AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2019 (78) MÄRTS
ISSN 2228-1592
Päevane tukastus kulub igaühele ära. Miks mehe rinnad suurenevad? Pensionär ja tulumaks. Kes peab ravimisel tehtud vea tõendama? Kuidas saab seenior end kallaletungi eest kaitsta? Miks peaks seljaharjutusi tegema? Peipsi tagant pärit supp.
teema
Märts 2019
Noorus kaob kui aur kohvikannust
P
isikest kasvu vana naine upitab kassalindile leiva, keefiri ja paki külmutatud juurvilju. Iga kummardus toidukäru sügavusse nõuab energiat, asjade haaramine pole sugugi nii lihtne nagu noorel inimesel. Ostukäru rattad ei liigu kuigi hästi. Teekond kassalindi algusest kassapidajani võtab aega. Lõpuks jõuab vanaldane ostja maksmiseni. „Kaks eurot, viis senti,” ütleb kassapidaja. „Kui palju?” Ikka mitu korda tuleb üle korrata, et palju neid sente siis oligi, viis või viiskümmend. Peenraha tengelpungast koukimiseks läheb aega, siis palub müüja kaupluse kliendikaarti, see tuleb ka üles leida. Siis tagastatud sendid näppude vahele saada, et need lukuga taskusse poetada. Iga liigutus on kõverdunud sõrmedega liigesehaigust põdeval naisel aeglane ja kohmakas. „Mis sa, vanamutt, seal nii kaua kohmitsed?” käratab äkki üks järjekorras seisev noorepoolne mees. „Katsu vähe kobedamalt liigutada! Sulle pensionit teenivad tööinimesed tahavad ka päeva lõppedes koju kotile saada!” Sedavõrd jäme ütlemine lööb pahviks. Üks oma ostukorda ootav noormees on esimene, kes inetu kommentaariga lagedale tulnud eakaaslase korrale kutsub: „Sina ei jää ju kunagi vanaks!” Lisandub irooniline märkus: „Jah, vähestele on antud noorena surra!” Kes meist poleks ajaga hätta sattununa toidupoe kassasabasse toppama jäädes pahameeles kiiganud – mis seal kassas siis toimub, et järjekord mitte kuidagi liikuda ei taha. Aga niisugust käitumist mina küll veel kohanud polnud. Kiire elutempoga kärsitu inimene toimetagu iseteeninduskassas. Suuremates linnades saab isegi arvuti tagant tõusmata toidukauba internetist otse koju tellida. Juhtunu tuletas end terve õhtu ja veel hiljemgi meelde. Süda valutas ja hing oli haige. Omaenda tööaastate eest välja teenitud pensioniraha eest toitu ostnud elatanud naine ei olnud küll millegagi inetut suhtumist ära teeninud. Noorel mehel võib küll keha virge olla, aga kuidas on lood vaimu ja hingega?
T
änases ajakirjas imetleb juba kümmekond aastat perega Hispaanias elav Eesti kirjanik Helen Eelrand sealse ühiskonna lugupidavat suhtumist vanemaealistesse. Hispaania kuningriik soosib, austab ja armastab seeniore. Tema sõnul moodustavadki kõige lustlikuma ja stressivabama osa hispaanlastest just need, kes on välja teeninud luksuse pidada pensionipõlve. Nad mängivad oma eluaegsete sõpradega lauamänge,
söövad pühapäeviti koos paellat, musitavad lapselapsi, naeravad laginal ja joovad paar klaasi veini või aeglase pärastlõunase kohvi. Sealsed seeniorid naudivad oma elu ja ümbritsevat seltskonda. Läheduseks on ju vanemas eas aega, aga see ongi kõige tähtsam. Kiiret pole kuhugi. Hispaania keeles puuduvad sõnad „vanaeit” või „vanamees”, on „senjoor” ja „senjoora”, mis väljendavad iseenesest aupaklikkust. Meie, eestlased, vürtsitame oma põlglikku suhtumist veel solvavamate ja sildistavamate sõnadega, ikka vastavalt haridustasemele, sõpruskonna suhtumisele ja kodusele kasvatusele. Vananemine tähendab muu hulgas koperdamist ja kohmakaid käsi, mida saab ajada nii kehvema nägemise kui ka nõrgenevate lihaste kaela. Ameerika neuroteadlased on aga avastanud, et selles on oma osa ka vananeval ajul.
W
ashingtoni Ülikooli teadlaste katseseeria näitas, et kätega tehtavate liigutuste puhul keskendubki noore inimese aju kätele, vanemaealise ruumitaju on seevastu kogu keha keskne. Kui nooruk tõstab käe, et laualt midagi haarata, on ta tähelepanelik selle suhtes, mis võib käe teekonnale ette jääda. Eakamad inimesed seevastu pööravad tähelepanu kõigele oma keha ümbrusse jäävale – hoolimata sellest, kas nende käsi puutub sinna külge või mitte. Palju hirmutavam on aga teadmine, et aju hakkab esimesi vananemise märke näitama juba pärast 24. sünnipäeva. Juba siis hakkab inimese tegutsemiskiirus- ja täpsus kahanema. Just sellisele tulemusele jõudsid arvutimängureid uurinud Kanada Simon Fraseri Ülikooli psühholoogid. Kauem elatud elu ja kogemused tulid kasuks sellelgi katsel. Vanemad mängijad kompenseerisid oma aeglust nutikama strateegiavalikuga ning kasutasid noortest rohkem klahvikombinatsioone ja otseteid. See lubas ka neljakümnendates aastates inimestel edukalt arvutimänge mängida. Kas me põlgame vanadust sellepärast, et me pelgame vanaks saada? Ega vanadus sellepärast siis tulemata jää. Noorus kaob nagunii kui aur teekannust. Aga vanemaski eas on head. Kui pole muud, siis jagub vähemalt aega. Selleks, mida enne pole osanud hinnata. See midagi on vaja lihtsalt üles leida.
