60+, detsember 2018 by AS Eesti Meedia

Hõbe ja kuld sümbolites, riietuses ja tervises. Miks on hooldekodu kohatasu nii kõrge? Milliste haigustega kaasneb lõhna- ja maitsemeele kadumine? Kas valida ehtne kuusk või kunstkuusk? AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 12/2018 (75) DETSEMBER

ISSN 2228-1592

Pensioni arvutamine ei ole raketiteadus. Pidulikud jõulukoogid. Proteeside hooldamine. Tuumakas pähkel.

kaja teema

Detsember 2018 4

Lähedastest paremat tuge pole

änases ajakirjas kirjutame valusal teemal. Nimelt sellest, et abi vajavad inimesed ei saa minna hooldekodusse, sest ei suuda maksta kohatasu. Kui veel mõni aasta tagasi oli küll mitte kohe, aga siiski suhteliselt kiiresti võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikad järjekorrad olid enamasti erihooldekodudesse, mis on spetsialiseerunud kas dementsetele või psüühiliste erivajadustega inimestele, on nüüd ka tavalistesse hooldekodudesse nii pikad järjekorrad, et sinna on võimatu kohta saada. Kui teil on õnne ja saate oma abi vajavale lähedasele hooldekodu koha, selgub peagi, et sealne kohatasu on pensioni ja teie sissetulekutega võrreldes liiga kõrge. Kui pensionär peab oma kodus pisku pensioniga toime tulema, sellest üüri ja olme eest maksma ning kõhu täis saama, miks sellest summast siis hooldekodu kohamaksuks ei piisa? 60+ esitas valusad küsimused sotsiaalministrile, kes oma abilistega neile vastas. Ajakirjas avaldatud pikast intervjuust saab informatsiooni, nõuandeid ja tuge küll. Igale konkreetsele küsimusele sama konkreetset vastust kahjuks ei tulnud. Näiteks vastusena küsimusele, miks hooldekodu kohatasu pensioniga võrreldes nii kallis on, kõlas, et kvaliteetne teenus ongi kallis. See paraku hooldekodu igakuise kohatasu kokkusaamisega kimpus olevaid lähedasi ei lohuta.

ga mida võtaks ette sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ise, kui tema lähedane vajaks niisugust abi? Minister kostis, et nii nagu iga abi vajava inimese lähedane peaks tegema, pöörduks temagi esmalt abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kellega koos selgitaks välja, millist abi inimene vajab, millised teenused oleksid talle kõige sobivamad ning millised on teenuste eest tasumise võimalused. Tähtis on teada, et teie koduvald või -linn peab igal juhul abi vajavale inimesele abi pakkuma. Nii et valehäbi tuleks maha matta ja parima eksperdi ehk sotsiaaltöötaja jutule minna. Oletame, et ootamatult insuldi tõttu halvatud inimene sai koha ööpäevaringset arstiabi pakkuvasse hooldekodusse. Tema otsesed vajadused ju võivad olla tagatud, aga inimene on oma hingehädades igas eluetapis üsna üksi, eriti vanemas eas. Kellega jagada oma leina ja üksindust hooldekodus? Kellele kurta hingevaevu? Kellelt saada lohutust? Olen kindel, et kallitest lähedastest inimestest paremat tuge pole. Tean ühe hoolde-

kodu töötaja jutu järgi, et ükski vererõhuravim ega valuvaigisti ei mõju sedavõrd tervistavalt kui laste ja lastelaste külaskäik. Isegi kui papa ei räägi sõnagi, jääb tunne, nagu oleksid pärast laste külas käimist talle tiivad kasvanud. „Läheks teda palju sagedamini vaatama, aga kust aega leida,” kurtis üks ärimees, kelle ema oli hooldekodus. Tegelikult pole vahet, kas oled ärimees, kahe lapsega pereema, ehitaja või ajakirjanik. Me kõik kipume oma elu arusaamatult kiireks elama. Iseenesest on nii, et kui inimene tahab, leiab ta oma kalli inimese jaoks alati aega. Meil ei tohiks olla nii kiire, et lähedasega pole mahti rääkida. Kõik on tahtmise taga. Ja kui juba oma vanemate või vanavanemate külastamiseks hooldekodu tee jalge alla võtta, pole mõtet sinna tuld viima minna. Kui on võetud pelgalt kohustus külas käia, ei ole kumbki pool rahul. Kui sellele inimesele, kes vabalt ringi käia ei saa, rohkem ja südamest aega pühendada, teineteist ära kuulata, rõõmu pakkuvate asjade kõrval talle ka oma probleemidest rääkida, ei jää külaskäigust hingekriipivat tunnet. Pole mõtet arvata, et mis ma neist asjadest talle räägin, ta ju nagunii ei saa aidata. Küllatulijat ei saa ta muidugi aidata, meie teda aga küll. See, et pühendame ema või isa oma igapäevatoimetustesse, võimaldab tal tunda end olulisena, kellenagi, kellele oma muresid usaldatakse. Lähedaste tähelepanu ja kohaloleku kõrval ootame sedagi, et jõulud oleksid valged. Isegi ei tea täpselt, miks. Viimastel aastatel pole meid ju lumega õnnistatud. 60+ lugeja Anne Tartumaalt kirjutas: „Meil Lõuna-Eestis sadas ühel novembripäeval lund! Olin juhtumisi sel ajal õues oma igapäevasel ringil, ja kui ilus see oli! Sadas nii ilusat laia lund! Mis sellest, et kuskil kuklas kõmises mõte – see on vaid hetk, sest kohe-kohe sulab see ära. Tõdesin siis jälle, et tulebki kinni püüda ilusad hetked ja need talletada. Siis ehk ei tundugi elu nii hall ja ilmetu.” Püüame siis hetki! Neid ju on, kui märgata. Kui ka lund maha ei tule, võiksid jõulud olla ikka oma perega. Muud tähtpäevad on juba kokkuleppe küsimus. Kauneid jõule ja kõikide soovide täitumist uuel aastal!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Eesti Meedia, 2018. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 12. jaanuaril.

