30+ nr 4/2014

ELU: Kas planeerimine teeb ajahädast priiks?

TÖÖ: Tahaks minna koolitusele, aga ülemus ei lase

TERVIS:

Akne jätab jälje nii nahale kui ka hinge

SEPTEMBER 2014 NR 4 ISSN 2346-6758

HIND 2.50 €

SPORT: Esimest korda jõusaali treenima. Hirmus? Ei ole!

HOBI: Võimsad autod jões ja mudas ehk off-road

SUHTED: Edasi

... või eraldi?

koos ...

JUHTKIRI

LK 1

AEG EI OOTA KEDAGI

Peatoimetaja Kadri Haavajõe, e-post kadri.haavajoe@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 30pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post gitta.lilienthal@ajaleht.ee Makett aku.co Küljendaja Liina Valt

KADRI HAAVAJÕE PEATOIMETAJA

Reklaamipindade müük: Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Valdkonnaspetsialist Monika Schults, e-post monika.schults@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Esikaanel Toomas Eraparti joonistus Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Autoriõigused AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2346-6758

Ajakirja 30+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele on ajakiri tasuta.

Ajalehtede tellimine tel 617 7717 või e-aadressil tellimine@ajaleht.ee.

Järgmine ajakiri 30+ ilmub 25. oktoobril.

Liitu meiega Facebookis, Ajakiri 30+

K

UI OMAL AJAL kooliealisena keset küpset suve ühtäkki märkasin, et pihlakad punetavad, siis teadsin: sügis pole enam kaugel, kooliaeg pole enam kaugel. Sookurgede kruu-kruu ja aina jahedamaks muutuv õhk toovad ka praegu iga päevaga lähemale septembri. Ja kuigi päevad on veel soojad, annab hommikune sügisene jahedus selgelt märku: „On aeg!”

Kui kooli saadetakse esimene laps, tähendab septembrikuu uue tee algust. Mõnele aga tähendab see üsna rutiinset vihikute ja kaustikute varumist ja ohkamist: „Küll see laps on ikka suvel kasvanud!”

On neid, kelle järeltulijad lahkuvad, et minna teise linna kooli. Ja on neid, kes üle aastate taas ise koolipinki istuvad. Ja on neidki, kellele septembri algus tähendab lihtsalt seda, et ühistranspordis ja liikluses on hommikuti rohkem sagimist. Ühel või teisel moel puudutab saabunud kooliaeg meid kõiki.

Meie seekordses ajakirjanumbris on mitu ajaga seotud lugu. Näiteks kirjutab psühholoog Aita Keerberg lahutusest ja lahku minemisest. Teemast, mis on kogu aeg meie ümber, aga aktuaalseks saab ootamatult ja äkki. Lahkuminek on ühe maailma lõpp. Sellest loost saabki lugeda, millised argumendid räägivad ühise aja lõpetamise kasuks ning millal peaks püüdma koos partneriga probleemidele lahendusi otsida.

Septembrikuule sobivalt tuleb juttu võimalustest töö kõrvalt õppida. Nimelt on koolitajad täheldanud, et tööandjad ei luba oma töötajaid koolitustele, sest see tundub neile raisatud ajana. Kes aga kunagi käinud tõeliselt inspireerival kursusel, see teab, kuidas need mõned hetked ja päevad aitavad

igapäevarutiinis seljale kogunenud sammalt maha lükata ning samm kõrvale astudes oma tööd, ennast ja kolleege teisiti näha. Ja teha tööd paremini.

Kõneleme ka aja oskuslikust kasutamisest. Olen sageli kuulnud, kuidas tuttavad kibedalt muiates ütlevad: „Küll jõuab! Tööpäevas on 24 tundi ja lisaks on veel öö!” Ajajuhtimisest raamatuid kirjutanud koolitaja Ardo Reinsalu aga kinnitab, et just väsimusel ja vähesel ajal on omavahel tihedam seos, kui me arvame. Nii et selleks, et aega võita, tuleb eelkõige võtta aega puhkamiseks. Ta pakub välja nippe, kuidas igapäevaseid töid ja tegemisi mõistlikult ja säästvalt korraldada. Juhtida saame ikka ainult ennast, mitte aega – see on märgusõna, mida lugu lugedes võiks meeles pidada. Ühe meie kaasautoriga viime teid ka mutta ja jõkke. Saate lugeda meestest ja naistest, kes argirutiini võitmiseks on valinud hobiks off-road-sõidu ja kellele sügisene porine aeg on meeltmööda, sest sõit on eriti nauditav siis, kui väljas on pime, külm ja märg. Võimsate ja omapäraste masinatega maastikul müttavad inimesed tunnistavad loos, et nende eesmärk pole mitte kinni jääda, vaid leida piir, kust veel läbi pääseb.

