60+ nr3/2015

Millest oleneb muusikamaitse?

Kõhuvalu taga võib olla tõsine häda.

Pensionitõusu haukab hooldekodutasu.

Doktor Haldja lood.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2015 (30) MÄRTS

ISSN 2228-1592

Miks kiudaineid vaja on? Kaalulangus.

Kanamunad ja linnuliha.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Märts 2015 2

Ka seeniorid rokivad

E

namasti on noorel inimesel käredam ja jõulisem muusikamaitse, vanemaks saades aga muudavad paljud meelt ja hakkavad nautima rahulikumat stiili. Aasta oli siis 1984 ja Gunnar Graps oma populaarsuse tipul. Külastasime oma kursusega Ukraina Lvovi Ülikooli ajakirjandusosakonda ja sealseid meediakanaleid. Just eelmisel päeval oli Gunnar Grapsi Grupp oma Lvovi kontserdile miljoneid kuulajaid meelitanud. Tänases ajakirjas räägib oma loo pesuehtne vintske rokimees Dick Kostin, kes Grapsi pundis trumme mängis. Kui on inimesi, kelle muusikamaitse elu jooksul muutub, siis 54aastane Dick, omadele Dimka Kostin, on ühele muustikastiilile kindlaks jäänud.

Mille järgi kujuneb ja millest oleneb inimese muusikamaitse, on igavikuline küsimus, millele on paljud vastust otsinud, aga ainuõiget pole leidnud. Miks mõnele meeldib disko, teisele rokkmuusika, kolmandale aga koorilaul? See, millist muusikat me naudime, ütleb psühholoogide meelest inimese kohta nii mõndagi.

Kolumnist Steve Harding on öelnud: „Ära muretse selle pärast, mida inimesed sinust arvavad, vaid muusika pärast, mida sa kuulad.” Šoti rakenduspsühholoogid esitasid küsimusi 36 000 inimesele üle maailma, et saada jälile, kas muusikamaitse ja isikuomadused on omavahel seotud. Tuli välja, et on, ja tugevasti. Näiteks selgus uuringust, et rokkmuusikat ja heavy metal’it kuulavad inimesed olevat loomingulised, laisad, kinnised, aga õrnad ja spontaansed, džässmuusika kuulajad seevastu on kõrge eneseväärikusega, loomingulised ja avatud inimesed. Klassikalise muusika austajaid iseloomustab uuringu kohaselt loomingulisus, introvertsus ja spontaansus. Ooperit nautivatele inimestele lisandub ka õrnus.

Muusikamaitse üle vaieldakse ja kakeldakse.

Eriti inimese väljakujunemise aastatel. Võib juhtuda, et kaaslast hakatakse tema muusikamaitse

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress

tõttu tõrjumagi. Järelikult on muusika üks sotsiaalsuse tunnuseid, see kas tekitab konflikte või viib inimesi kokku.

Küsisin mitmelt noorelt ja vanemalt inimeselt, millist muusikat ta kuulab. Üks noor pensionär tunnistas, et tema maitse küündib Michael Jacksonist Enyani, Mozartist 80ndate Queenini, Tõnis Mäest Kõrsikuteni, aga disko, räpp, punk ja muud ekstreemsused jäägu teistele. Ta kuulab head muusikat, aga on paraku 1970–80ndates, oma noorusajas, kinni.

Ü

hel hetkel ihaldab hing jõulisemat muusikat, et oma energia välja elada. Kurva meeleoluga kuulaks hea meelega midagi melanhoolset. Või siis vastupidi. Ilmselt oleneb see inimtüübist: kes ootab lohutust teistelt, kes tahab omaette asjad läbi mõelda.

Muusikateadlase Maret Tomsoni hinnangul oleneb inimese muusikamaitse haridusest, kogemustest, temperamendist, lähedaste mõjutustest. „See, millist muusikat naudime, sõltub kõigist neist, millele lisandub mingi isiklik läbielamus, isiklikud tunded, mida teatud muusikaga seostatakse,” tunnistab ta tänases ajakirjaloos. Meil kõigil on ju oma meloodia, mis meile midagi erilist tähendab, midagi meenutab, rõõmustab või haiget teeb.

Ilmselt on helikunstiga nagu söömisega: kord soolast, siis jälle magusat ... Muusikaekspert Olavi Pihlamägi soovitab seenioridel hoida tervist ja kosutada seda paraja koguse hea helikunstiga. Vahel on parim muusika hoopis vaikus.

Head muusikat!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. aprillil.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Aprillist võib pensionitõus olla suurem Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohaselt võivad pensionid keskmiselt varasemalt prognoositud 5,9 protsendi asemel tõusta 6,3 protsenti, on sotsiaalministeerium teatanud.

Pensioniindeksi tõus on eelkõige tingitud palkade kasvust. Pensioniindeks on vajalik selleks, et hoida pensione tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Mida paremini läheb Eesti majandusel, seda kiiremini tõusevad palgad ning sellest tingituna ka pensionid, seisis sotsiaalministeeriumi teates.

Kino Sõprus saab 60 Tallinna vanim repertuaarikino Sõprus tähistab tänavu aprillis 60. sünnipäeva kelmika komöödiafilmide retrospektiiviga, mille raames linastub hoolikalt tehtud valik autorikino parimatest komöödiatest läbi ajaloo. Retrospektiivi avab 22. aprillil Jafar Panahi tuliuus komöödia „Takso” („Taxi”), mis vaid mõned nädalad tagasi pärjati Berliinis parima filmi Kuldkaruga.

Lisaks sünnipäeva filmiprogrammile ja pidulikele sündmustele soovib kino Sõprus teha kummarduse oma vaatajatele. „Sellega seoses soovime koguda toredaid lugusid publiku enda hulgast.

Olgu see esimene kohting, naljakas juhtum kinokülastusel, sümpaatne sündmus või hirmutav filmikogemus,” selgitas kino Sõprus turundusjuht Eve Jaanimäe. „Kõik lood on väga oodatud, kõik lood on unikaalsed.”

Lugusid võib saata kirja teel, videona, kasvõi joonistusena aadressile lood@kinosoprus.ee või postiaadressil Kino Sõprus, Vana-Posti 8, 10146 Tallinn.

Kindlasti tuleks lisada oma kontaktandmed, sest meeleolukamad lood jõuavad kinoekraanile ja kõigi lugude autorite vahel loositakse välja tasuta kinokülastused koos kaaslasega. Lugusid ootab kino Sõprus kuni 22. aprillini 2015.

1955. aastal valminud Tallinna vanim repertuaarikino on rõõmustanud vaatajaid 60 aastat järjest, neist viimased viis aastat maailma filmikunsti tippteoste vahendajana.

REKLAAM

Ajakiri on Aj on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

NÜÜD KA E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

kultuur

6 Märts 2015

Muusika nautimiseks ei ole keegi liiga vana Margus Haav margus.haav@sakalakirjastus.ee

E

estlased hindavad ja armastavad jätkuvalt Ivo Linna ja Tõnis Mägi loodut. Nemadki pole enam poisikesed. Mitte kaua aega tagasi tundus ligi 30aastane rokitäheks juba lootusetult vana olevat.

Rahakott ja tervis Ligi poole sajandi pikkuse raadioeetripraktikaga Olavi Pihlamägil on auväärne tele- ja raadiokogemus. Pihlamägi arvab: olgu vanusega kuidas on, tegelikult on igal eal oma laulud ja viisid. Ta püüab olla kursis, mida maailmas tehakse, kuid tunnistab, et see muutub järjest raskemaks, sest igast meediakanalist lausa purskab meloodiaid uudishimuliku vaataja-kuulaja kõrvu. „Vanus on paratamatu, ega keegi meist nooremaks lähe,” mõtiskleb Olavi Pihlamägi. Ta oli esimene telekommentaator, kes 1993. aastal tegi Ljubljanast Eurovisiooni lauluvõistluselt ülekande, võistlusel osales uue maana ka Eesti. Praegu tutvustab Pihlamägi meedias peamiselt kuuekümnendate aastate biit- ja estraadimuusikat.

Ta on žüriides ja kultuurikogudes tunnustatud ekspert, samuti on ta aastate jooksul korraldanud ja juhtinud sadu kontserte Eestis ja mujal. „Kui oled terve elu laval olnud, siis see ongi sinu elu. Aga mõnikord oleks vaja tõsiselt kaaluda, kas lava on ikka õige koht vananemiseks.” küsib ta. „Näiteks 2012. aasta Eurovisioon Bakuus, kui võistlustules kohtusid 75aastane Briti poplegend Engelbert Humperdinck ja tema eakaaslased, kuus Buranovo küla lihtsat mutikest, kes oma koduküla talumajakestest ja kitsedest eemale kisti. Legend sai häbiväärse eelviimase koha, mutikesed tulid lausa teiseks. Ühele läbikukkumine, teistele üürike tähetund.”