60+ kaasautor sai kõrge tunnustuse

iiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis professor Mihkel Zilmer (pildil). Arstiteadlane Mihkel Zilmer on ka ajakirjas 60+ avaldanud arvukalt tekste, mis annavad näpunäiteid, kuidas tasakaalustatult toitudes oma tervist ja elukvaliteeti parandada. Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?” anti üle 2018. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste teadusuuringute tulemusi. „Lihtne ja rahvale arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud see, mille tõttu

tema esitatud sõnumid on inimestele hästi vastuvõetavad ning soovitused järgitavad. Mihkel Zilmer on koostanud üle kahekümne rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlase, nende seas näiteks kettaheitja Gerd Kanteri teaduspõhise toitumiskava. Ta on nende aastate jooksul normaalse söömise ja joomise kohta tarkust ning juhiseid jaganud arvuliselt mitme Eesti jagu rahvale. See on olnud töö, mis on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks,” seisis Eesti Teadusagentuuri teates. Tiiu Sild (1958–2012) oli Eesti molekulaarbioloog ja teaduse populariseerija. Ta on tuntud kui teaduskeskuse AHHAA pikaajaline juhataja. Kadri Suurmägi

Ununenud sissekirjutus jättis nii mõnegi üksi elava pensionäri toetusest ilma

ktoobris, kui sotsiaalkindlustusamet maksis välja üksi elava pensionäri toetuse, sai amet peaaegu 1900 pöördumist, kus uuriti toetuse väljamaksmise kohta. Kuigi paljudel juhtudel elas pensionär üksinda, näitasid rahvastikuregistri andmed muud, seega jäi eakas sel aastal toetusest ilma. Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Merle Sumil-Laanemaa sõnul tuli ametile üksi elava pensionäri toetuse osas umbes 1500 pöördumist telefoni ja umbes 350 e-kirja teel. „Enamik pöördumisi tehti esimestel väljamaksujärgsetel päevadel ja inimesed uurisid, kas nende toetus on juba välja makstud. Nagu eelmisel aastal tekkis ka sellel aastal kõige rohkem sisulisi küsimusi seoses üksi elamise faktiga,” lausus ta. Nii on jätkuvalt pensionäre, kes elavad küll üksi, kuid kelle andmed rahvastikuregistris seda ei kinnita. „Lapsed on küll ammu kodust lahkunud, kuid kui sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata, ei saa sotsiaalkindlustusamet seda toetuse määramisel arvestada. Ka siis, kui inimene on rahvastikuregistrisse registreeritud ainult kohaliku omavalitsuse täpsusega, ei ole meil võimalik

toetust määrata. Julgustame inimesi kindlasti oma aadressiandmeid rahvastikuregistris õigeks muutma, sel juhul tekib toetuse saamise õigus juba järgmisel aastal,” kinnitas ta. Sotsiaalkindlustusamet maksis selle aasta 5. oktoobril 79 370 inimesele üksi elava pensionäri toetust summas 9,13 miljonit eurot. 115eurone toetus maksti välja koos oktoobrikuu pensioniga kas pangaülekandega või kojukandena. Toetuse saamiseks on kolm tingimust: inimene peab olema kogu ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini vanaduspensionieas, elama rahvastikuregistri andmetel üksi ja tema kättesaadav pension peab olema väiksem kui 1,2kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal on selleks piiriks 492 eurot. Kui mõni nendest tingimustest ei olnud sel aastal kogu kontrollperioodi jooksul täidetud, siis pensionärile toetust ei makstud. „Kontrollime inimeste andmeid registrites igal aastal uuesti ja kui järgmisel aastal on 1. aprillist 30. septembrini tingimused täidetud, tekib õigus toetuse saamiseks järgmisel aastal,” lisas ta. Üksi elava pensionäri toetust makstakse välja teist aastat. Kadri Suurmägi

elu

9 Detsember 2018

Kullal ja hõbedal on roll nii riietuses, suhetes, ruumis kui ka maagias Kui inimene õppis kasutama metalle, hakkas ta tunnetama ja katsetama ka nende ravi- ning maagilisi omadusi. Viimastel aastatel on taas hakatud uurima metallide raviomadusi ja seda juba teaduslikult.