Kas pole mitte huvitav mõte, mida meeles pidada ka teistes eluvaldkondades mütates?

Kuldset sügist!

SUHTED

LK 4

KUIDAS MINNA LAHKU, ET EI SAAKS PALJU HAIGET? FOTO: SHC.HU

Sel juhul on järgmine naine nagu vabaduse sümbol, kelle poole püüelda. Senine suhe ja loodud pere kuulutatakse mõttetuks ning laste vajadused jäetakse lihtsalt tagaplaanile. See inimene usub, et ta peab saama vabaks ja et sõltumatus on suurim väärtus elus. Ta ei tunnista endale, et ihaldab järgmist suhet ja eriti intensiivset seotust uue kaaslasega.

AUTOR: AITA KEERBERG, PSÜHHOLOOG-PSÜHHOTERAPEUT 30PLUSS@AJALEHT.EE

E

L U O N K O R D juba nii seatud, et

inimesed loovad suhteid, elavad neis ja mõnikord lõpetavad need. Mõistlik on aru pidada, kas ja kuidas minna lahku. Ka lõplikku ja rasket lahkuminekut saab korraldada nii, et hiljem võib öelda: „See sai nüüd parimal viisil tehtud.”

Hiljutisest lahkuminekust kibestunud ja räsitud inimene, kes alles põeb suhte lõppemise valu, võib küsida, kas on võimalik hästi lahku minna ning kas lahkuminekus saab üldse olla midagi head.

Mõned arvavad, et saab, ja vahel on lahkuminek parim, mis saab sündida. Teinekord selgub see küll hiljem, siis kui kohale jõuab miski hea, mida ei oleks saanud kogeda endise suhte jätkudes. Kindlasti on lahkuminek hea inimesele, kes tahab vabaks saada ja kes senist partnerit enam ei talu.

Aeg-ajalt kuuleme inimesi arutlemas kooselu kriitiliste perioodide üle. Need on need müütilised viiendad, seitsmendad või muud „ohtlikud” kooseluaastad. Osa neist kriisikäsitlustest pärineb kunagistest statistilistest hinnangutest ametlikult sõlmitud abielude ja lahutuste kohta.

Praegu paljud inimesed ei registreerigi ametlikult oma suhet või teevad seda juhuslikul või erilisel põhjusel. Näiteks seitse aastat pärast kooselu algust. Ja lahku minnes ei ole tänapäeval sageli selge, kas lahkumineku ajal ollakse veel selles või juba järgmises suhtes.

Kindlasti on märkimisväärne osa viie kooselatud aasta järel lahutajaid juba ammu kriisis ja lahutus tähendab vaid suhte formaalset lõpetamist.

Liiga vara lahku?

Paraku lähevad paljud lahku enne, kui on elukaaslast tundma õppinud. Nad ei jõuagi tõelise läheduseni – ausa siira suhteni, vastastikuse avatuseni, oma soovide, lootuste, kartuste ja pettumuste tunnistamiseni.

Soovide konflikt Pikemalt loe ajakirjast 30+ Inimeses esinevad nii soov olla seotud, elada tugevas ja kindlas suhtes kui ka soov iseolemise, vabaduse ja teistega mittearvestamise järele. Mõnikord muutub üks neist tendentsidest eriti tugevaks ning võib tuua kaasa drastilisi arenguid. Ühe analüütilise pereteraapia suuna esindajad on leidnud, et poeg, keda ema on liiga tugevalt endaga sidunud ja piirideta armastanud, saab kaasa vastuoluliselt ja teravalt väljenduva vajaduse seotuse järele ning mehena otsib ta kaaslast, et luua lämmatavalt lähedane suhe. Siiski muutub see suhe temagi jaoks ühel hetkel nii ahistavaks, et ta asub end vabastama liigsest seotusest.

