Kuidas säilitada elurõõm ka kuldses eas? Taastusravi hõlmab kõike, millest organism puudust tunneb. Kuidas neid tablette siis võtma peaks? Milles seisneb papagoiteraapia? AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 1/2019 (76) JAANUAR
ISSN 2228-1592
Miks ei tohi ninaaerosooli üle nädala kasutada? Lõunasöök ja sõber. Nipinurk.
teema
Jaanuar 2019 6
Taadid või ätid, memmed või eided?
O
lin ühel päeval tunnistajaks, kui pealinnas elav poeg jäi väikelinna lapsepõlvekodu ukse ette autoga seisma ja aitas liikumisraskustega eaka isa autost välja. Ta ulatas isale käe, et too saaks mõne sammu koduukseni kergema vaevaga astutud. Vana mees rahmas käe lahti, andes kehakeeles märku, et ta jõuab veel küll! Seal ta siis liikus vaevaliselt, elujõudu kaotamas, aga mitte veel alla vandumas, kondine keha kahe käimiskepi vahel. Temavanused „tüdrukud” teavad, et omal ajal oli ta üle küla poiss, pruunisilmne südametemurdja, kes keerutas tantsu kui noor jumal. Tänases ajakirjas avab staažikas arengupsühholoog ja perenõustaja Tõnu Ots kuldses eas elurõõmu säilitamise saladuse. Selleks on lihtne retsept. Nooruslikkuse säilitamiseks tuleks tema sõnul iga päev tegeleda kolme kõige tavalisema tegevusega – enese eest hoolitsemise, parandamise-korrastamise ja millegi uue loomisega. Kui inimene loobub millegi uue tegemisest või loomisele mõtlemisest, siis on see enesehinnanguline märk lähenevast vanadusest. Et „küll veel vana diivan minu elupäevade lõpuni vastu peab” või et „niikaua, kui mind on, uut ahju küll ehitama ei hakka”. Kõige hullem on aga tuntud psühholoogi Tõnu Otsa meelest see, kui inimene on kõigele käega löönud ja iseenese eest enam isegi ei hoolitse. Siis ollakse vanadusele juba alla andnud. See tähendab eneseväärikuse kadu.
A
ga mis on inimene ilma eneseväärikuseta? Kas te tahaksite kedagi sellist enda kõrvale? Mida elujõu mõiste üldse tähendab? See sõltub psühholoogi hinnangul kahest inimesega seotust. Kõigepealt meie eluhoiakust – passiivsest aktiivseni, ning teiseks ellusuhtumisest – pessimistlikust optimistlikuni. Siinkohal tasub võtta paus ja mõttes ka iseennast sellel skaalal määratleda. Kindlasti olete tundnud kedagi, kelle kohta klapib ütlemine, et tegu on aktiivse hulluga. Sellisega on alailma üks rist
ja viletsus, sest ta suudab kõigi ümberkaudsete inimeste elu pea peale keerata. Tõnu Otsa arvates on aga vananemise mõttes kõige hullem inimtüüp passiivne pessimist. Mehed võivad Tõnu Otsa hinnangul vananedes taadistuda, aga ei tohi ätistuda. Naised võivad memmestuda, aga ei tohi eidestuda. See on väärikuse ja eneseväärikuse küsimus. Eidestunud naisest ei saa iialgi suursugust vana daami ja virisevat ätti ei nimetata eakaks suurmeheks. Väga tähtis on hommikune tuju, mida tuleb vananedes jälgida aina rohkem, sest see muutub kergesti pidevalt halvaks meeleoluks. Tuju on hetkeline, aga meeleolu on kestev. Ärgem siis alustagem päeva hommikuse halva tujuga, et saabumas on jälle üks tüütu päev, mis tuleb kuidagimoodi üle elada. Kõik on mõtlemises kinni. Pigem tasub uut päeva oodata, sest see võib sootuks hästi lõppeda. Mis iganes kellelegi hea on.
E
la oma elu ja unusta vanus! Nagu on öelnud prantsuse kirjanik Jules Renard: „Asi pole selles, kui vana sa oled, vaid selles, kuidas sa vana oled.” Noorena loodame elada veel kaua-kaua, samas sisimas kardame vanaks saada. Aga vananemata ju pikka iga ei koge. Arvan, et ei vanadust ega noorust ei maksa ei ülehinnata ega alahinnata. Aastad ei määra alati inimese vanust. Nagu soovitas legendaarne Ameerika pesapallur Satchel Paige, et igal hommikul tuleks endale esitada küsimus: „Kui vana sa oleksid, kui sa ei teaks, kui vana sa oled?” Heatujulist eesootavat kahtteist kuud!
Eve Rohtla peatoimetaja
Autoriõigused, AS Eesti Meedia, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. veebruaril.