Viimasel ajal on popmuusika vanuseline piir järjest vähem tähtis: kahekümneaastased elavad kaasa 80aastase Leonard Coheni ja 74 eluaasta künnisel oleva Bob Dylani loomingule.

Mõlemad mehed andsid hiljuti välja uue heliplaadi, mis tõusid edetabelis kõrgele ja said kriitikutelt omajagu pai.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Seni, kuni sind hinnatakse, oleks lollus lavalt ainuüksi kehakaalu ja kortsude tõttu ära minna. Kes meie noortegruppidest suudaks võistelda näiteks Tõnis Mägi ja Ivo Linna 65. sünnipäeva kontsertide rahvarohkusega? Ühes on Pihlamägi kindel. Muusikaarmastus aastatega ei vähene. Kui, siis muutuvad muusika nautimise vahendid. „Kaugele oma iidoli kontserdile sõitmiseks kulub nii rahakoti sisu kui tervis,” arvab ta. „Hoidkem eriti tervist ja kosutagem seda paraja koguse hea muusikaga. Minu parim muusika on tihti vaikus ehk nagu laulis Tremeloes ka Eestis „Silence Is Golden”, tõlgituna „Vaikus on kuldne”.

Muusikateadlase ja staažika peda-

googi Maret Tomsoni hinnangul oleneb inimese muusikamaitse haridusest, kasvatusest, lapsepõlve kogemustest, temperamendist, sõprade ja perekonna mõjutustest ja muustki. „See, millist muusikat naudime, sõltub kõigist nimetatud asjaoludest, millele lisandub mingi isiklik läbielamus, isiklikud tunded, mida teatud muusikaga seostatakse,” kinnitab Tomson. „Vanad rokipeerud on hinnas, aga popmuusikamaailmas on tegijad siiski noored ja ilusad,” arvab Tomson. „Mõnikord pole isegi hääl oluline, vaid loeb välimus ja eelkõige karisma, sest väljanägemist saab nii-öelda järele aidata.”

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

Märts 2015 11

Kahe sõnaga kirjeldatud kaebusega „kõht valutab” astub perearst Kersti Veidriku sõnul üle tema kabineti läve palju patsiente, neist mõnigi lahkub pärast uuringuid kas haavandtõve või gastriidi diagnoosiga.

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

K

õhuvalu on sümptom, mis kaasneb eri organite ja organsüsteemide haigustega, ka ägedate viirusinfektsioonidega. Halvemal juhul põhjustab valu haavandtõbi või gastriit. „Inimesel, kellel juba maoprobleeme kahtlustame, on gastriidi leid sage, maohaavandit aga õnneks sageli ei esine,” kõneleb dr Veidrik oma perearstitöö kogemustele tuginedes.

Esimene sümptom, mis haavandtõvest märku annab, on Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogi Vadim Brjalini sõnul enamasti ülakõhuvalu. Samuti on haavandtõve sümptom iiveldus, millega kaasneb oksendamine, sageli ka ebamäärane nõrkus, väsimus ja minestamine ning must väljaheide ehk meleena.

Haavandtõbe on kahesugust: maohaavandtõbi ja kaksteistsõrmiku haavandtõbi. „Kui valu tekib kohe või poole tunni jooksul pärast söömist, võib tegemist olla maohaavandiga. Kui valu tekib tühja kõhu peale, sealhulgas ka öösiti, või umbes poolteist kuni kaks tundi pärast söömist, viitab see mao lõpuosas või kaksteistsõrmikus olevale haavandile,” selgitab gastroenteroloog.

Mõlemal juhul põhjustab tõbe bakter Helicobacter pylori, mis elab mao limaskesta limakihis. Bakteri avastasid Austraalia teadlased 1982. aastal ning pälvisid selle eest 2005. aastal Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia. Alates sellest ajast seostatakse haavandtõve teket just Helicobacter pylori’ga.

Lisaks bakterile on täheldatud ka stressi suurt mõju haavandtõve tekkes.

Sageli võib haigus tekkida pärast kaua kestnud stressiolukorda.

Kolmandal juhul esineb haavandtõbe patsientidel, kes võtavad tihti valuvaigisteid või verevedeldajaid (näiteks aspiriini). „Et paljusid valuvaigisteid saab apteegist osta ka retseptita, kiputakse nendega liialdama. See võib aga põhjustada haavandtõbe ja selle tüsistusi,” lausub dr Brjalin. „Oma praktikas näeme palju patsiente, eriti just eakamaid, kes peavad

Näiliselt lihtne kõhuvalu võib viidata tõsisele hädale FOTO: BILDHUSET SCANPIX

oma haiguse tõttu võtma pidevalt verevedeldajat, kuid selle kõrvaltoimena tekib haavandtõbi, mis tüsistub verejooksu või isegi perforatsiooniga (soolemulgustusega),” jätkab ta, lisades, et eakate sagedasem haigestumine on eelkõige tingitud pikenenud elueast.

Neljandaks võib haavandtõbi tekkida raskeid haigusi põdevatel inimestel, näiteks neerupuudulikkusega haigetel, aga ka põletushaavade ja traumade tagajär-

jel. Mingil määral on haavandtõbi pärilik.

Kui emal ja isal oli haavandtõbi, võib see esineda ka lastel, kuid sugugi mitte alati.

Samuti ei mängi sellesse tõppe haigestumisel suurt rolli sugu, kuigi haavandtõbe kipuvad perearst Kersti Veidriku sõnul põdema rohkem mehed, mis näiteks Eva puhul paika ei pea.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hooldekodu

15 Märts 2015

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Pensionitõus läheb hooldekodu kohamaksuks Paljud Eesti hooldekodud tõstavad tänavu kohamaksu, et hooldajad haiglatesse ära ei läheks ja eluga toime tuleks, võimalusel üritatakse hindu kergitada ainult pensionitõusu võrra.

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

L

äinud aastal sõlmisid haiglad ja tervishoiutöötajate esindusühingud kollektiivlepingu, mille järgi tõusis hooldustöötajate palk selle aasta algusest kolme euroni tunnis. Varem ligi 450eurost brutopalka teeninud hooldajad hakkasid saama natuke üle 500 euro kuus.

Järgmise aasta algusest näeb leping ette tunnihinde tõusu 3,30 euroni, mis tähendab veel vähemalt pooltsada lisaeurot kuus.

Kahe-kolme tuhande euro suuruste Soome hooldajate palkadega võrreldes on see kõik köömes. Ajakirjaga 60+ rääkinud hooldekodude juhatajad ütlesid, et enamik nende töötajatest ei kavatsegi Soome tööle minna, pigem sunnib palku kergitama haiglate palgatõus.

Eestis on nõudlus hooldekodukohtade järele suurem kui pakkumine. Hädas sugulased seisavad aastaid järjekorras, valides hoolikalt rahakotile sobivat võimalikult kodulähedast hooldekodu.

Hooldekodude tase ja neis töötavate inimeste kvalifikatsioon on erinev, ent isegi Benita Kodu ja Pärnu Haigla hooldusraviosakond alles mõtlevad erialase ettevalmistusega hooldajatele teistest suurema palga maksmisele. Paljudes

maahooldekodudes pole sageli ühtegi kutsetunnistusega hooldajat. „Minu 95aastase ema hooldekodusse panemine oli sundkäik. Pole mõtet üht inimest töölt ära võtta, et ta pimedat potitaks. Las ta siis parem teenib 800 eurot kuus ja maksame hooldekodu eest,” rääkis äsja pensioniikka jõudnud mees, kelle abikaasagi veel töötab.

Nii krigistavadki kohamaksu tõusust kuulvad omaksed hambaid ja maksavad edasi. Hea veel, kui hooldekodu kohamaksu tõus pensionitõusuga piirdub. Ema või isa hooldekodus hoidmiseks lähevad käiku vanuri säästud ja vara, mitmel lapsel on lihtsam hooldekodu eest tasuda kui ühel.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervislik toitumine

Märts 2015 23

Süsivesikute alla kuulub palju erinevaid ühendeid. Igapäevasel toidulaual on neist esikohal tärklis. Tärkliserikkad on eelkõige teraviljatooted, nagu leib, sai, pudrud, tangud ja pasta ning väga tärkliserikas on kartul.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kõik süsivesikud T ei ole magusad

Mai Maser toitumisteadlane, emeriitdotsent

Kiudaineid hinnatakse kõrgelt. Neist räägitakse ülivõrdes, neid pakutakse jahvatatult apteegis ja ökopoes, aga kust ja kuidas me neid saame, milleks kiudaineid üldse vaja on ning kas nende saamiseks peab midagi erilist sööma?

oit on kütus, mis annab energiat.

Kõige rohkem energiat saame süsivesikutest. Kindlasti ei leia kauplusest kaupa nimega „süsivesikud”.

Saame küll osta suhkrut ja selle erinevaid sorte, kuid see on vaid osake süsivesikuist.

