60+ nr5/2015

Kuidas arvutada auto kütusekulu?

Roolikeeramist ohustavad haigused.

Madal vererõhk on pärilik.

Kuidas endoskoobiga magu uuritakse?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 5/2015 (32) MAI

ISSN 2228-1592

Kevadel on aeg tuulutada riidekappi.

Umbrohi potti. Dr Haldja lood.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Mai 2015 2

Suure söömaga hobune

A

utoomanik oma neljarattalise kütusejanu kohta kogu tõde avaldama ei kipu. „Ah, mis ta võtab, keskmiselt kuskil 7–8 liitrit sajale.” Umbes niisugust vastust on kuulnud ilmselt igaüks, kes on rohkem kui korra kellegi käest tema auto bensiinikulu kohta pärinud. Tänases ajakirjas kinnitavad automüüjadki, et inimesed on kütusekulu osas sageli eksiteel. Juhid vaatavad maanteekulu ega pane tähele, et linnas võtab neljarattaline üksjagu rohkem kütust.

Uus valitsus kavatseb järgneva nelja aasta jooksul kütuseaktsiisi tõsta. „Kütus on niigi kallis! Nüüd läheb veel kallimaks,” pahandab avalikkus. „Ja mis saab maainimestest?”

Maanteedel ja linnas vuravate autode roolis näeme üha rohkem seeniore. Kas neil tuleb auto maha müüa ja laste külastamise asemel kalleid kaime kodus konutades oodata? Eks vajalikke sõite ole teisigi, näiteks turule, poodi või lähedaste kalmu korrastama. Kuidas pensionär napi sissetulekuga toime tuleb, kui bensiiniliitri hind kerkib? Kui elektrihind tõusis, ei tõtanud inimesed tänavale oma meelt avaldama. Autoga seonduv ajab aga tunded keema. Jätame emotsioonid kõrvale ja teeme ühe arvutustehte.

K

ui tegemist on tubli roolikeerajaga, kes käib lastel külas, maal suvilas ja viib lapselapsed mere äärde, siis sõidab ta kuus keskmiselt 600 kilomeetrit, aastas 7200 kilomeetrit. Võtame bensiini liitrihinnaks tulpadel kuvatud 1,287 eurot. Kui tal on auto, mis neelab keskmiselt 10 liitrit kütust saja kilomeetri kohta, siis kulutab ta kuu jooksul 60 liitrit. Praegu kehtiva kütusehinna puhul kallab pensionär oma auto paaki keskmiselt 77,22 euro eest kütust kuus. Ähvardava aktsiisiga tõuseks autokütuse liitrihind viis senti. Seega kulutaks seenior juhul, kui aktsiis jõustub, ühes kuus kolm eurot rohkem, mis teeb aastas 36 eurot senisest enam. Tehtest selgub, et aastane aktsiisi tõus üksi ei olegi nii üüratu, elaksime selle kolm

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Iris Öpik, tel 526 3578, e-post iris.opik@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

eurot kuus üle, aga koos maailmaturu naftahinna ennustatava tõusuga hakkab see bensiinihinda muidugi palju rohkem mõjutama. Vaat see võib küll rahakotile põntsu panna. Kui kerkib kütusehind, kasvavad ka toodete ja teenuste hinnad, sest leibki jõuab poodi kaubaautoga.

P

aljud vanaisad sõidavad autoga, mis sai soetatud siis, kui pead kattis veel juuksepahmakas. Ehk tuleks sõiduk maha müüa ja uuem osta? Uus on vanast Žigulist palju mugavam ja praktilisem, kindlasti ka väiksema bensiinijanuga. Mis see maksma läheb?

On sel mõtet?

Selleks tuleb vaadata oma sõiduriista suhu, kui suure söömaga ta on. Tänapäevase mootori ja vähese hobujõuga uus auto kulutab saja kilomeetri kohta 5–6 liitrit, keskmine auto võtab 9–10 liitrit sajale ja bensiinipriiskajad neelavad 14–15 liitrit sajale. Kui soetada ökonoomne neljarattaline, kuluks bensiini senisest kaks korda vähem.

Iseasi, kas pensionäril selleks võimalusi on.

Tänases ajakirjaloos saate lihtsa näite abil vastuse, kas odavam on pidada uut või oleks kokkuvõttes mõistlikum siiski vana autoga edasi sõita. Samuti oleneb kütusekulu nii juhi sõidustiilist kui ka neljarattalise tehnilisest seisukorrast. Tänasest ajakirjast leiate ka nõuandeid ja soovitusi, mis aitavad keskmist kütusekulu kontrolli all hoida.

Eestlane on ebausklik. Vanarahvas ei julgenud metsas olles kriimsilma kartuses hundi nimegi suhu võtta.

Ilmselt sellepärast ongi levinud „pahatahtlikud” soovid, mis vastupidiselt mõjuvat. Autojuhile oleme ikka soovinud: „Nael kummi!”

Kas nüüd peaks siis ütlema: „Auk bensiinipaaki!”?

Eve Rohtla peatoimetaja

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. juunil.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

60+ on Eesti kõige loetavam ajakiri Eesti lugejauuringu värsketel andmetel on ajakirja 60+ lugejate hulk kasvanud 84 400ni. See on 9600 lugejat rohkem kui kuus kuud tagasi.

Peatoimetaja Eve Rohtla avaldas siirast heameelt, et ajakiri on jätkuvalt edetabeli tipus. „On tore, et ajakirja 60+ nimetus pole inimesi kohutanud ja lugejate seas on suur hulk nooremaid inimesi. Ajakirjas käsitletavad hingeelulised ja terviseteemad pakuvad huvi ka palju noorematele, sest haigused kimbutavad ka neid.”

Ajakirja 60+ lood on lühivormis loetavad veebiväravas www.60pluss. ee, lisaks on seal hulgaliselt huvitavaid videolugusid ning päevakajalisi uudiseid ajakirja sihtrühmale, elukogenud inimesele. „Näeme, et praegu eelistavad eakamad endiselt paberväljaannet,” ütles aktsiaseltsi Ühinenud Ajalehed nõukogu liige Margus Mets. „Sellele vaatamata kasvab veebivärava loetavus pidevalt. Nii anname eakamate tiigrihüppesse oma panuse,” lisas ta.

60+ on igas vanuses Eesti lugejate seas loetavaim ajakiri. Kümne enim loetava ajakirja seas on esimesel kohal ajakiri 60+ (84 400 lugejat), järgnevad Kroonika + Nädal (76 100), Imeline Teadus (73 900), Imeline Ajalugu (71 000), Eesti Naine (66 000), Kodu ja Aed (64 800), TV/Teleleht (56 400), Naisteleht (54 500), Tiiu (49 300) ja Kodutohter (45 500).

Kõige rohkem on ajakirjal 60+ 50aastaseid ja vanemaid lugejaid, neid on 63 700. Veidi üllatav, kuid nooremaid lugejaid on koguni 20 700. Mehi on 60+ lugejate hulgas 33 ja naisi 67 protsenti.

50aastaste ja vanemate meeste ning naiste sihtrühmas on ajakiri 60+ pika edumaaga esimesel kohal (63 600 lugejat), järgnevad Eesti Naine (42 700), TV/Teleleht (40 500), Tiiu (39 100), Kroonika + Nädal (38 200), Kodutohter (34 900), Severnoje Poberežje Extra (32 100), Linnaleht na russkom jazõke (30 900), Kodu ja Aed (30 800) ning Naisteleht (28 100).

REKLAAM

Ajakiri on Aj on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

NÜÜD KA E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

tehnika

6 Mai 2015

„Ah, mis ta võtab, keskmiselt 7–8 liitrit sajale!”

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

K

õik teavad, et säästlikum auto aitab raha kokku hoida. Nüüd, kui bensiini ja diislikütuse hinnad hakkavad ettekuulutatult kerkima, on see uuesti valusasti meelde tulnud. Kütus on tänapäeval igal juhul kallis, maksku liiter siis parasjagu 1,15, 1,25 või 1,45 eurot.

Uut autot valides pööravad eestlased ökonoomsusele tähelepanu küll, nii võivad kinnitada kõik autokaupmehed. Aga ikkagi, kui palju säästlikum auto kuus kütuseraha kokku hoiab? Kas ökonoomsemat, aga uuemat ja seetõttu kallimat masinat on kokkuvõttes odavam pidada, kui arvestada juurde näiteks uue auto soetusmaksumus või igakuine liisingumakse? Kas nüüd, kui kütusehind jälle kerkima hakkab, võiks hakata mõtlema kütust rüüpava sõiduki väljavahetami-

Autokütus on kallis. Liiter seda vedelikku maksab rohkem kui euro, aga isegi tagasihoidlik auto kulutab selle paari linnas tehtud poeskäiguga ära. Ja kui veel maal elada ...

sele, kuigi autovahetuse plaani veel polnud?

Oletame, et pensionieas paaril – nimetagem neid Jaaguks ja Malleks – on vana, aga siiani oma asja ära ajanud sõiduk.

Keskmiselt viiel päeval nädalas tehakse sellega linnasõite, umbes 15 kilomeetrit päevas. Poodi, turule, külla. Umbes kaks korda kuus nädalavahetusel võetakse ette pikem sõit suvilasse või lastelastega mere äärde, umbes 150 kilomeetrit.

Lihtne arvutus ütleb, et Jaak ja Malle sõidavad autoga keskeltläbi 600 kilomeetrit kuus ehk 7200 kilomeetrit aastas. Seda pole üldse palju, kui uskuda arvutusi, kus kirjas, et Eestis ja mitmel pool mujal Euroopas läbib harilik sõiduauto aastas umbes 20 000 kilomeetrit. Samas on põhjust arvata, et paljude küpses eas autoomanike läbisõit jääb Jaagu-Malle omale pigem alla.

Kui läbisõit teada, saab välja arvutada ka kõik ülejäänud summad. Näiteks selle, kui palju eurosid eeldatav kütusehinna tõus rahakotist täiendavalt ampsab. Aga selleks on vaja teada, kui palju olemasolev auto kütust võtab. Räägime tegelikust kütusekulust ja jätame enesepettuse enda ja naabrimehe teada.

Kõige täpsem keskmise kütusekulu arvutamise meetod ei põhine kõhutundel ega ka masina pardakompuutri näidul.

Näit võib olla üsna täpne, aga nagu paljud sõltumatud testid on korduvalt näidanud, kipuvad need kulunumbrit ikka veidi ilusamaks valetama. Kui arvutusoskus alt ei vea, saab õige keskmise kulu välja arvutada tanklas. Tangite paagi pilgeni täis ning jälgite hodomeetrile ehk läbisõidumõõdikule tuginedes (need on harilikult üsna täpsed), kui palju kilomeetreid te sõita saate, enne kui uuesti kütust võtma lähete. Seejärel tuleb üksnes meelde jätta, kui mitu liitrit paagi uuesti ääreni täitmiseks kulus, ning teha paar arvutust.

Sel moel saadav tulemus ei pruugi olla meeldivate killast. Eriti kui on palju linnasõite. Mitte enam esimeses nooruses bensiinimootoriga keskklassi masinaga sõites pole sellisel juhul sugugi imelik, kui keskmine kulu sajale kilomeetrile on kahekohaline – näiteks 12 liitrit. Kardetavasti veelgi ebaökonoomsemad on Nõukogude Liidus toodetud Žigulid ja Moskvitšid. Eriti kui vana masin pole tehniliselt just kõige „värskem”.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tehnika

Mai 2015 10

Madal vererõhk on inimesele pärilikult kaasa antud Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

T

ema sõnul on soodumus nii kõrgeks kui ka madalaks vererõhuks inimesele geneetiliselt kaasa antud, kuigi vererõhk võib teatud juhtudel elu jooksul ka muutuda.

Südamearst Rein Vahisalu, miks mõnel inimesel on madal vererõhk, aga teisel kõrge? Millest see oleneb?

Soodumus kõrgeks või madalaks vererõhuks on geneetiliselt kaasa antud. Riskifaktoriteks võib lugeda stressirohket elu, suitsetamist, alkoholi tarvitamist, muude meelemürkide manustamist, kõrget kolesterooli ja muudki.

Milline on normaalne vererõhk? Mida näitavad vererõhus need kaks numbrit, mida rahvasuus nimetatakse ülemiseks ja alumiseks vererõhuks?

Normi ülemine piir on 140/90. Ülemine oleneb paljuski südame kokkutõmbejõust, alumine näitab rohkem arteri seina pingsust.

Kas madala vererõhuga on hädas pigem noored või vanemad inimesed, naised või mehed?

Kõik võivad kõrge vererõhuga hädas olla, siin vanus ja sugu ei loe.

Kas madal vererõhk on inimesele sünniga kaasa antud või on see aastate jooksul omandatud haigus?

Madal vererõhk pole haigus, vaid vereringesüsteemi seisund. On pärilikult kaasa antud.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst Rein Vahisalu vastab 60plussi lugejatelt tulnud küsimustele, mis puudutavad madalat ja kõrget vererõhku.

tervis

13 Mai 2015

Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog vanemarst Peeter Kõiva FOTO: IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

Gastroskoopia on mugavamaks muutunud MAOVÄHI STAADIUMID

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

M

ao, söögitoru või kaksteistsõrmiksoole haiguse kahtlusel tehtav uuring – gastroskoopia – on patsiendile küll ebamugav, kuid Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogi Peeter Kõiva sõnul liigset hirmu tunda pole vaja.

Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog vanemarst Peeter Kõiva, kuidas gastroskoopial kasutatav endoskoop toimib?

Gastroskoopial ehk seedetrakti ülaosa uuringul, mille käigus uuritakse endoskoobiga söögitoru, magu ja kaksteistsõr-

miksoolt, kasutatakse erilist painduvat instrumenti läbimõõduga 9–10 millimeetrit, mille otsas on videokaamera. Kaamera kuvab maos nähtava monitorile. Samuti on aparaadi otsas valgusallikas. Lisaks on instrumendil kanalid, mille abil saab makku õhku ja vett viia ning maosisu ka välja aspireerida. Samuti võimaldavad suu kaudu makku juhitavas gastroskoobis asuvad kanalid maost proovitükke kätte saada või raviprotseduure teha, näiteks süstimise teel verejooksu peatada.

Endoskoop ehk inspekteerimiskaamera on igati sobilik raskesti ligipääsetavate kohtade vaatluseks ja videosalvestamiseks või pildistamiseks. Endoskoobi distaalne ehk patsiendi vaadeldavast organist kaugemal paiknev ots on aga kõigis suundades liigutatav ja seetõttu on võimalik juhtida gastroskoop täpselt sinna, kuhu vaja. pikemalt loe ajakirjast 60+

Kasvaja Magu 4. staadium

3. staadium 2. staadium Limaskest

1. staadium

Submukooskiht Lihas Väliskiht

Kasvaja

vaba aeg

Mai 2015 19

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

Kapikoristustalgud – vanast loobumine aitab uuel tulla Me pole eluaeg ühesugused, meie proportsioonid muutuvad. Kuidas aru saada, millal on aeg oma välimuses muudatusi teha? Seiske peegli ette, vaadake ennast, naeratage. Kui näete rohkem negatiivset kui positiivset, tähendabki see, et on aeg üle vaadata oma garderoob või soeng, soovitab nõustaja.

Silja Joon silja.joon@parnupostimees.ee

T

uletage meelde, millal te oma kapi viimati täiesti tühjaks tegite? Esemeid tuulutasite ja sorteerisite?

Sellega võiks alustada just nüüd, kui talveriided on vaja ära panna ja kevadsuvised rõivad välja otsida, julgustab Pärnu rõiva- ja vintage-äri Zigrimigriz perenaine ja personaalne rõivanõustaja Anne Laar-Iljin.