Toivo Niiberg psühholoog

uringud on tõestanud, et pea kõikidel metallidel on üsna olulised ja spetsiifilised raviomadused. Metallid, nagu kuld, hõbe, vask, plii ja tina, edastavad või omastavad organismilt nõrku elektriimpulsse. Vask, kuld, plaatina, tsink ja plii edastavad impulsse metallilt nahale, aga hõbe ning tina nahalt metallile. Seega ei soovitata korraga kanda kuld- ja hõbeehteid. Elusorganismidena sisaldame endas tervet Mendelejevi tabelit ja selge, et igal elemendil on oma eluline ülesanne meie ainevahetuses. Nii kanti hõbe-, kuld- ja pronksehteid eelkõige rituaalsetel eesmärkidel, loomulikult said neid enim kanda ühiskonna rikkamad liikmed. Kuld- ja hõbelehti asetati esmalt valutavatele kohtadele või manustati neid pulbrina seespidiselt. Alles hiljem hakati neist valmistama ehteid ja neile omistati amuletina kaitsefunktsioon. Hõbedat ja kulda tunti juba kaugeist aegadest, sest ühegi teadlase nimega pole nende esmaavastajate au seotud. Assüüria oli tuntud hõbedamaa 5000 aastat enne Kristust ja hõbedat peeti seal pühaks metalliks nagu Egiptuses kulda. Sõna „kuld” väljendub eri mõistetes ja sümbolites. Näiteks: • must kuld ehk nafta, mis on

arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud; • valge kuld ehk elevandiluu, mis on samuti väärtuse poolest kullaga seotud; • kuldmedal, võistlustel esikohta märkiv autasu või keskkoolis (gümnaasiumis) viitele õppinu kõrgeim riiklik tunnustus; • kuldpulm, tähistab viitkümmet aastat õnnelikku abielu; • kuldne noorus (jeunesse doree – pr), rikas pillava eluviisiga noorsugu, kellest Eestiski puudu ei ole; • kuldvasikas sümboliseerib rahahimu ja kiindumust materiaalsetesse hüvedesse; • „kullake” väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu.

Kuld sümboliseerib päikest Kuldne sümboliseerib paljudes kultuurides ja usundites päikest, valgustamist ja valitsemist. Rääkides kuldsest värvist, ei saa minna mööda kulla kui metalli tähendusest ja sümboolikast inimkonna ajaloos. Täiuslikkuse metallina sümboliseerib kuldne värvus jumalikkust ja seostamist päikesega. Paljudes traditsioonilistes usundites on kulda peetud päikesejumalate tunnuseks. Et need olid eluandvad jumalad, tähistas kuld (kollane) ka usku, õiglust, suuremeelsust, truudust, rikkust, valgust, võimsust ja seda peeti pühaks värviks. Paljudes traditsioonides samastati kulda jumalikkuse tõelise käegakatsutavusega või arvati, et see on päikese enda jäänus, mille valgus jääb niitidena maa peale. Kuld on ka vaimse valgustatuse sümbol, eriti budismis ja kristluses.

Kuld on metallide kuningas Kulda nimetatakse metallide kuningaks seepärast, et kuld ei reageeri lämmastikhappe ja kuuma kontsentreeritud happega. Kuld

on mehelikkuse sümbol tema seose tõttu päikesega. On vaid üks eriline hapete segu – kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kulda peetakse päikese metalliks, arvatavasti värvuse tõttu. Samas ka võimsuse pärast – päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Kuld on metallide hulgas võimsaim. Kuld on kõige mõjuvõimsam metall, selle nimel on inimene võimeline liigikaaslast tapma. Kullatappu on olnud inimkonna ajaloos üsna palju ja kahjuks jätkub seda tänapäevalgi.

Kuld kui väärismetall Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Ilusa väljanägemise ning hea elektri- ja soojusjuhtivusega pehmet ja plastset, looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina – sellest valmistati ehteid, raha, medaljone. Kuld on ihaldatav, vastupidav roostetamisele, kulumiskindel, töödeldav ja kallis. Seetõttu on kuld väga oluline sümboolikas – seda seostatakse puhtuse, vaimse valgustatuse, tõe, harmoonia, tarkuse, maise võimu, hiilguse,

majesteetlikkuse, suursugususe ja rikkusega. Kullaga kaeti suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas ja VanaRoomas, kahjuks on enamik neist hävinud. Kullati pühasid esemeid. Aadlikud ja kullavärv on samuti lahutamatud. Ikoonide ja kujude kuldamine bütsantsi kristluses ja budismis sümboliseerib jumalikkust, nii nagu ka keskaegse kunsti kullalehtedega kaunistatud tööd. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt viiendast aastatuhandest enne Kristust. Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Kuldesemed pidavat toimima ohatise puhulgi. Nõiateaduses kasutatakse kuldsõrmust nõiutuse kindlakstegemiseks (kuldsõrmusega tõmmatakse üle inimese näo ja kui sellest jääb must triip, on keegi inimese ära nõidunud). Arvati, et kuld ehte või talismanina tagab aeglase vananemise, pika eluea ja püsiva õnnetunde.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

kodu

Abi vajav inimene peab saama hooldekodusse, isegi kui ei suuda maksta kohatasu Kui veel mõni aasta tagasi oli võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis on spetsialiseerunud dementsetele inimestele või psüühiliste erivajadustega inimestele, siis nüüd on ka tavalisse hooldekodusse nii pikk järjekord, et sinna on võimatu kohta saada. Kes aitab lähedasi raske valiku ees? Vastavad sotsiaalkaitseministri Kaia Iva nõunik Eha Lannes ja sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Eve Rohtla eve.rohtla@eestimeedia.ee

Eestis on tavalised hooldekodud ja erihooldekodud. Tavalised hooldekodud on mõeldud toimetulekuraskustes eakatele, raskelt haigestunud või invaliidistunud täiskasvanuile, kes vajavad pidevat kõrvalabi, kuid kelle vaimne tervis on enam-vähem korras. Tavalised hooldekodud kuuluvad enamasti omavalitsustele, kuid on ka erahooldekodusid. Veel mõni aasta tagasi oli küll mitte kohe, aga siiski suhteliselt kiiresti võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis spetsialiseerunud psüühiliste erivajadustega inimestele. Nüüd on ka tavalistesse hooldekodudesse nii pikk järjekord, et sinna on või-

matu kohta saada. Sotsiaalkaitseministri nõunik Eha Lannes, mida on valitsus selle olukorra leevendamiseks ette võtnud? Eestis on ligi 160 hooldekodu ja üle 8300 teenusekoha. Sellegipoolest alati sobivat hooldekodu kohe ei leita ja inimene peab teenusele saamist ootama. Ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus igal juhul abi pakkuma. Järjekorras ootavale inimesele peab kohalik omavalitsus pakkuma teisi tema toimetulekut toetavaid teenuseid – näiteks koduteenust, määrama hooldaja, pakkuma intervallhoidu või muud sarnast, mis aitaks tagada inimese toimetuleku ega paneks liigset koormust pereliikmetele ja lähedastele. Pereliige ei ole lähedase abistamiseks kohustatud puhkust võtma või töölt ära tulema. Pereliikmete hoolduskoormust vähendavate teenuste loomist ja pakkumist kohalikes omavalitsustes oleme rahastanud ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning investeeringud teenuse kättesaadavusse ja kvaliteeti peaksid olema eelkõige kohaliku omavalitsuse rahastatud. Riigi ülesanne on luua õiguslik raam, kuidas teenust korraldada. Üldhooldusteenusele oleme kehtestanud nõuded, millele teenus minimaalselt vastama peab. Samuti toetame omavalitsusi ja teenuseosutajaid juhendmaterjalidega. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedi juhise, hooldekodudes ravimite käsitlemise juhise. Need

FOTO: SHUTTERSTOCK

Detsember 2018 14

esialgsed põhimõtted, kuidas pikaajaline hooldus võiks tulevikus olla paremini korraldatud. Kellel selle vastu midagi on, et hooldajad korralikku töötasu saaksid. Hooldekodudes kõige raskemat tööd tegevad hooldajad ei saa sugugi suurt, pigem väikest palka. Miks? See on teenuseosutaja ehk hooldekodu omaniku otsustada, kui suure teenuse hinna ja hooldajate töötasu ta kehtestab.

Sotsiaalkaitseministri nõunik Eha Lannes FOTO: SOTSIAALMINISTEERIUM

annavad teavet teenuse kohta nii teenuseosutajatele kui ka klientidele – soovitan nendega kindlasti tutvuda. Hooldekodukohtade vajadus on väga suur. Kohatasu on pensioniga ja laste sissetulekutega võrreldes liiga kõrge. Pensionär peab oma kodus pisku pensioniga hakkama saama, sellest üüri ja olme eest maksma, kõhu täis saama, aga hooldekodu kohamaksuks sellest ei piisa. Miks on hooldekodu kohatasu nii kõrge? Hooldekodu teenus on igal juhul kallis. Keskmine hooldekodukoht maksab 600–700 eurot. Selle sees on töötajate töötasu, hoone ülalpidamiskulu, hooldusvahendid jne. Kvaliteetne teenus on kallis ja kui soovime, et hooldustöötajad saaksid kõrgemat palka, tõuseb loomulikult ka hooldekodukoha maksumus. Ministeerium on lähiaastatel muutmas kogu pikaajalise hoolduse korraldust, sh teenuste rahastamise põhimõtteid. Juba käesoleva aasta lõpuks esitab ministeerium vabariigi valitsusele