Süsivesikute alla kuulub palju erinevaid ühendeid. Igapäevasel toidulaual on neist esikohal tärklis.

Tärkliserikkad on eelkõige teraviljatooted, nagu leib, sai, pudrud, tangud ja pasta ning väga tärkliserikas on kartul.

Neid toite sööme iga päev. Tärklis ei ole magus, kuid selle maitse muutub siis, kui ta suus sülje toimel lõhustub ja hakkab tekkima glükoos.

Magusatest süsivesikutest hindame sahharoosi ehk lauasuhkrut ja fruktoosi ehk puuviljasuhkrut, osa neist on vähem magusad, näiteks glükoos, laktoos ja maltoos, osa aga mittemagusad, näiteks tärklis. Mõned on aga neutraalse maitsega.

Need on mittemagusad kiudained.

Kuna oleme harjunud sööma segatoitu, siis mitmekülgse toiduvaliku korral on paras saada päevas üle poole, kuni 60 protsenti toiduenergiast just süsivesikutest. Erineva toiduvaliku korral võib seda naisel olla keskmiselt kuni 270 grammi, mehel 360 grammi. Kuna süsivesikuid

saadakse eri toitudest, siis on selle kokkuarvutamine küllalt keeruline.

Abiks saab võtta toidusoovitused.

Tegelikus elus räägimegi toitudest, mida on soovitatav süüa. Vahel aitab taustinformatsioon asjadest paremini aru saada.

Kasulik on veel teada, et energiahulk, mida saame süsivesikutest, on 4 kcal grammi kohta, kiudainetest saame energiat poole vähem, vaid 2 kcal/g. Seega, kuigi kiudained annavad poole vähem energiat, on need tervisele siiski väga vajalikud.

Kiudainete soovitatav hulk päevas on 20–35 grammi. Me ei kaalu neid „üksikult”, vaid hea on teada, millistest toitudest kiudaineid saab ja kui suur peaks toiduportsjon olema.

Mis need kiudained on?

Termin „kiudaine” oli algselt defineeritud kui toiduportsjon, mis pärineb taimsete rakkude seintest ja mida inimene väga halvasti seedib. Kõige paremini tunnemegi taimsete rakkude, terade ja seemnete kesti, mida on raske närida ja mis kipuvad hammaste vahele kinni jääma.

Sööme neid tavaliselt koos tera sisuga ja seega ei tekita see suuri probleeme.

Kiudu on ka erinevate aedviljade rakkude sees võrgustikuna, mida palja silmaga ei näe. Kiudained ei ole midagi eraldiseisvat, vaid need kuuluvad toidu koostisse, kuid peensooles need ei allu seedefermentide toimele ega seedu.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

28 Märts 2015

Kanamuna on väga tänuväärne toiduaine – sisaldab peaaegu kõiki eluks vajalikke vitamiine, on toitev ja suhteliselt odav. Munast saab väga kerge vaeva ning väikse ajakuluga sööki valmistada.

Kas pruuni koorega muna on parem kui valge?

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

ui läheme kauplusse ja ostuvaliku kriteeriumiks on vaid hind, pole muna ostmine kuigi keeruline. Aga suuremas poes leiab nii hulgaliselt erineva nimetusega munasorte, et võtab silme eest kirjuks. Seal on tervisemunad, õrrekanade munad, talumunad, kollased munad, õnnelike kanade munad ja mis kõik veel. Mis neil siis vahet on?

Kõige tähtsam erinevus on kanade pidamise viisis – nad kas elavad puuris, kus neil napib liikumisruumi, või on neil võimalus õrrel istuda või nad saavad lausa vabalt ringi liikuda.

Munale trükitava numbri- ja tähekombinatsiooni esimene number näitabki seda. Tootmisviisi tähistavate numbrite loetelu leiab ka munakarbilt, enamasti kaane siseküljelt. Õnnelikeks kanadeks nimetatakse vabalt peetavaid kanu, kes saavad peale teiste loomulike tegevuste ka õues vabalt ringi liikuda.

Enamasti on hinnalt odavamad puuris peetavate kanade munad ja tähistatud numbriga 3. Väikses puuris elab koos 4–5 kana, neil on vähe liikumisruumi, pole õrsi ega pesakaste. Õrrekanad ei saa küll õues liikuda, kuid neil on võimalus oma instinktide järgi käituda – olla õrrel, muneda pessa ja siblida.

Tervisemunad on kanalt, kes on saanud oomega-3-rasvhapete ja vitamiinidega rikastatud toitu. Seega tasub karbil olevat infot poes uurida.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA