60+ nr 11/2014

Saunas tuleb reeglitest kinni pidada.

Kas käekell kaob koos vanahärradega?

Rulaator aitab raske koti koju viia.

Kuidas leida jõulurõõmu, kui järeltulijad on maade ja merede taga?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 11/2014 (27) DETSEMBER

ISSN 2228-1592

Probiootikumid. Unetus.

Isetehtud kingikott. Jõululaud.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Detsember 2014 2

Mida kaugem, seda kallim?

M

a ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kelle lähedane on välismaale tööle ja elama läinud. Kui arvestada Eestist lahkunute arvu, võib jõulude eel ja ajal üksi nukrutsevaid vanavanemaid olla kümneid tuhandeid. Üllatusega oleme ühtäkki vanavanema seisuses ja harjume ruttu. Meile meeldib järeltulijatega aega veeta. Põnevusega jälgime lastelaste kasvamist, sest ei pea vastutama ega piiranguid seadma. Seda enam, et näeme neid palju harvem, kui tahaksime.

Aga kuidas lastelaste arengust osa saada, kui nad elavad välismaal? Näiteks Austraalias, kuhu ka kõige rikkamad inimesed tihti reisi ette ei võta.

Kui lapselapsi on rohkem, mõni veel päris pisike, võib juhtuda, et laste pere külaskäiku tuleb mitu aastat oodata.

Raske on harjuda mõttega, et perekonda lisanduvad võõrast keelt rääkivad miniad ja väimehed, et meie lapselapsed sünnivad kaugel Ameerikas või Inglismaal. Et meil tuleb neid vaatama sõita maade ja merede taha, et peame vanas eas isegi võõra keele ära õppima. Talumatu on mõtegi, et armsaid lähedasi pole iga päev meie kõrval.

O

leme jõudnud piirideta maailma, millest me ise omal ajal unistadagi ei osanud. Isegi võõrkeele õppimine tundus siis mõttetu, sest seda ei läinud ju vaja. Kes tol ajal praegusest vabadusest mõelda julges.

Oleme unistanud ja lootnud, et meie järeltulijatel hästi läheks, et nad saaksid hea hariduse, leiaksid väärilise ja hästi tasustatud töö, kõrvale usaldus- ja armastusväärse inimese ja et neil elus ainult hästi läheks.

Inimene on isekas. Paljude positiivsete külgede kõrval tundub laste õnn kusagil kaugel meile isik-

liku tragöödiana. Kuidas meie hakkama peaksime saama? Kas meile ka keegi mõtleb?

Tänases ajakirjas kirjutab hingehellal jõuluajal sellel valusal teemal psühholoog Riina Luik. Millele keskenduda ja mida ette võtta, et kaugel elavaid lähedasi lähemale tuua. Kuidas väljakannatamatult valusaks kasvanud murega toime tulla, ilma selle alla mattumata.

Riina Luik tõdeb, et oleme kuulnud vajadusest muutustega kohaneda, kuid kui see meid endid puudutab, ei pruugi kohanemine nii libedalt minna. „Laste, lastelaste või lastelastelaste lahkumine perekonnast on seotud väga tugevate ja mitmekihiliste emotsioonidega, kohanemisraskuste või isegi hirmudega.” Kuid neist kõigist saab üle, väidab psühholoog, kelle endagi tütre pere elab Inglismaal.

U

sun, et kaugel oma elu elavad lapsed mõtlevad samuti meie peale. Ehk rohkemgi, kui arvata oskame. Nagu vanarahvatarkuses nenditud: mida kaugem, seda armsam. Aga kui kokku saadakse, siis on kallistusel ja pail hoopis teine tähendus, kui tal muidu oleks. Elame kas või selle nimel!

Jõululähedust soovides

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee 60+ valdkonna müügispetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Eve Rohtla peatoimetaja

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 10. jaanuaril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

REKLAAM

telli terveks aastaks vaid

17 €

ilmub 2015. aastal br 12 num it

Helista

617 7717 Ajakiri on kõigile Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

elu

5 Detsember 2014

Saunas saab aja maha võtta ja nautida kvaliteetaega, mida olenemata vanusest iga inimene aina enam vajab. Saunapäev on kui pidupäev, mis võimaldab jätta kõik toimingud ja minna leiliruumi ihule kosutust saama. Teistega suheldes on hingelgi kergem.

Silvi Lukjanov silvi.lukjanov@jt.ee

M

uidugi on saun peale tervise tugevdamise üha olulisem haiguste ennetamisel ja taastusravis. Samas tuleb saunas käies õigetest reeglitest kinni pidada.

Saunas vihtled haiguse välja ja hingad tervise sisse

Ujula saun on parem kui kodus Reede pärastlõunal koguneb Türi ujulasse palju pensionäre. Nad tulevad üksi, paarikaupa ja autodega kaugemaltki.

Mõnel on oma viht kaasas, sest kõik tahavad pärast pensionäride vesiaeroobikat sauna minna.

Umbes kolme kilomeetri tagant Taikse külast Türile igareedesele saunapäevale sõidavad ka Eha ja Ilmar Ammer. Nad tunnistavad, et on Türi ujula saunast lausa sõltuvuses. Kui mõni reede jääb vahele, oodatakse järgmist kohe väga.

Lisaks selleks ajaks tehtud heale saunapileti hinnale viib Eha Ammeri Türi ujula sauna just sinna kogunev seltskond. „Võib ju ka laupäeval ihu puhtaks pesta, aga see pole see. Reedeti koguneva rahvaga on meil juba oma jutud,” sõnab naine. Abikaasa Ilmar on sama meelt.

Kui Ammerid kiirustavad pärast saunaskäiku koju, siis punt naisi ei lahku saunast kunagi ilma tassi kohvi ja šokolaadiampsuta. Laua äärde kogunevad Türi naised Eha ja Ene ning Kärust sauna tulnud Kärt ja Kaja. Nende sõprus sai alguse just saunalavalt. Selgub, et kümne aasta jooksul on neil saunapäev vaid mõni üksik kord vahele jäänud.

Kohale meelitavad ikka hea saun, sõbrad ja teenindus. Nagu i-le paneb täpi Türi ujulas pakutav kohv, milleta kohe kuidagi ei saa ära minna. „Kuhu meil kiiretki, saunaskäik on aeg, mida ootame ja kuhu tahame minna,” teatab Kärt.

Selgub, et kõigil naistel on koduski saun. Miks siis mujal on vaja saunatada? „Pärast Türi saunapäeva oleme kui uuesti sündinud, teeme Merle Vantsi juhendamisel vesiaeroobikat, käime leili võtmas ja sööme šokolaadi,” lisab Eha.

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

Ene täiendab, et nii ei tule haigusedki kallale, keegi võtab ikka ka mõne saunaaroomi kaasa. „Haiguse vihtled välja ja tervise hingad sisse,” naljatleb ta. Üksmeelselt kõlab, et saunapäev on kui pidupäev, mil jäetakse kõik muud kodused toimingud sinnapaika.

Kuidas saun mõjub?

Keha kuumutamise soodsast mõjust peavad lugu ka arstid, kuid ei soovita nemadki käia saunas liigsetest ainetest vabanemas sagedamini kui üks-kaks korda nädalas.

Koeru arstikeskuse perearst Riina Lääne (pildil) kõneleb, et arstide ringkonnas on saunas käia tavapärane. Seda

osatakse hinnata, sest täpselt doseeritud saunaprotseduurid vähendavad haigusnähte. „Kuid kõik peab alati jääma mõistuse piiresse, nii kuumuse talumisel kui sooja- ja külmaprotseduuride võtmisel,” lausub ta. „Mina armastan sauna väiksest peale ja võin kuumast saunast hüpata jääauku, kuid mõistan töökaaslast, kes võtab pärast lavalt tulekut hoopis veidi puhata.”

See, et saun aitab üleväsimuse puhul, soodustab haavade paranemist ja on hea neerudele, on Lääne ütlust mööda üldtuntud tõde, kuid vererõhuprobleemide korral tasub enne perearstiga nõu pidada.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tehnika

Detsember 2014 10

Kas käekellad kaovad koos vanemate härrasmeestega?

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

K

ellassepp Ago Kuur on aastate jooksul tiksuma pannud lugematu arvu käe- ja seinakelli ning on eluvaimu sisse puhunud ka rikkis kirikukellale.

Tema peamine töö on siiski käekellade patareide vahetamine. See näitab, et viimaste aastakümnete jooksul on üles keeratavate kellade asemel ostetud rohkem patareitoitel töötavaid kelli.

Patareid saavad ruttu tühjaks Kuuri enda käelgi on 17 aastat vana patareikell. „See on lihtne kell, mida kannan igapäevaselt, teine on pidulikumaks puhuks,” räägib ta.

Patarei eelis on lihtne – pole vaja kella üles keerata. Miinus aga see, et iga paari aasta tagant jääb kell seisma.

Kui aastakümneid tagasi teenis poisike oma esimese palga, siis suure tõenäosusega ostis ta endale käekella.

Tänapäeval ostetakse arvatavasti nutitelefon.

Kui tehnika areneb aastatega paremuse poole, siis patareid on Kuuri sõnul hoopis vähikäigu teinud. Tänapäevased kellapatareid on oma eelkäijatega võrreldes mitu korda keskkonnasäästlikumad, kuid saavad varem tühjaks. „Kui varem kestis üks patarei ikka aastaid, siis nüüd naljalt üle pooleteise aasta enam välja ei vea,” lisab ta.

Kuur näitab uhkusega oma kella, mis on nii ökonoomne, et patarei vajab väljavahetamist nelja aasta tagant.

Kuuri kellal on lisafunktsioon: kaks nädalat enne, kui patarei tühjaks saab, hakkab sekundiseier ühe sekundi asemel korraga nelja sekundi võrra edasi liikuma. „Tänu sellele ei juhtu kunagi, et kell jääb ootamatult seisma,” annab ta hea vihje inimesele, kes plaanib uut kella soetada.

Tänapäeva käekellal võib olla väga palju ülesandeid, kuid Kuuri hinnang kõlab: mida vähem, seda parem. „Mida rohkem ja keerulisemad funktsioonid, seda enam võimalusi, et miski läheb katki,” hoiatab ta.

Kuigi uue kella võib kätte saada paari euroga, siis paarikümnest eurost soodsamat käekella ei soovita kellassepp siiski

osta, sest kvaliteetset ajanäitajat pole võimalik odavamalt valmistada.

Samas on talle niisuguseid kelli parandada toodud ja siis tuleb meistril selgitada, et remont läheb ostuhinnast mitu korda rohkem maksma ja mõistlik on uus kell osta. Väga odavaid kelli tasub osta üksnes väikestele lastele, et nad õpiksid aega tundma.

Ago Kuur ongi täheldanud, et käekelli ostetakse lastele, kuid teismelised ja noored käekella enam ei kanna, nemad vaatavad kellaaega nutitelefonist või mõnest teisest elektroonikaseadmest.

Käekell kui staatuse sümbol Kui jõutakse aga keskikka, võib käekellast saada ehteasi nii mehe kui naise jaoks.

Just mehele võib käekell olla staatuse sümbol, sest igast suuremast kaubanduskeskusest leiab väikese kellapoe, mille vaateaknal seisavad karpides käekellad, mille hind küündib keskmise pensionäri terve aasta sissetulekuni. Selline käekell härrasmehe randmel on sama, mis briljandid proua kaelas.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hingeelu

15 Detsember 2014

Vanavanemad, rõõmustage uute võimaluste üle!

Külastasin hiljuti vanu peretuttavaid, kuid rõõmsa taaskohtumise asemel leidsin eest mitte pelgalt murelikud, vaid suisa veekalkvel silmadega vanavanemad.

Riina Luik psühholoog, Inglismaal elava väikese Sophia vanaema

P

õhjus on Eesti oludes aga igapäevane: poeg kolis koos perega välismaale, armastatud lapselapsed mõistagi ka ning see emotsionaalne hoop oli lahus oldud paari kuuga kasvanud väljakannatamatult valusaks.

Mida siis teha?

Kui arvestada Eestist lahkunute arvu, võib taolisi murest murtud vanavanemaid olla kümneid tuhandeid. Samas – mitte kõik ei muretse, vaid rõõmustavad koos laste ja lastelastega uute võimaluste ja põnevate väljakutsete üle.

Olgem ausad, oleme ju kõik soovinud ja unistanud sellest, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid hea hariduse, väärika ametiposti ja neil oleks võimalus maailma näha. Muidugi ühel tingimusel: tulgu koju tagasi!

Lähevad, aga tagasi ei tule Nüüd on see aeg käes. Nad lähevadki, kes õppima, kes tööle, kes abiellub – aga tagasi ei tule … Me pole veel ära harjunud mõttega, et nii see võibki jääda: meie perekonda lisanduvad võõrast keelt rääkivad miniad ja väimehed, meie lapselapsed või lapselapselapsed sünnivad kaugel Austraalias või Inglismaal. Meil tuleb neid vaatama sõita maade ja merede taha, peame endale selgeks tegema interneti ja õppima ehk isegi võõrast keelt. Muutuda võib mitte ainult suhtlemise vorm, vaid ka keel, milles suhtleme, ja meie armsaid lähedasi pole iga päev füüsiliselt meie kõrval.

Oleme astunud sõna otseses mõttes kahe jalaga kosmopoliitsesse maailma, mis on piirideta mitmes mõttes: geograafiliselt, võimalustelt ja kogemuslikult.

Kuigi kõik eelnimetatu on ju iseenesest hea, võib see isiklikul tasandil mõjuda

FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

Moodne internetitelefon on Kodu-Eestisse jäänud lapsi ja lapselapsi igatsevate vanaemade-vanaisade jaoks justkui loodud. Võimalus tasuta reaalajas heli ja pildiga suhelda on superlahendus ja ravib igat sorti igatsust suisa võluväel.

Skype on videopildiga internetitelefon. Sellega toote oma lähedased otse jõulukuuse kõrvale ja saate neile ka muul ajal rõõmsalt lehvitada.

pigem katastroofina. Kuid stopp! Kas muretsemises pole mitte sageli esikohal mure meie eneste pärast?

Kui aus vastus on – teiste pärast, siis tuleb valmis olla ka ise panustama, et neil seal kaugel emotsionaalselt kergem oleks.

Esimene soovitus: vaadake asjade käiku positiivsest küljest! Ärge muretsege üle ega alahinnake just eriti laste suurt kohanemisvõimet ja väga kiiret keele omaksvõttu. Nad leiavad mängukaaslasi-sõpru, saavad koolis hakkama ja suudavad palju muudki. Olge ise samuti julgustav, toetav ning siiralt huvitatud ja uudishimulik.

Küsige, kuidas neil läheb, ja rääkige, mida teie ise teete. Olge valmis uueks ja põnevaks teekonnaks koos oma noortega!

Kui seni võis jutt elukestvast õppest, kosmopoliitsusest ja internetiavarustes surfamisest kõlada kui teooria, siis nüüd on käes aeg see praktikasse juurutada.

Tõsi, oleme kuulnud vajadusest muutustega kohaneda, ent kui asi aktuaalseks muutub ja meid ennast puudutab, ei pruugi kõik nii libedalt minna. Laste, lastelaste või lastelastelaste lahkumine pikemaks ajaks perekonnast ongi tõepoolest seotud väga tugevate ja mitmekihiliste emotsioonidega, kohanemisraskuste või isegi hirmudega. Kuid kõigest saab üle.

Me kõik teame, kui oluline on eesti keel meie identiteedi püsimisel, me määratlemegi end rahvusena eelkõige keele ja kultuuriruumi kaudu. Sestap on vanavanemate ja vanavanavanemate mure – kaob keel, kaob ka eestlus – igati arusaadav. Selle kadudes tuntakse tugeva pere-

kondliku sideme katkemist ning nähakse võõrandumisohtu mitte ainult inimlikul, vaid ka kultuurilisel pinnal.

Eesti keel ei kao kuhugi Eesti keel ei pruugi võõrsil elades kuhugi kaduda, kuid suure tõenäosusega muutub keele kasutussagedus, kontekst ja suhtlemise vorm. Noor, kes siirdub vanematega või iseseisvana välismaale kooli- või ülikooliealisena, on juba kindlasti loonud aktiivse suhtlusvõrgu nagu teisedki eakaaslased ja võtab oma sõbrad-tuttavad koos Facebooki, Skype’i, Twitteri ja e-postkastiga välismaale kaasa. Seda tingib loomulik soov muljeid jagada, eriti võõral maal ja uutes oludes.

Teiseks ollakse alati huvitatud, kuidas läheb neil, kes maha jäid. See on omamoodi „seebiseriaali efekt”: tahad kogu aeg teada, mis edasi saab. Ent kõik need moodsad võimalused on ka teie päralt, vanavanemad!

Kui te seni pole „internetiviguritega” tutvust sobitanud, siis nüüd on aeg käes, sest kui te omalt poolt kanaleid (ma rõhutan – tänapäevaseid, milles uus põlvkond suhtleb) ei ava, siis ei saa ju ka suhelda!

Laadige koduarvutisse Skype, mis on Kodu-Eestisse jäänud vanaemade-vanaisade jaoks justkui loodud. Võimalus tasuta reaalajas heli ja pildiga suhelda on superlahendus ja ravib igat sorti igatsust suisa võluväel.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

Detsember 2014 19

Kuigi tungivat vajadust ratastega rulaatori järele 86aastasel Laine Eralal pole, on sirge seljaga kõndimine ja raamilt toe otsimine talle oluline. Sirge selg aitab vähendada ristluude väsimist, millega on naine kimpus peale seda, kui ta põdes mitukümmend aastat tagasi hirmsat närvipõletikku, mis ristluudesse ja sealt alla jalga lõi.

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Rulaator aitab rasked poekotid koju viia Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

86

aastasel Laine Eralal polnud tungivat vajadust ratastega kõnniraami ehk rulaatori järele. Aga kui lapselaps talle seda umbes aasta tagasi pakkus, ei kõhelnud naine hetkegi ning võttis abivahendi tänutundega vastu.

Kodust Sõmeru keskusehoonesse, kuhu Sõmeru valla vanemad inimesed igal esmaspäeval kogunevad, on naisel umbes kilomeeter maad. Teekonna võtab Laine tavaliselt ette kepile toetudes, sest käe otsas pole vaja midagi rasket kanda.

Rakverre toidupoolise järele minnes ajab ta aga tugiraami kuurist välja. „Kui ma kavatsen Rakverest poest rohkem söögikraami tuua, siis tulen oma „mersuga” lapselapse töö juurde, jätan rulaatori sinna ja sõidan bussiga edasi linna,” on

Esimeste liikumisraskuste ilmnedes ei pea eakas kindlasti koduseinte vahele jääma või hakkama hooldekodusse minemise peale mõtlema.

Rulaator on lihtne abivahend, mis pakub kõndimisel tuge.

Eralal oma süsteem välja töötatud. Rulaatori bussi peale tõstmist peab ta tülikaks ja kitsas vahekäigus kõnniraamiga liikumist veel ebamugavamaks, seepärast abivahend Sõmerule lapselapse hoida jääbki. Aga vaid seniks, kuni vanaema ostudega tagasi jõuab. „Tagasi tulles on lapselaps minu „mersuga” vastas, laob pakid sinna peale ja mina lähen kõrinal allamäge kodu poole,” kõneleb Laine Erala. Kõnniraam teeb Laine kinnitusel kõndimise lihtsamaks just tuulise ilmaga. 2011. aastal tabas naist kaks infarkti: üks kevadel, teine sügisel ja need muutsid liikumise häirituks.

Isteplatvormi, kuhu ennast toetada ja jalgu puhata, pole tal seni veel vaja läinud. Küll aga kiitis Laine kergesti reguleeritavaid käepidemeid, mida saab oma pikkuse järgi kas madalamale lasta või kõrgemale tõsta. „Mina tahan ikka sirge seljaga kõndida.”

Sirge seljaga kõndimine ja raamilt toe otsimine on Lainele oluline. Sirge selg aitab vähendada ristluude väsimist, millega on naine kimpus peale seda, kui ta põdes mitukümmend aastat tagasi hirmsat närvipõletikku, mis ristluudesse ja sealt alla jalga lõi. Nüüd tulebki selga hoida, kuid sellest hoolimata annab pikka

maad kõndides aeg-ajalt tuim valu ikkagi tunda.

Osaühingu Invaru Rakvere kaupluse klienditeenindaja Ülle Pellis räägib, et neljarattaline istumislaua ja äravõetava korvi ning pakiraamiga tugiraam sobibki inimesele, kes tahab abivahendile toetudes poes käia. Korv mahutab mugavalt toidukraami, jalgade väsides saab istumisalusel puhata, kartmata, et tugiraam eest ära veereb, sest abivahend on varustatud nii seisu- kui ka sõidupiduriga.

Sõidupidur aitab liikumishoogu vajadusel maha võtta. Raam on kokkupandav, mis hõlbustab mahutamist auto pakiruumi või kitsasse korterisse. Anatoomiline ja karestatud käepide takistab käe libisemist ning tagab mugava hoidmise.

360 kraadi pöörlevad esirattad teevad raami käsitlemise hõlpsaks.

Kes vajab kõnniraami ka tubastes tingimustes, saab korvi raami küljest ära võtta. Nii on raam väiksem ja mahub ukseaukudest paremini läbi. Mõne rulaatoriga on kaasas istumisalusele asetatav kandik, kuhu saab panna näiteks kohvitassi või midagi muud, mis on vaja ühest toast teise viia.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

23 Detsember 2014

Korras soolestik on hea tervise nurgakivi Miks on probiootikumidest viimase kümne aasta jooksul nii palju juttu tehtud? Neid on palju uuritud ning alati jõutud järeldusele, et neist on organismi imuunsüsteemile suur kasu. Nad kaitsevad keha haigustekitajate vastu, sünteesivad eluks vajalikke vitamiine, nagu K- ja B-grupi vitamiinid, ning toodavad seedimist soodustavaid aineid.

FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

bulgaarlaste auks nime Bacillus bulgaricus, suutsid allutada halvad bakterid, mis soolestikuhaigusi põhjustasid. Teooria jäi paraku kinnituseta.

Kui Ilja Metchnikoff sai 1908. aastal Nobeli füsioloogia-meditsiinipreemia töö eest, mis polnud küll jogurtiga seotud, hakkas info jogurti kasulikkusest siiski levima. Tänapäeval on kasulikkus teaduslikult kinnitatud — üha enam viiakse häid baktereid soolestikku jogurtit süües.

Maija Tressum proviisor, Tallinna Kaarli apteegi juhataja

S

õna „probiootikum” võeti kasutusele juba 1965. aastal ning see tuleneb ladinakeelsest sõnast pro-bios, mis tähendab „elu heaks”.

Töödeldud ja ühekülgsed toidud, tehislikud siseruumid ja kõrge stressitase on vaid mõned tegurid, mis on aegade jooksul inimese haigustele vastuvõtlikumaks muutnud ja soolestiku mikrofloora liigivaesemaks teinud. Inimese mikrobioloogilise koosluse kujunemine algab esimestel elupäevadel ja eluaastatel ja püsib sellisena enamjaolt kogu eluea.

Juba 1800. aastate lõpus arvas dr John Harvey Kellogg, et jogurti valmistamisel kasutatavad bakterid on tervisele kasulikud ning võivad meid paljude haiguste eest kaitsta. „Tasakaalustage oma soolestiku mikrofloora ja elate sama kaua kui Bulgaaria mägielanikud,” kutsus ta üles.

Vene bakterioloog Ilja Metchnikoff oli tekitanud tõelise sensatsiooni, väites, et bulgaarlased võlgnevad oma pikaealisuse just jogurtile. Tal oli oma teooria. Head bakterid, millele Metchnikoff andis

Seedetraktil on kaalukas roll

”

Meie tervist mõjutab kõik, mis seedetrakti läbib.

Meie tervist mõjutab kõik, mis seedetrakti läbib. Inimese soolestikus elab miljardeid mikroobe. Arvatavalt on neid kogukaalus ligi kaks kilogrammi. Seedetraktis elab üle 500 liigi mikroobe, enamik neist jämesooles. Inimese keha eri piirkondades on eri liiki ja eri koguses baktereid. Samas on igal inimesel ainult talle omane soolemikroobide kooslus ehk mikrobioota.

Terve ja funktsioneeriv mikrofloora kaitseb keha haiguste eest ning peaks olema pikaajalise elujõu võti mis tahes vanuses.

Kaksteistsõrmiksooles on vähe mikroobe. Arvatakse, et nad on seal lihtsalt läbisõidul. Peensooles ja jämesoole alumises osas elab enamik bakteritest. Suur osa neist on bifidobakterid, piimhappebakterid, bakteroidid ja soolekepikesed. Soolestiku mikrofloora aitab toitu seedida ja

omastada ning toodab kasulikke bioaktiivseid aineid. Kõige kergemini läheb paigast ära just piimhappebakterite tasakaal.

Seedetraktis asub umbes 80 protsenti inimese organismi immuunrakkudest.

Soolestiku mikrofloorat kutsutakse ka varjatud organiks, sest see tegutseb nagu organ, kus toimuvad keerulised biokeemilised protsessid. Näiteks bifidobakterid suruvad soolestikus maha haigust tekitavate mikroobide arengut, stimuleerivad immuunsüsteemi ja aitavad seedida süsivesikuid. Antibiootikumid hävitavad seedetraktis laktobatsille (piimhappebakterid) ja bifidobaktereid.

Kahjuks ei saa kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda, kuid korras soolestik on hea tervise nurgakivi.

Mikroobide kooslus ja tasakaal Probiootikumid ongi elusaid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaadid, mis mõjutavad soolestikus elunevate mikroobide kooslust ja tasakaalu, aidates suurendada kasulike bakterite hulka. Need peavad sisaldama just inimorganismile omaseid häid baktereid, mille ohutus on tõestatud, olema võimelised soolestikku kinnituma ja seal elama.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

Detsember 2014 28

Aasta oodatuimad pühad – jõulud FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

V

almistume aasta kõige enam oodatud pühadeks, püüame muuta kaunimaks nii enda ümbruse kui ka oma sisemuse. Samas tahame seda ilu ka teistega jagada.

Me ju koristame jõuludeks kodu võibolla põhjalikumalt kui tavaliselt. Kaunistame toad, toome tuppa kuuse või oksad, asetame aknale elektriküünlad, et teisedki valgust näeksid. Muidugi teeme ka kingitusi.

Jõuluajal oleme rohkem avatud heategevuse üleskutsetele. Paljud, kes muidu kirikusse teed ei leia, on jõulude ajal seal kohal. Seega on jõulud eriline aeg, mis toob meis esile hoolivuse ja armastuse, kuid paraku võimendab üksiolekut. Mär-

Olgu vana või noor, pereinimene või üksik, ootame kõik jõule, sest need on meile olulised ja erilised pühad.

kame enda ümber neid, kes on sel ajal üksi. Kui sina juhtud olema üksildane, siis lähene asjale teise nurga alt ja püüa leida keegi, kes on samuti üksi. Mitte keegi pole nii vaene, et ei saa teise inimese heaks üht head tegu teha. Rõõm, mis teisele õnnestub anda, on parim kingitus ka sulle endale.

Kindlasti on palju neid, kes jõulude eel rahakotti vaadates kurvastavad – raha on väga vähe, aga tahaks endale ning teistele lubada palju rohkemat kui võimalik.

Kui meie ümber pole rikkust, tuleb seda seest otsida. Igaühel meist on midagi enese ja teiste tarvis – näiteks kogemus, tore meenutus, hea sõna, abikäsi, hoolivus, tähelepanelikkus. Kui tundub, et tõesti pole mitte midagi, siis anna teistele naeratus ja usu, sinagi oled sel hetkel saanud millegi võrra rikkamaks. Rasked ajad ei tähenda rõõmuta olekut. Rõõmu tuleb otsida lihtsalt teistest asjadest. Kui mõtled sellele, mis sul on – lapsed, abikaasa, kodu, toit laual, sõber, kas või ainult üks neist –, siis ju on küll, mille üle rõõmu tunda.

Jõulutundega seostuvad tuntud märksõnad. Piparkoogilõhn meenub kindlasti ajast, kui meil olid väikesed lapsed või olime veel ise lapsed. Ka nüüd, kui jõudujaksu jätkub, on tore piparkoogitegu koos lapselaste või nende lastega ette võtta.

Kui piparkookide küpsetamine tundub liiga suure ettevõtmisena, võib poest osta piparkoogilõhnalisi teeküünlaid ja nende abil ruumid jõululõhnaga täita. Kaussi saab panna krõbedat kaupluste rikkalikust jõuluküpsiste valikust.

Küünlad on jõuluajal asendamatud.

Isegi need, kes kodu jõuludeks muud moodi ei kaunista, süütavad küünla ikka.

Küünlaid põletades ei tohi aga unustada tuleohtu. Kui sätite küünlad lauale koos kuuseokstega, siis arvestage kindlasti sellega, et küünal okstele liiga lähedale ei satuks. Ettevaatlik tuleb olla ka küünlajala ümber oleva rosetiga. Küünal ei tohi sedavõrd madalaks põleda, et kaunistus põlema läheb.

Pikemalt loe ajakirjast 60+