Uuest aastast kallineb pensionide kojukanne
U
uest aastast tõuseb pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 6,60 eurolt 7,70 euroni. Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pension, toetus ja hüvitis koju tasuta ka uuel aastal. Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise kuupäev jääb samaks, väljamaksmise periood on 5.–12. kuupäevani. Sotsiaalkindlustusameti finantsjuhi Signe Uustali sõnul puudutab muudatus umbes 5000 Sotsiaalkindlustusameti klienti, kes maksavad praegu ise selle eest, et Omniva kirjakandja neile pensioni, toetuse või hüvitise koju tooks. „Neid inimesi on küll aasta-aastalt vähemaks jäänud, umbes 97 protsenti meie klientidest saavad raha pangakontole,” ütles Uustal. „Hinnatõus ei ole kunagi hea uudis. Soovitame inimesel lasta hüvitis kanda pangakontole, sellisel juhul ei pea saaja midagi maksma,” rääkis ta. „Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka uuel aastal. Taotluse vorm on kättesaadav ameti koduleheküljel.” Hinnatõus puudutab ka umbes 600 Töötukassa klienti, kellele Omniva kirjakandja praegu töövõimetoetuse koju viib. Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Kai Sipp ütles, et kõiki teavitatakse hinnatõusust kir-
ja teel ja antakse teada, millised on teised võimalused toetus kätte saada. „Juhul, kui inimene ei soovi uue hinnaga kojukandega töövõimetoetust, tuleb esimesel võimalusel esitada töötukassale töövõimetoetuse makseviisi muutmise taotlus,” ütles ta. „Selleks tuleb saata kas posti teel taotlus töötukassale, tulla endale sobivasse osakonda, et seal taotlus esitada, või saata digitaalselt allkirjastatud taotlus e-posti teel,” ütles Sipp ning lisas, et töövõimetoetuse makseviisi muutmise taotluse vorm on kättesaadav töötukassa kodulehel. Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenust osutab Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale Omniva. Teenuse senine hind 6,60 on kehtinud kaks aastat. Hinnatõusu põhjuseks on sularahakäitlemise kallinemine ja miinimumpalga tõus, mis mõjutab kojukandega seotud püsikulusid. Küsimuste korral saab helistada Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 612 1360 või töötukassa infotelefonile 15501. 60+
Töövihik aitab ennetada dementsust
I
lmunud on esimene töövihik täiskasvanud lastele, mida kasutada üheskoos oma vanade vanematega. Sariväljaandeks kavandatud ülesannete kogumik „Särts” on abivahend keskealistele, et aidata oma vanematel ennetada dementsussümptomite süvenemist. „Paljudes peredes läheb nii, et eakal emal või isal hakkab mälu alt vedama. Lähedased pole asjade selliseks käiguks valmis. Tahaks aidata, aga ei oska leida teemasid ja tegevusi, millega ühist aega kasulikul moel täita. Vihikuseeria „Särts” pakub ülesandeid, mida üheskoos lahendades saab aidata emal-isal või sõbral tugevdada tema ajurakkude vahelisi seoseid ja aktiveerida „uinunud” ajuosasid. Muidugi ei pea vihiku kasutamiseks ootama mälu halvenemist – need ülesanded on head igale täiskasvanule,” selgitab üks vihiku koostajaid Tiina Tambaum. Vanas eas ajutervise parandamiseks, säilitamiseks või allakäigu aeglustamiseks töötavad samad võtted mis lastegi arendamisel. Aga vana inimene ei ole laps. Tal on pikk elukogemus, mälestused ja teadmi-
sed, mis on olulised ja mille kasutamine pakub rõõmu. Ülesanded vihikus käsitlevad teemasid, mis kõnetavad Eesti vanemaid mehi ja naisi. Selline lähenemine teeb kogumiku unikaalseks teiste sarnaste seas. Esimesena müüki jõudvas vihikus on 19 ülesannet ja nõuanderubriik täiskasvanud lähedastele, kuidas hoida vanema inimesega sidet siis, kui ei saa kohal käia nii sageli, kui tahaks. Ülesannete autorid Anu Jonuks ja Tiina Tambaum on vanemaealiste mälutreenerid. Anu Jonuks on seda tööd teinud Lääne-Virumaal üle kümne aasta. Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli teadur ja haridusgerontoloogia lektor. Anu Jonuks, Tiina Tambaum ja nõuanderubriigi koostaja Pille Rekker on MTÜ 65B asutajad, mille tegevuse keskpunkt on vanemaealine inimene kui arenev ja arendamist vajav isik, vastandina või vastukaaluks tegevusele, mis seostavad vanemat elanikkonda vaid ravi, hoolekande ja meelelahutamisega. 60+
hingeelu
Jaanuar 2019 10
Kuidas säilitada elurõõm ka kuldses eas? „Nooruslikkuse säilitamiseks tuleks iga päev tegeleda kolme kõige tavalisema tegevusega – enese eest hoolitsemise, parandamise-korrastamise ja millegi uue loomisega,” ütleb staažikas arengupsühholoog, õppejõud, seksuoloog ja perenõustaja Tõnu Ots.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
77
aastase arengupsühholoogi Tõnu Otsa selgitusel loobume me vananemise ilmnedes kõigepealt millegi uue tegemisest, loomisest. „See on enesehinnanguline märk lähenevast vanadusest. Kui inimene mõtleb, et pole mingit uut katust vaja, nii kaua, kui teda on, kestab vana küll, kui ta enam ei soovi väravat ega maailma parandada, siis tähendab see, et vanadus on käes,” räägib ta. „Kui inimene ei austa enam ennast, enese eest enam ei hoolitse, siis on ta kaotanud eneseväärikuse ja edasi ta vegeteerib. Enda eest hoolitsemisest loobumine on viimane ja kõige hullem staadium. Kui me käime päev läbi pidžaamas ringi, ei kata endale söögikorraks lauda, kammime juuksed ära ainult külalisi oodates. Siis ollaksegi vanadusele alla andnud.” Tõnu Ots, milles seisneb teie kolme põlvkonna teooria? On esimene põlv, noored 25. eluaastani, need, kel lapsi pole. Sellele järgneb teine põlv – 25–50aastased, kel on lapsed. Ja kolmas põlvkond, kellel on lapselapsed. Kuna kõik need põlved toimivad elus väga mitmel moel, siis on nende psüühika täiesti erinev. Pedagoogika on õpetus, kuidas saab lapsest täiskasvanu. Seda õpetavad täiskasvanud lastele, sest nad on ise lapsed olnud ja teavad, kuidas see käib. Täiskasvanuna osaleme andragoogilises süsteemis, andragoogikas ehk täiskasvanute vastastikuse harimise õpetuses. Üks täiskasvanu õpetab teist. Kui me aga astume kolmandasse põlve, kui meil sünnivad lapselapsed, keskmiselt 50aastaselt, siis avastame, et pole enam vanemat põlve, kes suudaks meid õpetada. Inimkonna sotsiaalses ja ge-
Hoolitsemise sees on väärtuslikum osa: hoolimine, mida seadusesse panna ei saa. Ei saa panna seadusesse, et sa pead teisega juttu rääkima, teda mõistma, ära kuulama, andestama.
FOTO: SHUTTERSTOCK
neetilises ajaloos pole kogemust nii kaua elada. Siin tulebki mängu mõiste geragoogika – iseendale vananemise õpetamine. See on nagu alpinismis. Kõigepealt tõuseme mäkke. See on pedagoogika. Siis oleme tipus. See on andragoogika. Mäest allatulek on geragoogika – õpetus sellest, kuidas vana olla. Kolmandasse põlvkonda kuulub 51 protsenti ehk üle poole Eesti elanikkonnast, 40 protsenti on üle 60aastased inimesed. Selles eas asenduvad paljud psühholoogilised mõisted. Enam ei taheta „osata elada”, ennast kasulikult müüa. Elamise tarkuse asemel räägib meie põlvkond elutarkusest. Meie tulevikuprognoos põhineb kolmanda põlve senisel elukogemusel. Lapsed oskavad neid põlvkondadevahelisi erinevusi väga hästi märgata. Vanaema on neile emotsionaalne integraator, kes lohutab, annab nõu, andestab, mitte ei karista. Vanaisa erineb isast selle poolest, et enne katkiläinud asja asemele uue ostmist parandab vana ära. Meisterdab lastele fantaasiarikkaid lelusid. Vanavanemad räägivad lastelastele elust ajal, mil polnud telereid ega arvuteid. Need kolm põlve on inimese elu demograafilised tsüklid. Nende psüühilistes otsustes on väga suur vahe. Esimene põlv on riski-
julge, õpib, et targaks saada, ja elab mõtetega tulevikus, unistab, sageli ka ebareaalselt. Niipea, kui sünnib laps, astutakse teise põlve ja tekib vastutus. Teisele põlvele, 25–50aastastele tundub, et nad on targad, et neil piisab elamiseks tarkust. Kogu maailma, ka Eestit juhib praegu teine põlvkond, kes ei hooli minevikust ega eriti ka tulevikust. Seda on meie poliitikast näha. Me ei võta õppust isegi sellest lühikesest minevikust, mis pärast iseseisvumist on olnud, ja tuleviku piiriks on eelarve vahendite jätkumine. Teine põlv elab olevikus, kujutab ette, et olevik kestab igavesti, lahendab olukordi siin ja praegu. Miks on Eesti kolmas põlvkond eriline? Kahjuks pole koguni parlamendis kolmandal põlvkonnal mingit sõnaõigust. Isegi Riigikogu spiiker on 1942. aastal sündinud. Üheltki seeniorist parlamendiliikmelt pole küsitud, mida kolmas põlvkond oma elutarkuse põhjal arvab ühest või teisest seaduseelnõust. Samas on Eesti kolmas põlvkond täiesti erandlik. Me oleme läbi elanud viis revolutsiooni, muidugi laulva revolutsiooni, kuid ka riikliku iseseisvumise, Eesti krooni taas kasutuselevõtmise, NATOsse ja Euroopa Liitu astumise ning euro tuleku.
Lisaks veel terava poliitilise kihistumise, hoiuste nivelleerimise, maareformi, turumajanduse, erastamise. Mida kõik need revolutsioonid on meiega teinud? Meid kõvasti muserdanud. Meie põlvkonnal kipub elujõudu väheks jääma. Mida elujõu mõiste üldse tähendab? See sõltub meie eluhoiakust – passiivsest aktiivseni, ning ellusuhtumisest – pessimistlikust optimistlikuni. Need kaks väärtust määravad meie ellusuhtumise. Kõige hullem inimtüüp on passiivne pessimist. Teine ebameeldiv inimtüüp on aktiivne pessimist, eriti levinud on see noorte hulgas (suur hulk netikommentaatoritest). Mina nimetan seda vigisejaks inimtüübiks. Kui jõuame kolmandasse põlve, on meil õigus sekkuda sõnadega „Minu ajal tehti nii!”. See pole nostalgia, see on kogemuste üldistamise tarkus – elutarkus. Vaid kolmandal põlvel on sellise sünteesimise õigus. Ta vaatleb probleeme nende arengus.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervis
Jaanuar 2019 14
Taastusravi hõlmab kõike, millest organism puudust tunneb Sel ajal, kui ma ülikooli arstiteaduskonnas õppisin, taastusravi eriti ei õpetatud. Loeti küll, et pärast ägedat haigust on vaja taastusravi, paremal juhul mainiti dieeti ja ravivõimlemist, aga missugust ja kuidas, ma küll ei mäleta.
Epp Veski arst ja psühhoterapeut
M
is on taastusravi? Kõik, millest organism tunneb puudust, mis aitab haigusest maksimaalselt paraneda, organismi füsioloogial taastuda ja tervist tugevdada. Kui nii võtta, siis see on tervislik eluviis laiemas mõttes, millele lisandub iga konkreetse haiguse puhul midagi spetsiifilist.
Hapnik ja hingamine on tähtsad Alustame lihtsamast, mida iga inimene saab ise, ka oma kodus teha. Rakkude toimimise eeldus on piisav hapniku ja toitainete sisaldus veres. Hapniku saamiseks on
Sageli on vaja hea füsioterapeudi või individuaaltreeneri abi. Siin ei aita ainult käsust, et liiguta põlve, vaid paljudel juhtudel on väga tähtis, kuidas täpselt, mis suunas, milliste lihaste abil, kui palju, kuidas on pöia- ja puusaliiges. Arvukaid pealtnäha ühesuguseid liigutusi võib teha väga erinevate lihaste abil. FOTO: SHUTTERSTOCK
vaja hingata värsket õhku, väljas, eeskätt looduses, eriti männimetsas (loevad ka kadakad, seedrid, kuused, küpressid) ja mere ääres. Sügavalt hingates saame hapnikku rohkem, seega kasulikud on need hingamisharjutused või füüsiline koormus, millega hingamise sügavus, sagedus ja maht tõusevad. Vana tõde, et tee hommikuvõimlemist või vähemalt hinga sügavalt avatud akna all, peab ikka paika. Hingamisteede haiguste järelravis on see eriti vajalik, nii tugevdame ka hingamislihaseid, „tuulutame kopse” ja suurendame kopsumahtu. Hingamisharjutused on hapnikuga tihedalt seotud. Kui hingame tavaliselt, pindmiselt, siis suur osa kopsust on passiivne, nende osade funktsioon ja vere hapnikusisaldus langeb. Väga oluline on teha hingamisharjutusi just värskes õhus. Hingamisharjutusi on mitmesuguseid. Võib hingata lihtsalt sügavalt sisse ja sügavalt välja, nendevaheliste pausidega või ilma (nn ringhingamine), teha rinna-, kõhu- ja täishingamist, puhastavat hingamist jne. Neist on raske kirjutada, parem on ette näidata või videost vaadata. Idamaises meditsiinis on eri organite häirete ja haiguste jaoks eri hingamisharjutused (kas kanalite või energiate järgi). Hinga-
mise sügavust aitab suurendada ka väga lihtne käte kaasaliigutamine – sissehingamisel alt-keskelt üles-laiali ja väljahingamisel tagasi. Hingamise, eriti astma ja teiste kopsuhaiguste ning allergiate ravis on viimasel ajal kasutusele võetud speleoteraapia (speleo on kreeka keeles ‘koobas’) ja subteraalne (sub terra on ladina keeles ‘maa all’) teraapia. Mis need on ja miks neid kasutatakse? Paljudes koobastes ja vanades kaevandustes on eriline mikrokliima, kus õhk on stabiilse temperatuuri, niiskuse ja liikumisega. Õhurõhk on tavalisest kõrgem, mis stimuleerib hingamislihaseid. Õhk on puhas, sisaldab vähe tolmu, saasteaineid, allergeene ja mikroobe, see ärritab vähem limaskesti ja soodustab nii hingamisteede puhastumist. Õhus on palju aerosoole, eelkõige naatriumi ja kloori, aga ka teisi ioone, mis stimuleerivad limaskesta sekretoorset (eritus)funktsiooni, aidates limaskestadel puhastuda ja hoida neid parajalt niiskena. Selline teraapia on eriti kasulik astma, krooniliste kopsuhaiguste ja teiste hingamisteede haiguste ning paljude, eriti tolmuallergiate vastu. Aerosoolide, täpsemalt naatriumi ja kloori iooni mõju kasutatak-
se mingil määral ka soolakambris, kõrgema rõhu efekti barokambris. Koobas- ja kaevanduskuurorte on mitmel maal, nendes on tulemused paremad, sest seal on mitu komponenti koos loomulikus koosluses ja seansi pikkus on seal sageli 5–6 tundi.
Füüsilist koormust ei saa alahinnata Nagu kõik elav on ka inimene kogu olemasolu jooksul terve aja liikunud ja end liigutanud. Alles viimased aastakümned on seda märgatavalt muutnud. Väga paljud istuvad hommikul maja ees autosse, sõidavad sihtpunktile võimalikult lähedale, liftiga üles, istuvad laua taha, liftiga käivad vahepeal lõunal, pärast tööd istuvad autosse, lähevad poodi, seejärel autosse ja koju. Teadlikumad käivad trennis, aga see on juba eraldi ettevõtmine. Liikumine on väga vajalik: kopsud, süda ja vereringe töötavad intensiivsemalt, lihasetööga paraneb vereringe, lihased, kõõlused ja liigesed on elastsed, tugevad ja liikuvad, energia liigub ja organism toimib.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervis
Jaanuar 2019 18
Kuidas tablette siis võtma peab? Kas mulle jäi õigesti meelde, kuidas neid tablette võtta? Nii palju? Kas kuidagi teisiti ei saa? Kas rohi sai ikka võetud? Tõenäoliselt on nii mõnelgi tekkinud sarnaseid küsimusi.
Maio Vaniko 60pluss@eestimeedia.ee
N
eile ja paljudele teistele küsimustele aitab vastuseid leida Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Janika Pael. Janika Pael, kui oluline on määratud rohtusid süüa? Kui arst on määranud ravimi, tuleb seda võtta ettenähtud annuses ja viisil. Ise raviannuseid muuta ega ravi lõpetada ei tohi. Kuidas ravimeid peaks võtma? Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleks ravimeid võtta pärast sööki koos poole klaasi toatemperatuuril veega. Kui infolehel on kirjas, et ravimit tuleks võtta rohke veega, võiks vett olla klaasitäis; samuti siis, kui korraga tuleb võtta mitut ravimit. On ravimeid, mis ei sobi kokku piima, kohvi ega mahlaga. Ka on ravimeid, mida tuleb kindlasti võtta enne sööki ning mitte vahetult, vaid vähemalt pool tundi varem. Siia kuuluvad mõned ainevahetushäirete ja seedetrakti ravimid. Ka ravikuuri lõpetamisel kehtivad kindlad reeglid, mis on eri ravimite puhul isesugused. Nii näiteks tuleb mõne ravimi puhul kasutamine lõpetada annuseid vähendades. Kas on oluline eelistada originaalravimeid, mis on enamasti kallimad kui analoogid? Põhimõte „mida kallim, seda kvaliteetsem” ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite kohta. Geneerilised ehk analoogravimid ehk koopiaravimid on sama tõhusad, kvaliteetsed ja ohutud kui originaalid, mistõttu on otstarbekas valida kõige soodsam. Kui arst on kirjutanud toimeainepõhise retsepti, saab inimene valida endale sobivaima hinnaga ravimi. Keeruliste haiguste korral on tähtis, et originaal- ja koopiaravim oleksid identsed mitte ainult toimeaine, vaid ka abiainete ja imendumiskiiruse poolest. Kui on meditsiiniline põhjus, miks peaks võtma kindlat ravimit (ükskõik, kas originaali või geneerilist), teeb raviarst retseptile sellekohase märkuse.
Kui sageli juhtub, et ravi alguses enesetunne halveneb? Kui ravi alguses enesetunne halveneb, võivad põhjuseks olla ravimi kõrvaltoimed. Enamasti on need kõige intensiivsemad ravikuuri alguses. Kõrvaltoimed on kõigil ravimitel: kui me ka mõne ravimi võtmisel neid ei koge, ei tähenda see, et neid ei ole olemas. Ka täpne kinnipidamine raviskeemist aitab kõrvaltoimeid vähendada – kui võtame ravimit ettenähtud ajal ja ettenähtud koguses, tagame selle, et ravimi kontsentratsioon veres püsib samal tasemel. Paljude ravimite võtmisel muutuvad kõrvaltoimed tugevamaks siis, kui ravimi sisaldus veres kõigub meie endi vigade tõttu – võtame ravimit ebakorrapäraselt või ei võta seda ettenähtud viisil või annustes. Missugused on sagedasemad kõrvalmõjud? Eri ravimirühmade esindajatel on omad tüüpilised kõrvaltoimed. Nii võivad mõnede ravimite kõrvaltoimed olla suukuivus, kõhukinnisus ja liigne unisus, mõnel teisel ravimigrupil aga iiveldus, kõrvetised ja valu ülakõhus.
ne ravile ja ravimitele. Samuti peab mainima varem esinenud allergiaid ravimite, toidu, kosmeetika ja muude ainete suhtes.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Janika Pael
Kas on tähtis teada rohtusid, mida tarvitatakse, ja kas seda infot võiks iga päev kaasas kanda? See info võiks olla kirjalikult kaasas. Samuti võiks kodus nähtaval kohal olla välja kirjutatud ravimite võtmise skeem, juhuks kui läheb vaja kiirabi. Kui on määratud ka magu kaitsvad tabletid, kuivõrd oluline on neid süüa? Kui need on määratud, tuleb neid võtta. Ka siis, kui probleeme maoga pole seni olnud. Kuidas sellised ravimid toimivad ja millal neid tuleks võtta?
Need ravimid vähendavad maohappe tootmist ja seeläbi vähendavad happe kahjustavat toimet mao limaskestale. Nii nagu kõiki muid ravimeid, tuleks ka neid võtta täpselt arsti ettekirjutuse kohaselt. Enamasti tuleb neid võtta hommikul, vähemalt 30 minutit enne sööki. Kuigi enamikku ravimitest võetakse pärast sööki, kehtivad mao limaskesta kaitsvate ravimite võtmisel veidi erinevad põhimõtted. Mida vanem inimene, seda suurem on sageli päeva jooksul võetavate rohtude kogus. Kuidas oleks kergem tablettide võtmist meeles pidada?
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
Kui oluline on neist arsti informeerida? Arsti teavitamine mistahes kõrvaltoimetest on alati oluline. Tuleb teada, et osa häirivaid kõrvaltoimeid väheneb esimese ravinädala jooksul. Kui esimesel ravipäeval pole enesetunne hea, ei tähenda, et selline olukord jääb püsima kogu ravikuuri ajaks. Kui tekib mingi häiriv ilming, mida varem pole olnud, tasub kindlasti nõu pidada perearstiga. Enesetunde halvenemine ei pruugi tingimata olla ravimi kõrvalmõju, vaid haiguse ägenemine või uue haigussümptomi teke. Mida teha, kui oled kogemata vale tableti alla neelanud? Kõik sõltub ravimist, selle annusest ja inimese terviseseisundist. Kuigi mõne rohu puhul ühekordne topelt või valesti võtmine ei pruugi terviseseisundit järsult halvendada, tuleks kohe helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Vajadusel saab sealne nõustaja kõne edasi suunata mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662. Kui tarvilik on arsti teavitada seni põetud haigustest? See on väga tähtis. Tuleb mainida kõiki haigusi, traumasid ja operatsioone. Need võivad mõjutada käesoleva haiguse kulgu ning organismi vastusreaktsioo-
On olemas mitmesuguseid ravimidosaatoreid – näiteks ühe päeva dosaator nelja sektoriga – hommik, lõuna, õhtu ja öö. Samuti on saadaval seitsme päeva dosaator nelja ravimivõtmiskorra jaoks. Nii on võimalik välistada unustamist. FOTO: SHUTTERSTOCK
lemmik
21 Jaanuar 2019
Papagoi on kallis suleline kaaslane ja terapeut kogu eluks Toivo Niiberg psühholoog
P
apagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda. Papagoile on omane suur ja tugev nokk, püstine hoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on värvikirevad. Suuremad papagoid elavad 70–80aastaseks. Papagoi võib elada oma peremehega üheealiseks või teda isegi ületada. Enne papagoi kojutoomist tuleks hoolikalt mõelda linnu eale, kui vanaks ta võib elada, ja oma eluplaanidele, kuidas sulelisest lemmiku kojuvõtmine teie eelistuste ja koduse elukorraldusega sobib. Väga tihti unistab inimene suurest papagoist, kuid lükkab ostu edasi kalli hinna tõttu. Selle igatsuse kompenseerimiseks ostetakse odavam ja väiksem lind, kelle eluiga on võrreldes tavapäraselt kodus peetavate lemmikute eaga samuti üsna pikk. Aja möödudes unistused täituvad ja koju tuuakse ka suur papagoi. Millegipärast jääb just väiksemale linnule, kes algselt osteti, kodus ruumi väheks ja asutaksegi talle uut kodu otsima. Nagu oleks uuele sisustuselemendile ruumi tegemiseks vaja vanast vabaneda.
Peremehe surm toob linnule leina Papagoi peremehe ootamatu surm toob paratamatuid muutusi ka linnu ellu. Lind tunneb samamoodi leina, eriti siis, kui peremehega on lahutamatult koos veedetud palju aastaid. Omaniku surm on linnule emotsionaalselt valus, ta tajub leinameeleolu ka ümbruskonnast ja lähedaste emotsioonidest. Puurilinnule on peremehe surm väljapääsmatu olukord ja tema saatus jääb sõltuma lähedaste otsusest.
Paljudel juhtudel pole lähedased valmis papagoile kodu pakkuma ja otsustavad leida uue kodu. Papagoi pikka iga arvestades võib juhtuda, et teie lind elab kauem kui teie. Sellele on raske ette mõelda, kuid see võimalus on suurpapagoi puhul rohkem kui tõenäoline. Inimene peaks mõtlema papagoi võtmise ajal ka sellele, mis saab linnust siis, kui teda ühel päeval enam ei ole.
Papagoi on tark, aga keeruline isiksus Papagoidest targemaks peetakse Aafrika hallpapagoid ehk jakot. Ta on väga populaarne, kuna on kõige andekam inimkõne ja helide imiteerija. Ta võib omandada kuni tuhat sõna ehk viieaastase lapse sõnavara. Paljud selle liigi papagoid õpivad rääkima 2–3aastaselt, mõned varem. Teisalt kuulub jako väga raske iseloomuga papagoide hulka, teda peab oskama õigesti kohelda ja õpetada, et linnust saaks inimesele hea sõber. Seega enne, kui otsustate selle liigi esindaja muretseda, kaaluge põhjalikult. Sattudes algaja inimese kätesse, võib papagoist saada närviline, metsik ja hammustav suleline. Kui teil pole suurte papagoidega kogemusi või võtate esimese papagoi, siis ärge võtke Aafrika hallpapagoid.
Papagoi on õrnuke Võrreldes kassi ja koeraga on papagoi õrnuke ja kunagi ei või teada, millesse võib lind surra. Soovitatakse olla äärmiselt ettevaatlik toiduga ja vältida tuuletõmmet linnu ümbruses, sest sellest võib lind saada kopsupõletiku, millest ta üldjuhul ei toibu, kui õigel ajal abi ei saa. Toitu tuleb hoolikalt kontrollida ja vajadusel pesta. Sobivad kvaliteetsed seemnesegud, köögiviljad, puuviljad ja maapähklid. Kindlasti peab linnul alati ees olema värske vesi. Magusat, näiteks šokolaadikommi, anda ei tohi. Anda ei tohi ka avokaadot, see on linnu jaoks mürgine. Puuviljadest tuleb eemaldada seemned, sest need sisaldavad mürkaineid, mis on linnule kahjulikud. Aafrika hallpapagoi nõuab pe-
remehe isiklikku tähelepanu. Iga päev peaks linnu puurist välja laskma vähemalt kolmeks tunniks. Aafrika hallpapagoi on üsna häbelik võõraste inimeste suhtes ja lepib eelkõige oma peamise hoidjaga. Ta vajab palju liikuvaid mänguasju. Ka puur peab olema piisavalt avar, et linnu tiivad ei puudutaks puuri külge ega pea ja saba puuri lage või põhja.
Aara on hinnaline lemmik Aara on maailma kalleim lemmik. Aarade perekond on looduses esindatud peaaegu 15 liigiga. Aarade looduslik populatsioon Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on väljasuremisohus. Valdavalt on nad metsalinnud. Aarade kõige suurem esindaja on lasuuraara ehk ararauna, ühtlasi on ta maailma kõige suurem lennuvõimeline ja taimtoiduline papagoi. Erksavärviline, kollase-sinisekirju värvus maskeerib teda taimestiku keskel suurepäraselt. Ararauna lendab väga hästi, osavalt põikleb ta hiigelsuurte puude okstest kõrvale. Linnu kehapikkus võib olla kuni meeter, sabapikkus pool meetrit ja kaal 900–1500 grammi. Kõikidel aaradel on tugev nokk, mille abil saavad nad süüa väga kõvasid vilju. Tegemist on nõudliku, rohkelt tähelepanu vajava uudishimuliku linnuga, mistõttu ei sobi ta igasse kodusse. Kindlasti ei saa seda lindu pidada korteris, sest aaral on iseloomulik hääl, mis on nii vali, et ehmatab vait lärmakamadki naabrid. See kuninglik lind vajab suurt puuri, kus ta saab liikuda ja mänguasjadega mängida. Ka tuleb linnule anda rohkelt lendamisruumi, mistõttu tema pidamine kitsastes tingimustes on linnu piinamine. Papagoi peab päevas lendama vähemalt ühe kilomeetri, sellega garanteerib ta endale pikema eluea ja hoiab ära keha rasvumise. Tänapäeval on müügil papagoidele mõeldud spetsiaalsed rakmed, mille abil saab linnuga väljas „jalutamas” käia. Kui on soov hakata aarat pidama, siis ainuüksi sobivate elamis-
tingimuste loomisest ei piisa. Lind vajab rohkelt tähelepanu, aega ja energiat, et tekiks side omanikuga. Aarad on arukad linnud, kes võivad õppida trikke, rääkima ja häälitsusi matkima. Sageli tekib aara ja tema omaniku vahel sügav kiindumus ja lind hakkab inimest väga usaldama. Algajale esimeseks linnuks aara kindlasti ei sobi. Aara toidulaud peab sisaldama taimset toitu: pähkleid, seemneid, salatit, porgandit, kabatšokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, kiivit, aprikoosi jpm. Puuviljaseemneid anda ei tohi. Õige pidamise ja hoolitsuse juures võib aara elada 50–80 aastat vanaks.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
FOTO: SHUTTERSTOCK
Papagoi asetatakse intelligentsuselt primaadi ja delfiini järel kolmandale kohale. Kui muretsed endale papagoi, võtad sõbra kogu eluks.
tervis
Jaanuar 2019 26
75aastane inimene on keskmiselt saanud 200 nohu Inimese nina on tähtis organ, see on osa hingamiselundkonnast, mis tajub lõhnu. Ave Niidu Südameapteegi proviisor
L
Mis on nohu? Nohu tähendab eritise rohkenemist ninast, aevastushoogusid ja ninakinnisust. Äge nohu on nädala või enam kestev nina limaskesta põletik. Ägeda nohu ehk riniidi tavalised põhjustajad on rino-, adeno- või koronaviirus. Seetõttu ei ole mõtet haigust ravida antibiootikumidega, need ei suuda viirustest jagu saada. Nohu peiteperiood on 1–4 päeva. Peamine nakkustee on nina-neelu kaudu sisenev piisknakkus. Välistatud pole ka viiruse levik otsese kontakti kaudu. Seetõttu levib haigus köhides-aevastades ja nakatanud inimesega kokku puutudes küllaltki kergesti. 75 eluaasta jooksul on inimene keskmiselt 200 korda nohus olnud, üks nohu kestab 2–6 päeva. Sellegipoolest pole siiani nohuravis suurt läbimurret toimunud.
Nohuravi vaid leevendab Ravi on reeglina suunatud sümptomite leevendamisele. Ravivahendid on aerosoolid, tilgad ja tabletid, kinnise nohu korral on abiks ka auru inhalatsioon.
FOTO: SHUTTERSTOCK
õhnad stimuleerivad ninas paiknevaid retseptoreid, mis seejärel saadavad närviimpulsid ajju. Kuigi inimese lõhnataju pole nii hea kui teistel imetajatel, suudame siiski eristada üle 10 000 lõhna. Meie maitsetaju sõltub suurel määral lõhnatajust. Nina tähtsus toidu maitsmisel tuleb esile, kui oleme nohus – kinnise ninaga maitsetaju kahaneb. Nina limaskest sisaldab rohkesti väikeseid veresooni, mis soojendavad sissehingatavat õhku. Nina vooderdavad peenikesed karvad aitavad võõrkehi kinni pidada ja takistavad nende pääsu kopsudesse. Hingamine toimub ühe ninasõõrmega korraga – sõõrmed sulguvad kordamööda, et võimaldada limaskestadel taastuda neid sisse- ja väljahingamisel läbiva õhu kuivatavast toimest. Ägeda nohu korral on hea loputada nina 3–4 korda päevas loodusliku mereveega. Seda on saadaval nii isotoonilise kui ka hüpertoonilisena. Viimane aitab nina lahti teha, kuid ei sobi pikaajaliseks tarvitamiseks, sest sel on teatud kuivatav toime. Soolaaerosoole on saadaval nii puhtal kujul kui ka eukalüptiõli ja erinevate mineraalidega. Kui soolalahusega loputamine tulemust ei anna, võib lisaks kasutada ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavaid ravimeid. Neid on saada pipetiga või pihustina, viimane on parem, sest jaotub ninalimaskestal ühtlasemalt. Mõlemad ravimid vähendavad ninalimaskesta turset ja kergendavad ninahingamist. Oksümetasoliin on siiski viskoossem ja mõjub pikemat aega. Ent nende ravimite toime kipub pikemal kasutamisel nõrgenema, see omakorda võib tekitada tugeva ninakinnisuse tunde, mis sunnib ravimit pidevalt kasutama. Sedasi võib tekkida nina limaskestade krooniline turse. Seepärast ei tohi neid ravimeid kasutada kauem kui 7 päeva. Saadaval on ka eeterlikke õlisid sisaldavad tilgad ja aerosoolid, need pehmendavad nina li-
maskesta, aitavad säilitada niiskust ja kergendavad ninahingamist. Võib kasutada pikka aega järjest. Täiendava ravina kasutatakse nohutablette. Looduslikke komponente sisaldavad tabletid sobivad leevendama sinusiidi ägenemist ja põletikku ning vedeldavad ninasekreeti. Pseudoefedriini tablette kasutatakse ninalimaskesta turse alandamiseks. Ettevaatlikud peavad olema patsiendid, kellel on kõrge vererõhk, kõrgenenud silmasisene rõhk või eesnäärme healoomuline suurenemine.
Krooniline nohu kestab aastaid Peale tavalise, ägeda nohu esineb päris palju aasta ringi kestvat nohu. Kroonilise nohu sümptomid on üldiselt samad mis ägedal nohul: ninakinnisus, aevastamine ja limaeritus. Mõnikord muutub äge nohu krooniliseks, mis võib kesta aastaid. Umbes pooltel juhtudel on tegemist allergiaga. Sageli täheldatakse ka püsiva iseloomuga mitteallergilist ehk vasomotoorset nohu, mille tüüpilisem kaebus on ühe ninapoole kinnisus. Seda
põhjustab nina limaskesta tundlikkuse tõus: nohunähud ilmnevad mõne keskkonnateguri (temperatuur, niiskus) muutudes või reaktsioonina tugevatele lõhnadele. Ninalimaskestasid võib püsivalt ärritada ruumides olev tolm. Tihti areneb püsiv nohu nina limaskesta turset alandavate preparaatide pikaajalise tarvitamise tagajärjel – kujuneb nn medikamentoosne ehk ravimnohu. Püsiva nohu ohjeldamiseks peab eelkõige vältima nohu esilekutsuvat tegurit. Raviks kasutatakse paikse toimega ravimeid või suukaudseid ravimeid (võib kasutada kombineeritult). Allergilise nohu vastu on tõhusad glükokortikoidid ninaaerosoolina. Tihti ravivad need efektiivselt ka mitteallergilist nohu. Kroonilist nohu tuleb mõnikord ravida kirurgilisel teel. Püsiva limaskesta turse või paksenemise korral võib seda mehaaniliselt vähendada, rakendades karbikute kirurgiat või laserravi.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
köök
Jaanuar 2019 28
Kas lõunasööki tasub ikka sõbraga jagada? Ütlus, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök jäta vaenlasele, tänapäevaste arusaamadega tervisele pai tegevast söömisest küll enam kokku ei klapi. Nüüd soovitatakse einet võtta 4–5 korda päevas, kindlatel kellaaegadel ja ikka õhtul ka süüa ning mitte tühja kõhuga magama minna.
Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee
S
amas on toitumisteadlased ka praegu arvamusel, et lõunasöök, mis enam-vähem poolitab ärkveloleku aja, võiks olla pigem toekam. Sellest saadav toiduenergia võiks sõltuvalt sellest, kas meil on võimalus või kombeks süüa ka vahepalu, moodustada 25–35 protsenti meie päevasest energiavajadusest. Näiteks kui veel tööl käival inimesel on kombeks hommiku- ja lõunasöögi vahel kohvi- või teepausi pidada ja väike amps kõrvale võtta, võib lõunasöök toiduenergia mõttes veidi kergem olla ja moodustada päevasest energiavajadusest umbes veerandi. Eesti toitumissoovituste järgi on väärikas eas (61–74 aastat) keskmiselt aktiivse päevarütmiga naistel
päevane energiavajadus nii umbes 1900 kcal ja meestel 2300 kcal, veelgi väärikamatel veidi väiksem. Kui päevane elurütm on kujunenud selliselt, et tõuseme vara ja sööme ka hommikusööki üsna varakult, jääb hommiku- ja lõunasöögi vahele üsna mitu tundi ning väike amps kulub vahepeal ära, et jaksaks tegutseda. Samuti on lõuna- ja õhtusöögi vahel paar suutäit päevaste askelduste tegemisel toeks. On neidki, kellele just veidi aega enne magamaminekut midagi suhu pista meeldib.
Kui tihti siis süüa? Kui ärkveloleku aega arvestades söögiaegu arvutada, võiks praeguste arusaamade järgi einet võtta sellise rütmiga, et näiteks hommikusöök kell 8, väike vahepala kell 11, lõunasöök kell 14, taas vahepala kell 17 ja õhtusöök kell 20. Veelgi varasemad ärkajad võivad näiteks hommikut alustada hoopis kuuma või ka külma joogiga ja tund-paar hiljem hommikust süüa. Võib ka nihutada lõunasöögi ettepoole, näiteks kella 12 peale, seejärel võtta vahepala kell 15, õhtusööki süüa kell 18 ja väike unepala võtta tunnikene enne magamaminekut. Või siis jätta õhtupoolne vahepala ära ja süüa varem õhtusööki. Või süüa varem õhtusööki ja paar tundi enne magamaminekut veel väike amps võtta. Variante, nagu näha, on päris palju.
Kõige kergemini seeditavad on muidugi püreesupid. Kuid teatavasti ühed armastavad ja söövad püreesuppi suure heameelega, teised ei salli silmaotsaski. Ja siis on kindlasti mõned inimesed, kellele supp pole kaugeltki esimene valik, kuid arstid on tungivalt soovitanud vähemalt paar-kolm korda nädalas seda süüa. FOTOD: SHUTTERSTOCK
Niisiis võib lõunasöök olla nii üsna kerge kui ka toekas. Lõunasöögimenüüde osas on samuti aeg muudatusi toonud. Varem palju kasutatud supp-praad-magustoit on tänapäeval pigem pidulikumate nädalalõpu pereeinete puhul levinud. Praegu süüakse argipäeval lõunaks kas mõnd toekamat suppi või kala-, liha- või köögiviljarooga, mille juurde süüakse tavaliselt mõnd värsket salatit. Või on siis menüüs kergem supp ja praad. Magustoidud pole meie lõunaeine menüüst kuhugi kadunud, kuid tundub, et tänapäeval enam väga sageli kodus mannavahtu, bubertit või karamellkisselli ei valmistata. Poes on riiulitel meetrite viisi ja tohutu suures valikus kõiksugu pudinguid, vahte, kreeme, kisselle, lisaks veel kohupiimakreeme, jogurteid, puuvilju ja muid maiuseid ning tundub, et pigem tuuakse magustoit valmis kujul poest.
Supisöömine teeb vaid head Ilmselt on üldtuntud tõde, et asjatundjad on soovitanud võimalikult sageli suppi süüa. Tõepoolest, soliidses eas kõhule teeb supisöömine vaid head. Kõige kergemini seeditavad on muidugi püreesupid, mida on viimasel ajal enam sööma hakatud. Kuid teatavasti on suppidega, eriti aga püreesuppidega nii, et ühed armastavad ja söövad neid suure hea-
meelega, teised ei salli silmaotsaski. Ja siis on kindlasti mõned inimesed, kellele supp pole kaugeltki esimene valik, kuid arstid on tungivalt soovitanud vähemalt paar-kolm korda nädalas seda süüa.
Varem palju kasutatud supppraad-magustoit lõunasöögiks on tänapäeval pigem pidulikumate nädalalõpu pereeinete puhul levinud. Supimaailm on muidugi ääretult lai ja sõltub sööja eelistustest ning toiduvalmistaja oskustest, millist suppi tema söögilaualt sagedamini leiab. On neid, kes teevad väga kindlaid suppe ühe ja sama retsepti järgi, ja on teised, kes vaatavad, mis külmikus ja toidukappides-sahtlites parasjagu leidub või ärakasutamist vajab, ning keedavad neist komponentidest omaloomingulise supi kokku. Mõlemad lähenemised on täiesti head, peaasi et supp on maitsev ja toitev. Kuna igaüks, kes suppi keetnud, teab, et seda on keeruline ühe-kahe portsjoni kaupa valmistada, siis arvestamegi tavaliselt, et sööme seda ka järgmise päeva lõuna- või õhtueineks.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!