Hooldekodukoht on vaid üks võimalus. Tegelikult ei kipu sinna mitte keegi, ka see inimene, kes isegi oma mõistusega saab aru, et ta kodus enam ise hakkama ei saa. Milliseid võimalusi omavalitsus ja riik veel pakuvad, et seenior saaks oma kodus eluga hakkama? Meie sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on, et inimene elaks võimalikult kaua ja iseseisvalt oma harjumuspärases keskkonnas – kodus – ning hoolekandeasutuses elamine jääks viimaseks lahenduseks. Sellest põhimõttest lähtuvad meie poliitikavalikud ja oleme omavalitsusi iseseisvat elamist toetavate teenuste arendamisel ja pakkumisel igati toetanud. Euroopa struktuurivahenditest toetame lähedaste hoolduskoormust vähendavaid teenuseid – näiteks isiklikku abistajat, tugiisikut, koduhooldust, päeva- või intervallhoiu teenuseid. Samuti rahastame kodude kohandamist erivajadustega inimestele vastavaks, oleme katsetamas hoolduse koordinatsiooni keerulisemate olukordade lahendamiseks ning arendame vabatahtliku töö rakendamist sotsiaal-

kodu

valdkonnas. Aasta lõpuks esitame valitsusele ettepanekud, kuidas pikaajalist hooldust tulevikus korraldada ja rahastada. Kui siiski selgub, et ainus teenus, mis eakale sobib, on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ehk hooldekodu, peab kohalik omavalitsus selle teenuse saamise eakale korraldama ning vajadusel tasumisel aitama. Hooldekoduteenus peab olema kvaliteetne ja kättesaadav. Seni, kuni hooldekodukoha eest tasumine on suuresti lähedaste õlul, võiks riik panustada kasvõi selles osas, et pakub psühholoogilist abi ja tuge. Kõik muud vajadused ju võivad olla tagatud, aga inimene on oma hingehädas igas eluetapis üsna üksi, eriti vanemas eas. Kellega jagada oma leina ja üksindust hooldekodus olles? Kellele kurta hingevaeva? Kellelt saada lohutust? Osa hooldekodusid teeb koostööd kirikuga või on oma personali koosseisu värvanud hingehoidja, kes saab pakkuda hingeabi rasketel hetkedel. Lisaks alustame sügisel vabatahtliku töö arendamist sotsiaalvaldkonnas. Vabatahtlike abiga saame toetada inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet. Vabatahtlikud suudavad sageli pakkuda tuge, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi

katta, näiteks võib vestluspartneri olemasolu aidata suuremaid muresid ennetada, üksindust leevendada või elumuutusega seotud ärevust vähendada. Millistesse maakondadesse on plaanis uusi hooldekodusid rajada ja millistesse laiendusi planeerite? Suuri riiklikke investeeringuid uute eakate kodude loomiseks me praegu ette ei näe, kuid neid on plaanis eraettevõtetel ja omavalitsustel. Küll aga toetame rahaliselt kuni 950 teenusekoha kohandamist dementsuse diagnoosiga inimestele ning uue innovaatilise eakate kodu ehitamist. Möödunud aastast alates toetame hooldekodude energiatõhususe parandamist, sh uute energiatõhusate hooldekodude või juurdeehituste loomist. Uus taotlusvoor kohalikele omavalitsustele avaneb käesoleva aasta sügisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab KredExi kaudu kohalikke omavalitsusi ja inimesi nende elutingimuste parandamisel. Kui kellelgi ettevõtjatest tekib pansionaadi rajamise mõte, siis kas ta peab sellega ise hakkama saama või tasub ka ministeeriumi poole pöörduda, ehk saab rahalist abi või tuge? Ettevõtjad on ikka aeg-ajalt ministeeriumi poole sellistes küsi-

mustes pöördunud ning ministeerium on andnud juhiseid ja nõu, millistest õigusaktidest hooldekoduteenuse loomisel lähtuda tuleb. Rahaline toetus on põhiliselt suunatud kohalikele omavalitsustele. Erinevate programmide raames on antud investeeringutoetust hooldekodudele, näiteks aastatel 2007–2013 oli regionaalministri määruse alusel võimalik meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine” taotleda vahendeid sotsiaalteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks, sealhulgas hooldekodude ehituseks ja rekonstrueerimiseks.

Osa hooldekodusid teeb koostööd kirikuga või on oma personali koosseisu värvanud hingehoidja, kes saab pakkuda hingeabi rasketel hetkedel. Sügisel alustame vabatahtliku töö arendamist sotsiaalvaldkonnas. Kõigile omavalitsusjuhtidele tehti sel aastal üleskutse taotleda KredExilt toetust eakatele teenusmajade loomiseks, kus seeniorid saaksid üürida ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ning kus oleks vajadusel lihtne pakkuda mõningast kõrvalabi ja ühis tegevusi. Selline lahendus hoiaks mõnelgi juhul (pikaks

ajaks) ära hooldekodusse mineku vajaduse. Insuldi või infarkti saanud inimene vajab tihti kohe ööpäevaringset abi. Vahel on abivajaja kõrval teine seenior, kes ei suuda teda tõsta, lapsed aga ilmas laiali. Mida peaks lähedane ette võtma, kelle poole pöörduma, et abi saada? Kui on tekkinud olukord, kus inimene kas vanuse või tervisliku seisundi tõttu enam iseseisvalt kodus toime ei tule ja tema eest hoolitsemise koormus on lähedastele liiga suur, on kõige esimene samm pöörduda abi vajava inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole ja anda inimese abivajadusest teada. Seejärel saab sotsiaaltöötajaga juba konkreetsemalt kokku leppida, millal ja kus ta inimese abivajadust hindab – kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab inimest haiglas või on abivajaja ise võimeline sotsiaaltöötaja juurde minema. Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses inimene vajab. Hindamine tagab selle, et inimene saaks temale sobiva teenuse.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

FOTO: SHUTTERSTOCK

15 Detsember 2018

tervis

Detsember 2018 22

Toit on mage, roosid enam ei lõhna – mida ette võtta? FOTO: SHUTTERSTOCK

Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, mis avaldub enamasti pärast kuuekümnendat eluaastat, halvendab inimese üldist elukvaliteeti. Seega tasuks sümptomeid tähele panna ja koos oma raviarstiga välja selgitada, kas annab midagi ette võtta.

Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee

õhna- ja maitsetundlikkus väheneb paljudel inimestel märkamatult pika aja jooksul. Seda arvestades tasuks vanematel inimestel kuulda võtta oma lähedaste soovitusi näiteks toa tuulutamise ja lõhnaõli kasutamise intensiivsuse kohta. Vähenenud lõhnatundlikkuse korral me ju ise ei tunne, et õhk toas on sumbunud või et parfüümi sai pisut liiga palju endale peale piserdatud. Maitse- ja lõhnatundlikkuse häired tekivad paljudel inimestel koos vananemisega, kuid peale selle võivad neid tekitada haigused ja ravimid. Lõhnatundlikkuse häired sagenevad vanusega ja on rohkem väljendunud meestel. Seda on kogu maailmas palju uuritud: kui 53–59aastastest meestest kaebas lõhnatundlikkuse vähenemist üheksa ja naistest neli protsenti, siis 70–79aastastest meestest 41 ja naistest 21 protsenti. Veelgi enam hädas olid alanenud lõhna- ja maitsetundlikkusega üle 80aastased. Tervenisti 70 protsenti meestest kaebas, et lõhnad ja maitsed pole enam need, mis nooruses, üle 80aastastest naistest olid samad kaebused 59 protsendil.

Häire soodustab alatoitumuse teket Lõhnatundlikkuse häiresse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest see võib vähendada söögiisu ja soodustada nii alatoitumuse teket. Vanemaealiste maitse- ja haistmistundlikkus sõltub ka kroonilistest haigustest ning medikamentide tarvitamisest, mis on paljude vanemaealiste inimeste elu lahutamatu osa. Haistmisvõime langust nimetatakse hüposmiaks ja puudumist anosmiaks. Kui on kadunud vaid mõne lõhna tundmine, nimeta-

takse seda osaliseks anosmiaks. Lõhnatundlikkus nõrgeneb või kaob nina limaskesta haiguste, näiteks nohu korral, kuid see on tavaliselt mööduv. Hüposmia põhjusteks võivad olla haistmisepiteeli, närvikiudude või haistmissibula kahjustused või taandareng traumade (nt eesmise koljuaugu põhimiku murrud), põletike, kasvajate jms tõttu. Lõhnatundlikkuse häired võivad olla seotud mõne algava neuroloogilise haiguse, eeskätt Alzheimeri ja Parkinsoni tõvega. Lõhnatundlikkuse alanemisega koos esineb vanemaealistel sageli maitsetundlikkuse häireid. Hüpogeusia ehk maitsetundlikkuse märgatava languse kõrval on täielikku maitsetundetust –

ageusiat. Arvatakse, et hüpogeusia põhjus peitub kroonilistes haigustes, sellistes nagu reuma, pankreatiit jt. Ka maitsetunnetuse häired väljenduvad sagedamini pärast kuuekümnendat eluaastat ja võivad esineda täiesti normaalse vananemise korral. Samas on maitsetundlikkuse alanemisel peale krooniliste haiguste rida teisi põhjusi: suuinfektsioonid, ravimid, hambaproteesid. Statistiliselt usaldusväärsed andmed tõendavad, et sügavalt on häiritud näiteks tuberkuloosihaigete maitsetundlikkus. Paljud neist tajuvad vääralt isegi põhimaitseid, näiteks magusat kas hapu või soolasena. Kui haigus möödub, maitsetundlikkus taastub.

Diabeedi puhul halveneb tundlikkus magusa maitse suhtes. Nakkushaigusedki – näiteks gripp – võivad inimese maitse- ja haistmistundlikkuse segi paisata. Õnneks on arvamus, nagu oleksid lapsed ja vanurid need kõige suuremad magusasõbrad, osutunud linnalegendiks. „Mina ei ole leidnud andmeid ja kogemus samuti ei ütle, et magusaarmastajaid oleks seenioride seas rohkem kui liigsoolase sööjaid,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi geriaater Kai Saks.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

jõulud

Detsember 2018 24

Parim jõulukuusk kasvab tänu „kolme reeglile” Omad kolm põlve metsanduse kogemust, kolm aastat niidad kuusetaime ümber heina, kolm aastat kujundad võra ja siis jälgid, et tuppa toomise järel kuusejalast vesi ei kaoks – nii saab eksperdi kinnitusel jõuluks tuppa kauni ja okkaid hoidva kuuse. FOTOD: SHUT TE

RS TOCK

Kadri Suurmägi kadri.suurmagi@eestimeedia.ee

õulukuuski kasvatav ja müüv Kristjan Sepp (25) Valgamaalt Raavitsa külast saab öelda, et nende peres on metsateadmised juba kolmandat põlve: nii tema vanaisa, onu kui isa on metsandusharidusega ja teda ennast lahutab Eesti Maaülikoolis metsandusalasest magistrikraadist veel vaid lõputöö kirjutamine. Istanduse pidaja on loomulikult nende seas, kes pühadeajaks toob tuppa kuu-

se. „Isegi lapsena, kui istandust veel polnud, tahtsin ehedat kuuselõhna tuppa. Saan aru neistki, kes valivad kunstkuuse, sest need ei aja okkaid, aga minu jaoks on ikka kõige parem ja klassikalisem valik just harilik kuusk,” räägib ta. Kristjan Sepp selgitas, et eestlased ostavad küll nulgu ja torkavat ehk hõbekuuskegi, kuid hea lõhn on omane ainult harilikule kuusele. „Mina olen traditsioonilise lõhnava Eesti kuuse usku.”

Kõige olulisem on vesi Kuidas jõulukuuse eest hoolt kanda, et temast võimalikult kaua silmailu oleks? „Kõige tähtsam on see, et mitte kunagi ei tohi vesi otsa saada,” rõhutab Kristjan Sepp. „Kuusk tahab alguses väga palju juua. Kui esimestel päevadel kuusejalas vesi kaob ja kuusk on kuival, võin üsna kindlalt väita, et sellel puul kukuvad okkad pisut varem.” Enne kuusejalga panemist soovitatakse puult lõigata õhuke seib, et kuusk saaks vee paremini kätte. Kristjan Sepp lisab, et enamasti tema puudel seda tegema ei pea, sest ta saeb puu vahetult pärast tellimuse saamist ja kullerile üle andmist. Samuti peaks vältima kuuse paigutamist küttekolde lähedus-

se. „Võiks valida toas kõige jahedama koha,” õpetab Kristjan Sepp. „Ühel aastal katsetasin soovitust kuuseokastele vett pritsida. See toimib, aga siis peab jõulutuledega ette vaatama, sest elekter ja vesi ei käi kokku.” Miks kuusk vahel ikka okkad maha viskab? Kristjan Sepp selgitab, et see juhtub siis, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on suur. Näiteks kui õues on mitukümmend kraadi külma ja inimene toob puu kohe sooja tuppa, kus on paarkümmend kraadi sooja, on temperatuuride erinevus pea 40 kraadi. Ta soovitab harjutada kuuske soojaga ja paigutada see enne tuppa toomist jahedamasse ruumi, seejärel alles sooja tuppa. „Suure tõenäosusega hakkab puu siis okkaid maha viskama, kui kohe sooja viia,” teab ta. Näiteks võiks puud hoida garaažis või keldris, kus on jahe, aga siiski plusskraadid. „Siis ei oleks nii drastilist temperatuurikõikumist. Päev-kaks nii hoides ei juhtu puuga midagi,” julgustab kuusekasvataja. Sel ajal ei pea puud vees hoidma, aga kui kuusk tuppa viia, tuleks lõigata seib ja jälgida, et ta esimestel päevadel kuivale ei jääks.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

raha

Detsember 2018 28

Oma tulevase pensioni arvutamine ei ole raketiteadus Madis Kallion õigusnõunik, Estonian Business Schooli õppejõud ja koolitaja

egelesin teemaga päris põhjalikult ja selgus, et mingit suurt raketiteadust siin ei ole. Pärast vastavate selgitustega tutvumist ja mõningast arvutamist oligi praeguste kriteeriumide järgi arvutatud pensioni suurusjärk mul olemas. Samas näitas põgus analüüs tuttavate ja sõprade hulgas, et inimesed väga ei tea tulevase pensioni suurust ja on arvamusel, et see on üks keeruline lugu. Sellest johtuvalt otsustasin oma praktilisi kogemusi teiste pensionieelikutega jagada.

Milline on Eesti pensionisüsteem? Sissejuhatuseks teen lühiülevaate meie pensionisüsteemist. Riigi loodud pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile jäänud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem tugineb Eestis kolmele sambale. Esimene sammas on riiklik pension, millega tegeleb sotsiaalkindlustus amet. Teine sammas on kohustuslik kogumispension ja sellega tegeleb pensionikeskus. Kolmas sammas on täiendav kogumispension, millega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Selles artiklis käsitleme ainult riikliku pensioni ühte põhiliiki – vanaduspensioni – ja sellega seonduvat. Kõrvale jäävad riiklike pensionide ülejäänud liigid, nagu ennetähtaegne vanaduspension, edasilükatud vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension, toitjakaotus-, töövõimetus- ja rahvapension. Samuti ei kirjelda ma kutsealade sooduspensionide suurust ja arvutamise korda.

Vanaduspensioni küsimusi reguleerib seadus Vanaduspensioniga seotud küsimusi reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus ja valitsuse ning ministrite määrused. Vanaduspensioni saamiseks on

kaks eeldust: vanus ja pensioni staaž. Alates 2017. aastast hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale järgmiselt (vt juuresolevat tabelit). Nagu tabelist näha, pikeneb pensioniiga vastavalt sünniaastale kolme kuu kaupa kuni praeguse piirini – 65 aastat. Selle tabeli alusel on lihtne vaadata, millal saabub pensionile jäämise õigus. Vanaduspensioni saamiseks peab tulevasel pensionäril olema pensioniea saabumisel vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Kuivõrd pensionistaaž on teine vajalik eeldus vanaduspensioni saamiseks, vaatleme ka selle kujunemist. Pensionistaaž on kind-

lasti individuaalne ja oleneb iga tulevase pensionäri eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, töötamine, laste kasvatamine, sõjaväes teenimine jne. See staaž jaguneb kaheks: pensioniõiguslik staaž kuni 31. detsembrini 1998 ja pensionikindlustusstaaž alates 1. jaanuarist 1999. Pensioniõiguslikku staaži arvutatakse tööraamatu ja muude dokumentide alusel. Selle aja hulka arvatakse peale töötamise näiteks õppimine kõrgkooli statsionaarses õppes, samuti teenimine Eesti kaitseväes. Konkreetsete tingimuste täitmisel arvatakse selle staaži hulka ka töötamine ja õppimine, samuti teenistus Nõukogude armees Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31. detsembrini 1990.

Asjakohane on meelde tuletada tööraamatu hoidmise ja säilimise vajadust. Oma tööraamatut tuleks hoida nagu printsessi herneteral, sest selleta kujuneb oma pensioniõigusliku staaži tõestamine aega, raha ja närve kulutavaks keeruliseks protsessiks. Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune staaž täisaastaks, sellest lühem periood jäetakse arvestamata.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kevadel tekkis mul huvi, millises suurusjärgus vanduspensioniga võiksin arvestada peaaegu kahe aasta pärast, kui pensionile jäämise õigus kätte jõuab.

köök / retseptid

FOTO: SHUTTERSTOCK

Detsember 2018 36

Pidulik jõulukook sobib jõuluõhtusöögi lõpetuseks või külakostiks Tänavuse aastanumbriga päevi on õige napiks jäänud, järgmine aasta juba uksele koputamas. Sõpradele jõuluajal külla minnes või ka oma perega jõulu- või mõnd muud õhtut koos veetes on ikka magus suutäis kohane.

Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee

imeda aja leevenduseks on kodude akendel-ustel, ka majadel, tänavatel ja puudel

jõulutuled valgust ja hingesoojust jagamas. Ei saagi nagu aru, et aasta pikimad õhtud-ööd käimas. Eks leevendab lumigi pimedust ja lapselaste päkapiku- ja jõuluvanaootus soojendab südant ning muudab elu põnevamaks. Nüüd, mil kodus olemise aega rohkem, võiks ehk ühe mõnusa jõulukoogi valmistada, mida külakostiks viia või oma laste ja lapselaste rõõmuks lauale tuua. Jõuluteemaline kook on tavaliselt kas piparkoogiseks maitsestatud või valmistatud piparkookidest tehtud põhjale, kaetud mõne valge ja õhulise toiduainega, nagu besee või vahukoor. Ka kõik beseetaignast valmistatud koogid-tordid on väga jõululikud. Jõulukook sisaldab sageli jõulule

omaseid puuvilju-marju, nagu mandariinid, kuivatatud puuviljad ja marjad, pohlad, jõhvikad. Šokolaadikoogidki sobivad suurepäraselt, eriti kui neid jõulupäraste kaunistustega tuunida. Jäätisetordidki on jõuluajal, kui lapselapsed külas, omal kohal – ega jäätis pea vaid suviseks maiuseks jääma. Mõnusat maiustamist ja kaunist jõuluaega!

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!