KOOLITUS

LK 8

AUTOR: MARGE VÄIKENURM MARGE.VAIKENURM@AJALEHT.EE

ÜLEMUSED KARDAVAD TÜDINUD TÖÖTAJAID KURSUSTELE LUBADA K

U R S U S E D V Ä R S K E N D AVA D

tööl rutiini vajunud inimest. See õnnestub, kui ülemus õppima lubab.

Karjäärinõustaja Tiina Saare ütlemist mööda on paraku Eestis tekkimas uut sorti probleem: ülemused ei taha oma töötajaid koolitustele lasta, eriti siis, kui see pole erialane.

kui ülemus aitab tal püsida konkurentsis. „Mitte ainult tema töökohal, vaid tööturul laiemalt,” rõhutab Saar. „Pole vaja inimesest välja väänata kõiki tema oskusi, teadmisi ja energiat. Kui näiteks müüja tahab õppida kokaks, siis peaks seda lubama, sest see motiveerib teda.”

„Töötajal tekib küllastumine ja rutiin.

Samad näod ja mured korduvad, olgugi töö vaheldusrikas. Neil, kes tunnevad, et ei tööta õigel alal või tahavad lihtsalt silmaringi avardada, on väga keeruline töö kõrvalt ennast koolitada või täiendada,” teab Saar. „Ettevõtete enda konkurentsivõime jaoks on tegelikult ääretult oluline seda lubada, sest see annab töötajale tohutu motivatsioonisüsti.”

Kõige saatuslikum on Saare sõnul, kui inimene, tehes päevad läbi sarnaseid liigutusi, satub rutiinilõksu. Ta ärkab üles, joob samast tassist hommikukohvi ja läheb seejärel tööle. Ja nii päevast päeva. See muudab ta ootamatustele väga haavatavaks. „Vajame vaheldust, et vaadata oma elu teise nurga alt. Tahame kohata võõraid inimesi ja saada uusi mõtteid. Kursused pakuvad värskendust,” kinnitab karjäärinõustaja.

Ainult rahaga ei õnnestu töötajat motiveerida. Inimesele on kõige kosutavam,

Saar ise toob igapäevaellu särtsu huvitavate hobidega. Näiteks alustas ta paar

aastat tagasi talisuplusega ja käib batuudiaeroobikas. Peale selle luuletab ta juba 29 aastat. Raamatu väljaandmiseks on materjali üksjagu, aga poeriiulitele pole luulekogu veel jõudnud. „Ma ei otsi pöörasusi, tahan ennast lihtsalt teistsugusesse olukorda panna. See hoiab loova ja spontaansena ning vaimselt vormis. Tean, mis on läbipõlemine ja kuidas sellest hoiduda,” räägib naine.

Kui finantsjuht unistab arhitektikutsest, siis Saare väitel ideaalne ülemus toetab teda. Alluv tunneb siis, et praeguses kohas töötamine on tema vaba tahe. Saare juures käib karjäärinõustamisel palju läbipõlenud töötajaid, kes vajavad muutust, kuid on sundseisus. Samal ajal kahaneb nende tööpanus, nad ei pühendu enam vanale tööle ega mõtle kaasa. Hirmu küüsis ja ebakindlatena teevad nad nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

„Välja rabelda jaksavad kõige tublimad, kuid seda oma isikliku ja laste õnne arvelt. Õpivadki öötundidel või õhtustel kursustel, silm krõllis peas. See on üsna kurnav teekond,” nendib Saar.

Kui alluv läheb koolitusele, võib see ettevõtte juhile kasulik olla ka teistpidi, sest töötaja ristab tööl olles uued teadmised vanadega.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

TERVIS

LK 11

AUTOR: KADRI HAAVAJÕE KADRI.HAAVAJOE@AJALEHT.EE

VÄIKE NÄRV TEEB KÄELE PÕRGUVALU FOTO: M A RGU S A N SU/P O ST IMEE S

Sage tuimus, sipelgajooksutunne või valu sõrmedes viitab suure tõenäosusega karpaalkanali sündroomile, mida on võimalik ise leevendada. Kui aga valud on juba igal öösel või kohvitass kukub käest, on viimane aeg otsida abi spetsialistilt, sest närvikahjustus kahandab käe lihasjõudu.

K A RPA A LK A N A LI SÜNDRO OMI TEKKIMINE ON SU URE STI SEOT UD INIME SE ELUKU T SEG A .