Eve Rohtla peatoimetaja
Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. aprillil.
Aprillist kasvab pension ligi 40 euro võrra
S
otsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4 protsenti. „Palkade kasvuga ühes tõusevad ka pensionid, tänavu aprillist keskmiselt 8,4 protsenti, mis on viimaste aastate suurim pensionitõus,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Näiteks 44aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist peaaegu 40 eurot suurem ehk 483 eurot. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat – 291,05 eurot. Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat – 390,46 eurot. Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat – 456,73 eurot. Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat – 483,24 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018. aastal 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018. aastal 375 649).
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutusega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 11 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Avaleht –> E-teenused –> Kodanikule –> Toetused ja sotsiaalabi –> Minule makstav pension, toetused ja hüvitised). Lisainfot saab ka Sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360. Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ca 413,7 eurot kuus (2018. a 381 eurot kuus). Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus (2018. a 217 eurot kuus). Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta. 60+
Uus infoliin nõustab viis korda nädalas
E
estis avanes esmakordselt dementsuseteemaline usaldus- ja infoliin (644 6440), millele helistades saavad nõuandeid inimesed, kel on diagnoositud dementsus, ja nende lähedased, aga ka spetsialistid ja teenuseosutajad. Infot saab küsida viiel päeval nädalas. Infoliin pakub dementsusest puudutatud inimestele ja spetsialistidele tuge ja praktilist nõu lahendusteni jõudmisel. „Infoliin pakub võimalust jääda anonüümsuseks, aitab pärast diagnoosi uues olukorras orienteeruda ning leida kõige parema abi ja nõu võimalikult kodukoha lähedal. Infoliin aitab aru saada nii haiguse olemusest kui ka annab nõu kriisis,” sõnas Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevjuht Miret Tuur. Dementsuse usaldus- ja in-
foliin on avatud igal tööpäeval neli tundi, infoliini nõustajad on dementsuse valdkonna eksperdid: arstid, tegevusterapeudid, sotsiaaltöötajad, õppejõud ja dementsusega inimeste kogenud lähedased. Kui telefoni teel jääb mõni probleem lahendamata, siis pöörduja loal tegeletakse ja nõustatakse teda edasi juhtumipõhiselt, kaasates vajadusel muid spetsialiste. Infoliin on avatud esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 12–16 ja kolmapäeval kell 16–20. Infoliini number on 644 6440, helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel. Ajal, mil infoliin ei tööta, võib küsimused saata meiliaadressile info@eludementsusega.ee, küsimustele vastavad oma ala eksperdid. 60+
hingeelu
Märts 2019
Päevane tukastus kulub igaühele ära
FOTO: SHUTTERSTOCK
Viimase 50 aasta jooksul on öine keskmine uneaeg langenud üheksalt tunnilt seitsmele, kusjuures kolmandik meist on töö ja muu elu pärast sedavõrd pinges, et ei saa ka mõne tunni jooksul korralikult sõba silmale.
Toivo Niiberg psühholoog
U
nega tegeleva Ameerika teadusühingu uuringust selgus, et ligi 60 protsenti 13–64aastastest vaevleb peaaegu igal ööl probleemide puntras ega suuda korralikult välja puhata. Arvata on, et meilgi Eestis lood paremad pole, pigem isegi hullemad. Unemuresid põhjustavad liiga kiire tehnoloogia areng, vähene liikuvus, halvad toitumisharjumused, infotulv, pidev ajahäda, töötus, madalad palgad, väike pension ja hingehädad. Mida väiksem laps, seda pikem magamisaeg, ja arvata, et ka pikemad unenäod. Osa närvifüsiolooge ja psühholooge väidab, et lapsed näevad unenägusid suhteliselt harva, teised aga jälle vastupidist. Rohkem on levinud arvamus kolmest unenägude esinemise optimumist: eelkooliiga (3–6 eluaastat), 18–25 ja 50–60 eluaasta vahel. Vahest sisaldavad need perioodid rohkem alateadlikku mõttepinget, mis unenägudes oma lahenduse-maanduse leiavad. Unenäod ei paina ainult inimest ja inimlast, vaid kindlasti ka loomi ja sellepärast oleks rumal mõelda, et väikelapsel pole veel elamusi, mida unes taaselustada. Ja mida me üldse teame elu olemusest, selle algusest ja lõpust.
Kuni kaheaastaste laste keskmine uneaeg peaks olema 16–18 tundi, 2–4aastastel 14–16, 5–7aastastel 11–12 ja algkooliealistel 9–10 tundi. Täiskasvanu magab keskmiselt 7–7,5 tundi ööpäevas ja vanemale inimesele piisab 5–6 tunnist. Kui laps magab öösel korralikult 9–10 tundi täis, ei ole päeval magada tarvis.
Ka kümme minutit und kosutab Iga täiskasvanu vajaks pooletunnist lõunauinakut ja laps vähemalt tunnist. Oleme peaaegu kõik kogenud, kui kosutav võib olla isegi kümneminutiline tukastus diivanil või tugitoolis – päevaväsimus on nagu pühitud. Miks me siis alahindame laste päevast magamist? Kahjuks on meil mõnes koolieelses lasteasutuses levinud n-ö palakakultuur, mille tulemusena on voodid vanarauaks antud või tuleroaks läinud ja kus lapsed magavad soovi korral maas madratsitel – täna ühe pea ja homme teise jalad. Olen külastanud Euroopa viie riigi lasteaedu. Nemad on seal eestlasi võõrustades tundnud rõõmu, et meie oleme osanud tervislikke lapse psüühikat arvestavaid traditsioone säilitada ega ole läinud eksperimentide ohvriks. Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides lõpeb lapsevanemate tööpäev hilisel lõunatunnil ja emale-isale jääb õigus otsustada oma lapse päevase magamise või mittemagamise üle. Tõesti, inimesed on pärilikkuselt erinevad, seega on unevajaduski erinev, ka lastel. Siiski vajab laps päevas keskmiselt üht tundi päevaund või vähemalt rahulikumat tegevusaega. 20–30 minutit päevast tukastamist kulub ka igale täiskasvanule ära. Kellel on kombeks päe-
vauinakut nautida, tuleks see enne kella kolme ära teha. Unevajaduse määramisel tuleb jälgida öist ja päevast uneaega, aga ka üldist erksust, toonust ning sotsiaalset ja füüsilist keskkonda. Kui voodisse heites uni kuidagi tulla ei taha, tuleks hoopis üles tõusta ja midagi asjalikku teha. Kui tunned, et uni hakkab tekkima, siis taas voodisse heita. Briti uneuurija James Anthony Horne arvab, et inimesed erinevad unerütmi ja -aja poolest palju. On vähemagajaid, kellele piisab 4–5tunnisest öisest puhkusest, ja kauamagajaid, kes ka 9–10tunnise põõnamise järel voodist vastumeelselt tõusevad. Ent teaduslikult on tõestatud, et mõlemad magajatüübid viibivad sügavas unes umbes sama aja. Öö ülejäänud osa ohverdab kauamagaja kergele unele või unenägudele. Horne’i järgi on see kadunud või kasutult veedetud aeg. Seega on ümber lükatud arvamus, et unenägusid nägevad inimesed magavad sügavamalt ja puhkavad paremini välja kui need, kes unenägusid ei näe. Teadlased eristavad viit unefaasi: I ja II staadium on kerge uni, mis läheb üle III ja IV staadiumiks ehk sügavaks uneks ja lõpuks saabub V staadium ehk unenägudega uni. Viimast faasi nimetatakse ka REM-uneks (rapid-eye-movement, tõlkes ‘silmade kiire liikumine’), sest sellega kaasnevad väga kiired silmaliigutused. Umbes iga pooleteise tunni järel katkestavad sügavat und REM-une faasid. Uued uneuuringud näitavad, et inimene ei tee mitmepäevast magamatust tasa unenägudega, vaid hoopis sügava unega.
Unetus teeb vanaks ja haigeks Uni on inimese vaimse ja füüsili-
se tervise alus. Kes liiga vähe magab, jääb haigeks ja vananeb ruttu. Une arvel pikendatakse päeva ainult tervise hinnaga. Uuringud näitavad, et üks magamata öö lühendab inimese pärilikku prognoositavat eluiga. Magmata öö tekitab ka näljatunnet. Uppsala Ülikoolis tehtud hiljutine meeste ainevahetusealane uuring tõestas, et unetule ööle järgnenud päeval oli uuringus osalenute energiakulu 5–20 protsenti väiksem. Lisaks tõusis katsealuste veresuhkur, samuti näljatunnet kontrolliva hormooni greliini kogus. Analoogse tulemuseni jõudsid Birminghami Heartlandi haigla arstid. Selgus, et tervelt 73 protsenti öösiti alla nelja tunni magavatest katsealustest võttis kaalus juurde, kusjuures varem ei olnud neil erilisi kaaluprobleeme täheldatud. Uuringut korraldanud arstide sõnul stimuleeris vähene uni toiduisu reguleerivate hormoonide tõusu organismis, mis pani katsealused päeval ligi 900 kcal rohkem tarbima. Seega, kes soovib kaalu kontrolli all hoida, peab kosutavat öist und eriti kõrgelt hindama. Une ajal toimub kogu päevase informatsiooni sorteerimine ja vajalik lühimälust pikaajalisse mällu salvestamine. Kesknärvisüsteemile on magamine väga vajalik tööaeg, mille ärajäämisel on hukatuslikud tagajärjed üldisest kurnatusest kuni hallutsinatsioonide-luuludeni välja. Sageli saame just magades lahenduse meid häirivatele probleemidele. Uurimused on näidanud, et ühel neljandikul inimestest tekivad kasulikud ideed just magades.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
õigusabi
Märts 2019
Hoia oma digilool silm peal! „Kui patsiendi terviseandmed on mitmes haiglas laiali, siis riiklikus digiloos ei pruugi need kõik olemas olla, sest mõnikord jäävad andmed kesksüsteemi saatmata,” nendib Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
„L
isaks on selline segadus ka kulukas. Näiteks mu tuttavale tehti hiljuti ühe ja sama nädala sees kolm korda EKG uuring, sest ühe haigla meedikud lihtsalt ei teadnud, et teises oli see juba tehtud,” toob Kadri Tammepuu (pildil) näite. „Teinekord kogutakse andmeid jälle liiga palju, näiteks tervisedeklaratsiooni täitmisel juhilubade taotlemiseks või
uuendamiseks. Minu arvates ei ole vaja autojuhi kohta uurida, milliseid nahahaigusi ta põeb või milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutab. Andmed kogutakse kokku, aga hiljem neid ei kasutatagi,” ohkab ta. Eestis tegeldakse Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi sõnul praegu innukalt ühtse digiregistratuuri arendamisega, ehkki ravijärjekordi see oluliselt ei lühenda, sest raviraha sellega juurde ei tule. „Küll aga saame paremini teada, kui palju on neid inimesi, kellel on saatekiri eriarsti juurde, aga kelle jaoks pole visiidiaegu jagunud.” Praegu on igal haiglal oma patsientide andmeid koondav ITprogramm, mida igaüks eraldi arendab. Põhja-Eesti Regionaalhaigla plaanibki lähiajal oma programmi meedikutele mugavamaks muuta. Infotehnoloogilised arendused on aga kallid ja iga seadusemuudatusega sisuliselt dubleeritakse arendustöid igas haiglas. „Siin oleks kokkuhoiukohti, aga taoline lähenemine eeldaks
rohkem koostööd ja kokkuleppeid,” arvab Kadri Tammepuu.
Hammaste röntgenipildid oma CD-le „Kõik hambaarstid ei saada samuti veel ravikaarte digilukku. Üks soovitus nende patsientidele võiks olla – paluge oma hambaarstil teie hammastele tehtud uuringud, näiteks röntgenipildid oma isiklikule CD-le salvestada. Nii on võimalik hambaravihüvitist efektiivsemalt ära kasutada ja mitte kulutada seda dubleerivatele uuringutele. Hüvitist saab kasutada vaid haigekassaga lepingu sõlminud kliinikute kaudu, Tallinnas on alla poole praktiseerivatest hambaarstidest lepinguga seotud.” Euroopa Liidu Patsiendi Õiguste Hartas (selle on heaks kiitnud ka Eesti) on kirjas, et patsienti võib üldjuhul ravida ainult tema nõusolekul. Selleks, et patsient saaks teha parima otsuse, peab meedik andma talle vajalikku teavet ja jätma piisavalt aega otsustamiseks. Mõnikord, näiteks enne operatsiooni, küsitakse ini-
meselt ka kirjalikku nõusolekut, et ta on protseduuriga kaasas käivatest riskidest aru saanud ja on nõus neid võtma. Ehk ta peab andma allkirja. „Kahjuks on Eestis tavaline, et patsient saab allkirjastamiseks vajalikud paberid vahetult enne operatsiooni ega jõua neid korralikult läbigi lugeda, rääkimata kaalutletud otsuse tegemisest,” avaldab Kadri Tammepuu kahetsust. Patsiendil on õigus ka varem antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. Isegi enne operatsioonilauale heitmist võib ta veel keelduda, kui saab teada, et eelseisval lõikusel on suur tüsistuste tekke risk, aga väike kasu. „Näiteks mehed võiksid eesnäärme lõikuse otstarbekust väga tõsiselt kaaluda ja seda tohtriga arutada, millal enam oodata ei maksaks, sest elu kvaliteeti halvendavaid tüsistusi, nagu põiepidamatus, tuleb siin sageli ette,” soovitab Kadri Tammepuu.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
Kindlasti tasuks tutvuda enda kohta digiloos olevate andmetega digilugu.ee. FOTO: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES
tervis
Märts 2019
Miks mehe rinnad suurenevad?
FOTO: SHUTTERSTOCK
Järjest suuremaks paisuvad rinnad võivad mehele küll meelehärmi põhjustada, kuid enamasti on see healoomuline protsess ja seotud vanuse ning hormoonidega. Kurvemal juhul võib spetsialist avastada, et suurenenud rind varjab tõsisemat haigust – ka meestel diagnoositakse rinnavähki.
Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@virumaateataja.ee
6
0+ lugeja Aivar A. saatis murekirja: „Tihti on küpsemas eas meestelgi rippuvad rinnad, mis pole ei peeglis ega rannal väga atraktiivsed lisandid muidu tipp-topp taadile.” Ta palus, et 60+ ajakirja õpetlikud veerud selles osas nõu annaksid. Mehe rinnanäärmekoe suurenemist nimetatakse günekomastiaks, mis tähendab kreeka keeles naise rinda. Ida-Tallinna Keskhaigla mammoloogi Gabor Szirko sõnul on selline nimetus eksitav, sest enamasti on günekomastia tagasihoidlik ja naise rinnaga sarnanemisest on mehe rind väga kaugel. Mehe rinnanääre koosneb peamiselt rasvkoest, mille sees paikneb nibuväljaalune kettakujuline näärmekude. Mehe rinnanääre koosneb 15–20 juhakesest,
näärmekude ise on väga vähe arenenud. Kehakamate meeste küljes olevad arvestatava suurusega rinnad koosnevad enamjaolt hoopis rasvkoest ja seda nimetatakse lipomastiaks ehk rasvrinnaks. Lipomastia puhul on näärmekude normaalse suurusega ja rinna esilevõlvumise tagab rasvkude. Rinnanäärme kasvu ja suurust reguleerivad suguhormoonid. Meessuguhormoonid pärsivad ja naissuguhormoonid soodustavad rinnanäärme kasvu. Meestel on domineerivaks hormooniks testosteroon, naistel östradiool, kuid nii meestel kui naistel esineb mõlemat hormooni ja rinnanäärme probleemid on enamjaolt seotud nende hormoonide omavahelise tasakaalu muutustega. Enamasti on günekomastia healoomuline.
Probleem võib esineda kolmel eluperioodil Doktor Gabor Szirko toob välja günekomastia esinemise kolm sagedasemat iga. Esimene periood on vastsündinuiga. Kuna loode on emaüsas rohke naissuguhormooni keskkonnas, on pea kõigil äsjasündinud poistel ja tüdrukutel nibuväljakeste all tunda tihedat näärmekude. Vastsündinu günekomastia kaob peaaegu alati esimese eluaasta jooksul ega tekita edaspidi probleeme. Teine periood on teismeiga, mil poolel poistest tekib ühe või mõlema nibuvälja alla tihe näärmekude ja rinnanibud lähevad tur-
sesse. „Nibuväljade muutumine suuremaks ja hellaks ajab paljud poisid kimbatusse – muutusi häbenetakse, varjatakse vanemate ja sõprade eest, ei otsita abi ega selgitusi ning muretsetakse omaette,” kõneleb mammoloog. Ta rõhutab, et häbitundeks pole põhjust, sest teismeea günekomastia ei ole haigus ja möödub iseeneslikult. Sellistel juhtudel vereanalüüsides enamasti mõõdetavaid muutusi ei täheldata. Rinnanäärmete kasvamise põhjus on suguhormoonide taseme suurenemine. „Kui rinnanäärme suurenemine on poisi ainus kaebus, ei ole lisauuringuid vaja. Kui esineb ka muid kaebusi, peaks pöörduma perearsti poole, sest harvadel juhtudel võib rinnanäärmete suurenemine olla neeru-, maksa- või kilpnäärmehaiguse üks sümptomitest,” selgitab doktor Szirko. Kolmas eluperiood, mil günekomastia esinemine sageneb, on vanuses 50–70 eluaastat. Selles eas on muutuste peamisteks diagnoositavateks põhjusteks hüpogonadism ehk madal testosteroonitase ja ravimite kõrvaltoimed. „Enamasti ei olegi võimalik vaevustele kindlat põhjust leida, samuti on testosterooni vähenemine mehe ea kasvades normaalne nähtus ning sageli ei kaasne sellega mingeid kindlaid vaevusi,” lausub spetsialist. Sõmeru perearstikeskuses töötav perearst Maire Suurkivi lisab, et vanuses 50–70 eluaastat võib igal neljandal mehel vähemal või suuremal määral rindade suure-
nemist ette tulla. „Põhipõhjus on vananemine, kuid erinevalt naistest, kelle elus menopaus on paratamatus, ei saa meeste testosteroonitaseme langust ainult vananemisega seostada. Oluline roll on elustiilil ja kaasuvatel haigustel, sugugi mitte kõik mehed ei tee läbi andropausi (meeste üleminekuiga – toim),” selgitab perearst.
Põhjusi on loendamatul hulgal Doktor Suurkivi on huvi pärast 70.–80. eluaastates heas vormis tervetel meestel testosteroonitaset määranud ja märganud, et see püsib neil normis ka kõrges vanuses. Küll langeb testosterooni- ja tõuseb östrogeenide tase ülekaalulistel ja rasvunutel, stressi all kannatavatel istuva eluviisi ja vähenenud lihasmassiga meestel, alkoholi ja mõnuainete kuritarvitajatel. Günekomastiat põhjustavad ka ravimid, mida selle vanusegrupi mehed tarvitavad, peamiselt eesnäärme healoomulise suurenemise ravis kasutatavad antiandrogeenid ja mõned kõrgvererõhktõve ning neeruhaiguste puhul võetavad diureetikumid. Samuti põhjustab günekomastiat testosterooni tarvitamine puudujäägi korvamisel.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
turvalisus
Märts 2019
Kuidas ennast kaitsta? Vaim valmis ja gaasipihusti taskusse Enesekaitseinstruktor Sergei Jakovlev ütleb, et kõige tähtsam on ennetus. Sügis- ja talveõhtutel tasuks vältida pimedaid nurgataguseid, kanda jope- või mantlitaskus gaasipihustit ja võimalusel soetada endale koer.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
S
Sergei Jakovlev
norival purjus inimesel on kruvikeeraja käes, siis on ju selge, et ta ei paku lukksepateenust!” Nina on inimesel suhteliselt õrn koht. „Te võite esimesena ründajale vastu nina lüüa või pöidlaga ninna torgata ning seejärel viivitamatult avalikumasse kohta joosta, kasvõi oma korterist trepikotta,” õpetab ta.
Juhtige tähelepanu kõrvale Veel üks kasulik nipp on ründaja tähelepanu kõrvalejuhtimine. See tähendab, et ründaja rahustatakse maha, nõustudes temaga, ning siis juhitakse olukord sobivasse suunda. See ei pruugi alati õnnestuda, aga sellest hoolimata on alati kasulik jääda rahulikuks. Kunagi ei tohiks ründaja agressiivsust veelgi tagant õhutada. „Ärge vaadake kurjategijale otse silma sisse, see võib teda veelgi ebastabiilsemaks muuta. Vaadake kolmnurka tema kehal – nii näete, kuidas ta kavatseb liikuma hakata, kuidas liiguvad tema käed ja jalad,” õpetab instruktor. Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. „Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata. Meie põhiseaduski ütleb, et vägivallale on igal kodanikul õigus osu-
tarvitada, oleneb sellest, kui ohtliku kuriteo ta on kinnipidaja teada toime pannud ja kui ohtlik ta seega ise on. Vägivaldse kurjategija kinnipidamiseks võib kasutada rohkem jõudu, ent näiteks mõne asja lõhkunud inimese elu ei tohi ohtu seada. Hädakaitse ja kurjategija kinnipidamine erinevad selle poolest, et hädakaitsega püütakse kuritegu ära hoida, kinnipidamise reeglid tulevad aga arvesse siis, kui kuritegu on kas juba tehtud või selgesti pooleli jäetud. Seetõttu tuleb kurjategija kinnipidamise korral kasutada jõudu vaoshoitumalt kui hädakaitse korral.
Hoidke paroolid enda teada Sergei Jakovlevil on suur palve: „Ärge avaldage oma pangakaardi PIN-koodi võõrastele inimestele. Kahjuks olen igapäevatöös kokku puutunud nendega, kellel unustamise hirmus PIN-kood kaardi tagaküljele kirjutatud,” kahetseb Sergei Jakovlev. „Niisamuti menetlesime alles hiljuti üht kuritegu, kus eakam proua võttis parajasti pensionipäeval pangaautomaadist välja suurema summa raha, kohmitses automaadi juures sellega, kui mööda jooksis noo- rem mees, haaras naise käest raha
FO TO D
:S
HU
TT
ER
ST
OC
K
eenioril tasub vältida olukordi, kus risk sattuda rünnaku ohvriks on suur. „Selge on see, et vanusega füüsiline vorm halveneb, kuid hea tahtmise korral on võimalik igast olukorrast tervena välja tulla,” kinnitab MTÜ Turvaline Eesti enesekaitseinstruktor Sergei Jakovlev. Kõige esimese asjana tuleks enesekaitseinstruktori arvates meeles pidada, et alati tuleb teha end kurjategijale võimalikuks tülikaks saagiks. „Kotijooksja” või mõni teine pätt otsib inimest, kes tundub abitu ja haavatav. Ta ei oska oodatagi, et tema ohver protestiks või võitleks. Enesekaitse ei tähenda tema meelest mitte ainult võitlemist, vaid enesekaitse alla kuuluvad kõik oskused ja vahendid, mis on vajalikud ebamugavas või potentsiaalselt ohtlikus olukorras toime tulemiseks. Ohtliku olukorra äratundmise juures on
Sergei Jakovlevi sõnul olulised neli asja: ettevaatlikkus, kehakeel, enesehinnang ja piirid. „Enesekaitse kõige tähtsamad osad on kõhutunne ja hääl. Tavaliselt hoiatab sisehääl või kõhutunne, et tuleb olla ettevaatlik. Kui kõhutunne juba ütleb, et olukord võib kujuneda ohtlikuks, peaks gaasipihusti juba käepärast olema, mitte kodus lauanurgal,” lisab ta. „Kui sind ähvardatakse, on oluline hästi kõva häälega karjuda – see tõmbab tähelepanu. „Hoia eemale!” või „Ära tule!” köidab väga hästi juhusliku juuresviibija tähelepanu. Ehkki tänapäeval ei pruugi sellest enam kasu olla, nii et kolmandate isikute peale ei tasu liigselt loota,” nendib Sergei Jakovlev. Kõige tähtsam on tema sõnul mitte karta ja ootamatult käituda. Ründaja eeldab, et eakas inimene on arg ja abitu, ning võib rünnakust loobuda juba siis, kui seenior talle kartmatult vastu astub, kasvõi käekoti või jalutuskepiga vehkima hakkab. „Ja see on vaid hea, kui suudate ründajat kepiga õrnadesse kohtadesse lüüa,” muigab instruktor. „Tarmukas seenior üllatab alati kurjategijat, see üllatusmoment annab teile paar-kolm sekundit ja see on väga oluline. Kui te kurjategijale vastu hakkate, pole te tema jaoks enam kerge saak.” Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus end kaitsta, kui teda rünnatakse. „Kõigega, mis käepärast, ja ei pea isegi ootama kurjategija rünnakuni. Igal inimesel on õigus enesekaitsele. Kui suitsu
tada omaalgatuslikku vastupanu. Enesekaitse võtteid, sealhulgas vastulööke, tuleb kasutada ainult nii palju, kui on vaja kallaletungi tõrjumiseks. Kuid kui rünnak on peatatud, ei tohi asuda ründajale kätte maksma. Temaga peab edasi tegelema politsei,” õpetab instruktor. Kuriteolt või pärast seda põgenemiskatselt tabatud inimese võib igaüks – nii kannatanu ise kui ka mõni pealtnägija – kinni pidada ja politseisse toimetada. See, kui suurt jõudu tema vastu
ja jooksis edasi.” „Et selliseid olukordi vältida, tuleb väga hoolikalt valida aega ja kohta, kus pangaautomaati kasutada. Kui hilisel ajal suletud kaupluse juures pangaautomaadist raha välja võttes sigineb teie taha järjekorda kapuutsi kandev noormees, on targem sellest plaanist loobuda ja edasi minna.”
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
taastusravi
Märts 2019
Pudelimassaaž aitab seljavalu leevendada Kord nägin teleris üht kuulsat Vene tõstjat rääkimas, kuidas ta soojaveepudeli abil oma valutava selja korda sai. Olen seda harjutust ise teinud, teistele soovitanud ja enamik on abi saanud.
Epp Veski arst ja psühhoterapeut
V
õta plastpudel. Alustada võib tavalise pooleliitrise veepudeliga ja vastavalt enesetundele vaheta see järk-järgult suurema läbimõõduga pudeli vastu. Lase pudelisse kraanist
kuuma vett, heida põrandale vaiba või teki peale selili, nii et seljaalune oleks soe. Pane sooja veega täidetud pudel ristluu alla ristipidi ja lama sellel veidi aega. Kui on valus, siis hinga mitu korda sügavalt välja, kujuta ette, et just valusa koha kaudu. Kui vaja, siis oiga ja püüa hoida keha võimalikult lõõgastunult seni, kuni tunned, et pinge on vähenenud. Siis nihuta pudelit ca 2 cm kaupa ülespoole ja korda eelnevat, kuni jõuad kaelani. Hea on korrata vastupidi, nihuta pudelit ülalt alla ristluuni tagasi, ikka umbes kahe sentimeetri kaupa. Kokku võib see võtta umbes tunni. Põhiline – lõõgasta lihased, vaju pudelile, vabasta valu, ära hoia keha pinges, mida nii tahaks teha, et valu vältida. Milles on toime? Soe vesi lõõgastab lihaseid, väheneb lülidevaheline pinge, need eemalduvad veidi üksteisest, väheneb surve diskile ja närvijuurtele ning nii ka valu. Pudeli kumerus suurendab lülisamba paindlikkust ja liikuvust. See harjutus sobib lihaste pingete, kroonilise radikuliidi ja paljude muudegi seljahädade puhul. Pudelil peatutama rullides võib juhtuda, et keha oma tarkusega tõmbub valusas kohas pingesse ja veereb sellest üle. Nii jääb ära lõõgastav ja venitav mõju. Aga pane nüüd tähele! Lülisamba trauma ja raske deformatsiooni korral ning seljaoperatsiooni eel ja järel küsi arstilt või manuaalterapeudilt, kas seda harjutust tohib teha.
Miks on sõrmeharjutused tähtsad? Väikeste lihaste ja liigeste liigutamine mõjub soodsalt ajutegevusele. Selleks sobib näputöö: kudumine, makramee, nikerdamine, pulkadega söömine või ükskõik milline teine tegevus, mille käigus sõrmed liiguvad.
Aga selle puhuks on ka spetsiaalsed harjutused. Näiteks: • puista tops tikke lauale ja korja tikud erinevate sõrmedega ükshaaval kokku. Esmalt ühe siis teise käega. • Võta vasaku käega paremast kõrvast, siis parema käega vasakust. Korda, tõsta täpsust ja tempot. • Aja sõrmed rusikasse ja siruta välja. • Pane sõrmed risti, üks pöial on eespool, vaheta poolt, nii et teine oleks eespool. Korda harjutust! • Pane peopesad ja sõrmed kokku ja liiguta paarikaupa sõrmi laiali-kokku. Alusta pöialdest ja nii viienda sõrmeni ning siis tagasi. Korda. • Aseta käed sõrmseongusse, tõsta ühekaupa kõiki sõrmi. • Võta pihku kaks Kreeka pähklit ja püüa peos veeretades nende asukohta muuta. Korda sama harjutust teise käega, siis mõlemaga korraga. • Kirjuta midagi paberile vasaku käega. Vasakukäelised tehku seda parema käega. • Kirjuta peegelkirjas, ka teise käega. • Pane parema ja vasaku käe sõrmeotsad kokku, tee pöialdega teineteise ümber ringe ja siis teistpidi. Korda sama kõikide sõrmedega. • Pane kokku parema käe pöial ja vasaku käe teise sõrme ots. Siis vaheta, nii et kokku saavad vasaku pöidla ja parema teise sõrme ots. Korda seda mõne minuti jooksul, ajaga võid tõsta tempot. Kui see on selge, siis võta ette järgmine sõrm. Alusta samamoodi, aga teisel ringil vii pöial kokku kolmanda, siis neljanda ja siis viienda sõrme otsaga ja siis tagasi neljanda, kolmanda ja teisega. See harjutus on väga kasulik nii sõrmeliigestele kui ka ajule.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
Soojaveepudeli abil võib oma valutava selja korda saada. Pudel tuleks ristluu alla ristipidi panna ja hakata harjutusi tegema. Alustada võib tavalise pooleliitrise veepudeliga ja vastavalt enesetundele see järk-järgult suurema läbimõõduga pudeli vastu vahetada. FOTO: SHUTTERSTOCK
köök
Märts 2019
Peipsi tagant pärit supp mekkis nii tsaariperele kui ka lihtsale eestlasele Supid on meie toidulaual väärikal kohal ja kindlasti võiksime neid veelgi rohkem süüa, kui praegu sööme. Suppe armastavad ka teised rahvad ning paljude maade köökides on leemetoit väga laialt levinud ja aukohal. Meiegi sööme heameelega teistelt rahvastelt pärit suppe, nagu seljanka, borš või minestroone, moodsamal ajal ka tom kha’d ja teisi idamaade suppe.
oli Inglise suursaadikule kingiks saatnud botvinjat – külma kalasuppi, mis valmistatud kaljast, keedetud kalast, värskest kurgist, sibulast, oblikast ja peedilehtedest. Inglane ei teadnud külmadest suppidest midagi ja lasknud oma kokal supi soojaks teha. Ühe Prantsuse koka sõnul olnud botvinja Vene suppide kuninganna. Ka Venemaa viimase tsaari Nikolai Teise, kelle söömisharjumustest ehk kõige rohkem teada, lõunasöök alanud supiga, mille juurde pakuti lisandiks pisikesi lehttainapirukaid ja röstsaiu juustuga.
Sirje Rekkor
Kas 25, 35 või 50 grammi liha supitaldriku kohta?
60pluss@eestimeedia.ee
Omal ajal, 1970ndate lõpus toiduvalmistamist õppides saime meiegi tollaste tudengitena pähe tuupida peamiselt Vene köögi suppe. Neid õpetati meile eelkõige seetõttu, et pidime toitlustustrustides, restoranides või töölissööklates tööle asudes toidu valmistamisel aluseks võtma üle tollase suure ühisriigi kehtiva venekeelse retseptuurikogumiku. See tähtis raamat kehtis Kamtšatkast Karpaatideni ja Balti mereni. Kogu kuuendik planeedist tegi süüa ja sõi laste-
I
lmselt oleme kõige enam suppe oma tänasele toidulauale üle võtnud Vene köögist, kus supid on läbi sajandite olnud olulisel kohal nii lihtsama rahva taredes kui ka tsaariõukonna laual. Näiteks on Aleksei Tolstoi, kirjeldades tsaari pidudel pakutavaid toite, kirjutanud, et tohutu paljude käikudega pidusöömaaja lõpuks kanti lauale kolme sorti kalasuppe. Peeter Esimene, kellele luksus meeltmööda polnud, armastanud süüa hapukapsasuppi. Katariina Esimene pakkunud oma külalistele pidusöögiks suisa tosinat sorti suppi. Aleksander Esimene aga
Aleksander Esimene oli Inglise suursaadikule kingiks saatnud botvinjat – külma kalasuppi, mis valmistatud kaljast, keedetud kalast, värskest kurgist, sibulast, oblikast ja peedilehtedest. Inglane ei teadnud külmadest suppidest midagi ja lasknud oma kokal supi soojaks teha. FOTOD: SHUTTERSTOCK
aias, koolis, töölissööklas ja ka restoranis, kohvikus, puhvetis või baaris samade retseptide järgi tehtut. Vahe oli vaid selles, et osa toite oli lubatud valmistada ainult teatud kategooria restoranides, kohvikutes ja baarides (kõik toitlustusettevõtted olid tollal kolme kategooriasse jaotatud) ning retseptides oli toiduaineid, mida tohtisid sama toidu sisse panna vaid peenemad restoranid. Lisaks oli igas retseptis kolm rida toiduainete koguseid, mida siis vastavalt sellele, millise toiduvalmistamise kohaga tegu oli, tuli järgida. Näiteks võis viiesajagrammisesse supiportsjonisse peenemas restoranis või kohvikus panna 50 grammi, lihtsamas restoranis 35 grammi ja töölissööklas 25 grammi liha. Ka sama retsepti järgi valmistatud kotleti sees sõltus hakkliha ja saia ning vedeliku vahekord ettevõtte kategooriast. Lasteaiaköögis tuli tunduvalt enam vett hakkmassi sisse kloppida ja saiasem oli kotlet loomulikult ka. Kõik retseptid olid nummerdatud ja iga toitlustustehnoloog üle suure maa teadis, et retsept number 175 on „tavaline” borš. Isegi suhkrut tuli sidrunile kindla numbriga retsepti kohaselt puistata. Borše oli muide kogumikus tervelt 18 sorti. Ka nii kapsasu-
pi kui ka rassolniku valmistamiseks oli kogumikus kümmekond eri retsepti. Kui tollal juhtus, et Eestis (või ka Kamtšatkal) avati uus kõrgema kategooria restoran, kus sooviti menüüsse võtta mõnd toitu, mida selles toidupiiblis polnud (tollal nimetati neid firmatoitudeks), tuli läbi teha keerukas protseduur. Kuna olen selle kunagi ise üht ettevõtet avades läbi teinud, on protsess siiani eredalt meeles. Retseptuurid tuli pärast koostamist tõlkida vene keelde ja saata Moskvasse, kust tuli esialgne kas eitav või jaatav vastus. Seejärel tuli koos vajaliku toorainega (sest poest tollal paljusid toiduaineid ju saada polnud) sõita Moskvasse ja kõrgele komisjonile seda toitu valmistada. Seejärel need auväärsed siis degusteerisid ja mekutasid ning kas noogutasid või raputasid pead. Alles seejärel, kui degusteerimine positiivse tulemusega lõppes, tohtis õnnelik restoranijuhataja koju naastes toidu menüükaardile kirjutada ja kokad köögis seda valmistama hakata. „Vot selline lugu,” nagu ütleb une-eelse muinasjutu lugemise järel minu kolmeaastane lapselaps.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!