60+ nr8/2015

Kodu remontimine auväärt eas.

Kuidas oma vara sulide eest kaitsta?

Vilgas suhtlus hoiab haigused eemal.

Kilpnääre hoolitseb ainevahetuse eest.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2015 (35) AUGUST

ISSN 2228-1592

Suuõõne puhtus. Lillelised kapsad.

Hüva nõu. Doktor Haldja lood.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

August 2015 2

Ära karda täiel rinnal elada!

A

jakirja 60+ toimetuse postkasti jõudis nagu alati hulk lugejakirju. Juulinumbri ilmumise järel tuli neid 280. Psühhoterapeut Alexander Kotchubei loos „Tahan leppida, aga ei oska andeks anda.

Kuidas seda teha?” kirjutatud õiged sõnad, kuidas peas keerlevad vastuolulised mõtted endale allutada ja teisele inimesele ennekõike iseenda hingerahu nimel andeks anda, läksid lugejatele väga korda. „Kergem on mitte tülitseda, siis pole ka andestust vaja,” kirjutas üks. „Ei negatiivsele mõtlemisele ja ei tohi kellestki ainult halba mõelda,” pakkus teine. „Tõesti on andestamine sageli väga raske, kui mitte võimatu. Eriti kui oled hingele ja vaimule väga haiget saanud. Mind on siis sageli aidanud empaatia, püüda mõista, miks just nii käituti ja kuidas ma ise oleksin samas olukorras käitunud,” lisas kolmas. Ju siis läks kirjutatu südamesse, mõtlesin mina.

67aastane daam Tartust kirjutas aga hoopis murelikud read. „Teie ajakirjas ilmunud südamesse minev andeksandmise ja andestamise lugu keerleb ikka veel paljudel peas. Oleme seda arutanud oma sõpradega minu köögilaua ümber ja sellel teemal tegime arutelu isegi meie pisikeses Vabade Daamide Klubis,” kirjutas ta. „Ma tean, et iseendaga tuleb ära leppida. Ja siis saab ka teisele andeks anda. Seejärel tuleb tüli maha matta ja ära unustada. Aga mina ei saa sellega hästi hakkama.

Ikka ja jälle tuleb meelde. Esmalt on mul iseendast kahju, sest see kõik on nii ebaõiglane. Ja siis ajab südame täis,” avab Tartus elav naine oma südame. „Kas ma pean nüüd ennast vähem väärtuslikuna tundma, et andestamisega hakkama ei saa?” küsis ta.

M

ulle meenus ühtäkki oma ema nõuanne, kuidas konnasilmast lahti saada. „Pese korralikult jalgu, kuivata need iga kord ilusasti ära, pane rohtu peale ja kui see konnasilm sul meelest ära läheb, siis märkad ühel päeval, et seda polegi enam,” lausus ta, kui olin ühe taolise endale otse päka alla hankinud. Aga kuidas sa selle ära unustad, kui ta igal sammul

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Signe Siim, Reeli Ziius Küljendus: Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Turundusspetsialist Monika Schults, e-post monika.schults@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Iris Öpik, tel 526 3578, e-post iris.opik@ajaleht.ee Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

sulle endast suure valuga märku annab? Kuni ühel hetkel pidin endale tunnistama, et suurt valutekitajat enam polnud. Hakka või uskuma!

Mida vanemaks saad, seda vähem viitsid teha asju selleks, et kellelegi meeldida. Kõik otsused teed ise.

Kogemustega oled õppinud empaatiat, aga täpselt niipalju, et oma hing ja süda paigale jääksid. Kust see kompromissitus siis tuli? Ikka sellest, et peab ise hakkama saama. Unistused ja millegi poole püüdlemine on ju head, aga leib peab laual olema.

N

oorele inimesele on tihti omane püüda parem näida, halba varjata ja tehtut mitte tunnistada.

Andestamise ja leppimise nagu paljude muudegi oluliste asjade taga on ausus. Olen pannud tähele, et tõde jõuabki pärale aastate ja vanuse kasvades.

Siis tahad iseenda ja teiste vastu aus olla. Pigem päris ja aus kui maskiga, et kõik on suurepärane. Isegi kui see hingevalu teeb. Mida aasta edasi, seda vähem on inimeses teesklust ja rohkem sisu ning inimest ennast kogu oma puuduste ja voorustega. Sellepärast on ka vanemaealisel ehk keerulisem reetmist andeks anda.

Olen mõelnud, et isegi pessimismil on elus oma koht.

Kui sa liiga palju tead ja sellele pidevalt mõtled, jõuadki lõpuks kõige hullema mõtteni välja, aga nii ei saa ju elada. Elu pole Ameerika film ja kõik ei saagi alati õnnelikult lõppeda. Seegi mõte aitab pettumusest üle saada.

Kui sa tunned, et sind on ära kasutatud ja reedetud, siis ei pea sellepärast ju oma elu elamata jätma. Tore, kui elus on kõike, ilu ja valu, naeru ja pisaraid. Täiel rinnal elamist ei tohiks karta.

Pole teada, kus nurga taga see õnn peidus on. Vaata augustikuu keskpaigas selgel ööl taevasse ja kui sabatäht langeb, soovi midagi. Mine tea, mis juhtub.

Ilusat ja head!

Eve Rohtla peatoimetaja

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 12. septembril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Kas pensionäril on Arvamusfestivalile asja?

14.–15. augustini Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

Teemaalade programmijuht Maiu Uus ei soovita selget piiri tõmmata, et mis võiks vanemaealistele huvi pakkuda ja mis mitte. „Nagu ootame noori, ootame ka vanemaealisi kaasa mõtlema ja rääkima kõigil teemadel. On oluline, et eakate hääl ja arvamus kostuks igal teemal,” rääkis ta.

Programmijuht soovitab leida erinevad arutelud, et kogemus oleks meeldejääv ja inspireeriv. „Soovitan alustada Mäealal, kus mõlemal päeval kella 11–13 toimuvad minikohtumised. See on hea võimalus lühikese aja jooksul saada tuttavaks paljude uute inimestega ja saada rõõmu sellest, kui palju toredaid inimesi meie ümber on,” kirjeldas Maiu Uus. Arvamusfestival algab 14. augustil kell 12 Orualal ühise aruteluga teemal „Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida?” Juttu tuleb sõnavabaduse arengust ja selle kaitsmine puudutab kõiki eestimaalasi ja põlvkondi. Kavas on erinevatel aladel arutelud sisserändest ja konkreetsemalt pagulastest.

Arvamusfestival on hea võimalus saada uut ja tasakaalukat infot, kuulda oma kaasmaalaste arvamusi ja tundeid, jagada enda mõtteid. „Muide, Arvamusfestival on hea võimalus saada nööbist kinni ja vestelda Eesti esipoliitikutega, seega kindlasti soovitame käia uurimas erakondade arutelualadel,” lisas Maiu Uus. Reedel on festivalil kohal IRL, Reformierakond, Eestimaa Rohelised, Keskerakond ja laupäeval Sotsiaaldemokraadid, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Vabaerakond.

REKLAAM

Ajakiri on Aj on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

NÜÜD KA E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

kodu

6 August 2015

Kodu remont pole pelgalt mugavuseküsimus

Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee

J

uhul kui kodu on remondi ja ehitustööde mõistes kontrolli all, kuid silm ihkab muutust, võib tihtipeale piisata ka väga väikeste nüansside ümbermängimisest. Uuendused ei pruugi rahakotile isegi rõhuvad olla, kui asjale kavalusega läheneda.

Näiteks võib köögile täiesti uue ilme anda see, kui vahetada välja topsid ning panna kuivained ühesugustesse purkidesse. Ka tagaseina ümbermängimine teistsuguste plaatide või värvi abil võib põneva tulemuse anda. „Pisiasjad loevad – hea mõte on lisada riiuleid, väikesi kapikesi või mängida valgustitega. Kuna vanemad inimesed üldiselt eelistavad valgusküllasust, võib hõõglambid asendada LED-lampidega,” räägib sisedisainer Victoria Rüütel.

Lihtne võimalus teha kodus kiireid muudatusi on muuta värvilahendusi.

Piisab pealehakkamisest Väiksemaid remonditöid saab osaühing Ramest Ehitus juhataja Antti Rammi sõnul inimene ka ise teha, kui on ainult jõudu, tahtmist ja pealehakkamist. „Kindlasti saab iga inimene hakkama akende värvimisega. Vana värvi eemaldamiseks on vaja üksnes kitsast pahtlilabidat ja liivapaberit, hiljem pintslit ja värvi. Ka vanade akende tihendamine takuga, vatiga ning teipimisega on ilmselt kõigile võimetekohane,” räägib ta.

Põhjus viia kodus läbi muudatusi võib olla tingitud nii otsesest karjuvast vajadusest kui ka pelgalt soovist kodule pisut särtsu, värskust või vaheldust lisada.

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

Tartlasest pensionär Asta on oma korteris lihtsamaid remonditöid ise teinud, seinu värvinud ja tapeetinud. „Lae tegemiseks olen meistrimehe appi palunud.

Remonditarvikuid ostes teen eelnevalt alati suure turu-uuringu ja käin mitu poodi läbi, et teada saada, kus on parimad hinnad. Püüan ostud alati allahindluste ajaks ajastada, nii on suur võimalus raha säästa,” lisab ta.

Tihti võib tekkida vajadus remondi järele siis, kui seda kõige vähem ootad.

Nii juhtus ka Astaga, kui aastaid tagasi tema kodu katus äkki vett läbi laskma hakkas. „Läksin pööningule, et näha, kust vesi läbi tuleb, sest meil on väikestest kividest koosnev katus ning mul olid mõned kivid varuks ostetud. Saingi kenasti vett läbi laskva koha ära lappida, aga ühtäkki paisus äikesetorm nii suureks ja kartsin, et juhtuda võib midagi palju hullemat,” jutustab naine.

Tuppa jõudes avastas pensionär, et pikne oli suurde kaske sisse löönud nii, et see oli poolenisti läbi akna tulnud. „Selles olukorras ei jäänud ju muud üle, kui ette planeerimata kulutus teha. Pidin uue

akna soetama,” räägib Asta. Kuna ta oli sõbrannadelt kuulnud, et uued aknad peavad palju rohkem sooja, otsustas ta säästude abil ka teised korteris olevad aknad ära vahetada.

Kui jõud ei käi kodust enam üle Peamised probleemid, mil vanuril ei käi jõud enam kodust üle, on seotud kas kasutusmugavuse või kasvavate kuludega. „Kui korter või maja vajab suuremat remonti või kasvavad kortermaja hoolduskulud, siis ei pruugi igakuised maksed enam jõukohased olla. Vanuse kasvades võib ka näiteks igapäevane küttepuude toomine teisele korrusele raskendatud olla,” räägib Kontor.

Tema sõnul kolivad eakad peamiselt väiksemasse korterisse. „Tähelepanu pööratakse ka kasutusmugavusele, näiteks eelistatakse automaatset ja ökonoomset küttelahendust. Ka uusarendustesse korteri ostmine ei ole ainult noorte perede valik, arvestatav hulk müüakse ka vanematele inimestele,” ütleb maakler.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

õigusabi

August 2015 9

Madis Kallion Õigusnõustaja ja EBSi õppejõud

S

Kuidas oma vara ilusal suveajal sulide eest kaitsta?

uvel inimesed puhkavad, liiguvad palju ringi, peavad välipidusid. Sel perioodil aktiviseeruvad ka vargad ja kelmid, sest inimesed on palju väljas, uksed on lahti, tööriistad, jalgrattad õues, mobiilid ja muud nutiseadmed väliköögis laua peal. Kõik see on varastele kerge saak.

Toon alustuseks näite väga kogenud kelmide tegutsemismustrist. Vanem naine kohtub teel poodi poolakatega, kes paluvad abi autos viibiva naise kehva tervise tõttu. Naine viib nad oma koju, kus pakub rahustavat teed ja võimaluse pikutada. Tee juures veereb jutt Poolamaale ja poolakatele. Perenaine on Poolas käinud ja hakkab õhinal oma mälestusi heietama.

Nüüd on sulidel ohvriga hea kontakt loodud. Edasi kulgeb kõik nagu filmis.

Teelised kurdavad, et neil on vaja kiiresti autot remontida, aga pole hetkel nii palju raha kaasas. Võõrustaja ütleb seepeale, et sellist summat tal kodus küll pole. Koos sõidetakse maakonnalinna, kus naine peab seisma pangakontoris järjekorras, sest palutav summa ületab tema automaadis kehtestatud limiidi. Jutuka inimesena kurdab ta oma muret järjekorras ka ühele noorepoolsemale naisterahvale. See soovitab teavitada politseid. Nii ka tehakse, kuid kelmid on vist aru saanud, et midagi ei klapi, ja kiirelt panga juurest ära sõitnud. Hiljem selgub uurijate vahendusel, et auto oli ärandatud ja tegemist oli tüüpilise külaliskelmide jõuguga.

See on tõestisündinud lugu, mis seekord lõppes õnnelikult. Aga alati ei pruugi ...

Ka teine juhtum on elust enesest, seekord õnneliku lõpuga. Memme juurde koju tulevad kaks noort inimest, kes tutvustavad end kui Jehoova tunnistajaid.

Nad soovivad usualast kirjandust müüa.

Memme tähelepanu köidab asjaolu, et raamatud on suht kulunud ja tunduvad kasutatutena. See teeb vanuri umbusklikuks. Ta hakkab täiendavaid küsimusi esitama ja lubab oma tütrele helistada.

Selle peale teevad „usumehed” kiiresti minekut.

Kuidas kelmid ära tunda? Üldjuhul on tegemist teatud käitumismustriga. Nad püüavad empaatiavõime abil väljavalitud potentsiaalse ohvriga hea ja usaldusliku kontakti luua ja seejärel asuvad tegutsema.

Toon mõned tüüpilisemad näited, kellena kelmid esinevad või mis situatsiooni püütakse ära kasutada.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

vaba aeg

12 August 2015

Vilgas suhtlus külas hoiab haigused eemal Silvi Lukjanov silvi.lukjanov@jt.ee

K

ui linnas piisab kaaskondsete kuulmiseks akna avamisest või lihtsalt tänavale minekust, siis asulas võib teha ühe jalutusringi või koguneda keskuses toimuvatele ühisüritustele. Aga mida teha külas, kus elatakse üksteisest kaugel, kus ei ole kino ega teatrisse mineku võimalust?

Nii võtsid Kesk-Eesti külades elavad mehed igavuse peletamiseks ja üksteisega suhtlemiseks ette kaardimängu turniiri korraldamise. Kui algul käidi sedasi külakorda üksteisel külas saskut mängimas, siis õige varsti võeti kampa naisedki ning seltsielu sai veelgi vilkam.

Ka pealinnast Kesk-Eesti külla suvitama käiv naine tahtis harjumuspäraseks saanud pilatese võimlemist koos külanaistega jätkata. Mõte sobis teistelegi sedavõrd, et koos loodi naisteselts ja tegevus käib aasta ringi. Kutsutakse huvitavaid külalisi lähemalt ja kaugemalt. Need naised on rahulolevamad ja kindlastii nii kehalt kui ka hingelt tervemad.

Perearst kinnitab, et vanainimese mese oskus endale suhtlemisvõimalusi organianiseerida on hea tervise seisukohast väga tähtis, sest paljude haiguste taga võib näha eelkõige vähest suhtlemist. Kui ikka on, kellele rääkida rõõmudest ja kurta urta muretki, jääb vererõhk tõusmata ning küllaminek ehk liikumine hoiab ka liigeseesehaigused eemale.

Kahe küla mehed võistlevad kaardimängus Kesk-Eestis Järvamaal asuva kahe küla rdimehed kogunevad kord kuus, et kaardisise mängus mõõtu võtta. Tegemist on tõsise ettevõtmisega, sest mehed mängivad vad kaarte juhendi järgi ja karika peale.

Kui ühe nädalapäeva õhtul Türi vallas llas

Inimene vajab teisi inimesi.

Mõni küll rohkem, teine vähem. Kui ühele piisab vaid teadmisest, et teised on olemas, siis teine vajab lisaks teadmisele ka aktiivset suhtlemist.

FOTO: 2 × DMITRI KOTJUH

Karjakülas asuvasse Koluvalma tallu jõuame, on neli meest juba mänguhoos.

Toomas Lepind ja Kalle Nõmmik Karjakülast ning Villu Sääsk ja Raivo Metsalu Kolust peavad neljandat aastat küladevahelist saskuvõistlust (sasku, ka saaskopp, sass, lambapea on kaardimäng neljale mängijale, kus mängitakse paaris – toim).

Neil on omad reeglid ja turniiritabel ning viimasel kolmel aastal ka rändkarikas. Koos käivad nad kord kuus ja külakorda. Sedakorda võõrustab taluperemees Toomas Lepind.

Laual on kiluvõileivad sibulaga, hapukurgid, juustuküpsised ja muud näksimist kurgid ning täidetud õlleklaasid. Mängu ajal vestlemist pole. Küsimusele, kas võib vestle segada, vastavad mehed mõne aja pärast, segad et nüüd nüü veel võib. „Praegu tegime siin mõned nii-öelda soojendusmängud. mõne Nende vahel ikka võib veel rääkida nii Nend omava omavahel kui teiegagi. Mängu ajal ei räägi me kellegagi,” ütleb Karjaküla au kaitse kaitsev Kalle Nõmmik.

Mõ Mõtte saskut võidu peale mängida tõi külameestele Kalle Nõmmik Saaremaalt, külam kus ta oma sõjaväekaaslast külastades ühele niisugusele võistlusele sattus.

Sa Saaremaa üritus oli palju suurem ja võistl võistlejaidki rohkematest küladest, kuid alustuseks võeti mäng ette naaberkülade alustu Karjaküla ja Kolu vahel. „Esimesel aasKarja tal kä käisime niisama mängimas. Punkte märkisime siiski, kuid puudus veel pabemärki rilt loetav lo juhend ja auhinnaks oli tunnusta nustav käepigistus,” selgitab Nõmmik.

Iga hooajaga areneti edasi, õige varsti peeti vajalikuks mänguhooaeg lõpetada juba võitjale karika ulatamisega ja alustada kaardimängu ka paberil juhendi järgi.

Karjaküla mängupaar Lepind–Nõmmik on jutukam, Kolu küla võistkond Villu Sääsk ja Raivo Metsalu eelistavad kaartidele pühenduda.

Korraga kulub kolme seeria mängimisele kolm tundi, sest kui mängu ajal juttu ei räägita, siis partii lõppedes on tarvis emotsioonid, näiteks kätte jooksnud kaartide kohta, ikka välja elada. Sääse sõnul tuleb teinekord lausa õues suitsetamaski käia.

Kas kooskäimine ka haigused eemale hoiab, seda ei tea mehed öelda. Nad pole sellele lihtsalt mõelnud, kuid kaardimängupäev on sedavõrd tähtis, et üks haigus seda segama tulla ei saa. „Nii võib kooskäimise soov meid tervemana hoida küll,” arutleb Nõmmik.

Mängupäeva emotsioone on ka nii palju, et neid jätkub lausa mitmeks päevaks kojugi. „Ikka arutad ju mõttes nii enda kui ka paariliste mõttekäigud läbi, sest sasku on mõttega kaardimäng. Me käime siin koos arukalt aega veetmas, järelikult pole aega ka haigusi toovatele muremõtetele,” lisab Lepind.

Sääsk teab, et ega siis õigete meeste kogunedes maailmaasjadki arutamata jää ja nii saab ka hing vajalikku kosutust.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

August 2015 18

FOTO: PANTH ERMED IA / SC ANPIX

Iga inimene saab sündides kaasa väikese punakaspruuni liblika oma kaelal. Saage tuttavaks – see on kilpnääre, mis hoolitseb organismi arengu ja ainevahetuse eest.

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

K Neel

Kilpnäärme vasak sagar Kilpnäärme parem sagar Hingetoru

Inimese keha hoiab töös punakaspruun liblikas

õri juures asuvale as 10–40 grammi kaaluvale kil kilpnäärmele annavad värvuse selles rikkalikult peituvad veresooned. S Samuti läbivad seda närvilõpmed, mis m määravad, millisena kõlab inimese hääl.

Veebiportaal he health.com kirjutab, et kilpnääret peaksid llaskma aeg-ajalt kontrollida kõik üle 35a 35aastased naised, sest sel punakaspruunil liblikal on meie keha üle suur kontroll. „Kilpnäärmehaiguse „ risk suureneb päras pärast 35. eluaastat mõningate hinnangute ko kohaselt kuni 30 protsenti,” kirjutab terviseportaal. terv Viljandis asuva M Maramaa Erakliiniku endokrinoloog Irina Kalits soovitab kilpnääret kontrollida kindlasti k enne 50. eluaastat. Eriti neil, kel k on pere naisliinis esinenud kilpnäärm kilpnäärmehaigusi. „Üldiselt on kilpnäärmeprobleeme naistel rohkem,” kilpnäärmeproblee teab ta. Üle maailma on kilpnäärmetalitluse häired kõige levinu levinumad hormonaalsed häired. USA tervi terviseportaali järgi on Ameerikas kilpnäärme kilpnäär talitlushäireid 30 miljonil inimesel, k kellest Ameerika kliiniliste endokrinoloo endokrinoloogide ühingu andmeil umbes pool ehk 15 m miljonit on niinimetatud vaiksed kannatajad kannataj ehk nende haigust pole veel diagnoositud. diagnoositu Naiste risk haigestuda on umbes 10 korda kor suurem kui meestel, lisab meditsiinite meditsiiniteadlane dr Robin Miller lehel health.com ilmunud artiklis.

Eestis on mures muresid Ka Eestis on kilpnäärmehaigused levinud. Dr Kalits seletab seda e paljudel eestlastel esineva joodivaegusega. „Joodipuudust on divaeguse kõikide m maakondade inimestel, sest ig igapäevasest toidust ja joogist sa saavad nad kätte mitte rohkem k kui 100 gammat päevas, aga peaksid saama 150 gammat,” ttäpsustab ta.

Eriti tähtis tä on tarvitada piikogu savas koguses joodi puberteedi, lapseootus ja kliimaksi ajal. lapseootuse „Pikalt kestev kes joodipuudus võib tekitada struuma ehk kilpnää kilpnäärme healoomulise suurenemise,” selgitab ta. suuren P Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

27 August 2015

Lillelised kapsad Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

L

illkapsas, brokoli ja rooskapsas on väga kasulikud köögiviljad, mis pole igapäevaselt ilmselt meie lauale kuulunud, kuid mille kohta tasuks kindlasti rohkem teada ja nende seast endale ehk isegi uus lemmik avastada.

Lillkapsas ja brokoli ehk spargelkapsas on väliselt üsna sarnased köögiviljad.

Lillkapsa õisik on enamasti valge, kuigi on olemas ka kollast ja lillat sorti lillkapsast. Brokoli on seevastu aga tumeroheline.

Lillkapsas olevaid toitaineid on kerge omastada. Et lillkapsas on kapsastest kõige kergemini seeduv, sobib see toiduks hästi nii lastele, eakatele kui ka haigetele.

C-vitamiini sisalduse poolest ületab lillkapsas ka valge peakapsa. Lillkapsa puhul tasub märkida ka B-vitamiini sisaldust ja seda, et lillkapsas sisaldab ka asendamatuid aminohappeid sisaldavaid valke.

Brokoli ehk spargelkapsas on toitaineid täis Brokoli on kõigist kapsaliikidest kõige toitainerikkam. Brokoli sisaldab isegi sidrunist rohkem C-vitamiini. Brokolis on veel A-, B- ja D-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi ja rauda, rikkalikult kaltsiumi ja nii lahustuvaid kui ka lahustumatuid kiudaineid, mis mõlemad on olulised.

Nii lillkapsal kui ka brokolil tarvitatakse toidus õisikut koos õievartega. Ilma keemiliste tõrjevahenditeta kasvatatud lillkapsa õisikute vahel võib olla ussikesi.

Putukate eemaldamiseks võib lillkapsa panna mõneks ajaks nõrka soolavette.

Kauplustes müüdavad lillkapsad on tavaliselt röövikutest puhtad.

Poest või turult vilja valides peaksid mõlemad kapsalised olema kõvad, tihedad ja tugevad. Lillkapsas olgu ilusa ühtlase värviga. On nii lumivalget kui ka helekollase värvusega sorte, kuid pruunikate laikudega lillkapsas ei ole enam värske. Kui kodus on lillkapsas seistes selliseks värvunud, siis võib kapsast kasutada, kui temalt määrdunud õisikuosa pealt ära lõigata, kuid poest või turult valides ei tasuks sellist vilja osta.

Pikemalt loe ajakirjast 60+