S E E O H U S TA B N Ä I T E K S K A S S A P I D A J A I D , K E S P Ä E V A S T P Ä E V A T E E V A D K A U P A K A S S A S T L Ä B I L A S T E S Ü H E TA O L I S I L I I G U T U S I .

I

DA -TA L L I N N A K E S K H A I G L A

taastusarsti Eve Sooba sõnul on peamine kaebus, mida inimesed karpaalkanali sündroomi puhul kurdavad, sõrmede suremise tunne. „Mõned tunnevad surinat ja sipelgaid, teised jälle tuimust. Mõned tunnevad vaevusi mitte üksnes randmes ja sõrmedes, vaid valu võib kiirguda käsivarde ja küünarnukki,” kirjeldab arst patsientide kaebusi.

Sooba hinnangu järgi on käevalu tavaliselt hullem öösiti, kui inimesed on rahulikud ja proovivad uinuda.

Hea, kui inimene põhjuse ise ära tunneb või perearstile vaevustest rääkides

haiguse jälile saadakse. „Esialgu sõrmed natuke surevad, aga kui haigus süveneb, hakkab inimene asju pillama. Paraku jõuavad mõnikord inimesed meie juurde alles siis, kui neil on pöidlapoolsed lihased peopesas juba silmnähtavalt kõhetunud,” kirjeldab arst. Tagajärg võib olla tõsine, sest kui närv ei saa anda lihastele impulsse, jäävad need nõrgaks ja ühel hetkel ei suudagi inimene käega haarates pöidlaga asju kinni hoida.

Taastusarst selgitab, et meie randme peopesa poolsel küljel on kanal ehk karpaalkanal, mille „katus” moodustub randme-

luust ja selle põhjaks on pehmetest kudedest tugevad randmeristisidemed. Karpaalkanalis asub keskpidine närv, mis kulgeb randme siseküljelt peopessa. Kui kanal kitseneb, tekibki surve keskpidisele närvile.

Karpaalkanali sündroomi teket põhjustavad mitmed asjaolud. „Mõnel inimesel on kanal juba anatoomiliselt kitsam kui teisel,” lausub Sooba, kuid suuresti on see tingitud inimese elukutsest ja tegevustest. Seda esineb sagedamini füüsilise töö tegijatel, olles tavaliselt seotud käte ülekoormusega: liigutused on ühesugused ja käsi käib korduvalt keskasendist välja.

Samuti võivad olla vaevuste põhjuseks kirjutamine, trükkimine ja arvutikasutamine. Kahjustus tekib enamasti sõrmede painutamise ja peopessa kokkusurumise ning randme painutamisega seotud liigutustega – neid liigutusi tegevad lihased on ülekoormatud. „Uuringute järgi võib juba kahe kuu möödudes, mil tehakse sundliigutust, tekkida närvikahjustus,” toob Sooba välja hirmutava fakti.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

TERVIS

LK 15

AUTOR: RISTO KUKK RISTO.KUKK@AJALEHT.EE

AKNE JÄTAB JÄLJE NAHALE JA HINGE A

K N E O N N A H A H A I G U S , mis kimbutab paljusid – elu jooksul põeb aknet ligikaudu 80 protsenti inimestest, neist 85 protsenti vaevab see vanuses 12–24 eluaastat. Mõned pääsevad aknest kergemini, põdedes seda teismelisena, teistele aga võib sellest nahahaigusest kujuneda suur mure. „Minu jaoks on akne olnud tõeline luupainaja pikka aega,” tõdeb augusti algul Hiiumaal esinenud Michele Candela. Tema meelest on igal inimesel mõni nõrgem, tundlikum ja haigustele vastuvõtlikum kehapiirkond. Candela jaoks on see nahk.

Kui ajakiri 30+ leppis temaga kokku intervjuu järgmiseks päevaks, et aknest vestelda, nägi mees öösel õudusunenägu. „Ärkasin öösel üles külma higiga kaetuna ja karjudes. Ma ei ole küll kindel, aga see võis olla põhjustatud sellest, et taas aknele mõtlesin,” räägib Candela.

Mis haigus see on?

Akne on naha rasunäärmete ja neid ümbritseva koe krooniline põletik. Akne peamiseks põhjuseks peetakse sisemist hormoonide valetalitlust, mille tagajärg on liigne rasutootmine. See toob omakorda kaasa rasunäärmete ummistumise (komedoonid) ning pooridesse satuvad nahapinnalt mustus ja bakterid, mis tekitavadki põletiku.

Haigus on oma nime saanud kauni nümfi järgi, kelle ilu peale armastusejumalanna Aphrodite nii kade oli, et neiu hävitamiseks talle tõve kaela saatis. Suur osa inimesi, kes põevad aknet raskel kujul, soovivad haigust varjata ja elavad seetõttu tugeva psühholoogilse surve all. Michele Candelal lõi akne välja teismelisena, kuid eriti raskelt põdes ta haigust 23–25aastaselt. „Näonahk oli nii hullus seisus, et pidin probleemide varjamiseks kasutama rohkelt puudrit. See muutis mu näo aga valgeks, nii et nägin välja nagu vampiir,” meenutab muusik.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

FOTO: FREEPIK.COM

„Pitsanägu, pitsanägu,” narris aastaid tagasi teismelist, praegu tumeromantilist muusikat loova Itaalia duo Roma Amor akordionisti Michele Candelat (36) tema vend.

Narrimist ja hirmu solvangute ees on tundnud suur osa akne põdejatest.

ELU

LK 19

AUTOR: ARDO REINSALU 30PLUSS@AJALEHT.EE

AJAJUHTIMINE KUI PORGANDIKASVATUS Tänapäeval kurdame üha sagedamini ajapuuduse üle – teha on nii palju, et kõige jaoks päevasest ajast enam ei jätku. Sageli on lahenduseks veelgi suurem rabelemine.

Kas see aga toob enesega rahulolu ja asjad saavad paremini tehtud?

A

J A J U H T I M I N E on väga sarnane

porgandite peenrasse külvamisega. Üks võimalus on visata seeme niisama mulda ja hakata saaki ootama. Kui me aga pole peenart kastnud, umbrohtu hävitanud ja porgandeid harvendanud, jääb tulemus kesiseks. Muidugi võiks nüüd veelgi seemneid külvata ja loota, et järgmine kord on saak parem.

FOTOD: FREEPIK.COM

Porganditega me teame, mis on lahendus ja see pole suurema hulga seemnete külvamine, vaid peenra eest hoolitsemine. Samas igapäevastes tegevustes me hooldamise asemel lihtsalt külvame rohkem ja loodame, et intensiivsem rapsimine toob parema saagi.

Ei too. Aga kui rabelemine pole eesmärk omaette, siis milleks meil üldse aega vaja on? Mida me tegelikult tahame? Kvaliteetaega perega, head tervist, aega iseendale ja

oma hobidele. Seda kõike on võimalik saavutada, kui ajapeenra eest paremini hoolitseda.

Istutamine ehk Millist tulemust ma tahan?

Oma aja parem korraldamine saab tihti alguse eesmärkide püstitamisest. Ent pikaajalisest kogemusest võin öelda, et sellega tegeleb ainult üliväike osa inimestest. Kõigil ülejäänutel pole eesmärkide jaoks lihtsalt aega. Natuke nagu muna ja kana probleem, eks?

Mis on lahendus? Väga lihtne tulemusele suunatud mõtteviis on parooli kasutamine. Ma tunnen paari perekonda, kellel on kombeks igal vana-aastaõhtul järgmiseks aastaks välja mõelda märgusõna. Näiteks „Hispaania reis”. Väike parool aitab olulist teemat pidevalt fookuses hoida ja nii on lihtsam seatud eesmärgi saavutamiseks teha

igapäevaseid otsuseid. Miks ka mitte omada igakuiseid märgusõnu? Näiteks on augusti märgusõna „Kaks kilogrammi kergemaks”.

Või iganädalane märgusõna. Käesoleval nädalal on selleks „Kooliriided lastele”. Ja siit on ainult sammuke igapäevase eesmärki tähistava sõnani! Hommikuse hambapesu ajal on imelihtne otsustada teistest olulisema teema kasuks.

Uuringud näitavad, et endale leppesõnu seadvad inimesed jõuavad teistest sagedamini tähtsad asjad tehtud, muretsevad vähem ja tunnevad ennast paremini. Mõtle, mis võiks olla sinu tänane märgusõna. Milliseid porgandeid tahad homme kasvatada?

Harvendamistehnikad ehk Millest pean loobuma?

Hea porgandisaak eeldab seda, et me oleme valmis osast juurikatest loobuma, selleks et teised saaksid rohkem ruumi ja kasvaksid suuremaks. Täpselt sama peame tegema

oma aja kasutusega. Millistest igapäevastest toimingutest saan loobuda? Kas on üldse selliseid? Üks meeldivamaid, ent aeganõudvamaid tegevusi on televiisori vaatamine. Kui keskmine eestlane veedab pildikasti ees viis tundi päevas, jääb tal ilmselgelt midagi tegemata. Ka teleka paremaks kasutamiseks saab appi võtta mõne lihtsa nipi. Tänapäeval on suurepärane võimalus saateid salvestada ja järelvaadata. Näiteks saame järelvaatamisel reklaame edasi kerida ja nii kulub lemmikseriaali peale tunni asemel 45 minutit.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

HOBI

LK 26

SIGA LEIAB PORI ISEGI PÕRGUKUUMUSES FOTO: ER AKO GU

Otepää lähistel Laguja küla metsade ja küngaste vahel seisavad keset lõõmavat päikest ATVd ja maasturid, et nende omanikud saaksid metsas lapsi sõidutada ning heategevuslikul üritusel tutvustada noortele seda, milleta nad ise elu ettegi ei kujuta.

Esialgu tundub, et maasturimehed polegi teab mis pika jutuga. Kui asun uurima, milles seisneb pori otsimise ja selles müttamise võlu, soovitavad klubi liikmed ja nende sõbrad teha üks väike proovisõit. Ennekõike selleks, et mul oleks neile hiljem vähem küsimusi.

AUTOR: KETLIN BELJAEV KETLIN.BELJAEV@AJALEHT.EE

T

A R T U O F F - ROA D K L U B I eest-

vedaja Kaido Kallavus, keda hüütakse Türgi Mahviaks, on üks neist, keda vabal ajal metsa poole tõmbab. Küsimusele, kas kolmekümne plusskraadiga on krõbekuivas metsas üldse midagi teha, vastab ta lühidalt: „Siga leiab ikka pori.”

Juba avataksegi ulmelise väljanägemisega auto kõrvalistuja uks ning juht soovitab igaks juhuks ka kiivri pähe tõmmata. Mõne hetke pärast saan aru, miks see vajalik oli – auto hüppab nii mis hirmus ja pea käib kolksuga vastu turvavõret, nagu oleks see mõni jääkuubik šeikeris.

Autost ei leia raadiot ega harjumuspärast armatuurlauda, selle asemel on näha hoopis juhtmeid, lüliteid ja paljast metalli. Et sõidukist välja saada, tuleb tavapärase ukselingi asemel tõmmata traadist. „Asi peab lihtne ja töökindel olema,” räägib juht Rene

Bereznjov, miks ei maksa masinast liigset luksust taga ajada. Pealegi polevat makki vaja seetõttu, et müras ei kuule nagunii midagi peale oma mõtete.

Ja mõtteid paistab neil olevat, sest Nissan Patrolist ümber ehitatud maastur, mis ei meenuta sünnipärast Patrolit ühegi nurga alt, kannab nime Kappav Tigu. Kuigi metsarajast läbikappamise kõrval tundub isegi autosõit palju kirutud Tallinna tänavatel poisikesena, on see laste sõidutamiseks mõeldud rada juhtide jutu järgi sama leebe nagu linnatänavad. Paistab aga, et sohver mulle armu ei anna ja pigistab ringist välja maksimumi.

Sõidult naastes vaatavad muhelevate nägudega maasturimehed minu poole ja küsivad, kas nüüd on vähem küsimusi. Pean tunnistama, et pärast sellist elamust ei tule kohe ühtegi meelde. Põgusa taastumisaja

järel aga ei säästa ma off-road’i sõitjaid pärimisest, miks nad seda ikkagi teevad.

Kaido Kallavus on Kappavas Teos palju kaasa sõitnud, sest on Rene Bereznjovi vintsimees ehk kõrvalistuja, kelle ülesanne on lisaks vintsitrossi vedamisele kaardilugemine. Kallavuse jaoks on maasturiga metsas kondamine olnud elu loomulik osa lapsepõlvest saadik, sest juba siis käis ta isa seltsis jahil. Seetõttu on majapidamises alati mõni nelikveoline olnud.

Pikemalt loe ajakirjast 30+

AJAKIRJA 30+ SEPTEMBRINUMBER

NÜÜD SAADAVAL

KIOSKITES JA SUUREMATES KAUPLUSTES ÜLE EESTI!