30+ nr 6/2014

TERVIS:

Ka rahakott tagataskus võib põhjustada seljavalu RAHA: Laen viib nii kodu kui ka head suhted

DETSEMBER 2014 NR 6 ISSN 2346-6758

HIND 2.50 €

TERVIS: Mõne minutiga prillikandjast kotkasilmaks

LIIKUMINE: Talv on matkaja lemmikaeg

SUHTED:

Kui oluline on kärgperes võim?

JUHTKIRI

LK 2

JÕU- JA JÕULUKOHANE KADRI HAAVAJÕE PEATOIMETAJA

Peatoimetaja Kadri Haavajõe, e-post kadri.haavajoe@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 30pluss@ajaleht.ee Keeletoimetus ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Makett aku.co Küljendaja Liina Valt Reklaamipindade müük: Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Valdkonnaspetsialist Monika Schults, e-post monika.schults@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Autoriõigused AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2346-6758

Ajakirja 30+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele on ajakiri tasuta.

Ajalehtede tellimine tel 617 7717 või e-aadressil tellimine@ajaleht.ee.

Järgmine ajakiri 30+ ilmub 28. veebruaril.

Liitu meiega Facebookis, Ajakiri 30+

O

N G I K U I D A G I Ä K K I käes see nädala-

vahetus, kui saab põlema panna esimese advendiküünla, ja nii mõnigi väike päkapikuootaja on jõulusussi ammu valmis pannud.

Või on juba varem kokku räägitud, et ühiseks jõulukingiks kogu perele saab tore ühine ettevõtmine.

Seekordseski numbris pühademõtteid jagavad inimesed mainivad pühade juures meeldivate asjade seas harva kinke.

Üks tuttav nentis oktoobrikuus, kui poeriiulil kõrvuti välismaiste halloween’i-kaunistustega juba esimesi jõulukaupu nägime, et talle on pühadeaegne poes tunglemine vastumeelne. Ja lisas mõtlemapanevad sõnad, et aastatetagusest lapsepõlve pühadeelevusest on suuresti järele jäänud vaid kohustused. Kohustus teha perele imeline jõululõuna. Kohustus leida kingid. Kohustus jõuda külla kohtadesse, kuhu on kutsutud. Kõikidel kohustustel on paraku küljes ka hinnalipik. Nõnda päris jõulutunnet justkui ei tulegi.

Aga lapsed? Kuulasin tuttavate mullutalviseid jutte, kuidas lasteaias sai pidu rikutud, kui lapsed kommipaki peale kurvastasid, sest sai ju habemega vanale kirjutatud, et tahvelarvuti ja ei miskit muud.

Kuidas vastata küsimustele, miks meie pere jõuluvana ei saa kalleid kinke tuua, aga sõpradele toob?

Eks meie, täiskasvanud, oleme usku jõulumehe tegemistesse isegi lugudega toitnud. Lisa kuulevad lapsed lasteaias ja koolis.

Mis paneb meid enne jõulupühi niimoodi rabelema? Uuringute andmetel kasutatakse kinkide ostmiseks koguni laene või järelmakse, mis uuel aastal, kui pühad seljataga, end valusalt meelde tuletavad.

Psühholoog Toivo Niiberg on välja toonud eraldi termini – jõulustress. Kui keskmine stressitaluvus on 130 palli, siis jõulustressi osa stressiskaalal on tema sõnul 10–30. Ja ega muu elu siis pühade ajaks peatu.

Suurt stressi tekitavad teadagi kingitused. Kui rahakotti puuga seljas ei kanna, siis täiskasvanutega on mõistlikum jõuda kokkuleppele, et kalli kingi puudumine ei vähenda pühaderõõmu ega näita suhete kvaliteeti. Kes teeb suguvõsas kindlaks määratud hinnaga loosipakid, et oleks põnevam. Kes seab tingimuseks, et kingid olgu ainult enda tehtud.

Ei saa midagi pahaks panna neile, kel võimalik kalleid kinke teha. Ei saa vähem rõõmsaks pidada pühi, mille eelarve väiksem. Kasulik reegel, mida mulle kord soovitati, kõlas nii: kuluta pühadepakkidele sinnamaani, kuni rahast kahju pole ja see ei lähe millegi muu arvelt. Kui läheb, siis lõpeta, muidu ei too need rõõmu ei kinkijale ega kingisaajale.

Kui pereringis varakult kokku leppida, mis on jõulude ajal jõukohane, olgu selleks siis rahaline või ajaline ressurss, tulevad pühad rahulikud.

Soovin teile rõõmsat ootusaega, mis ei kurna ega koorma!

RAHA

LK 5

AUTOR: KATRIN UUSPÕLD KATRIN.UUSPOLD@AJALEHT.EE

KUI LAENULAINED LÖÖVAD ÜLE PEA

I L L U S T R AT S I O O N : F R E E P I K . C O M ( M O N TA A Ž )

K

ES MEIST EI sooviks võita miljonit või pärida kopsakat varandust või saada nii suurt palka, et osta kõike, mida igapäevaelus vaja, ning jääb üle sellekski, mida hing ihaldab ja raha eest osta saab. Sageli on aga vajaduste ja võimaluste vahel käärid ning tarvilik summa otsustatakse laenata.

Kaheksa aastat tagasi olid Tõnis ja Mari (nimed muudetud) rõõmsa hetke ootel – kohe-kohe oli sündimas nende esimene ühine laps. Tol ajal mehe vanemate juures elav paar sai neil päevil veel ühe positiivse uudise – meheisa oli ostnud väikese renoveerimist vajava korterelamu, kus soovis oma kolmele enda juures elavale lapsele anda isikliku korteri. Tõnisele ja Marile näis see hea võimalus saada lõpuks päris oma kodu. Elamukarp vajas kõvasti kõpitsemist ja Tõnis oli valmis võtma laenu, et

vahetada katus ning teha oma tulevases kodus remont.

Kuna viimased pool aastat polnud Tõnisel võimalik tööl käia, ei saanud ta laenu suurematest pankadest, küll aga oli laenulepingu valmis sõlmima üks tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Nõnda võeti 130 000 krooni laenu kümneks aastaks – koos intressidega tulnuks tagasi maksta 275 000 krooni. Käendajad olid Tõnise naine ja vend, kes lepingu järgi vastutasid makseraskuste korral 475 000 krooniga.

Kuigi laenutingimused olid karmid, lootsid Tõnis ja Mari laenu abil tuua oma ellu stabiilsuse ja turvalise kodu. Kõik läks aga hoopis teisiti. Tõnise tervis vedas alt, tuli läbi teha operatsioon, ta ei pääsenud mitu kuud tööle, tekkisid makseraskused. Pank

saatis talle ja käendajatele meeldetuletuskirju võlgnevuste kohta. „Ainuüksi nende kirjade väljastamine läks meile kolmele maksma peale viiviste veel 400 krooni,” märgib Tõnis.

Abi nõustajalt Olukord oli juba lootusetu. Õnneks sattus nende valda projekti raames võlanõustaja, kelle poole kohe oma suure murega pöörduti. „Tänu nõustamisele võtsime pangaga ühendust ja saime kaubale, et maksan iga kuu 2500 krooni (160 eurot – toim) ning tegime vahekokkuleppe, et kui see korralikult makstud, siis pank vähendab laenuintressi,” jutustab Mari. Selleks ajaks oli kogunenud juba viis lepingumuudatust – igaüks tõi kaasa laenu tagasimaksesumma suurenemise intresside tõttu.

„Kaks aastat tagasi, kui tervisemure tõttu tekkis jälle sama seis, tahtis pank saada meilt veel 10 000 eurot, kuigi olime vanas rahas juba üle 200 000 krooni tagasi maksnud,” räägib Tõnis. Lugu võttis parema pöörde, kui probleemi tekkides mindi uues elukohas kohe uuesti võlanõustaja juurde. „Kõigepealt soovitas nõustaja, et kui pangast helistatakse, siis laseksime saata ka e-kirja, nõnda jääb toimuvast märge järele,” ütleb Mari ja lisab, et vahepeal oli pangaga suhtlemine eriti pingeline, kuna helistasid erinevad inimesed, kes ei teadnud, mida eelmine kolleeg oli kõnelenud. Lõpuks saadi probleemist aru ja määrati üks kindel töötaja.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

SUHTED

LK 9

KÄRGPERES KEHTIVAD OMA REEGLID Kärgpere toimimise üks võti on kokkulepe, kes mida teha tohib ja kellel mis õigused on. Ootus, et uue elukaaslase lapsed sind kohe omaks võtavad, on pereterapeut Marge Vainre sõnul ebarealistlik.

Muidugi ei tähenda kasuvanema olemasolu Vainre sõnul tingimata, et peres on midagi halvasti, kuid rohkem või vähem kohanemisraskusi tuleb ikka.

Peamised vead

AUTOR: KADRI HAAVAJÕE KADRI.HAAVAJOE@AJALEHT.EE

K

U I S Ü N N I VA D U U E D kooselud, ei pea teineteisega harjuma mitte ainult täiskasvanud, vaid omaksvõttu oodatakse ka ühe või mõlema paari lastelt.

Mullu abielu lahutanutest oli vähemalt üks ühine alaealine laps 52,6 protsendil. 3,4 protsendil paaridest oli ühiseid alaealisi lapsi vähemalt kolm. Erinevatel põhjustel lähevad lahku ka vabakaasade teed.

Psühhoterapeut Marge Vainre sõnul tullakse kärgperemuredega järjest sagedamini nõustamisse. „Küllap on kärgperesid rohkem kui kümme aastat tagasi, aga kindlasti teatakse tänapäeval paremini, et probleemide korral tasub pereterapeudi poole pöörduda.”

Marge Vainre selgitab, et kui eelneva suhte ajal oli võimalik teineteist ajapikku omaks võtta, kohaneda, võtta aega lapsevanemaks saamiseks, siis kärgperes võidakse saada korraga mitu eri vanuses last, kes omakorda ei tunnista uut vanemat omaks. „Igal juhul kaasneb palju ettearvamatust, ebakindlust ja arusaamatust.”

bioloogilise vanema,” toob ta näite lapse tunnetest.

Isegi kui laps ja täiskasvanu saavad aru, et uus elukaaslane ei asenda lapsele pärisvanemat, on keeruline leida tasakaalu kahe äärmuse vahel. Vainre sõnul on raske luua häid suhteid peres, kus püütakse liiga rangelt uusi nõudmisi peale suruda, kehtestatakse liiga karm distsipliin või muudetakse seni-

seid rutiine. Samuti on raske, kui uus elukaaslane hoidub üldse sekkumast ja distantseerub kasulapsega seonduvast. Siis tekib paratamatult peres lõhe ja pole ühtsust, on „meie” ja „nemad”.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

Üks nii-öelda viga, mis iseloomustab kärgperesid või peresid, kus on kasuvanem, on Vainre sõnul ebarealistlik ootus, et laps võtab uue vanema ja tema lapsed omaks.

Seda ei saa aga psühholoogi sõnul tagant sundida. „Kui ema või isa sai endale kaaslase valida, siis laps on sundolukorras ja sageli ka lojaalsuskonfliktis. Saades kasuvanemaga hästi läbi, reedaks ta justkui oma lahus elava

Vainre räägib, et talle ei meenu ühtki juhtumit, kus pöördujad teataks, et mureks on kärgpere. Põhjus on ikka tülid paarisuhtes või veelgi sagedamini laste probleemne käitumine: sõnakuulmatus, agressiivsus, sõpradega hulkumine, varastamine jne. „Vastuvõtul selgub muu hulgas, et peres on olnud lahutus, laps elab kasuvanemaga või kord ühe, kord teise vanema juures või siis on tegemist kärgperega,” lisab ta.

I L L U S T R AT S I O O N : F R E E P I K . C O M / L I I N A V A LT ( M O N TA A Ž )

TERVIS

LK 14

AUTOR: KADRI HAAVAJÕE KADRI.HAAVAJOE@AJALEHT.EE

KIROPRAKTIK: ISTUMINE ON MEIE AJA SUITSETAMINE Kui selgroog paistaks välja, tuleksid inimesed sagedamini spetsialisti juurde, arvab kiropraktik dr Gerly Truuväärt, kelle sõnul teavad inimesed oma selgroost väga vähe ega oska terviseprobleeme sellega seostada.

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

J

U T U A J A M I S E A L G U L PA L U B

dr Gerly Truuväärt mul astuda pehmele tasakaalu testivale alusele ja sulgeda silmad. Tunnen, kuidas hakkan kõikuma. „Silmad ei ole ju tasakaaluorgan!” lisab ta minu elevuse peale rõõmsameelselt ja palub silmi sulgeda mitmel korral. „Vaatame, kuhupoole te kõikuma hakkate!”

Toimuv näitab, milline on mu rüht ja kehahoiak siis, kui silmade abil end ümbritseva suhtes sirgemaks ei säti. „Kui silmad nii-öelda ära võtame, annab see puhta rühi pildi,” selgitab arst.

Mu lõbusast tujust hoolimata on asi muidugi naljast kaugel. „Kui kehas on pidevalt kõikumine sees, nagu teil on, siis piisab tulevikus, et keegi libedal ajal teie tähelepanu eemale tõmbab, ja te väänate välja jala või olete vigastusele vastuvõtlikum,” hoiatab arst. Keha lugedes võib isegi ennustada, kumb jalg see suure tõenäosusega on. Tihti kuuleb tema sõnul patsiendi ütlust: „Kõik mu probleemid on ühel pool.”

Seega võib esimene visiit kiropraktiku juurde olla mitut moodi: mõõdetakse vererõhku, tehakse ortopeedilisi teste. Ikka patsiendi mure järgi. „Vahel ei tee me esimesel visiidil peale vestlemise muud midagi, sest vajalikud on eelnevad uuringud.”

Kiropraktiku kogemuste ja oskuste ees avab inimkeha end nagu raamat. Keha räägib paari minutiga rohkem kui teie ise poole tunniga. Väitega, et treenitakse regulaarselt, kuigi seda tegelikult ei tehta, pole mõtet doktorit petta. „Kuigi keegi võib vahel mind nii-öelda ära trikitada – füüsiline keha on lihtsalt nii imeline. Mõnel on geneetiline baas väga hea,” põhjendab ta.

„Pea-, kaela- ja alaseljavalud on teadatuntud mured, millega kiropraktikult abi otsitakse, aga palju on viletsat rühti, väikelaste halba und, voodimärgamist, käitumisprobleeme,” loetleb doktor.

Lülisammas mõjutab kogu keha: sellest moodustub selgrookanal, milles asub

Dr Truuväärt asus Ameerika Ühendriikides õppima massaažiterapeudiks, samuti õppis ta traditsioonilist Hiina meditsiini. „Mitmed mu õppejõud olid DC-d (DC – doctor of chiropractic. USAs on kiropraktika riiklikult tunnustatud arsti eriala – toim).

Nähes, kui palju kiropraktik aidata saab, liikus paigast minu enda terviseteadlikkuse alustala ja juba mõne aja pärast alustasin kiropraktika eelkraadi (bachelor of science) omandamist, et siis neli aastat hiljem kandideerida Palmeri kiropraktika kolledžisse Iowas.”

Truuväärt on palju juurde õppinud funktsionaalset neuroloogiat, see on teadusharu, millele Eesti meditsiinisüsteemis konkreetset vastet ei ole. „Enamik ei tule pelgalt alaseljavalude pärast, ikka on probleem keerulisem ja peenemakoelisem,” lisab ta.

Keha kõneleb

Kiropraktiku juurde tulevad nooremad ja vanemad erinevate kaebustega inimesed.

Kindlasti ei saa Truuväärti sõnul välja tuua tüüpilist pöördumispõhjust. „Minu kõige noorem patsient oli kolm tundi vana. Tegemist oli sünnitusel tekkinud kaelanihestusega. Juba nii pisikesed inimesed kogevad oma esimest traumat.” Toonane tilluke patsient on praegu viieaastane.

küll teie ala, aga küsiks ikka.” Hiljem selgub vestlusest, et kiropraktik saab aidata küll.

Väikesed suured asjad

seljaaju. „Närvisüsteem juhib kõiki organismi protsesse, seega igasugune muudatus närvide töös võib varem või hiljem tunda anda tervisehäirena,” räägib ta.

Dr Truuväärt rõhutab, et kiropraktikale mõeldes ei maksa jääda kinni arvamusse, et tegu on vaid selgroo korrigeerimisega. „Inimene võib tulla ükskõik millise hädaga – emotsionaalne mure, kilpnäärmevõi vererõhuprobleem.” Kiropraktik on nagu väravahoidja, kes vajadusel abivajaja õige spetsialisti juurde saadab.

Ameerika koolkonnas, kuhu kuulub ka dr Truuväärt, on kiropraktik primary care provider ehk esmase ravi andja. „Patsient tuleb tihtilugu ja alustab, et tema mure pole

Gerly Truuväärt tutvustab põhjalikku küsimustikku, millele vastavad kõik abiotsijad.

Küsimused puudutavad patsiendi varasemaid haigusi, igapäevaharjumusi ja tööd.

Tihtilugu on väikesed asjad, mida iga päev teeme, mõjunud kehale halvasti. Kui nendega ei tegele, pole ravi nii tulemuslik ning samad vaevused kipuvad korduma. „Kus ta töötab? Kuidas magab?” Näiteks kõhuli magamine võib doktori sõnul põhjustada kaela- ja alaseljaprobleeme, need omakorda kätesurinaid.

Näiteks tuleb vastuvõtule mees, alaselg haige ja puusad eri kõrgusel. Lõpuks selgub – põhjus on aastatepikkune komme kanda rahakotti tagataskus. „Ta on 20 aastat istunud rahakoti peal!”

Pikemalt loe ajakirjast 30+

TERVIS

LK 17

AUTOR: TEELE ÜPRUS TEELE.YPRUS@AJALEHT.EE

LOETUD MINUTITEGA PRILLIDEST PRIIKS O

L E D J Ä L L E P R I L L I D ära kaotanud? Vaateväli on tuhm, kuna oled näpuga vastu klaasi läinud? Olgugi prillid väga moodsad aksessuaarid, on aina rohkem neid, kes silmakeskusesse pöörduvad, et prillidest vabaneda.

Prillidega on keeruline olla tuletõrjuja, kaitseliitlane, sõjaväelane, politseinik, veelgi ebamugavam on nendega sukelduda, surfata, joosta, ujuda, ratsutada. Väikelapse emal on märksa parem mitte kanda prille, jääb ära kõveraks väänatud raamide asendamise kulu. Need on põhjused, miks inimesed silmakeskuse kasuks otsustavad.

Pärast põhjalikke uuringuid otsustas toonane armastatud doktor Leo Schotter, et Piret on lõikuseks valmis. Tegelikult oli naine varemgi lõikusele mõelnud, kuid sel ajal nõudnuks –6 klaasiga prillist vabanemine kahes jaos lõikust. „Kaks korda polnud ma nõus nuga oma silma kallale laskma,” ütleb ta. Niigi ei mahtunud pähe mõte, et silma tuleb lõigata.

Algul tehti lõikus ära ühes silmas, nädala pärast teises silmas. „Aga valus ei olnud, tundus, nagu tehtaks näpuga pöidla ja nimetissõrme vahele jäävale pehmele nahaosale pai,” kirjeldab Piret, kuid lisab, et veidi ebamugav oli siiski. Pärast olid justkui liivaterad silmas. Sügamise takistamiseks pandi silmale üheks ööpäevaks klapp ette. „Aga klapi vahelt oli kohe peale operatsiooni nii huvitav päris oma silmaga maailma piiluda,” jutustab naine.

Plussid nulli Nüüdseks on teadus sammu edasi teinud ning tavaliselt tehakse silmad ühekorraga korda, ka piraadiklappi ei pea enam kandma.

Kasutatakse lasertehnoloogiaid, uuemad on juba nii-öelda puutevabad masinad.

Peale miinusklaasiga prillide saab vabaneda ka plussprillidest. „Plussi korrigeerimine on tehniliselt sarnane miinusprillide korrigeerimisega, aga lühinägevuse korral lihvitakse sarvkesta lamedamaks, plussprillide korral aga kumeramaks,” ütleb silmakeskuse ReFocus silmaarst Pait Teesalu.

Ta lisab, et laseriga on võimalik korrigeerida silma vahemikus –9 kuni +4 dioptrit.

Kui miinusprille korrigeeritakse laseroperatsiooniga, siis lugemisprillidest vabaneda soovijatele on lahenduseks ka multifokaalsed läätsed.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

F O T O : K R I S TJ A N T E E D E M A / P O S T I M E E S

Keskustes tehakse aastas neljakohaline arv lõikusi, mille käigus prillikandjad kotkapilgu saavad.

Rakverelanna Piret Toomingas (36) käis silmalõikusel veel ajal, kui tehti teemantnoaoperatsioone. See oli 15 aastat tagasi. „Õppisin toitlustust ja sööklapraktikal praadisin pannil midagi. Kandsin läätsi ning pannilt pritsis rasva. See läks imenapilt mu silmast mööda. Siis sain aru, et nüüd tuleb aeg kirja panna,” meenutab Piret.

S I L M A A R S T P A I T T E E S A L U S E L G I TA B , E T L A S E R I G A O N V Õ I M A L I K K O R R I G E E R I D A S I L M A V A H E M I K U S – 9 K U N I + 4 D I O P T R I T. K A S A G A I N I M E N E L Õ I K U S E K S S O B I B , S E L G U B U U R I N G U T E L .

HOBI

LK 27

AUTOR: KRISTIINE KUREMA 30PLUSS@AJALEHT.EE

TALV ON METSAS MATKAMISE KÕRGAEG R U U T K O O D A VA B KAARDI RMK ME T SARADADEGA

F O T O : K R I S TJ A N T E E D E M A / P O S T I M E E S

I

DEAALNE TALVEILM EHK meeter lund, 15 kraadi miinust ja päike, lamamistoolis mõnulemine ja selle ilu nautimine.

Ripptelgis magamine – enne uinumist vaatad tähti või virmalisi, viimaseid on Eestis üha enam. Minek mööda jääd väikestele saartele, jõgedest otse üle. „Raske on seda kõike millegagi võrrelda!” toob rändaja Marko Kaldur (36) välja põhjuseid, mille nimel tasub talvel metsa minna.

Marko ja tema samojeedi koer Crack on praeguseks kaheksa aastat koos mööda Eestimaa kauneid paiku rännanud. Esimest korda viis peremees oma uue sõbra metsa uudistama juba järgmisel päeval pärast kojujõudmist, sest siis algas matkahooaeg.

Muide, hooaeg saab stardi septembri lõpus Marko sünnipäevapeoga ja just talv on metsas matkamise kõrgaeg.

Crack jookseb metsas vabalt ringi. „Olen ta metsa jaoks välja treeninud,” sõnab Marko, kellel on seisukoht, et Eestis peaks koerapidamiseks andma koerapidamisloa,

mis näitab, et suudetakse koera kasvatada. „Ma tean, kuidas mu koer on kasvatatud,” ütleb Marko. Metsas peab Crack rihma otsas olema siis, kui metsloomad on lähedal.

Samas iga looma järele ta ei kipu jooksma.

Kord istus koer veerand tundi jõe ääres ja vaatas tõtt teisel pool jõekallast seisvate kitsedega. Ühe korra on Marko siiski ka paanikat tundnud. Nimelt jooksis Crack emahundi lõhna peale metsa sisse ja oli mitu tundi kadunud. Õnneks ilmus koer lõpuks välja ja midagi hullu ei juhtunud ega ole ka pärast juhtunud.

Lemmikpaigad Markol on viis lemmikpaika, kus talvel rännata. Soomaa lumised rabaväljad on kindlasti esikohal. Raba on talvel hoopis teistsugune kui suvisel ajal. Näiteks saab jäätunud raba veekogudel läbida kümneid kilomeetreid uiskudel. Uisutada saab ka Hiiumaal jäätunud merel. Talvelembesel samojeedi koeral on rabajääl isegi parem liikuda kui merejääl, sest esimene on mõnusalt krobe-

Ekstreemse talvise vaatepildi leiavad huvilised IdaVirumaalt, kus maa all olevatest nõiaahjudest pinnale paiskuv veeaur on maapinnal kuue- kuni kaheksameetriseks koonuseks jäätunud.

line, kerge lumekiht peal, teine peegelsile.

Crack saab ka merejääl liikumise sõna otseses mõttes käppa, ent kui miski ta tähelepanu haarab, siis on ta kui lehm libedal jääl.

Talvine Hiiumaa ongi Markol kohe teisel kohal. Siis nad sisesaarele ei satugi, vaid on mere ääres onnis. „Kui merel on torm, jood onnis kamina ees hõõgveini,” kirjeldab Marko tõelist idülli. See-eest ei pruugi hommikud nõnda õdusad olla. „Uksest väljumiseks peab enne kuidagi ukseesisest kahemeetrisest lumehangest jagu saama,” lisab ta.

Kui enamik Eestis talvitajaid külastab Kagu-Eestit suusatamisvõimaluste pärast, siis Marko ja Crack hoiavad ülerahvastatud sportimiskohtadest eemale. Nemad käivad sealkandis maalilisi lumiseid mägesid nautimas. „Seal on lumine loodus, künkad ja mäed, metsad, hoopis teistsugune kui mujal Eestis,” räägib Marko. Pealegi on Kagu-Eestis kõige rohkem matkaonne, mida uudistada.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

AJAKIRJA 30+ DETSEMBRINUMBER

NÜÜD SAADAVAL

KIOSKITES JA SUUREMATES KAUPLUSTES ÜLE EESTI!