60+ nr4/2015

Kuidas väikese pensioniga toime tulla?

Norskaja uni on üürike.

Terve sapipõis endast märku ei anna.

Meie koduaia viis olulist ravimtaime.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 4/2015 (31) APRILL

ISSN 2228-1592

Kolesterool — mis see on?

Magus mesi. Dr Haldja lood.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Aprill 2015 2

Soovimatu „öökontsert”

E

mapoolne vanaisa ehk papa, nagu me teda kutsusime, oli üks nalja-, naiste-, napsi- ja pillimees.

Töökas mees tegi oma viiele lapsele kingad jalga, mängis mammale viiulit, mandoliini, kitarri või lõõtsa ja polevat olnud ime, kui ta kõrtsist tulles koos hobusega oma talu köögiuksest sisse sõitis. Mina mäletan teda muidugi palju hilisemast ajast.

Suvel olin vahel Kõpus emapoolsete vanavanemate juures. Napsilembus ja pillimäng saatsid papat terve elu. Kui papa lõbus õhtu oli pikale veninud, siis mängis ta lastelastele lõõtsa ning väsides suikus üürikeseks ka unne. Papa norskas nagu traktor. Käisime teda ikka piilumas, sest mehe husaarivuntsid värisesid norskamise ajal nii toredasti. Meie itsitamise peale ärkas ta korisedes üles.

Norskaja uni on üürike. Kanal2 uudisteankur Tanel Talve, kes nüüd rahvaesindajana Toompeale valiti, arvas, et ta on täiesti terve mees, kui igahommikune väsimus välja arvata. Telemehena tegi ta eksperimendi käigus läbi uneuuringu, mida kõik televaatajad oma silmaga jälgida said.

Kõige halvem tema enda sõnul olevat olnud see, et ta norskas. Ja see polevat veel kõige suurem häda, siis käib ikka õhk veel läbi. Kõige hullem on see, kui vahepeal hingamine seiskub. Ta arvas, et kaotada pole midagi ja läheb Tartusse Kõrvakliiniku Unekabinetti uuringule. Tulemused polnud just kiita.

T

eatavasti pole norskamine ainult meestele omane, vaid on üsna tavaline unehäire, mida uuringute järgi esineb 40 protsendil meestest ja 25 protsendil naistest. Küll aga kasvab norskama hakkamise tõenäosus koos vanusega ning 55–84aastaste seas norskab juba iga kolmas inimene.

Tänases ajakirjas kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher, et üsna sageli tuleb norskaja arsti juurde

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress

hoopis abikaasa ärgitusel, sest naisel on und segavatest purisevatest, kriipivatest ning korisevatest häälitsustest ja hingamispauside ajal abikaasa nügimisest unevõlg. Sellel levinud probleemil võivad olla aga hoopis tõsisemad tagajärjed.

N

agu artiklistki lugeda saab, võib norskamise taga olla palju erinevaid põhjusi. Soovimatut „öökontserti” võib tekitada näiteks väsimus, ülekaal, kõverdunud ninavahesein, ninapolüübid, aga ka viinalembus. Seega võivad probleemid pesitseda ninas, kurgus, suulaes või mitmes kohas korraga. Oluline on kindlaks teha, milline koht just muret tekitab ja seda oskavad öelda eksperdid. Seejärel on lihtsam probleemile lahendust leida.

Juhtmed pähe, südame piirkonda ja mujalegi ning peen aparaat näitab kohe, millal näeme und, millal räägime unes või krigistame hambaid, ka seda, kui tekib hingamispaus. Tänasest ajakirjast loeme, et norskamine pole iseenesest haigus, aga kui lõrin vaheldub hingamispausidega, võib sellest kujuneda tõsine tõbi – unelämbus ehk uneapnoe.

Legendaarne kõrvaarst Mart Kull on öelnud, et paksuks ei lähe mitte see, kes palju sööb, vaid see, kes kergesti ja sageli vihastub. „Mõlemal juhul saab süda pumbana üleliia koormatud. Öise hingamispeetuse ajal on süda just samasuguses olukorras.”

Norskamisega ei pea leppima. Hea, kui selle põhjuse teada saame.

Ja mida varem murele ligi pääseda, seda parem.

Magusat und!

Uus seade lõhustab trombi vaid tunniga

Ida-Tallinna Keskhaigla sai esimesena Eestis uue meditsiiniseadme, mis aitab senisest ohutumalt ja kiiremalt trombe lõhustada.

Straub Rotarexi seade töötab Archimedese kruvi põhimõttel – kruvi teeb pea 40 000 pööret minutis, lõhustades veresoones olevat trombi. Kui tromb on tükkideks lõhutud, tõmbab seade trombi tükid endasse ja seejärel transporditakse need kateetri kaudu kehast välja, andis teada Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist.

Seni on rakendatud ravimeetodina trombolüüsi: veresoonde süstitakse ravimit, mis lõhustab veresoont ummistava trombi ning seejärel taastub verevool.

Kui trombolüüsi tegemine on pikaaegne, kestab 24–48 tundi ning selle käigus võivad tekkida erinevad tüsistused, siis uue seadme kasutamine annab tulemuse juba ühe tunni möödudes.

Kuna tromboosi tõttu on veresoon jalas ummistunud ning trombolüüs ei pruugi anda soovitud tulemust, siis Straub Rotarexi kasutamine võib teinekord olla elu päästev ning ära hoida suuremahulise amputatsiooni.

Seade on mõeldud kõigile, kuid eelkõige on tromboos siiski vanemate inimeste haigus. Patsiendile sobiva ravi otsustab arstide konsiilium lähtuvalt patsiendi olukorrast ning tema nõusolekul.

Pärnu taimelaat loob õiteilu

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. mail.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Pärnus lükkab aiandushooaja käima Pärnu taimelaat. Sel kevadel leiab laat aset 29.–30. maini.

Tegemist on üksnes erialase laadaga, kus kaubeldakse vaid aia ja taimedega seonduvaga. Laat toimub Pärnu kesklinnas Vallikääru aasal, kus kompaktsel laada-alal on veidi üle saja müügiplatsi.

Kauplejaid saabub nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. Laadalt leiab viljapuid, püsikuid, ilupuid ning ka aiatööriistu, millega nende eest hoolt kanda.

Laada kohta leiab täiendavat teavet kodulehelt www.parnuaiaklubi.ee.

Kodulehel saab soovi korral ise müüjatega ühendust võtta ning vajaliku kauba laadale tellida.

REKLAAM

Ajakiri on Aj on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

NÜÜD KA E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

raha

6 Aprill 2015

Säästmine on kasulik harjumus Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

I

ga inimene käitub ostes kindlate kogemuste järgi. Ajakiri 60+ soovitab võlanõustaja Anne Rähni, Tarbijakaitseameti töötaja Kadri Pauli ja Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhi Lee Maripuu nõuannetele toetudes, kuidas võiks raha kokku hoida.

Säästmine pole häbiasi, vaid mõtteviis, millest lähtub ka enamik rikkaid inimesi.

Suur osa rahast kulub igapäevaoste tehes.

Kui töölkäija võib veel lubada arvamust „mis see mõnikümmend senti ära ei ole”, siis pensionär peab hoolikalt raha lugema.

Võrrelge ühikuhindu Kõik nõuandjad soovitavad hinnasildil esmalt vaadata kilo-, liitri- või muud ühikuhinda ja valida siis endale sobilik

Pensionipõlves vähenevad sissetulekud tunduvalt. Hea, kui lisaks pensionile on mõni tuluallikas või aiamaalapp, ent igal juhul sunnib kõhnem rahakott tarbimisharjumusi muutma.

kogus. „Ühikuhind annab ostjale võimaluse võrrelda erinevaid tooteid,” selgitab Paul põhjust, miks lisaks tükihinnale hinnasildil ka ühikuhind peab olema.

Tõsi, kaupmehed on kavalad ning kipuvad kilo- või liitrihinda trükkima imeväikeses kirjas. Püüdke seda siiski vaadata ja selle põhjal otsustada, kas pakutav on odav või kallis. Suurusjärk, kui palju juustukilo või piimaliiter Eesti poodides maksab, jääb enamasti meelde. „Kui pakendatud juustutükike maksab näiteks 1,50, ei pruugi see üldse odav olla, sest selle kilohind võib olla näiteks kümme eurot. Samas saab võib-olla kõrvalt lahtiselt müüdava juustu kätte neljaviie-eurose kilohinnaga. Üldse kaldub pakendatud kaup lahtiselt müüdavast kallim olema,” räägib Rähn.

Anne Rähni jutu järgi on kaalukaupa võimalik osta täpselt nii palju, kui te vajalikuks peate. Pakendatud kauba suurem kogus on küll odavam, ent Maripuu soovitab näiteks enne viieliitrise meepurgi ostmist mõelda, kas tähtsam on natuke odavam ühikuhind või sobiv kogus ja rahasumma, mis hetkel välja käia tuleb.

Nii jõuame küsimuseni, kuidas varuda toiduaineid sobivas koguses. Peagi aeguvad toiduained on odavamad, iga asja säilivusaega tuleks arvestada, sügavkülmas võiks natuke toitu varuks olla.

Lee Maripuu sõnade kohaselt tuleks toiduvaru soetades lähtuda tervest mõistusest ja osta ainult seda, mida tõepoolest vaja läheb. Mis sest, et mõni asi on odav, aga kas see on tõesti ka vajalik?

Maripuu hinnangul on mõistlik teha umbes nädalane eelarve ja plaan ning osta korraga nädala jagu toidukaupa ette.

Nii saab vältida emotsiooni ajel tehtud oste, mis eelarvet oluliselt mõjutada võiksid.

Ka Rähn soovitab koostada kas igaks päevaks või pikemaks perioodiks (näiteks nädalaks) ostunimekirja. „Ideaalne oleks veel eelneva päeva menüü koostada, mis oleks ostunimekirja alus,” kõneleb võlanõustaja. „Kui satute odava, kiirelt rikneva toidu peale, võib menüüd pisut muuta, pikemaks ajaks hoidmiseks ei tasu lühikese kasutustähtajaga kaupu siiski osta.”

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

Aprill 2015 10

Norskamine ei ole vaid tüütu ja süütu hingamishäire Heisl Vaher Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku kõrva-nina-kurguarst ja unearst

N

orskamine on laialt levinud kaebus. Aga norskamine ei ole ainult tüütu ja süütu uneaegne hingamishäire, vaid mõjutab kaelaveresoonte seina ehitust. Miks?

Norskamine on vibratsioon, mis soodustab kaela suurte veresoonte seina muutusi. Kaela suured veresooned viivad ja toovad verd ajju ja norskamisega suureneb kaela veresoonte ateroskleroosi tekke oht. Samuti suurendab norskamine vibratsiooni tõttu neelukülgseinu ja soodustab keelelihase suurenemist. Pikaaegne norskamine muudab hingamisteed kitsamaks ning arenema hakkab uneapnoe ehk unelämbustõbi.

Unearstid käsitlevadki norskamist kui viidet ohtlikule kroonilisele haigusele unelämbustõvele. Tegemist on osalise või täieliku ülemiste hingamisteede sulgusega une ajal, mille otsesel tagajärjel hapniku sisaldus kehas langeb.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Norskamine on kitsenenud hingamisteedes liikuv kiire keeriseline õhuvool, mis tekib magades. Norskamist on pikka aega peetud vaid tüütuks kõrvalnähuks, mis ei lase teistel magada. Norskaja ise ei pruugi oma hingamishäirest teadlik olla.

Üsna sageli tuleb norskaja arsti juurde hoopis abikaasa ärgitusel, sest viimasel on norskamisest ja hingamispauside ajal abikaasa nügimisest unevõlg.

FOTO: PANTHERMEDIA/SCANPIX

UNEAPNOE 1. Kas te norskate valjult: valjemini kui tavaline kõne või on teie norskamist kõrvalruumi kosta ka siis, kui magamistoa uks on suletud?

2. Kas tunnete, et olete päevasel ajal sageli väljapuhkamata, väsinud või unine?

3. Kas teil on täheldatud hingamisseisakuid öö jooksul?

4. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?

5. Kas teie kehamassiindeks on üle 35?

6. Kas olete vanem kui 50aastane?

7. Kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm?

8. Kas olete meessoost?

Jah-vastus kolmele või enamale küsimusele – teil võib olla uneapnoe. Pöörduge arsti poole.

Allikas: dr Heisl Vaher

tervis

15 Aprill 2015

Kui sapipõis on terve, siis seda ei tunnegi Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

E

namik inimesi ei mõtle oma tervisest kõneldes sapile. Täpsemalt sapipõiele, sellele väikese pirni mõõduga organile täpselt maksa all.

Ometi on sapipõiel tähtis roll – see kogub ja hoiab sapivedelikku, mis aitab organismil rasvu seedida. Sapp ehk sapivedelik võib värvuselt olla kuldne kuni rohekas.

Pärast sööki on sapipõis tühi ja lame justkui lössis õhupall. Enne sööki on see aga sappi täis ja pirnisuurune. Üsna täpselt teavad sapipõie asukohta need, kel paremalt poolt roiete alt valutab. Enamasti

Aseta käsi sinna, kus arvad olevat oma südame.

Leitud? Nüüd aju. Aga sapipõis?

panevad sapipõie valutama selles olevad sapikivid.

Proviisor ja Eesti Apteekrite Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp rõhutab, et sapivaluga tuleb kindlasti arsti juurde minna ja valu põhjus välja selgitada. „Valu leevendamiseks sobivad valuvaigistid, näiteks ibuprofeen, naprokseen ja mõned teised, aga ka spasmolüütikumid, millest käsimüügis on saadaval drotaveriin.”

Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopia osakonna juhataja Külliki Suurmaa sõnul võib sapivalusid kahtlustada siis, kui valud on ülakõhus, rohkem paremal pool roiete all. „Ka õlas võib valu olla ja abaluudealune valu on ka klassikaline sapikivide valu.”

Tavaliselt hakkavad sapikivid haiget tegema peolauas või pärast

suuremat söömingut ja alkoholitarbimist.

Ka siis, kui mitte kunagi varem pole kivid haiget teinud. Suurmaa täpsustab, et kõhuvalu ei pea olema terav, mõnel võib valu olla tuimem, teisel ajab ka iiveldama ning kõhu lahti.

Sapihädadele viitab ka hele ja vedel väljaheide. „Siis peaks tingimata arsti juurde minema,” paneb dr Suurmaa südamele.

Kui vanasti öeldi, et sapikivitõbi on paksude paljulapseliste vanemate naiste mure, siis tänapäeval esineb haigust ka noortel meestel.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Maks

Sapipõis JOONIS: SHUTTERSTOCK.COM

aed

Aprill 2015 20

Salveiteed juues püsid igavesti noorena Nii Viljandimaal ravimtaimi kasvatava Energia talu peremees Aivar Siim kui ka tuntud ravimtaimede asjatundja Tiiu Väinsaar usuvad, et seeniorid saavad ravimtaimedest tõhusat kosutust.

Väga tõhusaks peab salveid kui ravimtaime ka Tiiu Väinsaar. „Salveist leiab abi mitme põletiku puhul, alustades hambajuure põletikuga ja lõpetades kurgupõletikuga. Salvei on antiseptiline, aitab liigse higistamise korral. Salveiteed võiks kasutada grippi haigestumisel 1–2 klaasi päevas. Ehkki see on tohutult kasulik, ei maksaks teed järjest üle nädala juua,” sõnab Väinsaar.

Sama meelt on ka Aivar Siim. Tema sõnul võib kuuri korrata pärast kolmenädalast pausi. „Võtta võiks teelusikatäie salveilehti keeva vee kohta, keeta nõrgal tulel kaane all kolm minutit, lasta tõmmata ja kurnata. Teise retsepti kohaselt võetakse üks supilusikatäis peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõm-

Egon Valdaru egon.valdaru@ajaleht.ee

R

ääkides taimedest, mis võiksid iga vanemaealise koduaias kasvada, nimetab Aivar Siim esimesena salveid. „Salveid tarvitades püsid igavesti noor. Salvei on hea külmetuse puhul, kõrvaldades peavalu ja leevendades nohu.

Seda on peetud imerohuks, millega noorenduskuure tehes saab ainevahetust parandada,” selgitab Aivar Siim. „Vanadel roomlastel on ütlus: miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei? See taim toob pikka iga ja tervist!” kinnitab ta.

Palju kasutusvõimalusi Salveid võib kasutada nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Seespidiselt tarvitatakse salvei lehti seedehäirete, mõne maksa- ja neeruhaiguse, köha, gripi ja üleminekuea liighigistamise ning nõrkustunde korral.

Salvei toimib ka sapieritust soodustavalt.

Välispidiselt kasutatakse lehti või lehtedest pressitud mahla haavade ja raskesti paranevate haavandite ja veenipõletiku korral.

mata 20 minutit ning seejärel kurnatakse.”

Tõmmist kasutatakse Aivar Siimu kinnitusel kurgu kuristamiseks ja kompressideks, tõmmis säilib jahedas 2–3 päeva. „Salveimahl ravib ka halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Ka juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga,” teab Aivar Siim, lisades, et ravimtaim leiab laialdast kasutamist ka kulinaarias, eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Värskeid lehti lisatakse tema kinnitusel omletile või munatainasse. Kaminatulel šašlõkki küpsetades sobib salveilehti liha ja sibulatükkide vahele torgata.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

HOIATUSED • Kasutage ravimtaimi ainult ajutiste vaevuste puhul. Pikemalt kui kaks nädalat kestnud haiguse puhul peaks arstil laskma diagnoosi panna ning siis tuleks ravimtaimi ainult arsti teadmisel ja soovitusel kasutada.

• Ravimtaimedega ravimist alustades ei tohi kunagi ravimite võtmist ilma arsti ettekirjutuseta lõpetada.

• Olge ravimtaimede soovitatud koguste osas täpne. Ärge kunagi kasutage sisse võtmiseks ravimtaimi, mida soovitatakse kasutada vaid välispidiselt.

• Kõiki neid soovitusi järgige laste puhul veel rangemalt. Ärge unustage, et lastele ja vanuritele tuleb anda ravimteed palju väiksemas koguses.

• Pidage meeles, et ravimtaimedki on ravimid. Kuigi palju leebemad, on neilgi kõrvalmõjud. Mõned taimed on väga mürgised.

Allikas: Tiiu Väinsaare raamat „Ürte oma aiast”

köök

27 Aprill 2015

Magus mesi

Üha enam räägitakse valge rafineeritud suhkru kahjulikkusest ja selle seostest paljude tõsiste haigustega. Üks tervislikum võimalus suu magusaks saada on kasutada mett.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

M

esi nagu ka valge suhkur ehk sahharoos koosneb fruktoosist ja glükoosist, kuid mees on palju organismile vajalikke aineid, mida valge suhkru kohta kahjuks öelda ei saa. Mees on mineraalaineid: kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, kaaliumi, samuti ka naatriumi ja mangaani.

Mesi sisaldab ka orgaanilisi happeid, aminohappeid, ensüüme, B-vitamiine, vett.

Mees on isegi vähesel määral valke.

Kõik need kasulikud ained on mees vaid siis, kui seda ei kuumutata üle 40 kraadi. Seetõttu on kõige kasulikum süüa mett värskelt. Meega teed juues ei tohi mett kuuma tee sisse panna. Teel tuleb lasta enne maha jahtuda või süüa lusika pealt mett tee kõrvale.

Toitumisteadlased kirjutavad ja mesinikud kiidavad, et meel on antibakteriaal-

seid omadusi. Mesi muudab ainevahetuse kiiremaks, aitab maohädade ja unetuse korral. Mesi alandab kolesteroolitaset, on hea südamehaiguste vastu, annab energiat. Valusa kurgu tohterdamiseks võiks lasta meel suus ära sulada. Mesi sobib väikestes kogustes kõigile alates esimesest eluaastast. Alla üheaastasele lapsele võib mesi olla ohtlik, samuti ei tohi mett tarvitada need, kel on meeallergia.

Millist mett osta?

Poes või turul näeme pikka rodu erineva paksuse ja värviga mett. Mee värvus sõltub eelkõige korjetaimedest. Ekslik on arvamus, et kristalliseerunud ehk suhkrustunud mesi pole õige ja sinna on lisatud suhkrut. Tegelikult suhkrustub mesi seetõttu, et selles ei sisaldu nii palju vett, et mett vedelana hoida. Mees sisalduv glükoos hakkab kristalliseeruma, fruktoos aga jääb vedelaks. Mida rohkem on mees glükoosi, seda kiiremini see kristalliseerub. Kõige kiiremini suhkrustub mesi 10–15 kraadi juures. Kristalliseerumine on loomulik protsess ega muuda mee kvaliteeti.

Pikemalt loe ajakirjast 60+