta jooksul (toiduainete nimekiri pole täielik).

Hein

272 t

Liha (seaja veiseliha)

54,4 t

Kala

22 t

Porgand

34 t

Söödapeet

16 t

Banaan

6,5 t

Apelsinid

4,5 t

Kohupiim

1,4 t

Kanamunad

19 900 tk

Vutimunad

10 300 tk

Vutid (elavtoiduna)

24 500 tk

Allikas: Tallinna Loomaaed

ja sellest kogusest jätkub terveks aastaks,” ütleb Motorenko.

Loomaaial on olemas oma külmkambrid ning suve jooksul ostetakse need täis marju – pohli, jõhvikaid ja mustikaid. Marju armastavad väga palju loomad, nagu karud, ahvid, marmosetid, kured. Isegi elevandile meeldib marjadega maiustada.

Kogu toidukraami kohta kehtib põhimõte, et see peab olema kvaliteetne. Jah, porgand ja kartul võivad olla küll väiksemad, kui inimestele kõlbaks müüa, aga midagi hallitanut või mädanenut loomadele ei anta. „Riknenud söödast võivad loomad haigeks jääda ja kuna nad on meil kõik eksootilised, siis ravi võib olla keeruline,” selgitab Motorenko. „Kui meie, inimesed, ei söö hallitanud asju, siis samamoodi ei söö seda ka loomad.”

SOBILIKKU LIHA ON KEERULINE LEIDA Suur osa loomaaia asukatest on lihasööjad ning nendele toidukraami osta on Motorenko sõnul mõnikord keeruline. Lihagi peab olema kvaliteetne ega tohi olla liiga rasvane. Valdavalt ostetakse sea- ja veiseliha ning kuigi inimesed pakuvad mõnikord ka lamba- ja hobuseliha, siis seda sorti liha ostetakse pigem harva. „Ostame terve looma tükeldatuna ja kõik süüakse ära. Ribisid ja konte söövad kotkad, pehmet liha näiteks tiigrid ja karud, samuti teeme ise hakkliha,” kirjeldab Motorenko.

Naaritsad ja kotkad armastavad väga maiustada hiirte ja rottidega ning neid tellib Motorenko külmutatuna koguni Saksamaalt, kust saab neid mõistliku hinnaga osta mitmes suuruses. Küülikuid, hiiri, rotte ja mitut sorti prussakaid kasvatatakse elavtoiduks ka kohapeal. Üht-teist kasvatakse ka

loomaaias endas – näiteks kõrvitsat, kapsast ja tomatit kasvuhoones. Isegi mesilasi peetakse ise ning oma mesilast jätkub mett nii maiuseks loomadele kui k a loomaaia külastajatele müügiks.

KOGU TOIDUKRAAMI KOHTA KEHTIB PÕHIMÕTE, ET SEE PEAB OLEMA KVALITEETNE. Sügiseti võtab loomaaed inimestelt vastu kõrvitsaid ja õunu. Põhimõte on õuntega jällegi see, et ussitanud võivad need olla, kuid kindlasti mitte mädad. Paljud lapsed on ehk sügisel kogunud tammetõrusid, millega siin maiustavad metsja tüügassead, kuid selle asjaga on praegu väike paus – kuni Eesti metsades võimutseb seakatk, tõrusid loomaaias vastu ei võeta. See veel puuduks, et katk siiagi jõuaks.

TOIDULAUD ON KIRJU Kõige kiirem aeg loomaaia söödaköögis on varahommik, sest kella kümneks peab kõikidel loomadel nosimine juba ees olema. Sellepärast algab siin tööpäev pool kaheksa. Paljudele loomadele keedetakse hommikuti putru hirsist, tatrast, riisist või hernest. Igale loomale kaalutakse välja tema ports vastavalt söödaratsioonile ja saadetakse kastis sööjale. Näiteks leemurite „taldrikul” on kõvaks keedetud munad, kohupiim, banaanid, viinamarjad, apelsinid, köögiviljad ja Rehe must leib. Leiba saadavad loomaaiale Fazer ja Leibur ning loosi läheb nii untsu läinud leivategu kui ka aegunud leivakraam, kui see pole veel hallitama hakanud.

Toidulaud varieerub päeviti ja ka aastaaegade lõikes. Suvel, kui saada on kõike värsket, on ka loomad värske peal. Talvel

seevastu tuleb läbi ajada kuiva heina ja kuivatatud vihtadega.

Esmaspäev on loomaaias üldiselt kergem paastupäev. Lihasööjad loomad jäetakse siis toiduta, sest ega looduseski rebasel ja hundil iga päev toidujaht ei õnnestu.

Reede seevastu on värske kraami päev. Lihasööjad, kes elusast toidust lugu peavad, saavad nüüd ette elusad hiirevõi rotipojad. Hiirtel ja rottidel on loomaaias võrreldes tavalise keldrirotiga hoolimata sellest, et nad lõpuks ära süüakse, kuldne põli – nad saavad maiustada koeratoidu, päevalilleseemnete, kaerahelveste ja muu taolisega.

LOOMADKI ARMASTAVAD MAIUSTAMIST Kui uurin, et kellele on mõeldud riiulitel seisev kirsikompott, rosinad ja küpsised, siis selgub, et maiasmokkasid on loomaaias päris palju ning vahel peetakse loomadega lausa pidu – tehakse neile torti. „Munad, kohupiim ja rosinad on tordi sees,” selgitab Motorenko. Eriti maiad tunduvad olevat šimpansid, kes saavad toiduks muu hulgas kompotti, kuivatatud ploome, aprikoose, küpsiseid, datleid. Riiulitelt vaatavad vastu ka suured mahlapakid ning mahlastki peavad lugu ahvid ja isegi elevant.

Mõeldes selle suure toidukoguse peale, mis 1000 hea isuga lindu-looma nahka panevad, tekib paratamatult küsimus, et mis saab ahela teises otsas. Loomaaia kompostikeskuse juhataja Hannes Maripuu sõnab, et pea kogu loomasõnnik komposteeritakse ja läheb taas kasutusse. „Komposteerime kõik toidujäätmed, allapanu, väljaheited.

Saadud komposti kasutame suures osas ise loomaaia taimeaias, kuid mis jääb üle, selle müüme soovijatele ära. Tegemist on ökoloogiliselt puhta, toitainerikka ja väga aluselise substraadiga, mis kõlbab hästi mullaparandajaks lillepeenrasse, köögiviljakasvatuses, põõsaste alla,” selgitab ta.