Rõivad on ajalugu Anne Laar-Iljin tõdeb, et vanemad inimesed ütlevad sageli, et neil on kapid riideid täis ja midagi pole vaja. See peab küll paika, ent suurem osa tihkelt kokku surutud kehakatetest on nostalgiakraam – neid ei panda enam iial selga, sest nööbid ei

mahu eest kinni või on lõige ja materjal ajast-arust ning mõni asi on lihtsalt väsinud ja vana.

Sageli hoitakse rõivatükke alles põhjusel, et need on kandjale tähenduslikud, neil on ajalugu. Mitukümmend aastat tagasi oli head kangast raske saada.

Nõukogudeaegsete valmisrõivaste masstoodang oli väikse valikuga ja tohututes partiides. See pani igatsema isikupära. Õmmeldi rohkem ja ateljeedes olid pikad järjekorrad. Välismaalased imestasid, kui maitsekalt meie naised riides käivad, kuigi poes polnud midagi valida.

Hästi õmmeldud kvaliteetsest kangast rõivast väärtustati rohkem ja kanti kauem. Rõivas võib salvestada mälupilte õnnelikest aegadest, mil oldi noorem ja elujõulisem.

Tänapäeval on olukord sootuks teine.

Riidepoed ja kataloogikaubamajad loovad trende, et inimene ostaks üha uusi riideid. Kaubanduskeskustes pakutav rõivavalik võtab silmad kirjuks ja tekitab segadust. Praegused rõivakapid on pungil täis emotsiooni ajel ostetud hilpe, mida sageli kantakse vaid paar korda.

Noored on harjunud kuhjama rõivaid toolidele või kapinurka. Üleriideidki on lihtsam riputada nagisse kui sättida riidepuule. Nii on jutt rõivakappide tuulutamisest eri põlvkondade jaoks eri tähendusega.

Anne soovitab alustada sellest, et tühjendage kogu rõivakapi sisu voodile. Mille järgi joonduda, kui nostalgia kõrvale jätta? Kuidas teha kappi koristades õigeid valikuid?

Annele on garderoobi valikul tähtis mõista, kuidas rõivad seljas mõjuvad. Hea on teada, millised värvid ja tegumoed just teile sobivad, siis on rõivaid omavahel lihtsam kokku panna.

Loobumine toob kergenduse Kõige lihtsam on võtta ükshaaval riided ja selga panna. Kui ikka pluusi nööbid eest kinni ei lähe või püksivärvel pigistab, siis tasub need kõrvale tõsta. Te ei kanna neid enam niikuinii mitte kunagi. Sama lugu on jalanõudega.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

27 Mai 2015

Kena kevad on täies hoos ja esimesed kevadekuulutajad on end maa seest juba ammu välja ajanud.

Kevadekuulutajad pistavad nina mullast välja

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

Ü

ks esimesi rohelisi söödavaid taimi, mis kevadel maapõuest päikest piiluma tuleb, on naat.

Aiapidajad võib-olla vangutavad pead ja kinnitavad, et tüütu umbrohi on tõesti väga varajane ja kimbutab kuni sügiseste külmadeni. Aga see roheline haraline taim tuleks ära süüa, sest naat on väga kasulik söögipoolis. Rohuteadlased on kirjutanud, et naadist saab rohkelt E- ja C-vitamiini. Naat sisaldab ka magneesiumit ja rauda, kiudaineid, eeterlikke õlisid. Naat aitab kehast eemalda liigset vett, puhastab organismi ja toetab seedeelundite tegevust. Naat võib leevendada liigesepõletikke, podagrat ja reumat. Naadiga peaksid ettevaatlikud olema sapipõie- ja kõhunäärmepõletiku põdejad.

Naat kasvab kiiresti Naati kasutades on eriti tore see, et kui lõigata väiksed naadilehed aiast söögiks, võib juba nädala pärast uut saaki otsima minna, ja nii kuni sügiseni välja. Söögiks tuleks tarvitada väikesi värskeid lehti.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA