30pluss nr 1/2014

KAUGSUHE:

UUESTI SPORTIMA:

Millised käitumismustrid tekitavad tüli?

Et liikumine ei teeks haigeks

TERVIS: Millised on terviseriskid vanuses 30+, 40+, 50+?

MÄRTS 2014 NR 1

ALKOHOL: Miks inimene vajab preemianapsu?

OMA KODU:

PERE: Mida ootab laps koolivaheajalt?

Osta või üürida?

JUHTKIRI

Peatoimetaja Kadri Haavajõe, e-post kadri.haavajoe@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 30pluss@ajaleht.ee

LK 1

PEEGLIKE, PEEGLIKE!

Korrektor Gitta Lilienthal, e-post gitta.lilienthal@ajaleht.ee Makett aku.co

Reklaamipindade müük: Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Valdkonnaspetsialist Monika Schults, e-post monika.schults@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele on ajakiri tasuta.

Ajalehtede tellimine tel 617 7717 või e-aadressil tellimine@ajaleht.ee.

Järgmine ajakiri 30+ ilmub 26. aprillil.

KADRI HAAVAJÕE PEATOIMETAJA

K

A S T E AT E S E DA ringkirja, mis algab küsimusega: „Kas Sa oled sündinud enne 1980. aastat?”

Nostalgiline ja humoorikas kirjake tuletab meelde, kuidas veel mõned aastad tagasi auto tagaistmel turvavööta ja -toolita sõideti, paksuks minemata küpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu söödi ning vanema venna-õe kingi kanti, jalgratas oli alati kas liiga suur või liiga väike ning Xboxi ja DVDde asemel olid sõbrad.

Sellest karastavast ajast, nagu seda nimetab meie seekordses kolumnis Tormi Kevvai, on paljugi muutunud. Ühine mõtteviis ja väärtused on aga sellest ajast meile jäänud.

Teie käes on viie maakonnalehe lugejatele mõeldud ajakirja 30+ trükisoe esimene number. Ajakiri jõuab Virumaa Teataja, Järva Teataja, Pärnu Postimehe, Sakala ja Valgamaalase lugejani tasuta ning pakub neile põnevat lisalugemist sel aastal kuus korda. „Ajakiri parimateks aastateks?” on nii mõnigi ajakirja tunnuslauset kuuldes kulmu kergitanud ja uurinud, kas siis pärast 30. eluaastaid saavad head aastad otsa. Eks ideaalis ole kõik meie elatud aastad parimad, meie elada on hetkel just need. Kuigi ajakirja esikaanel olev number algab kolmega, on see mõeldud ka neile, kelle vanuse esimeseks numbriks neli või viis.

Ajakiri tegusaimateks aastateks võimaldab süveneda teemadesse, mis puudutavad lähedalt meid kõiki. Kirjutame perest ja suhetest, rahast ja tervisest – need rõõmud ja mured jagavad meie kõigi päevi ühtmoodi õiglaselt ja ebaõiglaselt. Pakume spetsialistide toel psühholoogilist ja tervisealast nõu ning otsime lugudes mõistlikku kompromissi unistustes seatud sihtide ja reaalsete majanduslike võimaluste vahel.

Kui ringkiri teatab, et neil, kes on sündinud pärast 1980. aastat, pole vaja edasi lugeda, sest nad ei mõista kirjutatut, siis meie nii ei tee. Huvitavat ja mõtlemapanevat lugemist leiavad siit kindlasti ka need, kel 30. sünnipäevani veel aega, ning samuti lugejad, kelle lapsed on vanuses 30+. Loodame, et aitame ka neil paremini mõista oma nooremaid lähedasi. Ühtlasi ootame toimetuse (e-posti)aadressile teie mõtteid, millest lugeda sooviksite. „Peeglike, peeglike ...,” kõlab rida kõigile tuntud muinasjutust. Muinasloos soovitakse vastust kelleltki teiselt, kuigi vastus on veenev ainult siis, kui seda teab küsija ise. Kui tihti aga on inimestel julgust või aega olla endaga täiesti aus ja esitada olulisi küsimusi? Kas oled rahul oma tervisega? Kui palju ideid ja unistusi oled teoks teinud? Kas elad sellist elu, nagu soovid? Kas julged veel üldse unistada?

Küsime üheskoos.

KOLUMN

LK 2

AUTOR: TORMI KEVVAI (44) NÄITLEJA JA ÕPETAJA

KUHU SA TORMAD? K

UI MA MÕTLEN OMA PÕLVKON-

NALE, siis leian, et meie noorusaeg, elu Nõukogude Liidus on meid pigem karastanud. Me oleme need, kes on näinud üsna teistsugust riigikorda ja seega on meil olemas võrdlusmoment. Oleme näinud kahte, demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda, mis on väga erinevad. Oleme selle kogemuse võrra nüüdsetest noortest rikkamad.

Mälestused sellest ajast on mind õpetanud praegust riigikorda enam hindama ja mulle see praegune meeldib. Tõsi, nõukogude ajal näiteks hooliti noortest rohkem ja sporti toetati rohkem, aga me kuulusime riigile – olime nõukogude riigi omand.

Riik, nagu omanik ikka, võimaldas mitmeid hüvesid, kuid piiras meie liikumist. Ära me siit minna ei tohtinud, sest „omanik” kartis omandist ilma jääda. NSVLi piires ringisõitmine oli lubatud ja seda sai teha suhteliselt vähese rahaga. Õnnelikud on need, kes siis juhust kasutasid. Tänapäeval maksavad sõidupiletid hulga rohkem.

Liikumisvabaduse piiramisest rohkem häiris see, et me ei tohtinud öelda, mida mõtleme. Nõukogude Liitu kritiseerivad sõnavõtud olid keelatud. Just seetõttu saigi minust punkar. Ma ei olnud rahul kehtiva riigikorraga ja protestisin selle vastu.

Elasin Tartus ja õnneks sealne miilits punkareid väga ei kurnanud ega ahistanud.

Probleemid tekkisid siis, kui me Tallinnasse läksime. Seal „peitis” miilits meid jaoskonda, sest punkariks olemist peeti halvaks ja Nõukogude Liidus ei olnud väidetavasti mitte midagi halba.

KUI MA OLIN TEISMELINE, SIIS ARVASIN, ET 30AASTANE mina jääb väga kaugesse tulevikku. Varateismelisena mõtlesin 30aastastest kui vanakestest. Eks ikka oli mõtteid, kelleks tulevikus saada tahan.

Eelkõige aga unistasin ilusast tulevikust.

Paljud tahtsid saada kosmonaudiks, kuid see on üks väheseid ameteid, millest mina pole kunagi unistanud. Mina tahtsin saada hoopis dirigendiks. Eri Klas oli hommikul ühes ja õhtul teises maailma otsas ning see tundus muinasjutulise unenäona. Kuigi muusika on terve elu minu suur armastus olnud, oli dirigendiks saamise soovi taga võimalus palju reisida. Nõukogude Liidus oli riigipiirist väljapoole reisimine väga suur privileeg.

MIDA MA ÜTLEKSIN PRAEGU 30AASTASELE ENDALE? Selles vanuses muutus minu elu järsku ja väga kardinaalselt. Ma läksin ära välismaale ja rändasin palju. Ja mul ei olnud üldse aega. Kui ma praegu

kohtuksin 30aastase endaga, siis ütleksin: „Ära võta elu nii tõsiselt!” Ma elaksin palju rahulikumalt ega tormaks nii palju. Öeldakse, et eestlane on meeletu töönarkomaan, aga mingist hetkest hakkab ka eestlane elu rahulikumalt võtma. Ei tea, kas põhjuseks on bioloogiline kell või see, et eakaaslased hakkavad kõrvalt ära kaduma. On ju minust nooremaidki, kes on juba ära läinud. Tekib küsimus, kuhu me siis lõppude lõpuks tormame.

Eesmärke tuleb seada ja nende poole püüelda. Ja kindlasti tuleb unistada. Aga rahulikult. Elu on näidanud, et kui teed midagi, mis pole päris „sinu asi”, siis on kõik sinu vastu. Kui oled õige ala peal, siis saad kõigega kenasti hakkama.

Tuleb usaldada oma sisetunnet. Seda ma 30aastasena ei osanud väärtustada. Ei olnud ka piisavalt kogemusi. Tormasin ringi ega võtnud aega oma sisetunnet kuulata.

Aga enamasti räägib sisetunne tõtt.

TÕELINE MEES JA PERE – RIKUB VÕI RIKASTAB? Mina lõin pere veidi hiljem kui teised, 39aastasena. Nüüd on mul ka 1,5aastane väike poeg. Kuigi ma olen terve elu lastega töötanud, saan öelda, et oma laps ja pere rikastavad. Eluväärtused ja suhtumine muutuvad. Tunne, et mul on oma pere, on võimas.

Ma näen ennast nüüd justkui mitu aastat tagasi, nagu retrospektiivis – lapse kõrvalt näen ka iseennast kasvamas. Ma arenen koos lapsega, jälgin teda ja ta üllatab mind iga päev. See tekitab tahtmise ennast paremaks muuta.

Paljud lastekirjanikud on oma laste ja nende juhtumiste pealt raamatuid kirjutanud, sest maailm läbi lapse silmade on imeline. Ja tekib selline hea tunne: „Ehk olen ka mina kunagi nii mõelnud?”

Tuleb usaldada oma sisetunnet.

Seda ma 30aastasena ei osanud väärtustada. Ei olnud ka piisavalt kogemusi.

Räägitakse maailmaimedest, aga iga laps on ime!

SUHTED

LK 3

KAUGSUHE POLE KILOMEETRITE KÜSIMUS FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

Pilt 1. Kaugel töötav mees saabub koju ja pereelu tundub minevat tematagi hästi.

Pilt 2. Koju saabunud mees võtab pereelu juhtimise üle ja sellest tekib tüli.

Pilt 3. Meest ootab ees nimekiri tegemata töödest ja kohustustest. Pere jaoks ikka aega ei jää.

N AUTOR: KADRI HAAVAJÕE KADRI.HAAVAJOE@AJALEHT.EE

E E D O N VA I D mõned käitumismustrid, mis võivad tekitada paksu pahandust kaugsuhtes elava paari vahel.

Psühholoog ja pereterapeut Siiri Tõniste nendib, et kaugsuhtest kõneldes on teenimatult varju jäänud eemalolijate mured, enamasti räägitakse neist, kes jäävad maha. „Nad ei lähe ju eemale tööle, sest seal kaugel on nii tore, nad vajavad samuti kontakti perega nagu pere nendega,” lausub ta.

Perega pidevalt suheldes ja nende iga-

päevaelust arvuti ja telefoni teel osa saades võib pereterapeut Tõniste sõnul kaugissi või kaugmees olla oma perega lähedasemgi kui mõni teine, kes iga päev üle koduukse astub.

Koos ja lahus Pärnumaal elav Liis, kelle abikaasa töötas välismaal ja kes mõneks ajaks koos lastega mehe juurde teise riiki elama asus, on veendunud, et tohutult oli kasu teadmisest, et lahuselu on ajutine lahendus.

„Kuna oli teada, et olukord on ajutine ning pean omapäi olema vaid paar-kolm kuud, ei olnud eriti hirme. Lapsed polnud enam päris tited ja tugivõrgustik vanavanemate näol oli olemas,” kirjeldab Liis, et oli abikaasa lahkudes veendunud, et hätta ta ei jää. „Emotsionaalselt oli raske esimesel õhtul, aga see läks järgmiseks päevaks üle.”

Liisi arvates on eri riikides elamine väga raske suhte algul ning kui laps(ed) on väike(sed). Ka siis, kui nende esimene laps oli päris väike, elas pere mõnda aega

On kui kevad...

Ostukeskus Pärnus avatud 10–22 24.02 avatud 10–18 www.kaubamajakas.ee

SUHTED

LK 4

välismaal. „Siis oli meie jaoks ainuõige koosolemine,” meenutab ta.

Selleks ajaks, kui Eestisse tagasi kolinud paar esimest korda kaugsuhte kasuks pidi otsustama, olid nad Liisi sõnul küllalt kaua koos olnud ning noorem laps juba kaheaastane.

Esimene kaugsuhte periood, kui oodati võimalust abikaasale järele kolida, kestis neli kuud. Pärast mõnda aega välismaal elamist aga selgus, et igatsus oma kodu ja lähedaste järele on suur ning otsustati kaugsuhte kasuks. „Kui meie ainus variant oleks olnud kaugsuhe, mil meest näeb igas kuus vaid nädala, siis oleks otsus tunduvalt raskem olnud. Ei oska isegi arvata, kas oleksin siis kaugsuhtega üldse nõus olnud,” arutleb Liis.

Kaugsuhtega pani teda leppima teadmine, et töö hoiab küll meest mitu kuud perest eemal, aga seejärel saab ta ka sama kaua kodus olla. Kogu aeg toetas teadmine, et see on ajutine lahendus, olgugi et lõpptärminit paigas polnud.

FOTO: ER AKO GU

MEELIKE SAARNA Endalegi üllatuseks avastas Liis, et pärast viit koosoldud aastat ei olnud tal kaugsuhtega probleeme. „Kui mees oli eemal, tegin oma asju, kui minuga, siis nautisin temaga koosolemist,” lisab ta.

Keerulisem oli lastel, kes igatsesid isa väga ja kelle eest hoolitsemine on kahekesi lihtsam kui üksi. „Ma arvan, et mida väiksemad lapsed, seda raskem. Seda rohkem on vaja igal hetkel laste eest hoolitseda ja seda vähem annab neile seletada, miks issit osa ajast kodus pole,” arutleb ta.

Pere suhtles peamiselt Skype´i vahendusel, sest siis sai ka üksteist näha. Et igapäevaseid muresid ja rõõme jagada, suhtlesid abikaasad ka telefonitsi.

Tugev suhe Kui abikaasa koju jõudis, tuli perel läbida nii-öelda ümberharjumise periood, mis kestis paar päeva kuni paar nädalat. „Siis oli vaja kohaneda, jälle vastutust jagada, see oli alati raske. Samas läks kergemaks,” kinnitab ta.

Liis on veendunud, et kaugsuhte puhul sõltub väga palju siiski sellest, kui tugev on suhe. „Kui asjad on selgeks räägitud ja mõlemad pooled töötavad suhte hoidmise nimel, siis on kõik korras. Aga kui on niigi probleeme, on lahkukasvamine kerge tulema. Väga paljud suhted lähevad seetõttu ikkagi tuksi,” nendib ta.

Liisi tutvusringkonnas on kolm-neli peret, kes elavad kaugsuhtes. „Eesti mõistes on neid paare väga palju. Ja paraku muutub see järjest tavalisemaks. Ma ei leia, et see oleks õige või hea, aga see on paratamatus.

Lihtsalt valitakse halbadest variantidest see kõige vähem halb,” sõnab naine.

Ta on kindlal arvamusel, et iga pere otsustab ise, mis on oluline: kas olla koos Eestis, kus palgad väikesed, kas saata mees välismaale teenima, et raha oleks rohkem, kuid naine jääb lastega Eestisse, kus on kodu, sõbrad, tugivõrgustik, või kolida kõik koos võõrsile, kus on parem palk ja saab olla koos, aga kodu ja lähedased on kaugel.

„Ma olen läbi teinud kõik kolm varianti ja olen ääretult tänulik nende kogemuste üle.

Meie perele on sobinud eri aegadel eri variandid, need on olnud õiged just sel hetkel.

Samas oleme alati teadnud, et välismaa on meie jaoks ajutine ning lõppkokkuvõttes tahame ikkagi olla perega Eestis,” toonitab ta.

Saarna räägib, et sageli arvab kuulaja ekslikult, et teine ootab temalt häid lahendusi.

Eeskätt just (kodust eemal töötavad) mehed eeldavad sageli, et kui naine muredest räägib, siis peab tema need kohe lahendama. „Oluline on aru saada, et muresolijat on vaja

väikesed detailid uue tähenduse. Telefonikõnedest või kuuldud katketest võib välja lugeda mida tahes,” räägib ta.

eelkõige kuulata, mitte tema eest lahendusi otsida. Kui üks vajab ärarääkimist ja seda, et teine vaid tähelepanelikult kuulaks, võiks seda soovi ka selgelt väljendada – üks pinge suhtes jälle vähem,” annab terapeut nõu.

vastata. „Sasipundart tuleb juba eos vältida. Iseasi on see, kas vastust saades seda ka usutakse,” sõnab ta.

Siiri Tõniste rõhutab, et kui midagi on, tuleb küsida otse. Ja vastajal on ka lihtsam

Peagi lõpeb Liisi abikaasa praegune töö välismaal, aga seda, kas uus töökoht õnnestub leida kodukandist või tuleb panustada ettevõtlusega tegelemisele, pere veel ei tea. „Hetkel naudin seda, et ta on kodus,” rõõmustab Liis.

Millal on kauge?

Pereterapeut Siiri Tõniste sõnul on tänapäeval keeruline defineerida, mis on kaugsuhe. Inimeste liikumisvabadus on aastatega kasvanud ja on neid, kes peavad oma kaasast nädala või kauem eemal viibima nii Eestis kui välismaal töötades. Nädalavahetustel kohtutakse, samuti suheldakse iga päev telefoni ja arvuti teel. „Kas see siis üldse ongi kaugsuhe? Kui nad kuid ei näe, kas siis füüsiline distants on see, mis defineerib. Paarisuhte vormid on aastatega lihtsalt mitmekesistunud,” arutleb ta.

Ka pereterapeut Meelike Saarna väitel on kaugsuhted aina tavalisemad, samas pole emotsionaalne kättesaamatus, mis sageli teineteisest eemalviibivate inimeste vahel pingeid tekitab, vaid kaugsuhte probleem. „See võib tekkida ka päevast päeva koos elades ja sama teki all magades,” lisab Saarna. „Kui paarisuhtes ollakse pidevalt teineteisele kättesaamatud, toob see paratamatult kaasa tasakaalutust ja pinget, muretsemist ja turvatunde vähenemist. Kokkuvõttes võib see kõik suhet murendama hakata,” räägib ta. Vajatakse ju just keerukates olukordades teise lähedalolekut ja toetust, aga kui just sel hetkel teist võtta ei ole, on see Saarna kogemuste põhjal eriti valulik.

Kaugsuhte juurde kuuluvad paratamatu koosolemise ja lahusoleku vaheldumine ning iga kord lahkudes ja kohtudes ümberharjumine. „Arvestagem, et iga muutus on pinge. Paljud suhted ei pea sellele pingele vastu,” nendib Saarna, kuid lisab, et paljud suhted siiski püsivad.

Temagi on seisukohal, et nüüdisaegsed sidevahendid võimaldavad „kohtuda” iga päev. „Ei maksa rääkimisele ja murede jagamisele käega lüüa, kuigi mõte, et teine on nagunii eemal ega saa aidata, on kerge tekkima. Emotsionaalne lähedus säilib, kui kummalgi on kindel tunne, et partner on olemas, kuulamas ja mõistmas. Kaugus pole kindlasti vaid kilomeetrite küsimus,” toob ta välja olulisima.

Tõniste rõhutab, et kui midagi on, tuleb küsida otse.

Ja vastajal on ka lihtsam vastata. „Sasipundart tuleb juba eos vältida. Iseasi on see, kas vastust saades seda ka usutakse,” sõnab ta.

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

SIIRI TÕNISTE

Usaldamatus Salaja telefoni uurimine, et ega eemalolija peta, telefonikõnede ajal poolnaljatlevalt vihjavad küsimused uute pruutide kohta – need on ainult mõned mõtted, mida kaugsuhtes naised omavahel interneti jututubades suheldes avaldavad. Sagedamini küsitakse üsna konkreetselt: „Kas kaugsuhe üldse jääb kestma?”

Kui usaldamatus on suur, väljendub see Siiri Tõniste sõnul varem või hiljem ka koos elades, kuid distants võimendab seda. „Telefoniga suheldes ei näe teise paarilise kehakeelt. Kui kahtluseuss sees, saavad

Meelike Saarna arvates on tagantjärele tarkus, et nende seas, kes lõpuks pettunult lahku lähevad või lihtsalt võõrduvad, harrastatakse sageli pimesikumängu, selle asemel et haiget tegev või ebameeldiv asi jutuks võtta ja rääkida toimuvaga kaasnevatest tunnetest. „Avatud jutuajamised kõigest, mis tundub oluline, vähendavad suvalisi tõlgendusi ning niinimetatud mõtetelugemist, mis suhetes tihti segadust ja pahameelt tekitavad,” annab ta nõu. „Eriti oluline on pärast avatud jutuajamist mitte jääda üksnes jutu tasemele, vaid kindlasti proovida midagi ka teisiti teha.”

Kaugsuhte probleemidega jõutakse Siiri Tõniste kogemuste põhjal nõustaja juurde paraku harva. See on sageli elukorralduse

SUHTED

LK 5

tõttu võimatu – kodus ollakse koos nädalavahetustel ja siis nõustajad ei tööta. Seda, et mehi on raske teraapiasse saada, tema teadmised ei kinnita. Tihti on just mehed need, kes lahenduse otsimiseks initsiatiivi üles näitavad.

„Kindlasti tuleks mõelda toetava võrgustiku loomisele, rakendada vanaemasid ja sõbrannasid. Kui koorem liiga suureks läheb, on raske hoiduda eemalolija süüdistamisest sajas surmapatus ja see on suhtele ohtlik,” kinnitab ta.

Nii võib kaugisa, kes perega igal õhtul arvuti teel vestleb, olla perele lähedasem kui kodus olev pereliige, kes oma mõtteid ei jaga.

Teisel juhul võib isa tulla koju ja hakata jõuliselt toimetama, segades nii pere väljakujunenud rütmi, looma uusi reegleid ja tegema ümberkorraldusi, tekitades suurt stressi endale ja perele. Kolmanda näite põhjal võib isa ees oodata nimekiri asjadest, mida ta peab tegema, üritustest, mida koos külastama. Nii on mehel raske end pere keskel tunnetada.

See, millised on eemalviibiva isa ja laste suhted, on paljuski ema teha. „Millist pilti ta isast hoiab? Kas laste teadvuses on mõtteid, mida isa ühel või teisel kohal ütleks ja kuidas isa asju teeks? Kas isa on tähtis ja oluline?” loetleb Tõniste.

Nii võib kaugisa, kes perega igal õhtul arvuti teel vestleb, olla perele lähedasem kui kodus olev pereliige, kes oma mõtteid ei jaga.

Meelike Saarna sõnul aitavad eemalolijat perepildil hoida igapäevased jutud ning laused, nagu „Täna teeme issi lemmiktoitu!”, „Mida isa selle kohta ütleks?”. Sama kehtib ka teiste kodust kaugel viibivate lähiringi inimeste kohta. „Neidki saame enda ja laste ligiduses hoida, neid meenutuste ja ka tulevikuplaanide kaudu nii-öelda pildil pidades, nende tähtsaid ütlusi ja koostehtut meelde tuletades,” lisab ta.

Päästev teine?

Siiri Tõniste tõdeb, et pikalt suhtestressis olles võib tekkida justkui päästev mõte, et äkki on kellegi teisega parem. Ka tema juures on nõustamisel käinud paare, kellest üks leiab, et suhe peab iseenesest toimima, teine arvab, et selle nimel tuleb teha tööd.

Tegelikult polegi vaja teha tööd mitte suhte, vaid iseendaga. „See on kõige raskem.

Aga minu arvates ongi kõige parem isiksusena areneda paarisuhtes, kus paariline peegeldab sulle kõige paremini seda, kes sa oled,” seletab ta.

Tõniste sõnul kujundavad eestlaste hoiakuid ka kollase meedia uudised, kus suhted lõppevad, kuigi on alles jõudnud alata. „Neid inimesi on kitsas ring. Enamik siiski kergekäeliselt ei loobu. Ollakse sageli pigem ebamugavas suhtes, arvatakse, et paremini ei saagi ja ei püütagi muudatusi teha,” räägib ta. „Suhte õnnestumiseks ja toimimiseks on igal juhul vaja pingutada. See kehtib nii iga päev kooselavate kui ka kaugsuhtes paaride kohta,” võtab Meelike Saarna kokku.

Alati on olulised lähedust loovad ja alalhoidvad rutiinid ning need ei tohi kaduda ka kaugsuhtes. „Musi-kalli-lühisõnumid, smailide saatmine, kindlad ja toimivad kokkulepped helistamise-sõnumite sageduse ja aegade üle,” toob ta näiteid.

Ka Meelike Saarna tõdeb, et üheskoos nõustamisse tulek on üha loomulikum. „Aina harvem tuleb ette, et suhteprobleemi ilmnedes üksinda nõustamisse tahetakse tulla,” väidab ta. Ära kanna koormat!

See, et argikoorem naisele jääb, võib, aga ei pruugi olla probleemide allikaks. „Kaugsuhe annab naisele õigustuse, miks selle üle nuriseda,” arvab Siiri Tõniste. Naised võtaks tema sõnul selle koorma enda kanda ka siis, kui mees kogu aeg kodus elaks. Küll on tema sõnul noored isad väga tegusad ja jagavad naistega argimuresid ja -tegemisi. Sel juhul nõuab mehe äraminek naiselt suurt kohanemist.

Meelike Saarna rõhutab, et koju jäänud pool, ükskõik, kas see on naine või mees, ei tohiks võtta kanda kahe inimese koormat.

Teine pool murest on tema arvates see, kui kaugelolija koht lastekasvatuses, majapidamistöödes, söögilauas ja voodis oluliselt väheneb või hoopis ära kaob. Siis pole tal kuhugi tagasi tulla. „Naine võiks näiteks mehe ära olles kaaluda, millised kodutööd mehe teha jätta, sest liigne agarus võib mehele jätta mulje, et teda polegi tarvis,” lisab Saarna.

Ka laste ajutine kaissu võtmine võib tekitada probleeme, kui eemalviibinud partner jälle kodus on.

Ohtlik muster Siiri Tõniste sõnul on mitmesuguseid juba eos konflikti sisaldavaid käitumismustreid.

Näiteks võivad naisel ja lastel kujuneda rutiin ja traditsioonid, mida mees justkui segab ja kus ta ei leia endale kohta.

Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia kool Terviklik Mina

Kas sa tead, kes sa oled ja millist elu sa elada tahad? rõõm olla mina ise Isiklik areng algab iseenda tundmaõppimisest ja lubamisest olla endal just selline, nagu oled. Selleks et mõista, miks sa midagi teed ja just sel moel, nagu teed, on sul vaja teadlikult uurida nii oma oleviku- kui minevikukogemusi, mis mõjutavad sinu mõtteid, suhteid ja otsuseid. Enda mõistmisest tekkivad rahu ja Jure Biechonski, MSc rõõmutunne avavad sinu inimliku kogupotentsiaali ning sa nõustamispsühholoog elad suuremas kooskõlas iseenda ja maailmaga.

Meie kehas ja alateadvuses on olemas kõik vastused. Vaja on vaid esitada õigeid küsimusi. <ƵƚƐƵŵĞ ƐŝŶĚ ŽƐĂůĞŵĂ ƉƌĂŬƟůŝƐĞů ŶƁƵƐƚĂŵŝƐƉƐƺŚŚŽůŽŽŐŝĂ ƐĞŵŝŶĂƌŝů

Kogemuslik sissevaade hüpnoteraapiasse 11.–13. aprillil 2014.

Vaata lähemalt www.terviklikmina.ee Lisainfo tel 5662 3977

Soovi korral saad juba maikuus jätkata 3aastasel isiksusliku arengu kursusel ja läbida nõustaja väljaõppe.

LK 6

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

SUHTED

Kaugsuhe võib olla lahendus pinge maandamiseks, see võib olla taktikaline käik enne lõplikku lahkuminekut, see võib olla suhte proovikivi, mis näitab, et ilma teineteiseta siiski ei suudeta elada.

Kohtumist Skype´is võib õhtuti oodata nagu teise töölt tulekut. „See on ühine aeg, mil ollakse teineteise päralt,” lisab ta, kuid soovitab perejutuajamisi pidada eraldi mehe-naise jutuajamistest. „Koos lastega räägitakse ikka teisi asju, mehe-naise privaatsed jutud Skype´is võivad kindlasti olla ka intiimsed ja seega lähedust säilitavad,” ütleb ta.

Praegu või igavesti Siiri Tõniste sõnul tuleb selgeks rääkida ka see, kuidas paar kaugsuhet näeb, ja kokku leppida, mis ajadistantsilt suheldakse ja millal taas arutatakse, kas selline elu paarile sobib. „Probleem tekib siis, kui ühele sobib ja teisele ei. Siis võivad tekkida ka kõrvalsuhted, sest suhtes on ebamäärasus – me ei tea, kas oleme koos või lahus,” selgitab ta.

Meelike Saarna ütlemist mööda on vahel näha, et kaugsuhe on üks etapp suhtest. „Kaugsuhe võib olla lahendus pinge maandamiseks, see võib olla taktikaline käik enne lõplikku lahkuminekut, see võib olla suhte proovikivi, mis näitab, et ilma teineteiseta siiski ei suudeta elada,” loetleb ta.

Kaugsuhtes olemine on valik nagu iga teine. „Isegi kui inimene lausub, et mul ei ole valikut, teeb ta seejärel ikka oma valiku. Nii et kui mehe ja naise suhte tüüp on kaugsuhe, siis näitab see ikka ja alati midagi suhte ja suhtesolijate kohta,” ütleb Saarna.

T

Jaga tekkinud mõtteid ja kogemusi e-aadressil 30pluss@ajaleht.ee.

E O D ES

HE

E

S

K

O

Mõnele kaugsuhe sobib ja vahel on see ainus viis, kuidas suhe või pere hästi funktsioneerib. Siiri Tõniste räägib, et on oma töös kohtunud inimestega, kes on elanud 20 aastat kaugsuhtes ja nad ei kujutagi ette, et peaks iga päev oma kaasaga koos elama.

Milline koosolemise vorm ühele või teisele perele sobib, on ikkagi iga pere enda teha. „Peaasi, et sellega on rahul kõik osapooled,” on psühholoog veendunud.

TI

AU

Oluline on mõelda, milline on tegelik põhjus kaugsuhteks. Lisaks majanduslikule poolele peaks kulusid-tulusid arvestama asudes hindama ka asju, mida rahasse ümber panna ei saa, kuid millel on ometi-

gi hind. „Kui palju maksab üks suhe? Kui palju läheb maksma kummagi partneri üksindus-igatsus-pingutus toime tulla? Kui palju maksab see, et lapsed kasvavad ühe vanemaga ja loovad oma peremudeli selle kogemuse põhjal?” arutleb pereterapeut.

K ÄT

T

LAOAUTODELE TASUTA TALVEREHVID

FOCUS LAOAUTODE HINNAVÕIT

3 500 €

SOODUSHIND ALATES 13 680 €

Tugevad küljed FIESTA

KUGA

MONDEO

LAOAUTODE HINNAVÕIT

LAOAUTODE HINNAVÕIT

LAOAUTODE HINNAVÕIT

SOODUSHIND ALATES 10 935 €

SOODUSHIND ALATES 21 590 €

SOODUSHIND ALATES 19 340 €

1 700 €

Info-Auto www.infoauto.ee

Lisaks paljukiidetud sõiduomadustele ja tehnilisele innovatiivsusele on Fordi tugevaks küljeks nüüd ka laoautode soodne hind ja suur valik.

KOGU VALIK MEIE KÜLJEL ford.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 677 6070 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

4 500 €

Pildil olevad autod on lisavarustusega. Tasuta talverehvid on veljeta.

CO2 heide 109–194 g/km. Keskmine kütusekulu 4,2–8,3 l/100 km Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014 või kampaaniaautode lõppemiseni.

Kampaaniatingimused www.ford.ee facebook.com/infoautoford

6 000 €

TERVIS

LK 7

AUTOR: KETLIN BELJAEV KETLIN.BELJAEV@AJALEHT.EE

ELATUD ELU PALJASTAB NÄO VIIEKÜMNENDATES A

RSTID VÄIDAVAD, ET inimesed

väärtuseni 160–180 ja alumine 100–110 juurde. Tekkinud hüpertooniatõbe pole võimalik välja ravida, vaid seda saab ravimitega kontrolli all hoida.

on tervise suhtes hoolivamaks muutunud – hoidmaks silma peal oma kõige kallimal varal, pöörduvad nad valgete kitlite poole üha varem. Aga milline on normaalne tervis eri elukümnenditel ning millele tuleks tähelepanu pöörata?

Haiguse väljakujunemist aitavad edasi lükata või sootuks ennetada elustiilivalikud.

Näiteks tuleb süüa vähesoolaseid toite, hoiduda suitsetamisest, pidada piiri alkoholiga, olla kehaliselt aktiivne ja vältida stressi teket.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa tunnistab, et inimesed on viimase kümne aasta jooksul muutunud tervemaks. „Teadlikkus on suurem, nad tulevad kontrolli ka siis, kui pole veel väga haiged,” ütleb südamearst. Kuigi Soome ja Rootsiga võrreldes on siinne ennetustegevus tema hinnangul alles lapsekingades, arenetakse õiges suunas.

Margus Viigimaa sõnul on hea, kui inimesed teavad lisaks oma vererõhunäitajatele ka kolesteroolitaset, veresuhkrunäitajat ning vööümbermõõtu. 30.-40. eluaastates tuleks käia neid näitajaid perearsti juures kontrollimas: vererõhku võiks mõõta vähemalt iga kahe aasta tagant, kolesteroolitaset iga viie aasta järel. Kui kolesteroolisisaldus on aga suurem kui 6,5 mmol/l, tuleks korrata analüüsi pärast arsti määratud dieeti.

Ent süda ja sellega seotud mured panevadki üha varem tervise peale mõtlema.

Viigimaa väitel tuleb Eestis juba paljudel 20–30aastastel noortel kõrgenenud vererõhuga tõtt vaadata. Selles vanuses põhjustab seda enamasti tööstress. Lisaks mõjutavad Viigimaa sõnul hüpertensiooni teket ka pärilik eelsoodumus ja elustiil.

Tohtri arvates on kehamassiindeksist isegi tähtsam näitaja vööümbermõõt, mis peaks naistel jääma alla 80 sentimeetri ning meestel ei tohiks ületada 94 sentimeetrit.

Tähtsad näitajad Kardioloog kinnitab, et tõsisemad kaebused ilmnevad tihti alles 50. eluaastates, kui hüpertooniku ülemine vererõhk on jõudnud

O

.C

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Le Vallikivi, kes on ametis Medicumi perearstikeskuses, ütleb, et südamekaebustega pöörduvad tema vastuvõtule üldjuhul patsiendid alates 40. eluaastast, kasvajalistele haigustele tasub arsti sõnul hakata tähelepanu pöörama aga 50aastaselt.

K C

Et aga saada diagnoosiks hüpertooniatõbi, peab vererõhk ületama püsivalt 140/90 mm Hg. See haigus hakkab Margus Viigimaa sõnul tekkima umbes 30. eluaastates, aga kujuneb välja aeglaselt – umbes 15–20 aasta jooksul.

M

Seda, et haigust esineb palju, näitab ka statistika, mille järgi on peaaegu igal teisel Eesti elanikul kõrgenenud vererõhk. Kui optimaalne vererõhk on 120/80 mm Hg, siis kõrgenenud vererõhu näitajad ületavad 130/85 mm Hg.

F

O OT

H : S

UT

R TE

ST

O

Samas võib kuri sõraline ka varem rünnata – selle kiireks avastamiseks soovitab Vallikivi naistel kindlasti käia haigekassa korraldatud sõeluuringutel. Kui 30aastased peaksid ennast kontrollima emakakaelavähi riski tõttu, siis 50aastased käima ka rinnavähiuuringutel. Risk emakakaela- ja rinnavähki haigestuda on nendes vanusegruppides suurenenud. Ülejäänud uuringuid tuleb teha vajadust mööda.

TERVIS

LK 8

Kui 50aastastel löövad välja juba elustiilist tingitud tervisehädad, siis nooremaid vaevavad sagedamini stressiga seotud haigused. Vallikivi sõnul jõuavad parimates aastates patsiendid tihti perearstikabinetti ebamääraste kaebustega, mis võivad olla kas kõik või mitte midagi.

Kui patsient on väga ärev ja arst seda ütleb, siis ei jää ta selle vastusega tavaliselt enne rahule, kui on tehtud kõikvõimalikud uuringud, et välistada kehva enesetunde taga peituv haigus. Samas sõnab Vallikivi, et ei ole universaalset meetodit või analüüsi, mis näitaks, kas inimene on terve või haige.

Esmane on anamnees ja üldine läbivaatus, millest lähtuvalt otsustab arst juba edasiste uuringute vajalikkuse.

Vallikivi nendib, et naistel esineb rohkem sesoonset stressi, mis röövib energia ja tegutsemistahte. Meestel on suuremaks probleemiks liigne alkoholitarbimine, mis toob lisaks elulistele probleemidele kaasa ka tervisehäireid.

Perearst kinnitab, et lihtsaim reegel, kuidas enda sisetunde järgi käituda, on see, et kes ennast hästi tunneb, on üldjuhul ka terve. Aga kui midagi häirib, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Iseseisvus = vastutus

Ausmehe sõnul vähendab regulaarne tervisekontroll haiguste väljakujunemise riske ning teadmine, et sa oled terve, parandab ka enesetunnet.

tulemusena kujunevad välja kroonilised haigused, sagedamini kardiovaskulaarsed, lihas- ja liigeskonnahaigused ning kasvajad. „Näiteks võib 20aastase suitsetamisstaaži tulemusena avalduda selles vanuses kopsuvähk,” toob tohter näite. Samas esineb 50. eluaastates meestel rohkem ka eesnäärmening soolevähki haigestumist.

Kindlat reeglit siiski pole ning ka nooremaid võivad tabada karmid haigused. Näiteks ohustab 30. aastates mehi enim munandivähk. Selle haiguse äratundmiseks soovitab Ausmees meestel duši all käies aeg-ajalt munandit kombata. „Normaalse munandi tunneb iga mees ära. Kui seal on mingi muutus, tuleb pöörduda arsti poole,” selgitab meestearst.

Ausmehe sõnul vähendab regulaarne tervisekontroll haiguste väljakujunemise riske ning teadmine, et sa oled terve, parandab ka enesetunnet.

Tartus Medita kliinikus töötav meestearst Kristo Ausmees tõdeb, et kui 20. eluaastateni vastutavad oma laste tervise eest rohkem vanemad, siis iseseisvudes ja oma elu peale minnes muutub tervise eest seismine üheks olulisimaks asjaks.

Lisaks tervislikele eluviisidele soovitab Ausmees käia vähemalt iga viie aasta järel perearsti juures põhilisi tervisenäitajaid kontrollimas. Arsti sõnul on positiivne, kui inimesed pöörduvad arsti vastuvõtule esimesel võimalusel pärast kaebuste tekkimist.

MIDA MUUDAVAD AASTAD? 30+ VALU:

Kõige sagedamini kurdetakse peavalu, mida esineb rohkem naiste seas (üle 60% kurdab seda vähemalt korra kuus). Samuti lihasvalud (alaselg, kaela-õlapiirkond): organism pole enam nii noor kui 20. aastates, aga treenitakse ja tehakse tööd samas mahus.

40+ VALU:

Peamine valu aastates 40+ ja 50+ on naistel endiselt enim peavalu, nii naistel kui meestel on ühtlaselt sage selja- ja liigesvalu (põhjustab vaevusi vähemalt korra kuus umbes pooltele inimestele).

ALLIKAD: TAI EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING 2012; MENOPAUS.INFO; OSTEOPOROOS.EE; KLIINIKUM.EE; KOPSULIIT.EE

Tööealiste inimeste üks enim levinud hädasid, mis neid arstile toob, on stress, mis võib tihti olla soodsaks stardipositsiooniks teistele haigustele.

Psühhiaater Sergei Tiganik tõdeb, et patsientidel vanuses 30–65 eluaastat tulebki kõige rohkem ette just stressiga seotud

Kui kasutada ravimiseks rahusteid või alkoholi, siis võib neist omakorda tulla sõltuvus ning see, mida algul üritati kontrolli alla saada, läheb veelgi hullemaks.

FOTO: ANDRES TEIS S/ POSTIMEES

„Kuigi pole mõtet tekitada polkovniku lese sündroomi – käia ja otsida endale haigusi–, aga kui kuskilt tunda annab, tuleb minna kiiremas korras,” lisab ta.

Näiteks on paslik abi otsida, kui kõrvus viliseb või kohiseb, pole enam jõudlust ning süda puperdab sees ka kergemal füüsilisel koormusel. Ausmees meenutab, et üldtervise juures on väga oluline komponent hammaste korrashoid, mistõttu korra aastas tuleb ette võtta tee ka hambaarsti juurde.

Tablett üksi ei päästa Meestearstina puutub Kristo Ausmees kokku eri vanuses patsientidega, peamiselt siiski tööealise elanikkonnaga vanuses 35– 65 aastat. Kuigi arst keskendub visiidi ajal põhikaebustele, ei saa ta ka silmaga nähtavast mööda vaadata. „Kui mehel on suur kõht ees ja ta kaebab seksuaalprobleemide üle, siis on kõige lihtsam teha digiretsept ja kirjutada abistav rohi välja, aga teine asi on see, et tuleb anda ka terviseennetuslikke soovitusi,” toob Ausmees näite.

MARGUS VIIGIMAA

on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

FOTO: MIHKEL M A RIPU U/ POSTIMEES

Meeste tervisekontrollis on androloogi väitel tähtis näitaja meessuguhormooni ehk testosterooni tase, mis pikas perspektiivis mõjutab kõiki teisi tervisenäitajaid. Kui selle tase on madal, siis energiatase langeb, suureneb kasvajaliste ning reproduktiivhaiguste risk. Kuigi testosterooni taseme määramine ei kuulu rutiinse vereanalüüsi juurde, võiks tohtri arvates selle vastu siiski huvi tunda.

Ausmees märgib, et tähelepanu tuleb pöörata ka haigustele, mida lähisugulastel esineb rohkem. Aga palju on enda kätes. Kui 30. eluaastatel elustiilifaktorid veel erilist rolli ei mängi, siis 50. eluaastateks on need tihti jõudnud juba laastamistööd teha. Selle

Microlife uued vererõhuaparaadid

BP A3 Plus

BP A6 PC

BP A2 Basic

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

LE VALLIKIVI

TERVIS

LK 9

40+

30+ MEES ƀɠ Vööümbermõõt võiks olla < 94 cm ƀɠ Enim ohustab kasvajatest munandivähk ƀɠ Kõrgenenud vererõhk (näitajad ületavad 130/85 mm Hg) – põhjuseks tööstress

NAINE ƀɠ Vööümbermõõt võiks olla < 80 cm ƀɠ Kontroll emakakaelavähi osas (PAP test) ƀɠ Kõrgenenud vererõhk (näitajad ületavad 130/85 mm Hg) – põhjuseks tööstress ƀɠ Depressioon, diagnoositakse 2-3 korda sagedamini kui meestel ƀɠ Väheneb võimalus rasestuda (fertiilsus langeb koos vanusega)

50+

MEES

NAINE

MEES

ƀɠ Alates 45. eluaastast võiks teha vereanalüüsi PSA osas, et välistada pahaloomulist eesnäärmevähki ƀɠ Langev testosterooni tase võib põhjustada ka depressiooni (nn andropaus) ƀɠ Kolesteroolitase tõuseb alates 45. eluaastast, risk südamele, kui tase üle 6,0 mmol/l ƀɠ Lihasmass hakkab vähenema ja lihasrakke asendavad rasvarakud, aeglasemaks jääv ainevahetus põhjustab lisakilosid ƀɠ 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45+ ƀɠ Krooniline bronhiit (enamasti suitsetajatel) esineb meestel 3-4 korda sagedamini

ƀɠ Mammograafiline uuring alates 40. eluaastast, vanusega kasvab risk rinnavähi tekkeks ƀɠ Kolesteroolitase tõuseb eriti naistel järsult alates 45. eluaastast, risk südamele, kui tase üle 6,0 mmol/l ƀɠ Lihasmass hakkab vähenema ja lihasrakke asendavad rasvarakud, aeglasemaks jääv ainevahetus põhjustab lisakilosid ƀɠ 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45+

ƀɠ Eesnäärme healoomuline suurenemine üle 50% meestest, suureneb risk eesnäärme- ja soolevähiks ƀɠ Hüpertooniatõbi– sageli põhjuseks 30. eluaastates tekkinud mure kõrge vererõhuga ƀɠ Kasvab osteoporoosirisk ƀɠ Väheneb nägemisteravus ƀɠ Halveneb kuulmine (raske kuulda kõrge sagedusega helisid)

NAINE ƀɠ Algab menopaus, üleminekueaga kaasneb loomulik depressioon (ärevus, teotahte puudumine) ƀɠ Unehäired pea 40% sihtgrupist ƀɠ Vanuses 55+ kasvab osteoporoosirisk, eriti naistel ƀɠ Väheneb nägemisteravus ƀɠ Halveneb kuulmine (raske kuulda kõrge sagedusega helisid) I L L U S T R AT S I O O N : A N D R E S O T T/ V I R U M A A T E ATA J A

haigusi ning ka depressiooni. Esineb veel ärevus- või paanikahäireid, sundmõtete või -tegude häireid, une- ja söömishäireid, mis algul küll vaevavad inimest ennast, kuid hiljem võivad kaasa tuua konflikte teistega.

Häired esinevad tihti ka mitmekaupa ning vajavad psühhiaatri sõnul sageli nii analüüsi kui ka pikaajalist ravi.

„Kui depressioon tuleb äkki, siis see polegi kõige hullem ja on kergemini äratuntav. Aeglaselt algav ja hiiliv, koos kehaliste häiretega, võib olla juba raskem,” räägib Tiganik. Naistel diagnoositakse depressiooni kaks-kolm korda sagedamini kui vastassool. Mehed üritavad Tiganiku sõnul probleemidega toime tulla alkoholi abil

Psühhiaatri sõnul ei tohiks ka tunded probleeme tekitada, sest need kuuluvad elu juurde.

ning teevad ka rohkem enesetappe. Umbes kahel kolmandikul enesetapujuhtude taga on depressioon.

Kui inimesel on juba mitmes kohas probleeme, tuleks Tiganiku sõnul asja üle tõsiselt mõelda ning vajaduse korral aeg arsti juurde kirja panna.

FOTO: M A RGU S A N SU/ POSTIMEES

SOBIVAT TOITUMIST

AITAB VALIDA

„Kui pole enda või teistega rahul, on vaja muuta suhtumist endasse ja teistesse. Me tegeleme psühhiaatrias iga päev just suhtumisega. Nii rääkimise kui rohtude abil,” selgitab ta.

Arst hoiatab, et kui kasutada ravimiseks rahusteid või alkoholi, siis võib neist omakorda tulla sõltuvus ning see, mida algul üritati kontrolli alla saada, läheb veelgi hullemaks. Seetõttu on psühhiaatri sõnul vajaduse korral sobivamad antidepressandid ning antipsühhootilised ravimid. „Taktika on vähendada häireid, mitte neid pidevalt kontrollida,” lisab ta.

GEENITEST Eesti geneetikute ja toitumisnõustajate koostöös välja töötatud geenitest FiguraGen Weight aitab leida personaalselt sobiva toitumisviisi, et hõlbustada kehakaalu jälgimist.

KRISTO AUSMEES

Tiganik rõhutab, et häirete all kannatajasse tuleb suhtuda nagu igasse teise inimesse. Süüdistused, et need pole häired, vaid iseloomu nõrkus ja inimene peab ennast kokku võtma, ei tule kuidagi kasuks.

z z z z

teada saada kaalutõusu riskid leida sobiva dieedi

hinnata treeningu toimet kehakaalule teada saada isu- ja toidueelistuse eripärad

DNA-proovi saab endalt ise hõlpsasti võtta ja postiga laborisse saata. Vastus näitab, milliste toitainete liigne tarbimine on suurimaks kaalutõusu riskiks. Vastus sisaldab personaalseid toitumissoovitusi ja 3 päeva näidismenüüd kehakaalu alandamiseks.

Rohkem infot ja tellimine:

www.geenitestid.ee Testi saab osta ka OÜst Figuurisõbrad ja Biokliinikust Tartus ning Südameapteekidest.

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

FIGURAGEN WEIGHT geenitest aitab:

LK 10

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

TERVIS

NÄHTAV JA TUNTAV PEHME KOHEVUS UUS John Frieda® Luxurious Volume (luksuslik kohevus) tootesari on spetsiaalselt välja töötatud õhukeste juuste jaoks, tagades loomuliku välimusega kohevuse.

UUS John Frieda® Luxurious Volume Touchably Full (tuntavalt kohev) šampoon ja palsam, puhastavad ja hooldavad õrnalt juukseid neile kohevust andes. Kohevust andev tehnoloogia aktiveeritakse uuesti fööniga kuivatamise ajal.

John Frieda® Luxurious Volume Blow Dry Lotion Root Booster (juuksejuuri tõstev kompleks), täiuslik toode juustele pealael ja juureosal täiendava kohevuse andmiseks.

John Frieda® Luxurious Volume Building Mousse (kohevust andev juuksevaht), tõstab juuksejuuri ja annab täiendavat kohevust.

John Frieda® Luxurious Volume All-Day Hold Hairspray (juukselakk), ülikerge kohevuse loomiseks ja ülipeene pihustusega.

John Frieda® Luxurious Volume Refresh Dry Shampoo (kuiv šampoon), soengu täiustamiseks, mis hakkab päeva jooksul kohevust kaotama, või rasususe vähendamiseks pesukordade vahel.

John Frieda toodete müügikohad: Pärnu I.L.U. t Pärnu Suurejõe Selver t Pärnu Maksimarket t Rakvere Ideaal Krooni keskuses t Türi Kaubamaja Viljandi Christina ilusalong t Valga Selver

Puhkusepakett

al.

Peale ravimite kuuluvad ravi juurde mitmesugused teraapiad. Näiteks ärevuse korral annab head tulemust kognitiiv-käitumuslik teraapia, mis keskendub käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. Samas võib ka iga tavaline tegevus terapeutiline olla. Olgu selleks siis nikerdamine, joonistamine, kalal käimine, vana kohviveskiga valmistatud kohvi nautimine või hoopis aias olemine. Lihtsad asjad, mis ei nõua suurt rikkust ega kallist autot. „Ei pea olema sensatsioone! Tähtis on iga päev õnne leida,” ütleb Tiganik.

Tunded on elu FOTO: ER AKO GU

Psühhiaatri sõnul ei tohiks ka tunded probleeme tekitada, sest need kuuluvad elu juurde. Tundeid on vaja vaid tunnistada ning leida nende väljendamiseks õiged sõnad või teod. Vastasel juhul tekivad ootamatud olukorrad ja konfliktid. Eluga toimetuleku taga seisavad suures osas lapsepõlvest saadud kogemused ja kasvamise tingimused. Just lapsepõlvest pärinevad tihti nii probleemid kui ka nende lahendamise võime. Samuti see, kuidas oma soove kontrollida või muutustega kohaneda. „Meil on erinevaid muutusi ja faase elus, mida võib lahendada või mitte. Tähtis on selgeks teha, mida soovime elult, sest on palju surveid ja norme. Tervislik on rääkimine, suhtlemine ja oma kehaga kontakti saamine,” sedastab arst.

39€

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee

SERGEI TIGANIK

Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

ALKOHOL

LK 11

AUTOR: KADRI HAAVAJÕE KADRI.HAAVAJOE@AJALEHT.EE

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

PREEMIANAPS SALVESTUB KERRE

Õ

H T U S E N A P S I TA M I S E G A ki-

puvad liialdama nii mehed kui naised.

Viimasel ajal on täheldatud, et just kõrgelt haritud naiste seas levib aina enam komme õhtuti end veiniga nii-öelda premeerida. Naised jäävad sõltuvusse kergemini ja taluvad alkoholi meestest halvemini, muu hulgas antibeebipillide tõttu.

AJK Kliiniku psühhiaatri Anne-Mai Heinlaidi sõnul on alkohol paljude täiskasvanute jaoks meelepärane ja harjumuslik osa elust. Inimesed tarvitavad alkoholi selle maitse tõttu, samuti aitab see lõõgastuda ja tuimestab negatiivseid emotsioone. Sageli tarvitatakse alkoholi sotsiaalse suhtlemise soodustajana. „Senini ei ole täielikku selgust, kuidas alkohol ajus oma toimet avaldab. Alkoholil ei ole närvisüsteemis eriomast liitumiskohta, vaid ta mõjutab erinevate kesknärvisüsteemi virgatsainete toimet,” räägib Heinlaid.

Alkoholist tulenev oodatav positiivne efekt on aga lühiajaline ning võib avalduda pikemaajalise kahju hinnaga, sest regulaarsel ja kauaaegsel tarvitamisel soodustab see ärevust ja depressiooni. „Liigset alkoholitarbimist on vaadeldud

kui õpitud käitumist negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks, kuid paraku ei paku alkohol probleemidele lahendust, vaid vähendab võimalusi endale tõestada, et eluraskustega hakkamasaamiseks on ka alkoholivabu variante,” lisab psühhiaater.

Nädalas peaks olema vähemalt kolm täiesti alkoholivaba päeva.

Vähe = turvaline?

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda väitel on küll kindlaks tehtud alkoholitarbimise piir, millest alates terviseriskid hüppeliselt kasvavad, kuid siiski pole võimalik öelda, et selleni on tarvitamine turvaline. „Sõltub inimesest, tema tervisest, vanusest ja paljudest muudest faktoritest, kasvõi sellest, kuivõrd aktiivne on tema kehas olev alkoholi lammutav ensüüm,” ütleb ta.

On teada, et ülemäärane alkoholitarbimine võib põhjustada ligikaudu kuutkümmet haigust või terviseprobleemi.

FOTO : L AU R I KU L P S O O/P O S T I M EE S

„Kui piirdutakse vaid paari õllega õhtuti, ei jäta see tervele nooremapoolsele inimesele veel olulist jälge. Siiski peab arvestama, et me ei alusta igal õhtul uuelt valgelt lehelt,” kinnitab Kalda, et alkoholitarbimisel on kumulatiivne efekt.

Nädalas peaks olema vähemalt kolm täiesti alkoholivaba päeva. „Eeskätt aitab see organismil alkoholi lõhustamisest puhata,” nendib ta.

Naistel tõuseb terviserisk, kui nad tarvitavad ülejäänud päevadel üle 20 grammi puhast alkoholi päevas (rohkem kui kaks pokaali veini), meestel siis, kui tarvitavad üle 40 grammi puhast alkoholi päevas (rohkem kui neli 330 ml õlut või neli pokaali veini). „Samavõrra ohtlik on ka ühekordne suurte koguste joomine ehk nii-öelda nädalalõppudel pidutsemised,” tõdeb ta.

RUTH KALDA

Kui maksahaigused, kõrgvererõhktõbi, südame rütmihäired, kõhunäärmepõletik, probleemid maksaga ja suurem risk kasvajate tekkeks on tuntumad, siis sageli ei osata alkoholitarvitamisega seostada sagedasemat külmetushaiguste põdemist, seljavalusid, nahahaiguste ägenemist ning uneja meeleoluhäireid.

Enamasti ei taha inimesed perearstile tunnistada, et nende terviseprobleemide põhjus peitub alkoholis. „Mul on olnud patsiente, kellel süda läheb rütmist välja ka ühe-kahe pokaali veini või paari pudeli õlle joomise järel. Algul lihtsalt ei usuta, et ka sellisel kogusel võib olla organismile häda tekitav mõju,” räägib Ruth Kalda.

LK 12

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

ALKOHOL

On neid, kes mõju adudes oskavad alkoholi „targasti tarvitada”, teised ei tule üksi toime ning vajavad erialaspetsialistide toetust ja ravi. „Õnneks on olemas ka ravim, mis aitab joomasööstusid kontrollida nii, et alkoholitarvitamine suudetakse õigel ajal lõpetada,” märgib ta.

Ravimit saab retsepti alusel osta apteegist, samuti saavad seda väljastada perearstid. „Oluline on lihtsalt, et patsient ise soovib alkoholitarbimist saada kontrolli alla,” lisab Kalda.

Preemiapokaal Kui stereotüüpselt seostub liigne alkoholitarbimine meestega, siis Ruth Kalda on oma perearstipraktika põhjal märganud, et just kõrgelt haritud naiste seas levib üha rohkem komme õhtuti end veiniga nii-öelda premeerida. „Ma ei ole nähtust laiemalt ise uurinud, aga põhjuseid võib olla mitmeid: üheks võib olla haritud naiste üksikuks jäämise fenomen. Tihti pühendutakse ülepeakaela tööle, õhtul, selle asemel et lõõgastuda pere keskel ja võtta midagi koos ette, korgitakse lahti veinipudel, et töömured sinna uputada,” arutleb ta.

naised sõltuvusse kiiremini,” hoiatab peremeditsiini professor. Naised on tavaliselt väiksemad kui mehed ja taluvad samas koguses alkoholi halvemini: naise maks toodab alkoholi lõhustavat ensüümi vähem.

lisemas eas. Näiteks alkoholitarvitamise alustamine enne 13. eluaastat suurendab sõltuvuse riski hilisemas eas neli korda.

Lisaks on meeste organismi veesisaldus naise omast suurem ehk teisisõnu alkohol on mehe organismis rohkem lahjendunud kujul.

Ruth Kalda sõnul on paraku alkoholitarbimine saanud seltskondlikel üritustel normiks ja mittetarbimine on normist kõrvalekaldumine, mida peab alati põhjendama. Sotsiaalsetele normidele kipuvad aga inimesed alluma. „Peab olema kõva tahtejõu ja enesekindlusega, et seda mitte teha,” nendib ta.

Samuti on Kalda sõnul oluline teada, et rasestumisvastased hormoontabletid lükkavad edasi nii alkoholi verre imendumist kui ka selle vereringest eemaldamist. „Loobuma ei pea mitte antibeebipillide kasutamisest, vaid alkoholi liigsest tarvitamisest,” paneb ta südamele.

Psühhiaater Anne-Mai Heinlaidi sõnul on tänapäevases käsitluses alkoholisõltuvus krooniline ajuhaigus, mille kujunemisel on oma osa nii geneetilistel kui keskkondlikel faktoritel. Sõltuvushäirete kujunemist mõjutavad umbes 50–70 protsendi ulatuses pärilikud tegurid ning on teada, et vastuvõtlikkust sõltuvusele suurendavad eripärad mitmetes erinevates geenides.

Palju käiakse sõpradega ka klubides, pidudel ja üksteisel külas. „Selle juurde kuulub aga ka tipsutamine,” lisab Kalda.

Geneetiline soodumus ei pea siiski saama määravaks ning oluline on ikkagi keskkond, kus inimene kasvab. „Alkoholiprobleemiga inimesed peavad olema mingil eluperioodil õppinud alkoholi tarvitama, sageli eeskujude kaudu,” selgitab ta.

„Üldiselt tekivad tervisekahjustused naisel kiiremini kui mehel, samuti satuvad

Mida varasemas eas alustada alkoholijoomist, seda tõenäolisem on sõltuvus hi-

Mõeldes lastele

Ruth Kalda sõnul on paraku alkoholitarbimine saanud seltskondlikel üritustel normiks ja mittetarbimine on normist kõrvalekaldumine, mida peab alati põhjendama.

Sotsiaalsetele normidele kipuvad aga inimesed alluma. „Peab olema kõva tahtejõu ja enesekindlusega, et seda mitte teha,” nendib ta.

Kalda arvates saaks neid norme muuta inimesed, kes on kaaskodanikele mingil muul moel eeskujuks. „Näiteks, kui alkoholi mittetarvitamist kui poppi käitumist kõva häälega teataksid ja seda igal muul moel järjepidevalt välja näitaksid meie ajakirjadeajalehtede esikaantel ja ka visuaalmeedias tuntuks saanud persoonid, siis paljud nende eeskuju ka järgiksid. Kahjuks on just vastupidi,” võtab ta kokku.

FOTO: ER AKO GU

Väitesse, et üks või teine alkohol väikeses koguses on isegi tervisele kasulik, saab Ruth Kalda sõnul suhtuda mitmeti. Tõepoolest leiab teadusuuringuid, mis näitavad, et mõõdukas koguses tarbitud punane vein vähendab, küll aga üsna vähe, südameveresoonkonnahaiguste tekkimise riski. „Kuid selle mõnetise positiivse mõju nullivad siiski ära võimalikud muud kahjud, mida ka samades uuringutes on näidatud,” tõdeb ta.

ANNE-MAI HEINLAID

ALKOHOL

LK 13

Meedia on agar kajastama üksikut uuringut, mis sobib kokku avaliku arvamuse ootusega leida viiteid alkoholitarvitamise kasulikkuse kohta.

Kriitilist mõtlemist soovitab selliste teadete puhul ka Tervise Arengu Instituudi ekspert Iisi Saame. Tõsi on, et väikesel kogusel alkoholil (5–10 grammi absoluutset alkoholi) on teatud määral kardiovaskulaarset riski vähendav toime. „Kuid tähelepanu!

See kehtib ainult inimeste kohta, kellel on kardiovaskulaarne risk tõusnud, see tähendab inimesi vanuses umbes 45–65 eluaastat,” selgitab ta ja täpsustab, et tegelikult on selles vanusegrupis alkoholitarvitamisega seotud riskid kõrgemad kui vähene soodne toime südame-veresoonkonnale.

Meediast uuringute kohta lugedes võiks Saame sõnul teada, et ühe uuringu tulemusi ei saa laiendada automaatselt kogu rahvastikule ehk kõigis vanuses inimestele. „Meedia on agar kajastama üksikut uuringut, mis sobib kokku avaliku arvamuse ootusega leida viiteid alkoholitarvitamise kasulikkuse kohta,” lisab ta.

Surmatõvest ja viinast rääkiva rahvatarkusega on aga Ruth Kalda sõnul nii, et kui külmetushaiguse puhul annab alkohol tõesti lühiajalise heaolutunde, sest laiendab veresooni ja tekitab sooja tunde, siis mõne aja pärast võib tekkida vastupidine seisund. „Igal juhul ei ole alkohol immuunsüsteemi stimuleeriv, vaid nõrgestav, seega tõuseb ka vastuvõtlikkus viirushaiguste suhtes,” kinnitab Kalda.

Professor usub, et pigem toimib „tervistav” efekt seetõttu, et tavaliselt võetakse külmetushaigust tundes väike naps, poetakse sooja vanni ja siis voodisse. „Haige organism vajab rahu ja kui seda talle võimaldatakse, siis ta ka paraneb kergemini.

Võite proovida ka napsita, efekt on samuti olemas,” paneb ta ette.

Hea uudis neile, kes tahavad hoida kehakaalu kontrolli all

Lõpuks sain punnis kõhust lahti!

Kuuma nimega preparaat Chili Burn™ aitas Laural kergemini saada lahti liigsest kehakaalust. „Ma olen väga rõõmus, et hakkasin tarvitama Chili Burni tablette. Uskuge mind, ma ei lähe enam mitte kunagi paksuks!“ rõõmustab Laura.

„M

inu salenemise lugu algas nii: Uksekell. Avan ukse, seal seisab vennanaine ning „tere“ ütlemise asemel vaatab mind siiralt ja imestusest suurte silmadega ning prahvatab: „Sa oled nii paksuks läinud!“ Vaikus... Tundsin, kuidas kuum veri tõusis ajju ja seejärel voolas ülejäänud kehaosadesse.

Jah, tean, et olen paksuks läinud, juba ammu ȱ ȱ Ĵȱ ȱ äĴȱ ǯȱ ȱ ȱ ǰȱ alates esmaspäevast, järgmisel kuul... Nüüd sain aru, et õige aeg on saabunud. Pean alustama JUST NÜÜD. Need vennanaise sõnad ja üllatunud nägu justkui äratasid mind tardumusest ning juba tund aega hiljem panin end spordiklubisse kirja.“

saldavad üheaastast tšillipipart ja teisi aineid, mis aitavad kergemini vabaneda liigsetest kilodest ja punnis kõhust. See tundus mulle väga huvitav ja innustav. Mõtlesin, et ehk annavad Chili Burni tabletid hoogu juurde ka sivesikuid ja rasvu – põletatakse kaloreid ja Kust saab osta Chili Burni tablette? ȱ ä ȱ û ȱ ȱ ȱ äĴȱ ȱ ȱ ǯȱ ȱ ȱ ä ȱ Ȭ ȱChili Burniȱ Ĵȱ ȱ ȱ Ĵȱ ȱ § ȱ ȱ ȱ ǯȃ kem kaloreid kui tavaliselt, on palju kergem osta apteekidest või tootja kodulehelt vähendada punnis kõhtu ja hoida kehakaalu Kaal kinnitas seda kontrolli all. Mitmekesine ja tasakaalustatud www.newnordic.ee. „Jätkan spordiga tegelemist, söön täisväärtuslikku toitu ja tarvitan Chili Burniȱ Ĵȱ ǯȱ ȱ toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised. Kas teil on küsimusi?

väga rõõmus, sest tunnen end palju kergemana. ä ȱ ȱ ȱ § ǰȱ ȱ ȱ ä ȱ ära imestada, kui hästi mul õnnestus liigsest kehakaalust lahti saada.Tunnen ennast suurepäraselt, seepärast võin Chili Burni kohta ã ȱ ȱ § ȱ ä ǯȱ ȱ ȱ ȱ Ta vihkas iga liigset kilogrammi oma tunne vabaneda avaratest riietest ja näha seksikehas ȱ § ǯȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ § ȱ ȱ Ĵȱ ȱ Ǯ ûû ȱ ȱ ȱ Ĵȱ ȱ ȱ Ȭ kunagi paksuks!“ tides, vaid ka dieeti pidades, kaloreid arvestades ja ainult tervislikku toitu süües. Alguses läks Chili Burni saladus ä ȱ § ȱ Ȯȱ ȱ ȱ ǯȱ ȱ § ȱ Chili Burn on Skandinaavia päritolu toiduä ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ ȱ äĴȱ ȱ ȱä Ȭ ǯȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ǯȱ ȱ lisand, mille efektiivsuse saladus peitub selle § ȱ Ĵȱ ǰȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ erilises koostises. See on üheaastane tšillipipra jõupingutustest ei piisa. Hakkasin vihkama iga ja rohelise tee ekstraktist saadud epigallokatehhiin-galaat, kroompikolinaat, magneesium liigset kilogrammi oma kehas.“ ȱ Ȭ ȱ ǯȱ Ĵȱ ȱ ȱ Ȭ Uus tõuge vad B-grupi vitamiinid ja magneesium aita„Juhtusin kord ajakirjast lugema Chili Burni vad kaasa normaalsele energiavahetusele. kohta. Sain teada, et Chili Burni tabletid si- ȱ ȱ ä ȱ ȱ Ȯȱ ǰȱ ûȬ

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või Chili Burni tabletid ei tekita kõrvetustunnet, te külastades tootja kodulehte ei koge ebameeldivat kuumust või higistamist. www.newnordic.ee.

NEW NORDICU Vastupidi, juba pärast esimese tableti võtmist internetipood kogete tõenäoliselt meeldivat soojustunnet ja tundub nagu hakkaksid rasvad põlema. See on uuenduslik kontsentreeritud taimeekstraktide ja energia eraldumist toetavate ainete kompleks. ȱ Chili Burniȱ Ĵȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ ãã ǰȱ äĴȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ ȱ ä ȱ ȱ ǯȱ Ȭ des Chili Burni on soovitatav järgida tervisliku ȱ ä äĴȱ ȱ Ȯȱ ûû ȱ § §§ ȱ ȱ madala kalorisisaldusega toitu ning võimalusel tegeleda spordiga.

Imeline tunne

VEEBRUARIS SOODUSHINNAGA.

ALKOHOL

LK 14

Tervise Arengu Instituudi eksperdi Iisi Saame väitel on alkoholitarbimise tavade ja kommete uuringuid Eestis tehtud vähe.

2013. aasta lõpul avaldati Maarja Kobini doktoritöö tarbeks tehtud uurimused, mis käsitlesid noorte täiskasvanute (18–36aastased) joomispraktikat.

pigem väikeses linnas või maa-asulas ning on keskmisest mõnevõrra madalama hariduse ja sissetulekuga.

Selgus, et nende alkoholitarbimine on segu joomistavadest, mis on traditsiooniliselt levinud Põhja-Euroopa alkoholikultuuris, kus juuakse teatud sündmuste puhul, nädalalõppudel ja tugeva joobe saavutamiseks, aga samas tuleb ette ka Lõuna-Euroopa alkoholikultuurile omast praktikat, millele on küll iseloomulik sage, igapäevane joomine toidukordade juures, aga tugeva joobe teke on harv.

Iisi Saame teadmist mööda ei suuda inimesed oma alkoholitarbimist ja selle muutumist ajas tegelikult hinnata. Võrreldes näiteks praegust olukorda kahe aasta taguse perioodiga, tajuvad tarbijad, et nende alkoholitarbimine on pigem vähenenud.

Saame toob välja, et uuringutes mainiti ka seda, et soolise võrdsuse ja iseseisvuse väljendusena võib käsitleda naiste seas esinevat viisi juua nagu mehed, noored mehed aga kalduvad individuaalsuse rõhutamiseks suurest (viina)joomisest eemalduma, soovides eristuda nõukogudeaegsest maakohtadele omasest kombest. „Kui inimesel ei esine tungi tarvitada alkoholi, kui ta oskab piirduda mõne joogiga, tema tervis on heas seisus, kui ta ei tarvita alkoholi iga päev, siis ei ole seltskondlikus alkoholitarbimises midagi halba,” räägib Saame.

Kui alkoholitarbimisest saab aga ajaviitmise viis, seda tarvitatakse sageli ja suurtes kogustes või juuakse hoolimata sellest, et alkoholijoobe tõttu on tekkinud tervise-, töövõi suhteprobleemid, siis ei aita Saame sõnul probleemi peita või vähendada ka arvamus, et alkoholi tarvitatakse seltskondlikult. Õllelembene rahvas

Veinitarbija on põhiliselt naine vanuses 18–50 aastat, kes elab suuremas linnas ja on kõrgema haridusega.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti 2012. aastal ühe elaniku kohta keskmiselt 10,6 liitrit absoluutalkoholi.

Sellega on eestlased alkoholitarbimise maavõistluses Iisi Saame sõnul kahjuks jälle soomlasi ületanud.

da peegeldavad: minu ema on alkohoolik, minu vanemad joovad, mees joob juba pikka aega jne.

Iga päev oma töös alkoholitarvitamise negatiivsete külgedega kokku puutuv psühhiaater Anne-Mai Heinlaid kinnitab, et sõltlase pere ja lähedased on raviprotsessis oluline jõuvaru. Abi vajava lähedase aitamine ei ole kerge, sest inimene ise ei pruugi muutusteks valmis olla.

Lähedastel tuleks tema sõnul alkoholiprobleemide küüsis vaevleva pereliikmega rääkimiseks valida moment, mil inimene on kaine. Koos abivajajaga võiks korraldada perenõupidamisi, vestlusel tuleks jääda rahulikuks, objektiivseks ning vältida hukkamõistvat vestlusstiili.

„Kuna alkoholisortide tarbijaskonna suurused pole viimase nelja aasta jooksul aga oluliselt muutunud, viitab see sellele, et inimesed ei suuda muutusi enda alkoholitarbimises pikas ajalises perspektiivis objektiivselt hinnata,” tõdeb ekspert.

„Kedagi ei saa otseselt takistada tarbimast alkoholi, kuid pereliikmetel tasuks paika panna kindlad reeglid ja piirid,” jagab Heinlaid nõuandeid. „Sageli mõeldakse, et kui piisavalt armastada ja kehtestamata toetada, siis probleem laheneb iseenesest, kuid kogemus seda ei kinnita.”

Ta rõhutab, et kui kehtiks väide, mida paljud armastavad argumenteerides kasutada, et enamiku alkoholi on ära tarvitanud turistid, siis ei esineks ka alkoholist tingitud haigestumuse tõusu Eesti inimeste hulgas. „Ka karsklaste arv ei ole suurenenud,” lisab ta.

Lähedased tunnevad sageli häbi ja süüd pereliikme käitumise pärast, kuid probleemi varjamine ei aita. Samuti ei ole abistav teise inimese joomise tagajärgi siluda ning vabandada, et alkoholiprobleemiga inimese käitumine on tema enda vastutus ja et negatiivsete tagajärgede kogemine aitab kaasa motivatsiooni tekkele seda muuta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti 2012. aastal ühe elaniku kohta keskmiselt 10,6 liitrit absoluutalkoholi. Sellega on eestlased alkoholitarbimise maavõistluses Iisi Saame sõnul kahjuks jälle soomlasi ületanud. Soomes alkoholitarbimine 2012. aastal vähenes, tarbiti 9,6 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta.

Alkoholiprobleemiga inimese lähedane võiks kaaluda abi otsimist iseendale, näiteks pöörduda kogemustega psühholoogi või nõustaja poole, kes aitab paremini mõista alkoholiprobleemi olemust, toime tulla negatiivsete emotsioonidega ja kujundada tegutsemisstrateegiaid.

Sõltuvus Esialgu naudingu eesmärgil, kuid korduvalt tarvitatud alkoholi mõjul kujunevad ajus välja püsivad muutused, mis avalduvad ihana alkoholi hankida ja tarvitada.

FOTO: ER AKO GU

Õlletarbija on põhiliselt mees vanuses 18–50 aastat, kes elab väikeses linnas või maa-asulas ning on keskmisest madalama haridusega, kuid kelle sissetulek on keskmine.

Viinatarbija on peamiselt mees, kes elab

LEIA LETILT

Eelmisel aastal sotsiaalministeeriumi välja antud alkoholipoliitika rohelise raamatu andmetel on alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge – tööealiste meeste hulgas 11 protsenti, naiste hulgas 2,1 protsenti (Euroopa Liidus 5,4 protsenti ja 1,5 protsenti).

Ka alkoinfo.ee lehel, kus abiküsijate palvetele vastavad mitmed psühhiaatrid, leiab ridamisi murekirju, mis seda olukor-

REKLAAM

VITAL MAHLAJOOGID Marli tootesarja Vital mahlajoogid on vitaminiseeritud, rikastatud lisaainetega, pakuvad naudingut kehale ja kustutavad janu! aadaval hästi varustatud kauplustes üle Eesti.

Saadaval

„Alkoholisõltuvus on haigus, mida suudetakse ravida,” julgustab psühhiaater.

Jaga tekkinud mõtteid ja kogemusi e-aadressil 30pluss@ajaleht.ee.

IISI SAAME

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

Emori andmetel on Eesti elanike seas suurima igakuise tarbijaskonnaga alkoholisort õlu, millele järgnevad vein, viin, siider, alkoholikokteilid, konjak ja brändi.

LĂśfbergs Lila In-Cup tassikohv.

Täiuslik kohv, mis valmib otse sinu kohvitassis.

HAMBAD

LK 16

AUTOR: EVELIIS EEK EVELIIS.EEK@AJALEHT.EE

STRESS LAGUNDAB HAMBAID N

I I N A G U I N I M E S E kehagagi,

toimuvad hammaste ja igemetega vananedes loomulikud muutused, mille tulekut võib hea hügieeni ja järjepideva hambaarsti külastamisega aeglustada, kuid tihtilugu täielikult peatada ei saa.

luud allapoole. Pikapeale hammast hoidvad sidemed nõrgenevad, võib tekkida hamba loksumine ning halvimal juhul väljalangemine,” kirjeldab Org probleemi, mis sageli süveneb just keskealistel inimestel.

Viis eluaastat

Pärnus asuva Ülejõe Hambaravi OÜ hambaarsti Aivo Pilisneri ütlemist mööda ei vaeva 30. eluaastates inimesi üldjuhul hammaste liikumise ja põletikuliste igemete probleemid. Selles vanuses inimeste peamine suuprobleem on üksikud puuduvad hambad, mida õigel ajal ei ole ära parandatud. „Osa inimesi ei viitsi ega soovi tulla arstile õigel ajal, arvates, et hammaste parandamine läheb väga kalliks maksma, ja lasevad hamba nii ära laguneda, et hiljem polegi enam võimalik ravida. Nad ei teadvusta endale, et hiljem läheb see ravi juba kümneid kordi rohkem maksma ja probleem aina süveneb,” sõnab ta.

Helle Org väidab, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem igemeprobleeme tal esineb. „Samas on see natuke ikkagi seo-

harjamist, mis on samuti väga oluline. „Öeldakse, et kui igemed on korras, siis see annab inimese elule viis aastat juurde,” nendib Org. Tema ütlemist mööda võib juhtuda, et keskealistel inimestel muutuvad hambavahed ealiste iseärasuste tõttu laiemaks. „Noorematel inimestel puhastuvad hambad loomulikul teel paremini ja söök ei jää niivõrd hästi kinni,” ütleb Org.

Riskirühma kuuluvad ka inimesed, kes käivad välisriigis tööl. „Elatakse mõnda aega Soomes või Norras, töötatakse naftapuurtornide ja laevade peal, kus on hoopis teised tingimused. Kõik, kes sealt on tulnud, väidavad, et neil pole aega hambaid ega igemeid ravida, neil on stress ja nad ei toitu õigesti. Selline kogukomplekt põhjustab väga kiiresti kehva hammaste seisundi,” tõdeb ta.

Korralik hügieen aitab küll gingiviidi ja parodontiidi protsessi aeglustada, kuid ei pruugi neid ennetada või täielikult peatada. „Stress on ju samuti üks mõjutegureid ja seda juba hambaravikabinetis või hambaniidiga usinasti hambavahesid puhastades ära ei hoia,” nendib Pilisner.

Kärmelt arstile!

Aivo Pilisner rõhutab, et tervete hammaste võti on kiire reageerimine – pea liiva alla peitmine ei aita. „Kui suhu on tekkinud kasvõi väike põletik, siis tekib kohe organismi põletikuline situatsioon, ja see, algul väikesena tunduv probleem, võib endaga kaasa tuua palju suuremaid probleeme. Kohe tuleb leida arsti juures lahendus, mitte lasta probleemidel üle pea kasvada,” selgitab ta.

Toitumise mõju Oluline mõjutegur, miks tekivad nii hambakui igemeprobleemid, on Helle Oru sõnade järgi ka halb toitumine. Näiteks võib happelise toidu rohke söömine tekitada põletiku, mis omakorda olla infarkti või insuldi põhjuseks. „Sellised põletikud tuleks juba eos likvideerida, mitte lasta süveneda. Kui inimene sööb valesti ja palju happelist, siis igemed muutuvad põletikuliseks,” põhjendab ta.

Ka Valgas tegutseva Dendalia OÜ hambaarsti Helle Oru sõnutsi ei kaasne hammaste tõttu 30. eluaastates suuri muudatusi, juhul kui inimene käib iga kuue kuu tagant või vähemalt korra aastas hambaarsti juures, peseb korralikult hambaid ja hoiab suus toimuva kontrolli all.

40.-50. eluaastates on Pilisneri väitel peamine mure hammaste liikuvus. „Kuna osa hambaid on puudu, siis teistel on juba suurem koormus ja sellest ei taheta aru saada. See põhjustab omakorda hammaste liikumise ja halvimal juhul väljalangemise,” ütleb ta.

Hammaste väljalangemist põhjustavad ka igemepõletik gingiviit ja hambapõletik parodontiit, viimane on aga tingitud hambakivist.

Hambakivi tekib enamasti hammaste vahele, kust hambaharjaga pole kattu võimalik eemaldada. Hammastele on ohtlikum katu kivistumine. „Kivi vajub kogu aeg mööda hambapinda allapoole, lükkab iget hambast eemale ja hammast ümbritsevat

Aivo Pilisner väidab, et muu hulgas teeb karuteene hammastele ka stress, aidates kaasa nende lagunemisele ja liikumisele. „Just pärast 40. eluaastat tekib paljudel elus kriis, mil karjäär võib põhjustada rohkelt stressi, mis omakorda viib selleni, et kümne-kahekümne aasta pärast peab suure stressikoorma all elanud inimene mõtlema juba proteeside peale,” selgitab Pilisner ja lisab, et stress soodustab gingiviidi ja parodontiidi teket.

Ka hambakivi teket soodustavad teatud elustiil ja toitumisharjumused. „Viimasel ajal esineb hambakivi kindlasti rohkem, sest väga palju on teise tüübi diabeedihaigeid. Väga palju on ka neid, kes tarbivad liialt magusaid sööke ja jooke. Kui kogu aeg magusat sööd, on bakteritel väga hea suus elada ja nii see kivi koguneb,” selgitab Helle Org. tud pärilikkusega. Mõnel on geneetiline eelsoodumus, aga ometi on neid protsesse võimalik aeglustada, kui käia hambakivi eemaldamas ja hoolitseda suuhügieeni eest korralikult,” lisab ta.

Hambaarsti sõnul on kurb tõsiasi, et mida vanemaks inimesed saavad, seda rohkem kiputakse hambaid pestes unustama keele

Kümme-kakskümmend aastat suure stressikoorma all elanud inimene peab mõtlema juba proteeside peale.

Kuigi üldjuhul öeldakse, et näksimine pole hammastele kasulik, arvab Aivo Pilisner, et see ei tee kurja neile, kellel on suus kõik absoluutselt korras, kes on ise hoolsad, ei ela stressirohkelt ja külastavad hambaarstikabinetti piisavalt tihti. „Pigem mõjutab snäkkimine neid, kellel on suus niigi kehv olukord. Kõige tähtsam on muidugi see, et kui aukude teke on alguse

LK 17 FOTO: 2 × SHUT TERSTOCK.COM

HAMBAD

saanud, siis peab sellele kohe kriipsu peale tõmbama ja olukorra parandama,” võtab ta kokku.

Ka vee joomine on väga oluline. „Kui juua palju vett, siis on ka hammaste ja organismi seis parem,“ rõhutab Org. Kallid breketid Kui palju on üle 30aastaseid, kes on huvitatud oma hammaste asendi ja hambumuse parandamisest hambaklambrite abil? Aivo Pilisneri väitel ei tunne 30–50aastased eriti huvi breketite vastu. „Ilmselt mõjutab seda suuresti rahakott.

Tavaliselt on selles vanuses juba ka mõni hammas puudu, nii et pigem on vaja lahendada hammaste taastamise probleem proteeside näol,” sõnab ta.

Helle Org lisab, et kuigi breketeid võib panna ja hambaid võib nihutada eluaeg, siis Eestis pannakse üle 30aastastele hambaklambreid vähe. „Üks patsient hiljuti käis, et oleks väga vaja panna breketid, aga arvas, et vist kunagi ei saa raha kokku, et neid endale võimaldada,” kirjeldab ta.

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

Ka proteeside panekut kaaludes kerkib

sageli üles rahaküsimus ja paljud valivad Pilisneri sõnul meetodi, millega püüavad proteeside panekuga venitada kuni pensionieani, et neid siis tasuta saada. „Osa inimesi saab endale proteese lubada, osa jällegi mitte. Lõhe inimeste vahel, kes saavad korralikku hambaravi lubada ja kes mitte, on järjest süvenev,” toob hambaarst välja kurva tõsiasja.

Lõhe inimeste vahel, kes saavad korralikku hambaravi lubada ja kes mitte, on järjest süvenev.

FOTO: ANT S LIIGUS/PÄRNU P O STIMEE S

Oru arvates aitaks seegi, kui haigekassa maksaks mingi protsendi inimeste hambaravist kinni. „Siis oleks suupilt natuke ilusam ka 40–50aastaste hulgas. Kui inimene jõuaks kasvõi ühe hamba kuus korda teha, siis aastaga oleks olukord juba hoopis parem,” tõdeb ta.

AIVO PILISNER

„Minu meelest on asi pigem suhtumises ja rahas. Osal inimestel on olukord suus palju paremaks läinud, nad on teadlikud ja neil on ka rahalised võimalused paranenud. Teine pool on selline, kes pole teadlik ja keda eriti ka ei huvita. Nad on lasknud hammastel laguneda ja ei kavatse proteese

GINGIVIIT Igemepõletik, mis kujuneb välja ebasoodsate tegurite toimel, kusjuures säilinud on igeme terviklik kinnitus hambapinnale. Haiguse tüüpilised nähud on igemete valulikkus, punetus ja turse, harvem igemete vohamine ja haavandid.

Krooniline gingiviit, mida seostatakse katu kogunemisega, on väga tavaline täiskasvanute seas. Uuringud näitavad, et gingiviiti esineb hooti 95 protsendil elanikkonnast. Gingiviit on pöörduva iseloomuga ja õigeaegse ravi korral ei teki jäädavaid kahjustusi hamba kinnituskudedes. Kvaliteetse suuhügieeni korral taandub põletik harilikult viie päeva jooksul. Gingiviit võib aastaid püsida muutumatul kujul, kuid on parodontiidi tekke eelduseks.

Ka Helle Org kinnitab, et on palju inimesi, kes vajavad juba 50aastaselt proteese, kuid otsustavad nende paigaldamise raha puudumise tõttu edasi lükata pensioniikka. Samas tekitab juba mõne hamba puudumine mälumisprobleeme ja kui toitu ei mäluta korralikult, jääb see organismis seedimata ja võib põhjustada teisi tervisemuresid. „Kohe, kui mingi hammas on ära, on soovitav teha hambasild, et suu mälumisfunktsioon oleks korras,” toonitab ta.

Eelistuste küsimus Aivo Pilisneri arvates ei saa siiski väita, et üha rohkem oleks tarvis paigaldada proteese aina noorematele patsientidele.

pannagi, sest neil pole raha,” räägib hambaarst.

„Tean patsienti, kes ütles, et kõigepealt ostab köögikombaini, siis saab korralikult püreesuppe teha, kuna midagi muud ei jää üle, sest proteeside jaoks ei jätku raha,” võtab Org teema kokku.

LEIA LETILT PARODONTIIT

Põletikust on haaratud kõik hammast ümbritsevad koed (ige, luu, luuümbris, hambajuuretsement ning periodont ehk kiuline sidekude, mis ümbritseb hambatsementi ja hoiab hammast hambasombus kinni), mis on ravimata igemepõletiku loomulik tagajärg. Haigustunnuseks on palju aastaid kestnud igemete veritsus.

Põletiku tagajärjel hävineb hammast ümbritsev luu, mille tõttu hakkavad hambad liikuma, muudavad üksteise suhtes asendit ning närimine on valulik ja raskendatud.

ALLIKAS: INIMENE.EE, KIKU.HAMBAARST.EE

REKLAAM

KAUNID KINGITUSED AVONILT NAISTEPÄEVAKS KAUNITELE NAISTELE! Uuenduslikud Absolute huulepulk ja Aero Volume ripsmetušš ning üdini naiselik Avon Femme. www.avon.ee

REKLAAMPINNAD 30+

SPORT

LK 19

AUTOR: ANDRIS TAMMELA ANDRIS.TAMMELA@AJALEHT.EE

KESKEALISE TREENINGUD PEAVAD ALGAMA ARSTI JUURES Keskeas taas sportimisega alustades tuleb algul panna paika eesmärk ja seejärel seada sammud perearsti juurde, et saada kinnitus oma tervisliku seisundi ja koormustaluvuse kohta. Samal ajal tuleb enda liigutamine alati kasuks ja tagab kvaliteetsema elu.

P

Ä R N U H A I G L A südamearsti Eha Lehtoja sõnade kohaselt on enne sportima asumist kõige olulisem teha selgeks, mis seisus on inimese süda. „Inimene ise võib end tervena tunda, aga enda sisse ta ei näe,” märgib Lehtoja. „Selleks tuleb esimese asjana teha ära EKG. Inimene ise ei tunne südame rütmihäireid, aga EKG peal on need kohe näha.

Kui see on korras, oleks mõttekas teha ära koormustest. Ideaalne oleks, kui inimene enne tõsist treenimist läbiks testi spiroergomeetril. Sellega saab paika panna pulsitsoonid, millega tal on mugav ja ohutu treenida,” selgitab ta.

Varjatud tervisehädad Tuntud ortopeed ja spordimeditsiini sihtasutuse juhataja Mihkel Mardna soovitab enne treeninguga alustamist teha ka baasvereanalüüsi, mõõta veresuhkrut ja uurida vererõhunäitajaid.

F O T O : A R V E T M Ä G I / V I R U M A A T E ATA J A

Et 30aastastel inimestel on vererõhuprobleemid, ei ole ka Eha Lehtoja kinnitusel tänapäeval mingi üllatus. „Eks see tuleb elutempost, inimesed on stressis, pole aega magada, töötavad üle,” põhjendab ta. „Organismi jõudlus on sel põhjusel vähenenud

ja et tagada piisav verevarustus, kipub vererõhk tõusma. Organism tahab ju ise kompenseerida.”

Ise triatloniga tegelev Lehtoja lisab, et kui 30–40aastane inimene on terve, siis üldjuhul ei ole tal varjatud haigusi välja kujunenud. Kui midagi on, siis inimene enamasti ka teab oma hädasid.

Siiski soovitab tohter suitsetajal kaaluda tubakast loobumist. „30+ suitsetaja ei kannata küll veel obstruktiivse kopsuhaiguse käes, sest kopsus õhupuudust tekitavad tüsistused ei jõua selleks ajaks veel välja kujuneda,” teab Lehtoja. „Küll on suitsetajal hapniku tarbimine väiksem ja kui organism ei saa vajalikus koguses hapnikku kätte, on ta jõudlus väiksem.”

Tuntud ortopeed ja spordimeditsiini sihtasutuse juhataja Mihkel Mardna soovitab enne treeninguga alustamist teha ka baasvereanalüüsi, mõõta veresuhkrut ja uurida vererõhunäitajaid.

Sellisel juhul peab tema sõnul ettevaatusega suhtuma näiteks pallimängudesse ja jooksmisse. Pigem soovitab ta eelistada kepikõndi, ujumist, sõudmist ja rattasõitu.

Kõike, mis aitab liigeseid säästa. „Iga lisakilo on agressiivset sporti tehes lisakoormus liigestele ja need kuluvad sellistes tingimustes kiiremini,” põhjendab ta.

Eesmärgid paika

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

Kuidas valida ala?

Mihkel Mardna kinnitusel mängib trenniga alustamisel rolli seegi, kui palju on inimene varem sporti teinud ja kuidas on tema kehakaal muutunud. „Kui inimene on varem tegelenud Eesti tasemel mõne füüsilise spordialaga ja vahepeal võtnud kaalus juurde, siis uuesti alustades on tal oht ägedateks traumadeks, nagu põlvevigastused ja kannakõõluse rebend,” väidab

Mardna. „Lihasmälu on alles, aga keha ei tule sellega kaasa. Mõte liigub kehast kiiremini.”

MIHKEL MARDNA

Pärnu spordiklubi Spa & Sport treeneri Jaana Junsoni arvates on enne treeningutega alustamist mõistlik paika panna konkreetsed eesmärgid. „Kas treenija plaanib hakata käima rahvaüritustel, tahab oma vormi parandada, säilitada mingit funktsiooni, kaalust alla võtta või hoopis lihasvormi ja painduvust parandada,” loetleb Junson. „Kui eesmärk on paigas, saab mõelda, kuidas sellele läheneda. Muidu tundub treenimine sihitu. Kindlasti peaks treening olema mitmekülgne ning sisaldama nii liikuvust, jõudu kui vastupidavust,” annab treener nõu.

LK 20

FOTO: 2 × SHUT TERSTOCK.COM

SPORT

Junson tõstab esile, et selliste probleemide nagu seljahädade või rühiprobleemide korral on vaja alustada hoopis vastavate lihaste tugevdamisega. „Viimaste uurimuste järgi arendab kõige paremini jõudu kerge raskuse ja pika seeriaga treening,” nendib ta.

Kui inimene mõtleb nüüd, et hakkab suusatamas käima, võiks ta enne kalli varustuse soetamist paar korda sõita laenutatud suuskadega ja vaadata, kas see ala talle üldse meeldib.

Mihkel Mardna sõnutsi kipuvad tervisesportlased tihtilugu unustama, et treenitakse enda tervise parandamise nimel. „Harrastussport ja tippsport on kaks täiesti erinevat asja,” räägib ortopeed. „Kindlasti tuleb valida vastavalt arengule sobiv treeningukoormus. Tippsport ei ole suunatud tervise parandamisele või selle säilitamisele, vaid peaasjalikult tulemusele. Selleks ongi vaja teha koormustesti, et sealt saadud andmete põhjal ehitada üles treeningukava ja panna paika soovitatav treeningtundide arv.”

Treener Jaana Junson soovitab mõelda sellelegi, kas inimesele meeldib treenida üksi või kambas. „Üksi on raskem alustada,” märgib Junson. „Kui inimene mõtleb nüüd, et hakkab suusatamas käima, võiks ta enne kalli varustuse soetamist paar korda sõita laenutatud suuskadega ja vaadata, kas see ala talle üldse meeldib.”

Rühmatreeningute pluss on tema sõnul see, et rühm veab kaasa. Seal tuleb siiski alustada võimetekohaste raskustega, mitte minna kaasa mitu aastat treeninutega. Alustajale sobivad rühmatreeningutest hästi nii BodyPump kui BodyBalance ja jõusaali ringtreening.

Mardnagi toonitab, et rahvasportlaste juures hakkab sageli silma, et oma võimetesse ei osata kriitiliselt suhtuda. „Tänapäeval on maratonijooks muutunud hästi populaarseks,” toob ta näite. „Aga näeme seal harrastajaid, kes on tegelenud jooksuga alla aasta. Maraton ei ole naljaasi.

Minnakse hurraaga peale, andmata endale aru, kas skelett ja lihaskond on pingutuseks valmis.”

Mardna sõnul on Soome jooksulegend Lasse Viren öelnud: „Kui olete siiani sörkinud ja otsustate hakata tegelema jooksuga, siis pidage enne nõu oma arstiga, kas tema on teie tervisliku seisundi osas sama optimistlikult meelestatud kui teie ise.”

FOTO: URM A S LUIK /PÄ RNU P O STIMEE S

„Jooksmisel ja sörgil on suur vahe,” lisab Mardna. „Kui maratonil läheb kilomeetri läbimiseks tempoga üle viie minuti, on see sörk, mitte jooks.”

Kui mõni lugeja siiski plaanib osaleda kevadel ja suvel mõnel rahvaspordiüritusel, tuleb hakata selleks juba mahtu laduma.

Kindlasti tasuks vältida treenimist ainult nädalavahetustel.

JAANA JUNSON

„Inimesel on olnud terve nädal töö juures kiire ja pole olnud aega trenniks,” selgitab Mardna. „Siis üritatakse nädalalõpus kõik korraga tasa teha ja suurte koormustega korvata tegemata tööd. Pigem liigutada end iga päev 30 minutit, sest organism armastab

ühtlast koormuse jaotust,” juhendab hinnatud spordiarst.

Iga treeningut tuleb alustada soojendusega ja lõpetada venitusega. Ja et ei tekiks rutiini, võiks treeninguid varieerida.

Piisab tavatoidust Et trenn on organismile üsna suur stress, peab treeniva inimese toitumine olema korras. Kes soovib maha võtta, võiks esiti nõu pidada toitumisnõustajaga. „Tühja kõhuga ei tohiks trenni minna, sest siis pole sul energiat,” rõhutab treener Jaana Junson. „Umbes kaks tundi enne treeningut võiks süüa. Pärast trenni peaks samuti sööma. Nii see asi ei käi, et söön vähem, sest teen jubedalt trenni. Asi peab ikka tasakaalus olema.

Kui ei söö, ei jõua ka trenni teha,” võtab ta kokku.

Samal ajal toonitavad nii Junson kui Lehtoja, et harrastussportlane ei vaja erimenüüd ega toidulisandeid. „Harrastajale piisab täiesti tasakaalustatud tavatoidust,” ütleb Junson. „Mingeid geele ega batoone ei soovita osta.”

Treenides tuleb vältida ka vedelikupuuduse tekkimist. Et alustajal tekib vedelikupuudus kergemini, võiks tal alati olla veepudel ligi. Samal ajal ei kuulu sportimise juurde alkohol, tee ega kohv.

Junsoni arvates võiks vähemasti algul kõrval olla treener, kes oskab ka nõu anda. „Näiteks jõusaalis on nii palju nüansse, milles annab eksida,” selgitab treener „Igaühel on oma eripärad, masinate asendid pannakse paika inimese jäsemete pikkuse järgi. Seega on oluline, et soorituse tehnika ja kiirus ning hingamine oleksid õiged.”

Treenige mõistlikult

Lehtoja teatel on treeningutega alustamise rusikareegel, et alustama peab madala pulsiga, 120–140 lööki minutis, et süda harjuks koormusega. „Kindlasti ei tohi treenitud sõbraga kaasa tormata, vaid alustatagu rahuliku sörgi või kepikõnniga,” õpetab südamearst. „Kui treenitust on veidi korjatud, võib hakata mõtlema intensiivsuse tõstmisele.”

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

Nii Eha Lehtoja kui Jaana Junson soovitavad alustada kahe-kolme rahuliku ja madalapulsilise treeninguga nädalas ning tõsta koormust tasapisi ehk alles kuu-pooleteise pärast.

LK 21

FOTO: 2 × TOOMAS HUIK/POSTIMEES

SPORT

„Nii alkohol kui energiajoogid, kohv ja tee viivad organismist välja vajalikke mikroelemente,” seletab südamearst. „Kohv muudab ainevahetuse aktiivsemaks ja viib välja näiteks kaaliumi, mis on südamelihase töös väga oluline. Samuti magneesiumi, mistõttu võivad krambid tekkida.”

Pärast pidu peaks end ikka välja puhkama ja organismi normaalse tasakaalu tagasi saama.

FOTO: ER AKO GU

Oluline on, et inimene puhkaks korralikult ning väsinuna ei soovita Junson kellelgi treenida, samuti ei minda trenni pärast pidu ega pohmelusega. „Pärast pidu peaks end ikka välja puhkama ja organismi normaalse tasakaalu tagasi saama,” paneb Lehtoja südamele.

Mardna tõdeb, et lõppkokkuvõttes ei ole oluline mitte see, millises spordiklubis ini-

EHA LEHTOJA

mene käib või mis ala ta harrastab, vaid see, et ta elaks aktiivset elu. „Füüsiline aktiivsus ei ole ainult spordiklubis käimine, vaid seegi, kui käime trepist, mitte ei sõida liftiga, ja käime palju jalgsi,” selgitab Mardna. „Igapäevase aktiivsuse alla läheb ka puude lõhkumine, muru niitmine, rattaga sõitmine. Selline füüsiline koormus on igapäevaselt vajalik, aga on tänapäeval ära jäänud. Füüsilisest aktiivsusest moodustab sihipärane treening ainult ühe osa,” ütles ta. „Kui inimene on heas füüsilises toonuses, on ka tema vaimne maailm ärksam ning inimene on iga päev töölgi produktiivsem,” kinnitab Junson. „Hea füüsiline vorm aitab vanuse kasvades elujõudu säilitada. Trenn

tagab pikaealisuse ja aitab olla heas vormis.

Oluline on, et inimene treeniks järjepidevalt.”

Mardna väitel on palju põhjusi, miks elada aktiivset elu: see vähendab riski haigestuda kõrgvererõhuhaigustesse, pikendab südame eluiga, vähendab isheemia ja vähkkasvajatesse haigestumise riski, aitab hoida kolesteroolisisalduse madala ning tagab parema koordinatsiooni, mille tõttu näiteks kukutakse talvel libedaga vähem.

Peale selle on aktiivse inimese operatiivmälu parem.

REKLAAM

LK 22

E-SIGARETIST HÜÜDLAUSETETA Miks eelistada e-sigaretti tubakale? Millised ohud nii tervise kui turvalisuse mõttes on välditavad?

Milliseid võimalusi ja uuendusi pakub Eesti juhtiv e-sigarettide ja täitevedelike tootja SKYsmoke?

Kuidas suhtuda alaealiste e-sigareti tarvitamisse ja kus on viisakas e-sigaretti kasutada? „Tubaka suitsetamine ja e-sigareti tarbimine on täiesti erinevad tegevused, sest suitsetamine on põlemisprotsessi tulemus koos kõige kaasnevaga, e-sigaret on aga elektrooniline seade, mille abil tarbitakse spetsiaalset täitevedelikku, mille soojenemise tagajärjel tekib aur. Ei ole võimalik leida nikotiinivaba tubakatoodet, kuid e-sigareti tarvitaja saab tarbida nikotiinivaba vedelikku,” selgitab SKYsmoke`i turundusjuht Kirill Vlassov. Kõik me teame, et nimekiri tubaka põlemisel vabanevatest keemilistest ja mürgistest ainetest on nii pikk, et isegi keemik ei suuda neid kõiki peast ette lugeda. Aga kui ei ole põlemist ja suitsu, ei ole ka kopsude kaudu organismi ründavaid mürke. E-sigaretti peetakse väga tõhusaks abiliseks tubaka suitsetamisest loobumisel. Nikotiinisisaldusega e-vedelikust saadakse vajalik kogus nikotiini, aga seda ilma „lisanditeta”. Et Eestis ei tohi nikotiinisisaldusega täitevedelikke müüa, hangitakse neid massiliselt välismaalt. Kui inimesel on aga pigem tegevus- või psühholoogiline sõltuvus, pole nikotiinisisaldusega vedelikku vajagi.

Liialdamata võib öelda, et e-sigaret aitab endise suitsetaja elu mugavamaks ja turvalisemaks muuta.

Eelistades elektroonilist seadet, võite olla kindlad, et teie riided, kodu ega auto ei haise ning kõrvalviibijad ei ole häiritud. E-sigaret on tavasuitsuga võrreldes mõõtmatult ohutum ka tuleohutuse seisukohalt – muretsemiseks pole põhjust ka siis, kui see kukub maha autos, voodis uinudes või mujal, kus on tuld kartvaid materjale. E-sigareti puhul on kahjutuli välistatud, isegi väikest auku ei põle kuhugi sisse.

Riiklike instantside nõudel on Eestis seaduslikult müügil vaid nikotiinivabad e-vedelikud. Müüdavad täitevedelikud on usaldusväärsed ja kontrollitud, nende koostisaineteks on ainult sellised ained, mida kasutatakse toiduainetetööstuses. Põhiaineteks on propüleenglükool, mida kasutatakse toiduainetes niiskuse säilitamiseks, destilleeritud vesi ja maitselisandid.

Maitse andmiseks kasutatakse kas naturaalseid essentse või keemilisi lisandeid, SKYsmoke`i e-vedelike tootmises just naturaalseid maitseaineid. Tavasuitsetajaga võrreldes saab e-sigareti tarvitaja oma elu oluliselt huvitavamaks ja nauditavamaks teha: saab proovida kümneid maitseid, mille seas on kodumaiste ja eksootiliste puuviljade ja maitsetaimede, aga ka harjumuspärase tubaka ja selle eri sortide maitsed. On neid, kes koguni mängivad selle võimalusega: segavad kokku eri maitseid ehk teevad kokteile. Kirill Vlassovi kinnitusel on kõige populaarsemad tubakamaitselised täitevedelikud ja seda arvatavasti põhjusel, et nõnda on sõltlasel lihtsam päristubakast loobuda. Väga nõutud on erinevate nüanssidega kirsimaitselised vedelikud ja mõned segud.

E-sigarettide eelistamine võimaldab rahalist kokkuhoidu. Komplekt teenib end tasa juba esimese kuuga ning edaspidi vaid täitevedelikule ja varuosadele raha kulutades on sääst võrreldes tubaka suitsetamisega kuni 70%. Paraku otsitakse vahel siiski kõige odavamaid, kuid kahjuks mitte kõige ohutumaid võimalusi.

Käest kätte e-vedelikke ostes või kahtlaselt internetilehelt tellides võite saada petta, aga mis veel hullem, te võite ohustada oma tervist. Erinevalt ametlikest kontrollitud müüjatest kvaliteedigarantiid ei anta ja vastutust ei võeta. Kes soovib sisse hingata ja kahjustada oma organismi kahjulike mittenaturaalsete

kemikaalidega, mida need sisaldada võivad? Mõningane kokkuhoid võrreldes näiteks SKYsmoke`i kvaliteetkauba hindadega ei vääri seda riski. Alati tasub endalt küsida, mille arvelt odavus saavutatakse.

SKYsmoke müüb ainult oma originaalretsepti järgi valmistatud tooteid. Neid samaväärselt kellelgi teisel järele teha pole võimalik, sest retseptid on rangelt salastatud.

SKYsmoke tagab peale täitevedeliku kvaliteedi ka korralikult toimiva seadme. E-sigaret on ikkagi elektrooniline leiutis, seetõttu on oluline ka selle ostmisel saadav garantii. SKYsmoke pakub garantiid ühena vähestest Eestis ja kindlasti kõige pikemalt. Näiteks kuludetailile nagu aurusti, pakub SKYsmoke kahenädalast garantiiaega, teised kaks päeva.

E-sigareti kriitikute sõnavõttudes kõlab sageli, et seda on lihtne üle tarbida: see ei põle lõpuni ja koni pole vaja kustutada. Nii on võimalik enda organism nikotiiniga e-vedelikke tarbides üle koormata. SKYsmoke tegeleb selle miinuse kõrvaldamisega: õige pea lisandub tootevalikusse, ja seda esimesena Euroopas, täiesti revolutsiooniline toode – tarbimist kontrolliv e-sigaret, mille kohta täiendavat infot leiab SKYsmoke`i kodulehelt juba kevade algul. Tulemas on ka täiesti uued aurustid.

SKYsmoke müüb oma tooteid 13 esinduskaupluses üle Eesti, veebruari lõpuks lisandub veel kolm: Kuressaares, Haapsalus ja Paides. Tooted on müügil ka Selveri ja Rimi kettides, Tallinna Kaubamajas, Stockmannis, tanklakettides. Mõistagi saab SKYsmoke`i pakutavat tellida ka internetist. Alustav e-sigareti tarbija võiks esimesena eelistada ikkagi esinduskauplust, sest sealt saab ta pädevat ning oma vajadustele vastavat ja eelistustest lähtuvat informatsiooni.

Klienditeenindajal on aega temaga individuaalselt tegeleda, selgitada seadmete omadusi, tutvustada maitseid ning leida sobivaid lahendusi. Edaspidi saab hakkama juba kodukaupluses, kus on olemas nii komplektid, varuosad kui täitevedelikud.

Nagu iga uus asi, on ka e-sigareti levik tekitanud poleemikat. Kas lubada poodidesse nikotiinisisaldusega täitevedelikud? Kuidas hoida eemal alaealised? Kus ja millal on sobilik e-sigaret taskust välja võtta? Neist esimesele küsimusele ei saa asjast otseselt huvitatud

osapoole esindaja Kirill Vlassov neutraalselt vastata, aga ta tõdeb, et Euroopa Liit on selgelt öelnud, et e-sigaret ei ole tubakatoode ega ka ravim. Kahe aasta pärast jõustub direktiiv, et kuni 18 milligrammi nikotiini milliliitri kohta sisaldavad täitevedelikud võivad olla vabamüügis, sest see ei ületa tavasigaretis olevat doosi. Aga millal saab tavasigaretist loobuja Eestis nikotiinisisaldusega e-vedelikku probleemideta poest osta, ei oska ka Kirill Vlassov öelda, sest ka nemad pole oma küsimustele otsuseid langetavatelt instantsidelt konkreetseid vastuseid saanud. Usutavasti kahaneks tubaka tarbijate hulk oluliselt, kui tavasuitsust loobumise esimeses etapis saaks tuge nikotiinisisaldusega e-sigaretist.

Et e-sigareti abil suitsetamisest loobuda soovijaid on Eestis palju, näitab eelmise aasta lõpul SKYsmoke`i esindustes korraldatud kampaania, kus oma suitsupaki loovutaja sai stardikomplekti soodsamalt. Lühikese ajaga kogunes üle tuhande suitsupaki ja suur hulk tavatubakat jäi poeriiulitele seisma. Sarnaste kampaaniate korraldamine on taas kavas lähitulevikus.

Siiski peab meeles pidama, et e-sigaret pole mänguasi. SKYsmoke rõhutab, et lastega seotud kohtadest, eriti koolidest, peab selle eemal hoidma. “Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuleks kooli sisekorraeeskirjades ära märkida, et e-sigareti kasutamine kooli siseruumides on keelatud. Oleme välja töötanud erinevaid projekte, et lastega seotud asutustes valitseks e-sigareti tarvitamise suhtes nulltolerants. Oleme valmis andma koolidele tasuta infomaterjale seadme otstarbelisuse, ohtlikkuse ja muu kohta – kasutamiseks nii õpetajatele kui lapsevanematele. E-sigaret ei ole 100% ohutu, ka see võib sõltuvust tekitada, kuid kindlasti on see kordades vähem kahjulik kui tubakas.

Kuigi meie esindused alaealistele tooteid ei müü, ei saa me tagada, et nad neid muul moel kätte ei saa, kuid koolides tarbimise suhtes valitsegu täisleppimatus. Samuti leiame, et see ei peaks olema lubatud riigiasutustes ja ühistranspordis. Erasektor peab otsustama ise, kas lubada või mitte. Ja mõistagi peaks iga täiskasvanud e-sigareti tarvitaja järgima mõistuse häält, et vältida negatiivse eeskuju andmist ja teiste häirimist,“ on turundusjuht Kirill Vlassov veendunud.

Suitsetamiseks on tarvis e-sigaretti imeda sarnaselt tavasigaretile ning tootest väljub vee-õhu auru, milles puuduvad tavasigaretile omased kahjulikud toksiinid ja kemikaalid.

KINNISVARA

LK 23

AUTOR: TEELE ÜPRUS TEELE.YPRUS@AJALEHT.EE

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

KODU ON ODAVAM OSTA KUI ÜÜRIDA

E

ESTLASED ON HARJUNUD

elama omaenda kodus ning ühel eluetapil hakkavad nad sellele üha rohkem mõtlema. Mõnel keerleb mõte kodu ostmisest peas aastaid, teine aga leiab selle üpris kohe.

Kui Annemari (32) kaks aastat tagasi abiellus, hakkas noorpaari peas kohe liikuma mõte oma kodust. Enne seda elati naise kahetoalises korteris, aga see jäi varsti kitsaks. Õige kodu leidmine võttis noortel aega aasta. Nad soovisid leida talu, millel oleks vähemalt kümme hektarit maad ning mis asuks Tartust kõige rohkem kahekümne viie kilomeetri kaugusel. „Selliseid talusid on tühjalt seismas päris palju, aga paraku ei soovita neid müüa.

Lihtsalt seisavad ja lagunevad,” kurvastab Annemari. Seetõttu olid nad vahepeal isegi

valmis ajutise lahendusena linna suurema korteri ostma. „Aga mõtlesime, et ootame õige kodu rahulikult ära, ja nii ka läks,” räägib naine, et nüüd on neil Tartumaal oma talu suure tähega, mille juurde kuuluvad peale maja veel laut, palju maad ja mets.

Eestlastele on loomupärane kodu omada, see meeldib meile.

Mujal maailmas on olukord kohati teine ja tihtipeale üüritakse eluaset peaaegu terve oma täiskasvanud elu.

Eestlase omapära FOTO: ER AKO GU

„Eestlastele on loomupärane kodu omada, see meeldib meile. Mujal maailmas on olukord kohati teine ja tihtipeale üüritakse eluaset peaaegu terve oma täiskasvanud elu,” leiab Re/Max Eesti kinnisvaramaakler Elar Toomsalu. Ta soovitab kodu pigem osta kui üürida, sest nii on kasulikum, kindlam ja turvalisem, seda enam, kui nii või naa plaanitakse samasse piirkonda püsima jääda.

Pealegi võib üürikorteri omanik iga kell lepingu üles öelda.

ELAR TOOMSALU

Ka Uus Maa Kinnisvara Rakvere büroo maakler Taivi Kask toob välja, et kodu ostmine on igatahes odavam, kui inimesel selleks võimalus on. Üürimise eeliseks on aga mugavus, et võtad oma asjad ning kolid sisse, kui vaja, saab sealt sama kiiresti lahkuda. „Kui ei tea täpselt, mida elult oodata, on hea üürimise peale mõelda,” leiab Kask, kelle sõnul on enamik üürikortereid möbleeritud ning see teeb sissekolimise mugavaks.

Toomsalu hinnangul on täiesti tavapärane, et noored elavad umbes 25. eluaastani üüripinnal ning 20. eluaastate teises pooles soetatakse esimene kodu, vahel varem, vahel hiljem. Ka tema sõnul annab üürikorter inimesele vabaduse liikumiseks, samas on see lahendus neilegi, kelle maksevõimelisus panga ees pole piisav, et kodu soetada.

KINNISVARA

LK 24

Maakler Taivi Kask rõhutab, et kodu ostmine peab olema kindel otsus, seda saab küll aasta pärast maha müüa, aga see toob lisasehkendusi pangaga. „Kindlasti tasub tulla konsultatsioonile, nii maakleri kui laenuhalduri juurde,” soovitab ta ja lisab, et kuuldu tuleb hoolega läbi mõelda, sest uut infot tuleb korraga väga palju. „Oled ärevil ja kui koju lähed, ei mäleta lõpuks midagi,” toob ta näite.

Tihti on ost seotud emotsiooniga ning inimesed unustavad seejuures reaalsuse. Siis toovad aga maaklerid ja laenuhaldurid nad oma jutuga maa peale, sest vaatavad asja kõrvalt – kas oled selleks võimeline.

Näiteks on Nordeas paika pandud, et klient ei või igakuisteks laenutasudeks tasuda rohkem kui 40 protsenti oma sissetulekutest. Kui klient otsustab ehitada maja, tuleb projekt lõpuni läbi mõelda, sest kui ta maksab juba 40 protsenti sissetulekust laenuna tagasi, ei ole võimalik tema laenumakset suurendada.

Tihti on ost seotud emotsiooniga ning inimesed unustavad seejuures reaalsuse.

Siis toovad aga maaklerid ja laenuhaldurid nad oma jutuga maa peale, sest vaatavad asja kõrvalt – kas oled selleks võimeline.

Samas on Kase hinnangul inimesed märgatavalt teadlikumaks muutunud. „Ma ei tea, kas masu tegi seda, aga nad on palju teadlikumad kui varem,” räägib maakler.

Peale ostu- ja laenusumma on neile oluline ka kommunaalmaksete suurus, mõeldakse, kui paljuks võimelised ollakse.

„Ehitusperioodil soovitab pank leida ka lisatagatise, kuna majaehituse teatud etappides ei suurene ehitatava maja väärtus nii kiiresti, samas kui pangal ei ole võimalik maksta laenu välja rohkem kui 80 protsenti tagatise väärtusest,” räägib PääsukeKästik.

Maale elama?

Kui Annemari oli abikaasaga unistuste kodu leidnud, ei sujunud aga asjaajamised pangaga. Et abikaasa on välismaalane, elab ta siin ajutise elamisloa alusel, alalist luba saab taotleda alles pärast viieaastast siin elamist.

Peale selle töötavad mõlemad ülikoolis ning akadeemilistel ametikohtadel on tähtajalised lepingud. Eestlanna puhul see probleemiks polnud, tema abikaasa osas aga küll.

Teise murekohana toob Annemari välja kodu soetamise maapiirkonda. „Tundub, et maal ja metsal on pankade silmis sisuliselt nullväärtus, sest ilma hooneta maad tagatiseks ei võeta,” räägib naine oma kogemusest, kuigi maa hind järjest tõuseb. Niisiis antakse tema hinnangul maale maja ostes laenu vaid 60 protsenti kogu kinnisvara hinnast, kui linnas võib see number olla 80.

Kuigi asjaajamine röövis neli-viis nädalat ning kulutas hulganisti närvirakke, said nad lõpuks kõik pangad läbikäinuna ühega neist kaubale ja unistuse talupidamine on nüüdseks paari valduses.

FOTO: 3 × ER AKO GU

TAIVI KASK

MARIANNE EIDERMANN

Nordea panga Rakvere kontori kuldkliendihaldur Marianne Eidermann tõdeb, et maale maja ostmisel mängivad tõesti rolli laenutaotleja ja tema sissetulekud. Üldjuhul ei saa arvesse võtta laguneva maja väärtust, see on aga tagatise loomiseks vajalik.

FOTO: PEE TER KÜMMEL /SAK AL A

„Kui noor inimene tahab osta maamaja, kus pole vett ega küttekoldeid, siis on selge, et tal on selleks vaja palju vahendeid,” räägib Eidermann ja lisab, et sellisel juhul oleks mõistlikum mõelda esialgu korteri ostule.

Iga eluaseme soetamine peaks tema arvates olema sügavalt läbi mõeldud protsess.

Nordea panga eraisikute laenutoodete tootejuht Ivika Pääsuke-Kästik soovitab võtta laenu niipalju, et see oleks jõukohane ja lisaks laenumaksetele saaks elust ka rõõmu tunda. „Tuleviku finantsvõimalusi tuleb planeerida reaalsele hetkeolukorrale baseerudes, mitte lootustele ja unistustele tuleviku suhtes,” räägib ta.

Ka Swedbanki erakliendi laenude valdkonnajuht Anne Pärgma rõhutab, et enne laenu võtmist tuleb hinnata enda igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid ning kas ollakse valmis pikaajalist kohustust täitma. Peab mõtlema ka ohtudele, näiteks töökoha kaotus või sissetuleku alanemine, samas võivad elamiskulud suureneda ning ka laenumakse võib intressimäära tõusu tõttu muutuda.

Marianne Eidermann soovitab laenuspetsialisti juurde minna ka neil, kel kindlat objekti välja vaadatud ei ole, aga kes kodu soetamise mõtteid mõlgutavad. „Sissetulekute poole pealt võiks enne luuret teha, et kas need võimaldavad laenu võtta,” saab tema sõnul selle põhjal edasisi plaane teha.

Lisaks on igal pangal oma tingimused.

Näiteks Nordea panga Rakvere kontoris on alammäär, mille puhul inimestele laenu andmist kaaluma hakatakse, 540 eurot netopalgana inimese kohta, leibkonna peale 830 eurot, Tallinnas ja Harjumaal 640 ja 960 eurot. Mida rohkem nendest summadest ülespoole, seda paremad on laenutingimused. Ka intressitingimused, mis samuti pankades erinevad.

Laenamisel mängib olulist rolli ka sissemaks, mille minimaalseim määr Swedbankis on 10 protsenti kogusummast. Anne Pärgma soovitab pikaajalist kohustust võttes juba varem laenumakse suurusjärgus raha kõrvale panna, sest see annab kindluse, et võetav laenukohustus on jõukohane, lisaks koguneb omafinantseering.

Sissemaksu saab asendada lisatagatisega, milleks sobib elukondlik kinnisvara.

See on võimalik ka Nordea pangas, kus lisatagatiseta on minimaalne omafinantseering 20 protsenti ostusummast.

Laenu taotleja võib aga kuuluda Kredexi sihtgruppi (noor pere, noor spetsialist, veteran) ning sel juhul võib ta kasutada Kredexi käendust, mis viib minimaalse omafinantseeringu 10 protsendile, samas peab arvestama täiendava tasuga Kredexile.

Eluasemekarjäär

IVIKA PÄÄSUKE-KÄSTIK

„Üldiselt sõltub intress sissetuleku ja tagatise suurusest. Mida suuremad need on, seda väiksem on intress,” räägib Eidermann, kuid lisab, et oma osa mängib ka Euribor, mis võib ajas muutuda. Praegu on see madal, aga kui tõuseb, võib laenusumma oluliselt muutuda. Näiteks Nordea pakub klientidele ka võimalust see teatud ajaks lukku panna, millega kindlustatakse ettenähtud ajaks kindel kuumakse.

Laenu saamisel tasub protsessi kestvuseks arvestada kaks-kolm nädalat. Marianne Eidermanni sõnul sõltub aeg sellest, mida klient soovib ja mis tal juba olemas on, näiteks kas hindamisakt on tellitud, aga tuleb arvestada ka notariaja ja muuga. Kui kõik sujub, võib vahel isegi nädalaga laenu saada.

Peamiselt hakkavad laenu võtma noored alates 25. eluaastast. „Üldjuhul alustatakse korterist ning aja möödudes ja pere kasvades tehakse tehinguid suurema korteri või ridaelamuboksi ostusooviga,” ütleb Anne Pärgma. Tema sõnul on majaehitajatel tihti enda vara juba olemas või on kogutud omafinantseeringut.

Ka Re/Max Eesti kinnisvaramaakler Elar Toomsalu räägib, et maju vaatavad pigem lastega perekonnad, kelle maksejõulisus seda lubab. Maamajad aga jäävad juba keskmisest jõukamate ja üldjuhul üle 30aastaste pärusmaaks.

Kui soov on ise maja ehitada, tuleb enne laenu võtmist ehitusplaan põhjalikult paika panna. Anne Pärgma soovitab läbi mõelda nii ehitusprojekti kui ka finantsvahendid ning nende allikad kuni maja valmimiseni. „Pank lähtub kogu projekti maksumusest ning üldjuhul finantseeritakse ehitust etapiti,” räägib ta. Seetõttu peab laenusumma kohe algul teada olema. Lisaks tõuseb tagatise, mida sel juhul alles ehitatakse, turuväärtus aeglaselt, seepärast tuleks ette

KINNISVARA

LK 25

F O T O : A R V E T M Ä G I / V I R U M A A T E ATA J A

Anne Pärgma soovitab pikaajalist kohustust võttes juba varem laenumakse suurusjärgus raha kõrvale panna, sest see annab kindluse, et võetav laenukohustus on jõukohane, lisaks koguneb omafinantseering.

Ilma loata võib teha vaid üksikuid töid.

Anne Pärgma lisab Swedbanki näitel, et kui maksekoormus on pikka aega üle jõu käiv, siis on laenu saajal mõistlik mõelda olemasoleva vara võõrandamisele, et laenukoormust vähendada.

See võib osutuda probleemiks, kui inimene hakkab oma kodu müüma või soovib kinnisvara pangalaenu tagatiseks panna – siis ei ole millegagi tõestada, et näiteks vahesein on maha võetud nõuetekohaselt ja kas see on turvaline. „Need nõuded ei ole tegelikult kiusamiseks mõeldud, vaid just turvalisuse tagamiseks,” kõneleb Kask. Kui midagi peaks juhtuma, nõuab kindlustus, et asjad oleksid tehtud lubade ja kooskõlade järgi, samas ei nõuta seda lepingu sõlmimise ajal. See-

Lisaraha saab Avonist Kas oled tundnud, et eelarvest jääb puudu pisike lisasumma? Või tahaksid avada uue kogumiskonto unistuste reisi või remondi jaoks? Või hoopis oma tulevase lapse ülikoolifondi? Mis tahes põhjusel Sa lisasissetulekut soovid – Avon aitab Sul seda vaid mõne töötunniga teenida.

Kindlasti on sõbrannadega kohtudes sageli teie ühiseks teemaks suurepärane huulepulk või šampoon, mille eelmine nädal ostsid. Aga miks Sa ise neid tooteid ei paku ja selle pealt ei teeni?

Avon on suurepärane süsteem.

Avon on rahvusvaheline suurim ilutoodete otsemüügiettevõte, mis annab igale soovijale võimaluse ehitada oma äri ja teenida lisaraha. Oma firma rajamiseks on Sul vaja toodet, tootearendust, tootmist, ladu, transporti, reklaami, turundust, töötajaid jne. Mõtle, et see kõik on Sinu eest juba ära tehtud. Tule ainult ja hakka müüma.

Avon pakub Sulle kaubamaja, milles on üle 1000 toote, mida vajab iga inimene. Näita Avoni kaubamaja ehk kataloogi oma sõbrannadele ja tavaliselt on sealt kõigil midagi tarvis.

Hoolimata noorest east on Jaana Maria Unga Avoni vanem-müügigrupijuht.

Miks on Jaana Maria Avonis? „Mina alustasin Avoniga, kuna tooted meeldisid mulle. Kui mõne aja pärast nägin oma kontole laekuvat lisaraha, siis sain aru, et olen täiesti õigel teel. Avon on hea ja stabiilne teenimisvõimalus. Iga kolme nädala tagant on uus kampaania ehk uus teenimisvõimalus. Nüüd saan juba ette vaadata, et kui palju teenida tahan, nii palju teen ka tööd. Taustaks head tooted ja ilumaailma uudised. Avoni lisasissetulek andis mulle võimaluse pärast emapalga lõppemist veel pool aastat rahulikult lapsega kodus olla. Nüüd pärast tööle naasmist on teenistus enam-vähem pooleks nn päristöökohaga.“ Nii et pere laenukoormuse suurendamise asemel kuluta tund aega päevas või nädalas, et see lihtsalt saadud raha oleks päriselt Sinu ja Su pere käsutuses.

Näiteks töökoha kaotamisel on võimalik taotleda maksepuhkust. Kui sissetulek on vähenenud, saab laenu tagastamise tähtaega pikendada. „Peaasi, et klient pangaga suhtleb ja probleemidest teada annab,” peab Pääsuke-Kästik oluliseks.

ANNE PÄRGMA

Marianne Eidermann tõdeb, et inimesed on aja jooksul teadlikumaks muutunud, mõtlevad hoolikalt läbi ja kalkuleerivad, kui suurt summat iga kuu maksta jõuavad, ning on reaalsete soovidega. „Kliendid tajuvad kohustuse võtmisel suurt vastutust,” nendib ta.

F O T O : A R V E T M Ä G I / V I R U M A A T E ATA J A

Ehitades tasub aga igati korrektne olla.

Uus Maa Kinnisvara maakler Taivi Kask ütleb, et väga suur osa rekonstrueerimistest ja ehitise laiendamistöödest ei ole tehtud nõuete järgi, vaid ilma dokumentide ja kooskõlastusteta. „Isegi akende vahetamisel on mõistlik rääkida korteriühistu või omavalitsusega,” sõnab ta.

Kui inimene on võtnud laenu, mida näiteks Nordea pangas antakse kuni 30 aastaks, kuid vahepeal on paranenud tema rahaline olukord, on võimalik tagasimakseid kiirendada. Sel juhul peab ta Ivika PääsukeKästiku sõnul sõlmima pangaga lisakokkuleppe, millega lühendatakse laenu tagastamise tähtaega, kuid suureneb igakuine makse. Kui klient teatab kolm kuud ette, et soovib osa laenust varem tagastada, ei lisandu ennetähtaegse tagastamise tasusid. Kui ta aga tahab lühendada laenu tagastamise tähtaega, tuleb sõlmida lisaleping, millega kaasneb teenustasu.

Valmis tuleb olla sellekski, et ühel hetkel enam ei jaksa, sest laenu võttes ei tea keegi, mis teda järgmise 20 või 30 aasta jooksul ees ootab. „Mida varem klient oma probleemidest teada annab, seda kiiremini saame hakata neile lahendusi leidma,” räägib Ivika Pääsuke-Kästik.

FOTO: ER AKO GU

mõelda, kas projektile on vaja lisatagatist, kui ei ole piisavalt omafinantseeringut.

ga tuleb inimestel endil hoolikas olla ning kõiksugustes lepingutes näpuga järge ajada.

www.avon.ee

KOOLIVAHEAEG

LK 26

AUTOR: INNA GRÜNFELDT INNA.GRYNFELDT@AJALEHT.EE

MAGUS JA MÕRU MÄRTSIVAHEAEG L

A P S A S T U B L Ä B I pimeda hom-

miku kooli poole. Väsimus on kallal.

Vaheajani on terve igavik. Ja vaheaeg on nii lühike. Mõned arvutiööd, päevad une seltsis või sõpradega ja läbi ongi. Pärast seda on väsimus justkui veel suurem.

Kuidas veeta märtsivaheaeg nõnda, et lapsel kooli naastes silm säraks ja õppimine läheks lustiga, et ta jaksaks olla tubli ja koolist ka rõõmu tunda, küsivad endalt vanemad?

Selle üle muretsevad arstid ja õpetajad ning murravad pead psühholoogid. Ja ega lapsed ise ka ole õnnelikud, kui vaheaja lõpus tõdevad, et ei märganudki, kuidas lihtsalt niisama olles aeg mööda läks ja puhanud nagu polekski.

Väsitav puhkus Lääne-Virumaal asuva Kadrina keskkooli õpetaja Reesi Sirvi nendib, et laste arvamused on erinevad ja ta ei teagi, kas oleks õigem neid sundida kuhugi minema või lastagi neil korraks hinge tõmmata, sest seda on ka vahel vaja. „Õpetajana olen aru saanud, et lapsed tahavadki vaheajal teinekord lihtsalt olla.

Arvutis olla, televiisorit vaadata, magada.

Lapsevanemana näen teistsugust poolt.

Minu laps pole selline, kes lihtsalt olla tahab, temal on aktiivne vaheaeg, ta armastab vanaema juures käia ja sõpradega aega veeta, kohvikus ja ujumas käia. Lapsed ongi väga erinevad,” räägib ta.

Et noored saaksid kohtuda ja mängida, leiab Kadrina noortekeskuses aset palju üritusi, kuid Sirvi sõnul on nendel osalejaid sageli oodatust vähem. Ka koolipeod ei huvita noori eriti. „Vaadatakse heameelega, mida teised on peoks ette valmistanud, aga tegijaid jääb üha vähemaks. Tantsud pakuvad rõõmu vähestele ja seltskond läheb pärast etteasteid laiali. Treeningud ja võimalused, mida tänapäeval noortele pakutakse, samuti internet – seda on nii palju, et igale poole ei jõua. Kes väga tahab millegagi tegeleda, selleks võimalusi on,” arvab õpetaja.

Emana on ta kogenud, et õues käimine on laste puhul probleem. „Eelistatakse tubaseid tegevusi. Vanem tütar käib siiski sõbrannaga suusatamas ja teismelisi viib välja soov sõpradega kokku saada,” selgitab ta.

Probleemiga, et poiste suhtlus on üle kandunud arvutisse ja mängumaailma, pole tütarde emal isiklikku kokkupuudet. „Klassijuhatajana olen püüdnud laste koolivaheaegu sisustada. Jõuluvaheaja jätsin perega olemiseks, aga teistel vaheaegadel oleme käinud Tallinnas ja Tartus kinos, teatris ja mõnel huvitaval näitusel, sügisvaheajal sõitsime Rootsi. Lapsed tulevad meelsasti reisima. Maalapsed tulevad hea meelega linna, see on neile huvitav, põnev ja tähtis. Eks palju oleneb ka sellest, mida ja kuidas pakkuda,” arvab Sirvi.

Tema hinnangul on ainult vähestel võimalik käia vaheajal perega mõnel kaugemal reisil, pigem sõidetakse kuhugi lähemale.

„Oleme koos teiste kaheksandate klasside juhatajatega pakkunud vaheaegadeks mitmesuguseid võimalusi. Paraku on osa neist kulukad ja lastel tuleb valikuid teha. Mõni laps eelistab reisile spordilaagrit,” märgib ta.

Et lapsed on pärast vaheaega väsinumad kui enne vaheaega, tuleneb Reesi Sirvi arvates hoopis sellest, et vaheaeg ja vaba aeg on mõnusad. „Vaheaeg on lihtsalt nii mesimagus, sest siis saad teha asju, mida tahad, ja sul on aega neid teha. Kui vaheaeg lõpeb, tuleb taas tempo peale. Ma mõtlen, et väsitav pole vaheaeg, pigem see pingeline koolireaalsus, kus ollakse tagasi, esialgu masendab ja frustreerib. Nad tulevad vaheajalt, ütlevad, et magasin, mängisin, käisin siin või seal. Nüüd olen väsinud, tahan veel puhata. Arvan, et see on pigem emotsionaalne, mitte vaimne või füüsiline väsimus,” usub õpetaja.

Rakvere reaalgümnaasiumi õpetaja Riina Rohtung on aastate jooksul kogenud, et lapsed tulevad pärast märtsivaheaega kooli üsna kurnatuna. „Vaheaja standardrežiim on olla peaaegu hommiku kella neljani arvutis, magada lõunani, süüa midagi, vaadata telekat ning minna uuesti arvutisse. See oravaratas on üsna rutiinne. Tundub, et nad puhkavad vaheajal, samas ajavad režiimi hullusti sassi. See ongi kõige hullem. Hommikuti on lapsed ikka väga unised,” räägib Rohtung.

On olemas noortekeskused, huviringid, teatriklassi lapsed teevad vaheajal proove, et minna teatrifestivalile, loetleb ta koolilaste tegemisi. „Üldiselt on tore minna märtsivaheajal klassiga reisile, aga viimasel ajal on jäänud see raha taha. Lähemal, Rootsis näiteks, oleme käinud,” sõnab õpetaja.

Soojal maal haigeks „Oleks hea, kui laps kasvab kodus teadmises, et ta oskab oma aega sisustada. Et tal on mingid tegemised, ta käib huviringis või trennis, ja et kodus tema tegemisi toetatakse. Mugav on ju lükata laps teleri ette või arvutisse, aga sinna ta siis ka jääb. Väga keeruline on teda sealt välja saada. On hea, kui lapse saab saata vanavanemate juurde, aga tänapäeval käivad ka vanavanemad tihtipeale tööl,” tõdeb kogenud pedagoog.

Oma lapse, kes nüüd juba täiskasvanu, vaheaja sisustamisega Riina Rohtungil probleemi polnud, sest vanaema ja vanaisa ning nende naabrilapsed ootasid pikisilmi, millal Liisi Tartusse tuleb. „Mina ise pole üldse reisija, ma kardan lennusõitu ja meil polnud ka rahalisi võimalusi reisimiseks, aga mu laps sai sellest aru ja ei tekitanud probleemi, miks me kuhugi ei sõida,” meenutab ta.

Vaheaja standardrežiim on olla peaaegu hommiku kella neljani arvutis, magada lõunani, süüa midagi, vaadata telekat ning minna uuesti arvutisse.

FOTO: SHUT TERSTOCK.COM

2013/2014

KOOLIVAHEAEG

Rohtungi tähelepanekute järgi tasuks kaalutleda, enne kui laps vaheajal soojale maale viia. „Seal on küll päike, kuid tagasi tulles jäävad lapsed tihti järsust kliimavahetusest hoopis haigeks. Parem variant on see, kui sõidetakse mägedesse suusatama. See annab hea emotsiooni. Aga kui reis läheb otsapidi kooliaja sisse, tekib mahajäämus, mida on raske tasa teha.” Samuti ei meeldi teistele, kui keegi oma reisidega uhkeldab.

ideaalne oleks, kui „koolile ei peaks üldse mõtlema”.

Igas vanuses laste vastustest käib valusa järjekindlusega läbi igatsus veeta võimalikult palju aega koos perega ja teha midagi üheskoos. „Olla koos pere ja lähedastega ning teha koos midagi põnevat, mitte magada päevi maha,” sõnastab oma soovi kuuenda klassi tüdruk. Õige mitu last arvavad, et vaheaeg võiks olla pikem – kaks nädalat.

19.–23. märtsini

Estonia teatribuss Teatribussiga soodsalt Estoniasse ja tagasi!

Lihtsalt olla Mida räägivad lapsed ise? Rakvere reaalgümnaasiumi ja Kadrina keskkooli 85 õpilaselt vanuses 12–18 küsiti, mida nad märtsivaheajal on teinud, mida plaanivad teha ja missugune oleks ideaalne puhkus.

Vanusest sõltumata on vaheaja veetmises tähtsal kohal magamine, arvuti, telekas, sõprade ja perega suhtlemine. Käiakse trennis, laagris ja võistlustel, mõnikord kinos ja teatris, külastatakse vanavanemaid ja sugulasi, sõidetakse Tartusse või Tallinna, tehakse kodutöid. Mõni sõidab soojale maale või suusareisile, mõni roogib lund.

Väiksemad lapsed mängivad lauamänge ja käivad õues, müravad koeraga ja tegelevad õdede-vendadega. Käiakse emal või isal külas, kui elatakse teise vanema juures. Ühel üheteistkümnendal klassil on lähitulevik selge, sest märtsivaheajal sõidetakse klassiga ekskursioonile Austriasse. Peale selle on plaanis lugeda, vaadata filme ja nautida aega. Neiud kavatsevad šopata, käia pidudel, veeta aega peigmehega või minna „kuhugi linnast välja, olla igapäevasest keskkonnast ja inimestest eemal”. Noormehed tahavad käia tööl ja puhata, käia kinos ja klubides. Suurem osa lapsi vastas, et pole veel täpsemaid vaheajaplaane teinud.

Missugusena näevad lapsed ideaalset vaheaega? Üksnes arvuti taga istumisest ei unista keegi. Üheteistkümnenda klassi õpilased tahavad end välja magada, perega või sõpradega reisida, käia kinos, kontserdil, Tallinnas, üritustel, loomaaias, ostlemas ning olla koos kallite inimestega. „Et ei peaks mitte millegi pärast muretsema ja oleks palju tegevust,” arvab üks neiu. „Ideaalne vaheaja veetmine oleks selline, kus tegutsemine võrdub puhkusega,” kõlab teise piiga seisukoht. „Mõned päevad omaette olla, mitte kooli peale mõelda,” arvab kolmas.

Noormehed eelistavad olla sõpradega, käia noorteüritustel, kinos, baarides, klubides ning puhata. Üks üheteistkümnendik soovib, et päevad oleks „sisustatud millegi mõttekaga, näiteks trenniga”.

Kuuenda klassi laste ideaalsesse vaheaega kuuluvad magamine, suhtlemine pere ja sõpradega, reisimine, vanavanemate külastamine, kino ning looduses käimine. „Ideaalne, kui ema ei jätaks koduseid ülesandeid,” arvab üks tüdruk. Poisid tahavad sõpradega õues ja arvutis mängida, reisile minna ning jalgpalli taguda.

Lisaks eespool nimetatud soovidele unistavad seitsmenda klassi lapsed lumelauaga sõitmisest Alpides, perega soojale maale minemisest, õues käimisest ja natukesest laisklemisest. Samuti mainivad nad, et koolidiskosid võiks rohkem olla. Kolm last 85st arvab, et neil ongi ideaalne vaheaeg.

Kaheksas klass teab, et ideaalne vaheaeg on siis, kui saab piisavalt magada ja süüa, reisil, kinos ja teatris käia, sportida, pere ja sõpradega mõnusalt aega veeta, kodus olla, bändiproove teha, tantsida ja laulda. „Terve nädal oleks üksi või parima sõbrannaga kodus, lihtsalt sööks, oleks arvutis ja vaataks filme,” tahab üks õpilane. Eriti

Kadrina tervisekeskuse perearst Laili Konist rõhutab, et vanemad võiksid juba uue aasta algul teadvustada, et märtsis on järgmine koolivaheaeg. „Vanemad on enamasti nädala sees tööl, aga siiski võiks leida võimalusi teha midagi koos lapsega. Minu kui arsti ja lapsevanema meelest on kõige olulisem, et laps saaks positiivse emotsiooni ja vahelduse pikast talvest,” sõnab ta.

Kui esimese ja teise klassi laste puhul mõtlevad vanemad lapse aja sisustamisele rohkem, siis suuremad lapsed jäetakse omapead, arvates, et nad saavad enda ja oma ajaga ise hakkama. „Päris nii see ei ole. Peaksime olema osavõtlikumad ja mõtlema, et laps vajab vanemate lähedust. Vaheaeg ongi hea aeg midagi koos ette võtta,” arvab ta.

Positiivne tunne Palju sõltub vanemate töökoormusest ja rahalistest võimalustest, kuid hea planeerimisega ei tohiks need takistuseks saada. „Kui pole võimalik töölt vabaks saada, on kaks nädalavahetust ikkagi võimalik midagi koos teha,” on Laili Konist veendunud. Tema pere armastab mängida lauamänge ning mitmel aastal on nad sõitnud paariks päevaks Pärnu sanatooriumi. Sel aastal kavatsevad nad minna Tartus pakutavat nautima.

Konisti sõnul on hea, kui sõidetakse reisile, kus saab päikesest energiat ammutada, siiski pole see paljudele taskukohane. „Polegi vaja minna soojale maale. Võiks vaadata üle teatrite mängukavad, kas on mõni tükk, mida kogu perega vaadata, külastada Ahhaa keskust ja näitusi. Miks mitte plaanida üks linnapäev koos lapsega,” arvab ta.

Teismelistele, kes kipuvad vaheajal olema öösiti arvutis ja magama lõunani, võib arsti ütluse järgi anda küll natuke vabadust olla õhtuti kauem arvutis, kuid mõistlikkuse piirides. „Arvutis ei saa vahetult enne und olla, sest see erutab, nii et tekivad unehäired. Tund enne magama jäämist oleks vaja olla arvutist eemal,” rõhutab Konist.

Laps peab saama vaheajal kauem magada ja välja puhata, kuid mitte üle kella kümneüheteistkümne, sest siis läheb režiim paigast ära. „Nooruki kasvuhormoon töötab kõige aktiivsemalt öösel, nii et tegelikult peaksid nad kella üheteiskümnest alates magama ja unes kasvama, mitte istuma arvuti taga,” ütleb ta, kuid tunnistab, et arvuti kui praeguse elu osa on keeruline teema ja kuidas teismeline vaheajal arvuti tagant värskesse õueõhku meelitada, nõuab nuputamist. „Kui on aktiivne ja sportlik pere, siis lähevad lapsed koos vanematega sportima, aga selliseid peresid on vähe. Kui kodus on koer, siis saab temaga jalutada. Vanemad peaksid oma laiskust natuke ületama ja lapsega tegelema. Eriti oluline on tabada momente, mil laps on valmis oma mõtetest rääkima, leida ühiseid arutlusteemasid, kasvõi vestelda koos vaadatud telesaadetest. Neid rääkimisi on väga vaja. Ei maksa arvata, et lapsed on juba kolmandas-neljandas klassis iseseisvad. Nad vajavad tähelepanu. Selleta tekivad lapsel probleemid,” rõhutab arst.

Laili Konist tuletab veel meelde, et vastu kevadet on vaja tähelepanu pöörata C-vitamiinile, immuunsüsteemi turgutavatele vahenditele ning toetada kasvava lapse organismi kaltsiumi ja D-vitamiiniga.

Tallinn allin Rakvere e

K 19 N 20 R 21 L 22 P 23

Järve

operett SILVA I. Kálmán BOHEEM G. Puccini ooper BAJADEER L. Minkus ballett FAUST C. Gounod ooper P Paide a muusikal PIPI PIKKSUKK Türi ri Ü. Raudmäe/Ü. Vinter Järvakandi r

kl 18 kl 18 kl 18 Rapla a kl 18 kl 18

Jõhvi

Narva a

paketi hind 24 € paketi hind 24 € paketi hind 26 € paketi hind 26 € paketi hind koos näitusepiletiga 19 €

Sõidugraafik ja peatused: Põltsamaa NARVA – TALLINN Pärnu-

Jaagupi Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 Pärnu klä14.00 kl 12.00 kl 14.40 kl 12.40 kl 15.00 kl 13.00 kl 16.00 kl 14.00

Võhma õ Peatus

Puurmani

Viljandi i Geneva Keskus Narva Jõhvi Kontserdimaja Kohtla-Järve bussijaam Rakvere bussijaam

Tartu

TARTU – TALLINN

Väljumine Väljumine 21., 22.03 23.03 kl 14.00 kl 12.00 kl 14.25 kl 12.25 kl 14.45 kl 12.45

Peatus Vanemuise kontserdimaja alumine parkla Puurmani bussipeatus Põltsamaa bussijaam

VILJANDI – TALLINN

Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 kl 14.00 kl 12.00 kl 14.40 kl 12.40 kl 15.10 kl 13.10 kl 15.30 kl 13.30

Peatus Viljandi Vabaduse plats Võhma bussijaam Türi raudtee-bussijaam Paide kultuurikeskus

PÄRNU – TALLINN

Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 kl 14.45 kl 12.45 kl 15.15 kl 13.15 kl 16.00 kl 14.00 kl 16.30 kl 14.30

Peatus Pärnu Endla teatri parkla Pärnu-Jaagupi bussijaam Järvakandi bussijaam Rapla bussijaam

Kõikidel bussidel väljumine Tallinnast 30 min peale etenduse lõppu.

Tagasisõit samal marsruudil vaba sõidugraafiku alusel.

Muuseumist teatrisse väljub buss kell 17.15.

Kauneid teatri- ja näituseelamusi!

Piletid müügil Estonia kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis.

Kassad avatud E–P 11–19, lisainfo 683 1210, estonia@opera.ee, www.opera.ee

KOOLIVAHEAEG

LK 28

Kadrina keskkooli psĂźhholoog Tiiu Kerm Ăźtleb, et oleks hea, kui laps saab vaheajal teha seda, mida kooliajal ei saa. Arvutis on lapsed niigi palju, seetĂľttu soovitab ta vaheajaks lapse sellest eemale saada. â&#x20AC;&#x17E;Paljud lapse vanemad vĂľtavad märtsivaheajaks nädala puhkust. Midagi koos ette vĂľtta on ideaalne lahendus,â&#x20AC;? sĂľnab ta.

Jääaja Keskus

on pĂľnev lugu maailmast, kus me elame.

Elamuslik retk miljardite aastate taha ja läbi tänase päeva tulevikku sobib kogu perele.

â&#x20AC;&#x17E;Kel on vanavanemad, saavad vaheajal kasutada nende abi. Kui elatakse lahus, on lapsele väga oluline suhelda vaheajal teise vanemaga. Kui laps saab vahepeal olla ka teise vanemaga, annab see talle emotsionaalselt palju,â&#x20AC;? rĂľhutab psĂźhholoog.

Kþige paremini puhkab laps, kui ta saab koos vanematega minna harjunud keskkonnast välja: sþita Eestis ringi, käia suusareisil vþi lihtsalt suusatamas, sest fßßsiline tegevus maandab þppimise pinget kþige paremini. Kui pole suusalund, saab jalutada.

Paraku on reiside ja spaade hinnad koolivaheaegadel kallimad kui muul ajal ning paljudel pole vĂľimalik ujumagi minna. â&#x20AC;&#x17E;See ei ole eetiline,â&#x20AC;? tähendab Kerm. â&#x20AC;&#x17E;Asjale lähenemisel on peamine loovus.

Vþib anda lapsele mþne väikese ßlesande.

Eriti tore, kui keegi organiseerib väikese matka ja kutsub sĂľbrad kaasa. Ka vanemate kogukond vĂľiks koonduda: Ăźhel päeval korraldab Ăźks midagi, teisel päeval teine, kasvĂľi tutvustades oma tÜÜkohta. Ise tunneme ju ka, et kui korraks mujal käia ja igapäevasest rutiinist välja saada, on olemine hoopis teine,â&#x20AC;? soovitab ta.

Kui vanematel ja vanavanematel puhkusenädalat pole, peavad lapsed iseseisvalt toime tulema ja on hea, kui vähemalt Ăľhtuti tehakse midagi Ăźheskoos. â&#x20AC;&#x17E;Igapäevases tÜÜs näen, et lapsed on väga Ăźksi. Nad lähevad koju, kedagi ei ole. On ju peresid, kus mĂľlemad vanemad on välismaal tÜÜl ja väiksemad lapsed jäetud suuremate Ăľdede-vendade kasvatada. Millises kurbuses need lapsed koolis on ... Lapse käitumishäired algavad sellest, kui lähisuhtes on häire. Tekivad probleemid koolis. Sel moel elabki laps lähedusvajadused välja. Ta ise ei teadvusta seda, see on alateadlik. On vajadus see enda seest välja saada. Parem, kui vanem vĂľtab lapse endaga välismaale.

See on kogemus lapsele, mis annab talle keeleoskuse ja läbilÜÜgivĂľime,â&#x20AC;? toob Tiiu Kerm välja vaheajaĂźksindusest hoopis laiema aspekti.

F O T O : 2 Ă&#x2014; A R V E T M Ă&#x201E; G I / V I R U M A A T E ATA J A

RIINA ROHTUNG

LAILI KONIST

Jääaja Keskus

IMELINE INIMENE on uus pþnev jätkunäitus, mille esimene osa on keskuses vaatamiseks, katsumiseks ja tegutsemiseks ßleval alates 14. märtsist 2014.

PARIM PAIK

PSĂ&#x153;HHOLOOGI Ă&#x2022;HTUSOOVITUS Oma ametis on Tiiu Kerm (pildil) kogenud, et koolilaste probleemid algavad Ăźsna tihti päevareĹžiimist. â&#x20AC;&#x17E;Laps väsib päeva lĂľpuks väga ära, kodus on tal pingelised situatsioonid â&#x20AC;&#x201C; ning siis selgub, et ta läheb kell kaksteist magama ja lapsel on tekkinud krooniline magamatus. Ennast tagantjärele välja magada pole vĂľimalik.

Sellepärast peab kooliajal igapäevast reĹžiimi väga jälgima, ei aita, kui vaheajal palju magada. Laps peab saama Ăźheksa vĂľi kĂźmme tundi magada. Nad magavad ikka väga vähe. See on lubamatu, et nad on sĂźdaÜÜni arvutis. Hiljuti lugesin artiklit, et magamata ÜÜ on vĂľrdne peapĂľrutusega. Pole ime, et noored on plahvatusohtlikud, kui nad on kroonilises magamatuses,â&#x20AC;? selgitab Tiiu Kerm.

Koolilapsed peaksid magama minema kell kĂźmme, aga mitte kĂľigil lastel ei tule siis veel und. â&#x20AC;&#x17E;Mu enda lapselapsedki on osa lĂľokesed ja osa ÜÜkullid. LĂľokesed on kella kĂźmneks unised ja neil pole probleemi hommikuse tĂľusmisega. Ă&#x2013;Ăśkullidega on raskem, neil ei tule und,â&#x20AC;? räägib ta.

Väikeste ÜÜkullidega soovitab ta uinumist harjutada järjekindlalt, et ajus tekiksid vastavad reďŹ&#x201A;eksid ja kujuneks välja rutiin. Selleks on head Ăľhtused rituaalid: käia sooja duĹĄi all vĂľi vannis, panna sinna lavendliĂľli, kuulata lþþgastavat muusikat, juua sooja rahustavat teed kahe teelusikatäie meega, lugeda midagi, mis poleks liiga pĂľnev, teha uinumist soodustavaid hingamisharjutusi. â&#x20AC;&#x17E;Olulised on helluserituaalid â&#x20AC;&#x201C; rääkimine, silitamine, kuid need toimivad ainult siis, kui suhted on korras,â&#x20AC;? lisab psĂźhholoog.

teadmiste kogumiseks ja perega puhkamiseks on Jääaja Keskuses â&#x20AC;&#x201C; meil on alati midagi avastada!

VĂ&#x2022;TA MEIEGA Ă&#x153;HENDUST: Uel +372 5911 3318 info@jaaaeg.ee www.jaaaeg.ee

4JOV TĂ?EBNF 41""

Sâ&#x20AC;?

DAME Ă&#x153; S D A V â&#x20AC;&#x17E;KE QĂ&#x2021;FWB Ă&#x2014;Ă&#x2014;E

â&#x20AC;&#x201C;30.03

Paketti kuulub:

.02 FIUJC 28 NBTPMVM 1BLFUU L MF P PIUBEF WBCBEF L UFT )JOE BMB / JOJNFOF

t 2 ÜÜd majutust t IPNNJLVTĂ&#x2014;Ă&#x2014;LJ KB Ă&#x2122;IUVTĂ&#x2014;Ă&#x2014;LJ t IPNNJLVNBOUMJE t TBVOBLFTLVTF KB KĂ&#x2122;VTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM F MBIUJPMFLVBFHBEFM t IPPMJUTVTU KĂ&#x2021;SHNJTFTU WBMJLVTU

KBMHBEFNĂ&#x2021;IJT v,BOFFMJ KB JOHWFSJ LBMMJTUVTw MJTUVTw WĂ&#x2122;J MĂ&#x2122;Ă&#x2122;HBTUBW Ă&#x161;PLPMBBEJLSFFNJHB NBTTBBĂĄ NJOVUJU LPSE

LFWBEJOF LĂ?MN QBSBmJOJIPPMEVT LĂ&#x2021;UFMF FSJOFWBUF BSPPNJEFHB

LĂ?MN QBSBmJOJIPPMEVT KBMHBEFMF

Ă?SEJ QĂ&#x2021;SMJWBOO

80 â&#x201A;Ź

Ă&#x2122;VOB WBOOJIPPMEVT WBOOJTPPMBHB 7BIFNFSF WBOOJIPPMEVT WBOOJTPPMBHB QSFTTPNBTTBBĂĄ KBMHBEFMF NBTTBBĂĄJUPPM NBTTBBĂĄJTBBQBE TPPMBLBNCFS WBMHVTSBWJ

t ÂşĂ&#x2014;MPLBBM ,BTTB /o- TJTTFQĂ&#x2021;Ă&#x2021;T LVOJ TĂ?EBĂ&#x2014;Ă&#x2014;OJ UBTVUB W B FSJĂ?SJUVTUFM

Tule, lþþgastu ja naudi tärkavat kevadet Pärnus spaahotellis Viiking! /FFE KB NVVE QBSJNBE QBLLVNJTFE MFJBE NFJF LPEVMFIFMU www.viiking.ee -JTBJOGP BBESFTTJM JOGP!WJJLJOH FF UFMFGPOJM IPUFMMJ WBTUVWĂ&#x2122;UU

WĂ&#x2122;J NĂ?Ă?L TQBBIPUFMM 7JJLJOH 4BEBNB 1Ă&#x2021;SOV

REKLAAMPINNAD 30+

Samsungi nutitelefonid aitavad ka asukohta määrata

Samsung Galaxy Trend

Samsung Galaxy S4 mini

Nutitelefon koos interneti ja sõnumitega

Nutitelefon, internet, kõned ja sõnumid

Nutitelefon, internet, kõned ja sõnumid

alates

alates

alates

8

60 € / kuus

22

40 € / kuus

Kõneminuti hind 0,01 €

Samsungi nutitelefon koos interneti ja sõnumitega alates 8.60€ kuus. Sissemaks 0€ ja igakuiste osamaksetega intressi ei lisandu. Lisainfot leiad www.elisa.ee või tule Elisa esindusse.

Samsung Galaxy S4

29

00 € / kuus

TEHNIKA

LK 30

AUTOR: KARL-EDUARD SALUMÄE KARL.SALUMAE@AJALEHT.EE

NUTITELEFON VÕI PÄRIS GPS – KELLELE MIS? Kellele ja millises olukorras sobib navigeerida oskav nutitelefon ning kellele spetsiaalne navigeerimisseade?

K

U I T E E M A S S E ( V E E L ) süvene-

mata inimene teab, et peale päris GPSseadmete on olemas ka tänapäevased nutitelefonid, mis samuti navigeerimisseadmena toimida suudavad, võib tal tekkida emb-kumb eelarvamuslik hoiak.

Esiteks: päris on ikka päris ehk eraldi GPS-seade on turvalisem variant. Moodsal telefonil on niigi palju funktsioone ja ülesandeid ning kui selle helistamisaparaadiraadio-pleieri-fotokaamera-mängukonsooliga midagi juhtuma peaks, siis ei ole vähemasti karta, et võõras kohas navita jääb.

Teiseks: kui telefon suudab kasvõi sama töö ära teha, mis GPS-seade, siis ei ole mõtet viimast eraldi juurde osta. Tänapäevased nutifonid on võimsad abimehed, mille võlu seisnebki mitme asja ühte koondamises.

Iva on mõlemas seisukohas. Isegi kui telefonid muutuvad naviseadmetena üha võimekamaks, on harjumusel suur jõud. Kui mõnele tundub turvalisem, et vastutusrikka ülesande nagu tee näitamise eest hoolitseb selleks mõeldud spetsiaalne seade, siis tema jaoks pole rohkem argumente vajagi. Maitse asi.

Ei saa aga salata, et mida aeg edasi, seda enam leiab objektiivseid põhjuseid mobiilide kui navigeerimisseadmete kasuks. Või kui soovite, sõnastame selle nii: pigem muudavad end teemaga kurssi viinud inimestest oma eelarvamust need, kes esialgu arvasid, et eraldi GPS-seadmel on mõtet.

Nutifonid astuvad kandadele Asi on lihtsalt selles, et suured eelised, mis spetsiaalsetel GPS-seadmetel mobiilide ees mõni aasta tagasi olid, on aja jooksul kahanenud.

Varem toimetasid nutitelefonid navigeerimisseadmetena märksa aeglasemalt kui päris navid, ent nüüd on telefonide protsessorid palju võimekamad. Peale

selle kippus kõneaparaatide ekraanile kuvatud kaart tagant paistva päikese korral loetamatuks muutuma, kuid nüüdsete telefonide puuteekraanid on sootuks teisest puust ning jätavad GPSide ekraanid pigem häbisse.

Jah, telefonide GPS-signaali vastuvõtjad pole ikka veel nii head kui GPSidel, kuid telefonid oskavad kasutada positsioneerimisel ka tugijaamade või WiFi-punktide asukohainfot ning mõnes olukorras seetõttu kiiremadki olla. „Mina leian, et tavatarbijal pole tänapäeval enam vaja eraldi GPS-seadet osta,” ütleb tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama ning toob välja veel ühe aspekti, millega telefonid on GPSide kannale astunud.

Muutunud roll Kui vanasti oli eraldi navigeerimisseadme üheks selgeks eeliseks parem vastupidavus kukkumistele, veega kokkupuutele ja muule sellisele (teisisõnu, üksnes spetsiaalse GPS-seadmega oli mõistlik näiteks metsa minna), sest samasugust vatti kannatavad nutifonid olid kallid ja samas lahja sisuga, siis praegu saab ka vastupidavaid hea tehnikaga nutitelefone mõistliku(ma) hinnaga.

Seda, et nutitelefonide üha tugevamat konkurentsi tajuvad ka GPS -seadmete tootjad, tõestab ilmekalt tõsiasi, et viimaste aastate jooksul on spetsiaalsetele GPSidele külge poogitud uusi funktsioone, nagu muusika mängimine või teekonna filmimine. Katsetatud on ka helistavate GPSidega, kuid nüüdseks on selles suunas juba paar aastat valitsenud vaikus.

Lisaks nimetatule on nutitelefonide eeliseks andmesideühenduse olemasolu ja sellest tulenevad lisavõimalused. Tehnoloogiaajakirjanik Glen Pilvre toob näitena, et tema kasutab usinasti kogukonnapõhist liiklus- ja navigeerimisrakendust Waze, kus inimesed jagavad üksteisega reaalajas teeolude ja liiklusinfot, näiteks ummikute kohta.

TEHNIKA

LK 31

SUURUS LOEB. HIND KA Spetsiaalsed navigatsiooniseadmed on tavalise telefoniga võrreldes sageli suuremad. Põhjusega. Väikest ekraani on ju rooli taga olles raskem jälgida. Seega loeb telefoni suurus.

Hind loeb ka, sest odavad telefonid on kokku pandud odavamatest osadest. Nende protsessorid pole nii võimekad, nende ekraanid ei ole nii hea resolutsiooniga ning nende GPS-signaali vastuvõtja on kehvem.

Umbkaudset hinnanumbrit, et kui kallis telefon võiks ka navina hästi toimida, on siiski väga raske öelda. See sõltub muu hulgas suuresti tootjast. Pealegi on mõiste „hästi” äärmiselt subjektiivne.

Pilvre märgib, et tegelikult ongi navigeerimisseadme roll ja ülesanne varasemaga võrreldes mõnevõrra muutunud. Vähemalt uute võimalustega kaasaskäiva kasutaja jaoks ei piirdu see tänapäeval üksnes võõra koha ülesleidmisega, vaid kätkeb endas – nagu juba välja toodud – näiteks värske liiklusinfo vahendamist.

Kindlasti on spetsiaalsel GPS-seadmel mõtet nende inimeste jaoks, kes vajavad navigatsiooniseadmelt väga suurt täpsust.

Muidugi vajavad kõik niisugused rakendused andmesideühendust, mille tarbimine kipub välismaal kulukaks minema. Andmesidepõhised on ka mitmed tasuta kaardirakendused, mistõttu on mõistlik enne välismaale suundumist hankida kaart, mis veebiühendust ei vaja.

Mõne kaardirakenduse võib internetist tasuta alla laadida (näiteks Navfree), osa kaartide eest tuleb välja käia raha, nagu ka spetsiaalsete GPS-seadmete puhul. Teiste hulgas pakuvad mobiilidele tasulisi kaarte tootjad, nagu Garmin või TomTom. Hinna poolest ei ole laias laastus vahet, kas tuntud firma kaart ostetakse sisse nutifoni või hoopis autonavisse.

Garmini seadmete maaletooja aastast 1993 Jakari Marine OÜ

GARMIN GPS ON ABIKS TEEL JA TÖÖL, KODUS JA METSAS!

Nii nagu teisteski eluvaldkondades, kehtib ka kaartide puhul seaduspärasus, et head asja tasuta ei anta. Nii Kaido Einama kui Glen Pilvre ütlevad, et välismaale minnes võiks soetada endale korraliku kaardi – selle peale saab lihtsalt kindlam olla.

Milleks ei sobi? Üks, mis räägib spetsiaalse GPS-seadme kasuks, on tõik, et see on nii-öelda valmis navigeerimisseade. Peale selle, et sel on vähemalt mõneks ajaks (kui mitte eluajaks) kaardivalmidus, on sellega kaasas autosse kinnitamiseks vajalik kinnitus. Nutitelefon tuleb navigeerimisseadmeks nii-öelda ise teha.

Tõsi küll, Nokia nutitelefonide kohta see põhimõtteliselt ei käi, sest need tulevad juba tehasest navigatsioonirakendusega.

Eri riikide kaardid ja vajalikus keeles hääljuhendamine tuleb ainult tasuta alla laadida. Glen Pilvre kinnitust mööda edestavadki Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavad Nokia nutitelefonid navigatsiooniseadmetena selge vahega konkurente.

fonide (näiteks HTC mudelid) hinnad on ligikaudu kaks korda kallimad. Nokia telefoni kasutab ka Kaido Einama.

Einama kinnitab, et kindlasti on spetsiaalsel GPS-seadmel mõtet nende inimeste jaoks, kes vajavad navigatsiooniseadmelt väga suurt täpsust. Ta toob näite, et kui keegi hakkab näiteks oma krundil aiaposte paika panema või soovib saada selgust, kas naabrimees on piirikivi pool meetrit teise kohta nihutanud, siis selleks nutitelefon ei sobi.

Glen Pilvre sõnul on rusikareegel, et kes reisib palju välismaal ning eksib sealjuures juhuslikesse kohtadesse, peaks endale ka GPSi ostma. Kasvõi seepärast, et moodsatel telefonidel on kombeks mõnikord kokku joosta. „Kui sinu heaolu ja päevaplaan sõltuvad sellest, kas sul on toimiv GPS, siis võiks eraldi seade igaks juhuks olemas olla,” võtab ta kokku.

Kui Nokia puhul võib GPSi ülesandeid hästi täitva telefoni saada Pilvre sõnul umbes 150 euroga, siis sama suutlike Androidi operatsioonisüsteemi kasutavate tele-

TELEFON SUUDAB TEHA MITUT ASJA KORRAGA

Vaata lisa www.jakari.ee Tel 639 8993

Paljude rakendustega nutitelefon ei muutu navigatsioonisüsteemina kasutades vaid ühe otstarbega asjaks. Paralleelselt GPSi kasutamisega saab telefonist kuulata näiteks muusikat või raadiot ja telefoniga rääkida. Endale on vaja ainult selgeks teha, kuidas see käib.

Teatud piiranguid telefoni navina kasutamine muidugi seab. Kui nutifon on kinnitatud auto tuuleklaasi külge ja see näitab kaarti, siis ei saa kaasreisija (näiteks laps) seda mõistagi autoreisi sisustamiseks näiteks mängukonsoolina kasutada.

RISTSÕNA

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 30pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 30+, Tartu t 8, 71020 Viljandi, aga ka meie veebikülje www.30pluss.ee vahendusel.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu

LK 32

teile esimeses ajakirjanumbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 30. märtsil 2014. Vastanute vahel loosime välja kaks raamatut noorele perele „Näputoit. Õpeta oma laps head toitu armastama” ja kaks raamatut „Mida mehed tunnevad” kirjastuselt Varrak.

Ohtralt poolehoidjaid leidnud raamatus „Näputoit” selgitavad autorid Gill Rapley ja Tracey Murkett, miks just näputoitumise meetod (baby-led weaning) ja tahke lisatoiduga harjutamine on kasulik lapse arengu seisukohalt.

Raamatu „Mida mehed tunnevad” autorid Stephan Bartels ja Till

Raether juhatavad lugejaid salapaikadesse, kust pärinevad meeste tunded. Rääkides sellest, mis huvitab kõiki naisi – meessoo salajane tundeelu – toovad nad saladused päevavalgele ja räägivad kõik ausalt ning avameelselt ära! Meeste mõistmise raamat mõlemale sugupoolele.

Edukat nuputamist!

REKLAAMPINNAD 30+

NEW DAY, FRESH START MEXX ENERGIZING. THE NEW FRAGRANCE

REKLAAMPINNAD 30+

SINU DIGIPOOD

Erakordne telefon, erakordne hind!

Nutikas, õhuke ja vastupidav!

Edasiviiv mõtlemine

Motorola Moto G Kui otsid endale esimest nutitelefoni või midagi soodsat, ilusat ja head, siis on Motorola Moto G ainus ja õige otsus. Moto G sisaldab endas kõike, mida sa ühelt nutitelefonilt ihkad!

Sony Xperia Z Ainult Sony oskab luua samaaegselt ilusa ja vastupidava nutitelefoni. Xperia Z oma õhukeses 7 9 mm kestas koos peegelduva klaasist pinnaga tundub käes mugav ja stiilne. Lisaks on Xperia Z valmistatud tolmu- ja veekindlaks, et olla valmis kõigeks mis elu teile ette viskab!

Apple iPhone 5S iPhone 5s on eesmärgipäraselt väljamõeldud.

Põhjalikult kaalutletud. Täppistoodetud. See pole vaid näide sellest, mis on tehniliselt võimalik. Vaid ka sellest, mis tehnoloogiliselt kasulik. See pole lihtsalt järgmine samm. Vaid sellest veelgi edasi.

8GB

kuumakse alates

kuumakse alates

5.77

6.54

hind 199.-

OS.

protsessor

4.4.

1.2GHz

Android Quad-Core

16GB ekraan

4.5"

720x1280

hind 229.-

kõne-/ooteaeg

kaal

tundi

143g

14/336

4G

osta kodust lahkumata

kuumakse alates

10.40

17.87

hind 379.tavahind 719.-

OS.

protsessor

4.3.

1.5GHz

Android Quad-Core

mälu

ekraan

16GB

1080x1920

Kui Sulle ei meeldi, et kõik nutitelefonid näevad välja nagu kaks tilka vett, siis osta enda seadmele vahva ümbris. KLICKi poodidest leiad Guessi ajatud ümbrised, mis sobivad igale maitsele, alates julgetest värvidest, kuni soliidseteni. Hinnad alates 29,99 eurost.

www.klick.ee

kuumakse alates

5"

kõne-/ooteaeg

kaal

tundi

146g

11/550

4G OS.

iOS 7

hind 669.tavahind 899.-

protsessor

mälu

ekraan

Dual-Core

16GB

640x1136

1.3GHz

4"

kõne-/ooteaeg

kaal

tundi

112g

10/250

Kui varem polnud suurtele nutitelefonidele kaitseümbriseid saadaval, siis nüüd on saadaval laias valikus Puro telefonide ümbriseid alates 14,99 eurost, mis sobivad Sonyle ja teistele suuremõõdulistele telefonidele.

Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus.

Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

UNO järelmaksu pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Krediidi kulukuse määr on 25 56% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, intressiga 10 9%, tagastamise tähtaeg 3 aastat, lepingutasu 24.90€.

Arvutus on ligikaudne ning võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.02. 2014 - 28.02. 2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Säravad nutikad