60+, oktoober 2019

NR 10/2019 (85) OKTOOBER

ISSN 2228-1592

Andres Dvinjaninovile pakub rõõmu, et tal on aega elada. Ülitundlik inimene, kas õnn või hoopis õnnetus?

Kas rohelise tee joomine tagab pika eluea ja aitab haiguste vastu?

Korteriomanik ja korteriühistu.

Seened ja alkohol ei sobi kokku.

Porgand kui väärtuslik jõujuurikas.

Vaade Kohtla-Järvele 1930. aastal, esiplaanil õlitehas ja ladu.

Kohtla-Järve 1952. a. (E. Lepp)

Vaade Kohtla-Järve uuele tehasele 1947. aastal.

Tööliselamud Kohtla-Järvel 1930. a.

Põlevkivikaevurid 1930. a.

teema

Süda justkui peopesal „T alle ei saa ju midagi öelda, kohe solvub!” Kindlasti olete midagi niisugust kas ise öelnud, kedagi teist ütlemas kuulnud või kellestki salamisi nii mõelnud.

Keegi ei tahtnud ju midagi halvasti öelda, see polnud kerratõmbumist väärt, aga inimene sai haiget.

Kas te teadsite, et ligikaudu 15–20 protsenti inimestest on teistega võrreldes tundlikumad, nad tajuvad iga peenemat detaili, märkavad ja panevad tähele rohkem kui teised. Ülitundlik inimene saab juba sündides kaasa õrnema närvisüsteemi, kuid tihti ei oska ta sellega hakkama saada. Seepärast näevad paljud tundlikud inimesed ise selles nuhtlust, suisa haigust. Kõrvaltegutsejatest rääkimata.

Tänases ajakirjas kirjutame sellest, et tundlikud ongi sellised. See on nende loomulik olemise viis. Juba lapsest peale. Taolisena sündinud laps ei talu isegi kõvemat häält, käratamisest või suurest kurjustamisest ei maksa mõeldagi.

Elukogemusega tuleb ka endasse kapseldumise oskus. Selleks, et haiget ei saaks. Vaadake enda kõrvale – ülitundlikud inimesed on enamasti väga emotsionaalsed, neile ei meeldi sattuda piinlikesse olukordadesse, kus keegi teine riivata saab. Ta saaks nagu ise ka pihta.

S

A

E

esti Õigusbüroo poole pöördusid 70aastase härra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist.

Väidetavalt on vanahärra laenanud Suur­britannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes hankis vanahärra allkirja laenulepingule hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ja nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju.

Vanahärra sattus mõni aeg tagasi liiklusõnnetusse, kus õnnetuse põhjustaja palus kindlustust õnnetusest mitte teavitada ja lubas ise kõik kahjud korvata.

Seda aga ei juhtunud ja vanahärra pöördus ühe ajalehekuulutuse peale ettevõtte poole, kes lubas võlgnevuse sisse nõuda. Ettevõtte esindaja nõudis temalt paberite peale allkirju ja väidetavalt olid kõik paberid seotud kõnealuse liiklusõnnetuse kahjude sissenõudmisega.

Nüüd aga on juristidel kahtlus, et sama ettevõtte esindaja palus allkirja ka laenulepingule – laenulepingul on tõesti vanahärra allkiri, kuid lepingu sisust ega olemusest ei tea ta midagi. Samuti ei viita miski sellele, justkui oleks tal olnud sularaha 45 000 eurot, kontode väljavõtted ja päringud seda ei kinnita. On võimalus, et ettevõtte esindaja märkas inimese dementsuseilminguid ja kasutas olukorda kurjasti ära.

Erakorraline pensionitõus on seitse eurot

V Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@postimeesgrupp.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@ postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. novembril.

Eesti Õigusbüroo juristi Artjom Morozovi sõnul puutuvad juristid paraku üsna sageli kokku kelmustega, kus petised kasutavad ära vanema inimese tervislikku seisundit raha või kinnisvara saamiseks. „On selge, et selliste kelmuste ärahoidmiseks peab ka riik tublisti panustama, et meie vanuritelt nii lihtne ei oleks raha ja kinnisvara välja petta.

Näiteks selle kaasuse puhul ei olnud politsei nõus kriminaalasja algatama, kuigi meie silmis on koosseis olemas,” selgitas ta. „Muuseas, sama ettevõtte ja sama esindaja osas on Eesti Õigusbüroo poole varemgi pöördutud, mis viitab juba selgelt süsteemsele tegutsemisele, inimestelt raha väljapetmisele. Minu selge soovitus: hoidke oma lähedastel silm peal ja olge nende eluga kursis. Seda enam, kui teie lähedane on vanem inimene ja kannatab mõne tervisehäda käes, olgu selleks dementsus või midagi selletaolist, sest just sellised inimesed on kelmidele kerge saak,” lisas Morozov.

Kuna politsei keeldus kriminaalasja algatamast, esitas Eesti Õigusbüroo jurist Artjom Morozov prokuratuurile kaebuse, milles nõuab kriminaalasja algatamist.

Eesti Õigusbüroo on riigi suurim õigusbüroo, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www. juristaitab.ee või telefonil 688 0400 helistades.

60+

alitsus kiitis heaks riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, millega tõuseb pension tuleval aastal pärast indekseerimist aprillikuust erakorraliselt seitsme euro võrra kuus.

Pensioni baasosa tõuseb 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt seitsme euro võrra ja pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione.

Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem väiksemat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähen-

SH U

TT

ER

ST CK

jakirjas anname lugejale kas iseenda või mõne pereliikme, näiteks lapselapse testimisvõimaluse. Vastates 22 küsimusele, saate aimu, kas teie või teie lähedane on ehk ülitundlik. Samas annab joogaõpetaja ehk iseenda meelele keskendumise õpetaja Marilii Toots nõu, kuidas saab ülitundlik inimene end ise kurja maailma eest kaitsta. Ülitundlikke inimesi halvustatakse tihti: liiga emotsionaalne ja liiga nõrk inimene. On tõsi, et tundlikumate laste ja suurte inimestega on kiires ja asises maailmas väga keeruline käituda. Kes siis jõuab pidevalt ette ja taha mõelda, mida ja kuidas öelda ja kas see kedagi riivab või mitte.

Isegi on kiire!

Aga me võiksime kasvõi natukene rahulikumad ja viisakamad olla küll.

Mõnd asja on parem mitte välja öelda. Viisakus, sündsus ja kombekus päästavad. Ja mitte ainult ülitundlikke inimesi, vaid kultuuriruumi nii kodusiseselt kui ka üldiselt.

Nagu minu kadunud papa ütles: „Viisakus ei maksa midagi, aga annab oi kui palju!”

Palun, tänan ja head lugemist!

Vanahärralt nõutakse 45 000 laenu eest, mida ta väidetavalt võtnud ei ole

O

attusin kord nägema, kuidas kohviku kõrvallauas enesekindel ja irooniline noor mees ettekandjaga ülbitses. Tema kaaslanna haaras mantli ja kadus. Pole teada, kas see paar veel kunagi kokku sai. Ülitundlikul inimesel on hundiseadustega raske kohaneda. Tal on raske end kehtestada ja „ei” öelda. Seega satub ta tihti manipulatsioonide ohvriks.

Taolised õrnakesed on aga suurepärased kaaslased ja sõbrad. Neil oleks süda justkui peopesal. Nad on väga empaatilised ja kuulavad ära iga sinu mure, ka keset südaööd. Kinosaalis löristavad nad nutta seal, kus teised kurvastavat ei taju. Nad on väga viisakad ja kohusetundlikud.

Nad on äärmiselt loomingulised ja märkavad enda ümber palju huvita-

vat, millest tugeva närvisüsteemiga inimene mööda tuiskab. Enamasti on just sellise loomuga inimesed head luuletajad ja kunstnikud. Teised naudivad küll nende teoseid, aga ei tea, milline sisemine hingehind kirjutatul ja maalitul küljes on.

Mitte nii tundlikud ei pruugi ülitundlikke mõista. Samas on tundlikulgi hingel õigus käituda just nii, nagu talle meeldib. Ülitundlikul on raske iseennast esile seada, sest teiste vajadused on talle alati esikohal.

Aga kuhu see on viinud, küsib tänases loos kogemuskoolitaja Kadri Riisik. Kes siis ülitundlike inimeste vajaduste eest hoolt kannab kui mitte nemad ise?

SHUTTERSTOCK

Oktoober 2019 4

dab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendi võrra.

Eesti vanemaealiste ehk 65aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõrgeim. 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 47,5 protsenti vanemaealistest.

Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad Euroopas. 2018. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast 41 protsenti, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.

60+

elulust

9 Oktoober 2019

Andres Dvinjaninovile pakub rõõmu see, et tal on aega elada. „Mida enam maailmas ringi käia, seda rohkem näeb, kui huvitav on maailm. Aga koduõu on ka huvitav. Eriti kui seal on 13 kana, seitse kassi, koer ja lapsed.

Rebased ja isegi karu on meil metsas,” lisab ta.

Kristel Kaljuvee kristel.kaljuvee@postimees.ee

K

ohtume Andres Dvinjani­ noviga kahel korral, me külastame mõlemat tema elus olulist paika. Esmalt ühel augustikuu viimasel päikseli­ sel pärastlõunal Tartus Karlo­ va teatri õdusas aias, kus värs­ kelt niidetud muru lõhn helli­ tab meeli – muru niidab Andres seal ise – ja õunapuud on puna­ põsksete ubinate raskuse all looka vajunud.

Teisel korral, mõni nädal hil­ jem, läheme Andresele külla tema koju Laeva jõe kaldal Väänikveres asuvasse tallu, mis näeb välja otsekui Ilon Wiklandi joonistus mõnest Ast­ rid Lindgreni raamatust. Selles paigas elab Andres Dvinjani­ nov koos elukaaslase Ingrid Isotammega juba peaaegu kümme aastat. Aga seal elab ka nende laps Inderli, 13 kana, seitse kassi ja mänguhimuline puudel Välk.

See on paik, kus Andres on viimaks leidnud rahu.

Olete alles hiljuti Eestisse naasnud. Kust te tulete?

Mõni sügis tagasi käisime auto­ ga Itaalias – Veneetsia, Siena, Visa, San Marino. See oli väga tore ja me plaanisime ka nüüd autoreisi ette võtta.

Viimasel hetkel otsustasime, et lähme ikkagi hoopis Kree­ kasse Kosi saarele. Sest sinna oli lihtsalt kõige odavam lennu­ pilet. Kosi saarel kohtusime Hippokratesega. Tema on seal sündinud ja kogu arstiteadus on sealt pärit.

Ma polegi varem Kosil käi­

Karamellikarva puudel Välk on Andres Dvinjaninovi elu esimene koer.

Nime sai agar koerake endale Andrese poja Matheuse kaisulooma järgi, kes omakorda ristiti Välguks multifilmitegelase järgi.

FOTOD: MARGUS ANSU / POSTIMEES

Andres Dvinjaninov: Mind teeb rõõmsaks, et mul ei ole praegu üldse palju tööd

elulust

Koduõue idüll: Andres Dvinjaninovi pere vana talumaja õuel siblivad ringi toitu nuruvad kanad, keda karjatab puudel Välk.

Oktoober 2019 10

nud. Näiteks Kreetal olen küll kolm korda käinud ja mais tegi­ me Kreekas ka reisisaadet. Üt­ leksin, et Kreeka ja Hispaania ongi mulle väga head reisisihid.

Nüüd on suvi läbi, puhkus läbi?

Nüüd olen tagasi, aga ainult selleks, et minna oktoobris Tii­ na Pargiga Tenerifele reisisaa­ det tegema. Tegelikult praegu olen Eestis tagasi selleks, et valmistada ette Karlova Teatri kuuendat hooaega. Meil on tu­ lemas uus lavastus „Minu hau­ kuv koer”, mille on lavastanud Taago Tubin. Ta on minu mee­ lest praegusel ajal Eesti üks huvitavamaid noori lavasta­ jaid. Laval on Eesti parim fil­ minäitleja Ingrid Isotamm ja Toomas Täht, kes töötab põhi­ liselt Saksamaal Augsburgi teatris. Selle esietendus on 5. oktoobril. „Minu haukuv koer” räägib keskkonnast. Sellest, kuidas ur­ banistlik maailm on meie tule­ viku perspektiiv, kui me nii­ moodi jätkame. Ja inimene on võõrandunud loodusest nii, et ta tõesti ei olegi elus näinud ­kana või kassi või looma üldse.

Kui sinna urbanistlikku linna satub ootamatult koiott, siis pöörab see inimeste maailma pea peale. See on selline tule­ vikufantaasia. Ohudraama sel­ lest, kui tähtis on inimese ja looduse kooskõla. See võiks ol­ la pühendatud Fred Jüssile.

Aga meil on veel lavastusi tu­ lemas, näiteks „Juveliiri juu­ bel” ja „Zarah Leanderi elu ja mälestused”.

Nende asjade taastamisega ma siin praegu tegelen.

Mainisite, et peagi jõuab lavale üks trööstitu ettevaade meie võimalikku tulevikku.

Mis te ise arvate, kuidas meie tulevik välja näeb? Kas saja aasta pärast pole enam platsi, mida niita, või õunapuid, mille alt maha potsatanud õunu korjata?

Ei tea. Ma ei tea muud, kui et me võiksime oma tarbimishar­ jumusi rohkem jälgida. Olles reisinud suhteliselt palju ja käinud korduvalt näiteks In­ dias, olen näinud, kuidas ini­ mesed elavad prügimäel, põle­ tades õhtusöögi valmistami­ seks sedasama prügi, mis päe­ val on tekkinud.

Kurbusega olen märganud, et mida ilusam on loodus, seda ko­ hutavamalt inimene selle sees käitub. Mida lopsamalt pakub emake maa, seda hoolimatu­ malt inimene sellega ümber käib. Mida põhja poole, seda loodussäästlikumaks muutub inimene.

Gröönimaal on üks väike puukene või rohulible omaette väärtus. Indias või ka näiteks Amazonases toimuv on lihtsalt kõige ehtsam maakera hävita­ mine. Mõeldakse, et loodus jääb­ki andma, aga …

Tarbimisharjumus, ahnus, äri ja omakasu on liikumapa­ nev jõud. Selle koha pealt on küll mõelda vaja.

Meie ei saa Amazonase vih­ mametsas elavale hõimule öel­ da, et tee nii ja tee naa, aga meie saame oma õue harida.

Teie oma kätega rajatud Karlova Teater on küll loodud hoole ja armastusega. See on nii väike ja armas, tunne on kodune. Seda hoiate korras teie ja teie üpris väike meeskond.

Niitsin jah platsi ära ja pügan vahel hekki. Aga see on kerge asi. Kodus Laeva jõe ääres nii­ dan ju pooltteist hektarit ja ma­ jandan väikest metsatukka, se­ da on meil kümme hektarit.

Meil on seal 13 kana – kümme kuni kaksteist muna päevas –, meil on seitse kassi, koer.

Tõesti seitse kassi?

Jah, mul on kuulus Väänikvere Dvinjaninovi kassikasvandus.

Kaks tükki on praegu üle, nad on neljakuused kassipojad.

Kui keegi tunneb huvi. Ma ise­

gi ütlesin seda telesaates „Ees­ ti mäng” ja üks inimene kirju­ taski. Aga kui ta kuulis, et on must kass, kohe üleni süsimust, siis ebausk sai vist võimust ja ei võtnudki.

Meil on kaks süsimusta kassi.

Nende nimed võiksid olla näi­ teks Kassandra ja Kassiopeia või Kasspar või Kasstšei. Me ei tea, kas need on poisid või tüd­ rukud.

Meie kassikasvanduse kassid püüavad muide ka mutte, nii et kasside hind võib tõusta. (Nae­ rab.) Nad toovad saagi terrassi­ le. Meie suureks kurvastuseks toovad nad ka linde ja isegi ühe nahkhiirepoja olid kätte saa­ nud.

Aga eks see olegi looduse ringkäik. Rebane on meil ära viinud aastate jooksul 30–40 kana ja kukke.

Te olete lapsepõlves olnud linnapoiss. Miks te nüüd elate maal?

Jah, võiks ju elada Karlova Teatri ülemisel korrusel, seal on ka korterid. Aga mulle meel­ dib maal. Meeldib palja jalaga muru peal olla ja et laps, kes on 7aastane, saab päriselt kanu toita. See pilt, kuidas kolmteist kana ta ümber toitu nuruvad, kuidas ta neid silitab… Nad on nii sõbralikud meil juba. Loo­ dusõpetuse tunnis räägitakse ju kõigest, aga seda, mis tunne on otsida mune ja neid oma käega pesast võtta, ei saa koo­ lis õppida.

Mul on endal kassi- ja koera­ karvade allergia. Nii et kassid on meil õues. Aga koer Välk on puudel, tema on allergiavaba, sest tal pole aluskarva. Soovi­ tan kõigile puudlit! Ta on tões­ ti üks maailma targemaid koe­ ri.

Ja muidugi naudin maal vai­ kust ja rahu, mis on seal metsa­ de keskel. See on kulda väärt.

Meie sari räägib rõõmsatest inimestest. Paraku nähtub, et praegu on ühiskonnas teineteisemõistmist ja üksteise kuulamist vähe. Kuidas sellises Eestis rõõmsat meelt hoida?

Tegevtegelased võivad nimeta­ da seda osavõtmatuseks, egois­ miks, kapseldumiseks, käega­ löömiseks ja nii edasi. Nagu on öeldud, et kõrgemalt vaadates, olgu siis Kuu pealt või kust iga­ nes, Ida-Euroopa serval oleval maalapikesel toimuv ei ole pii­ savalt oluline, et selle pärast hakata ninasid veriseks lööma.

Teisest küljest jällegi Eesti ja eestluse säilimise koha pealt – see on hädavalik. Et meie keel ja rahvas jääks. Selle koha pealt olen ma päri.

Kõiki inimesi ei saa kõik as­ jad huvitada. Me oleme seisus, kus kolmest mehest, Trumpist, Putinist ja väikesest Kim Jongunist juba piisab, et aru saada:

ebastabiilsus on maailmas eba­ tavaliselt kõrge. See muudabki inimesed närviliseks. Ei saa ju Trumpi või Putiniga vaielda, siis hakatakse tülitsema isekes­ kis. Sest on pinge ja see peab vallanduma. Ei saa öelda, et me elame maailma kõige turvalise­ mas ja üksteist mõistvas ajas.

Pigem on see vastupidi.

Mina ei ole aktiivne poliitik.

Ma lihtsalt ei ole. Ja nii ma olengi rõõmus.

Te püüate siis mitte selle peale mõelda?

Ma olen eluaeg olnud hästi suur uudiste jälgija. Kui ma üldse midagi televiisorist vaatan, siis uudised on minu jaoks aamen.

Aga viimasel ajal ei ole uudis­ tes enam mitte midagi uut. See on juba umbes pool aastat nii, et ma ei ole televiisorit vaada­ nud ja mul käivad mõned lehed.

Need, mis ei käi, toovad naab­ rid. Me vahetame omi lehti.

Ja päevast päeva kordub üks ja seesama. Mitte midagi pole uut. Võib-olla on see ealine ise­ ärasus, aga ma ei üllatu millegi peale. Samas ei käi midagi ka hirmsasti närvidele, et peaks sõjakirve tõstma ja ise võimu juurde pürgima ning kõik puh­ taks lööma.

Aga konservatiivide tõus või­ mule ei ole midagi erilist. See pole Eesti eripära. Igal pool on see juhtunud. Aeg on lihtsalt selline, kus tuntakse muret nii oma rahvuse säilimise kui ka selle üle, et liigne kapseldumi­ ne avab ukse Vene karule.

Minusugune aktiveerub to­ taalsete hirmude peale. Siis, kui tankid veerevad üle Narva piiri. Aga see, kas uus valitsus on parem kui eelmine või eel­ mine parem kui üleeelmine, noh… Ühtedele oli parem, teis­ tele halvem.

See maksud-Lätti-aktsioon ju tegelikult näitas eelmisele va­ litsusele koha kätte. Siiani lapi­ takse neid haavu. Kuigi jah, mi­ na ise seal aktsioonis ei osale­ nud. Kuid ma mõistan suurepä­ raselt nii neid, kes seda protes­ tiks tegid, kui ka neid, kes seda ei teinud. Medalil on kaks kül­ ge. Mis on hea ühele, pole seda teisele.

Tänases valitsuses on väga häid inimesi, keda ma tean. Ka eelmises oli. Ja üleeelmises.

Kindlasti on ka tulevas.

Aga tahaksin öelda, et heas seltskonnas ei ole vaja rääkida poliitikast ega usust. Ja meie oleme ju 60+ lugejatega heas seltskonnas. Muidugi, kõik rää­ givad ju sellest ja nii peame meiegi rääkima. Kuid poliitika ei ole minu lemmikteema.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

hingeelu SHUTTERSTOCK

15 Oktoober 2019

Ülitundlik inimene – õnn või õnnetus?

Ligikaudu 15–20 protsenti inimestest on teistega võrreldes tundlikumad, nad tajuvad iga peenemat detaili, märkavad ja panevad tähele rohkem kui teised. Ülitundlik inimene saab juba sündides kaasa tundlikuma närvisüsteemi, kuid tihti ei oska ta seda reguleerida, mistõttu näevad paljud tundlikud selles nuhtlust, suisa haigust.

Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee

„A

ga see on loomulik olemise viis, mida tuleb õppida tund­

ma ja armastama nii ülitund­ likel endil kui ka neid ümb­ ritsevatel inimestel,” ütleb kogemuskooli­ taja Kadri Riisik (pil­ dil). Ülitund­ likest ini­ mestest on rääkima haka­ tud allest 1992. aastast. Toona väitis psühholoog Elaine N. Aron California ülikoolist, et umbes 20 protsenti inimestest on võrreldes ülejäänutega tundlikumad väliskeskkonnast tulenevate stiimulite osas. Üli­ tundlikud inimesed (highly sensitive person ehk sensoorse töötlemise tundlikkusega ini­ mesed) on väliselt samasugu­ sed nagu teised, kuid nad taju­ vad maailma teisiti. See, kui­ das nad mõtlevad, tajuvad, tun­

nevad ja töötavad, erineb nn ta­ vainimesest. Ülitundlikku inimest iseloo­ mustavad empaatilisus ja emot­ sionaalsus ning ta avaldab tu­ gevamini just positiivseid emot­ sioone, nagu rõõm, rahulolu, aga ka uudishimu, ootus­ärevus vms. Talle ei meeldi ebamuga­ vad olukorrad, piinlikkus, teis­ te etteheited või viha – järeli­ kult tuleb õppida reeglitest täp­ selt kinni pidama, sest see teeb elu lihtsamaks.

Samas on ülitundlikel ini­ mestel palju häid omadusi.

Need võivad avalduda tegevu­ ses, kus on vaja märgata detai­ le, või töös teiste inimestega.

Kuna ülitundlik teab, mis teeb haiget, ei taha ta põhjustada teistele ei füüsilist ega hinge­ list valu. Ülitundlik suudab pa­ remini jagada teiste rõõmu – ta tajub seda tugevamini.

„Kuna vanematel inimestel kipub mõnikord kaduma elami­ se mõte, eriti üksi elavatel üli­ tundlikel, kes vajavad elus sel­ get mõtestatust, siis rõhutaksin vaimse tee olulisust,” lisab joo­ gaõpetaja ja ülitundlikke ini­ mesi koondava portaali www. ulitundlikinimene.ee eestve­ daja Marilii Toots (pildil). „Küpses eas tundlikud inimesed on omaette väär­ tus, kes toeta­ vad oma sisemise tarkuse kaudu kogu ühis­ konna arengut.”

Kadri Riisik, kui levinud on ülitundlikkus keskealiste ja vanemate inimeste seas?

Vanus ega sugu ei mängi üli­ tundlikkuses rolli. On leitud, et kogu inimkonnast keskeltläbi 20 protsenti on tundlikumad, nii meeste kui naiste seas võrd­ selt. Kuid teadlased on sellist tundlikkust leidnud ka sajal teisel liigil. Tundlikul isendil on oma roll inimkonnas ja loo­ duses. Näiteks loomade seas on tundlikumad isendid need, kes juhatavad karja uutele jahi­ maadele, annavad märku, kas miski kõlbab süüa jne. Tundli­ kum isend on pioneeriks. Nii on inimestegi seas tundlikum isik teeraja, loodusega koos kõ­ lava elu juhendaja.

Kuna palju infot liigub täna­ päeval internetis, siis vanema­ ealised ehk polegi kursis selli­ se isiksuseomadusega nagu tundlikkus. Pigem on inimene senini arvanud, et tal on mida­ gi viga. Nad ei ole saanud adekvaatset vastust küsimuse­ le, miks nad niimoodi tunnevad ja käituvad. Kuna kasutusju­ hendit ja infot selle isiksuse­ omaduse kohta pole varem ol­ nud, on osa intuitiivselt õppi­ nud ise oma tundlikumat poolt tundma, oma keha ja meeli kuulama. See on aja jooksul teinud temast teadlikuma ini­ mese, kes oskab juba arvesta­ da iseenda vajadustega.

Aga kindlasti on ka neid, kel­ lest elu on n-ö üle sõitnud. En­ nast tundma õppimata on tund­ likum inimene elanud emotsioo­ nide virvarris, tegemata vahet, mis kuulub talle ja mis kellelegi teisele. Seadnud teised alati en­ dast ettepoole, kannatanud mõ­ ne vaimse häire käes, kogenud depressiooni ja olnud haavata­ vam.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

tervis

Oktoober 2019 18

Ebamäärane kõhuvalu võib viidata pahaloomulisele kasvajale Pikka aega kestnud ebamäärane kõhuvalu naistel on tõsine põhjus pöörduda arsti poole, et leida oma vaevuste põhjus ja leevendus – tegemist võib olla pahaloomulise kasvajaga. Mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandid ja mitmesugused põletikud on aga üks tüüpilisemaid kõhuvalu põhjustajaid meestel. Korduva, pikemat aega püsiva ja tugeva valu korral tuleks võimalikult kiiresti arsti juurde minna, sest kõhuvalu, eriti vanemas eas, vajab enne diagnoosi panemist põhjalikke uuringuid, nendib Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Mariann Rugo.

Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee

K

ui tugev valu esineb eelnevalt tervel inimesel vähemalt kuus tundi ja käsimüügist saadavate valuvaigistitega ei möödu, on põhjust pöörduda arsti poole. Ägeda valu korral, millega võib kaasneda palavik, seedetegevuse häired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus), tuleks abi otsida erakorraliselt. Tegemist võib olla pimesoolepõletiku ehk apenditsiidiga, haavandtõve ägenemise või selle komplikatsioonidega, sapi- või sooleobstruktsiooniga (sulgusega). Äge kõhuvalu moodustab kümnendiku kõigist kiirabi väljakutsete põhjustest. Vanemaealiste ägeda kõhuvaluga haigete ravi võib olla komplitseeritum tingituna kaasuvatest haigustest.

SHUTTERSTOCK

Ägeda kõhuvaluga kulgevad haigused võivad eakatel avalduda tunduvalt teistmoodi kui noortel patsientidel ning see võib põhjustada diagnoosimisraskusi ja ravi hilinemist.

Äge ja krooniline kõhuvalu Kõhuvalu jaguneb laias laastus kaheks: äge ehk äkitselt alanud kõhuvalu ja krooniline, kuude või aastate jooksul püsiv valu.

Ka krooniline valu võib ühel hetkel ületada taluvuse piiri ja muutuda ägedaks. Vanemaealisel võib kõhuvalu võrreldes nooremaealisega sagedamini põhjustada ka kasvajaid. Günekoloogilistest kõhuvalu põhjustest on sagedasemad müoomid, vulvodüünia, prolaps, kuid kahjuks ka pahaloomulised kasvajad.

Soolesulgust võivad põhjustada healoomulised kõhuõõne haigused, kuid ka seedetrakti ja günekoloogilised kasvajad.

Munasarjavähki esineb umbes neljal protsendil naistest, kuid haigestumus tõuseb koos vanusega: suurim on selle vähivormi

esinemissagedus 65–69aastastel naistel ning paraku avastatakse haigus tihti juba kaugele arenenud staadiumis.

Vähki on kõhupiirkonnas keeruline diagnoosida, sest esialgu võivad sümptomid viidata mõnele teisele haigusele. Enamik soolekasvajaid ei tekita kõhuvalu enne, kui on kaugele arenenud. Vaid umbsoole kasvaja annab tunda aneemiana ja paremal pool alakõhus valuna.

Sagedasem kasvajale iseloomulik tunnus on siiski sooletegevuse muutus.

Kindlasti on oluline valu iseloom, ajastus ja tugevus. Valu põhjuste paremaks leidmiseks võib abi olla valupäevikust.

Soole ärritussündroomi korral soovitatakse pidada aga toitumispäevikut. Sageli on kroonilise alakõhuvaluga patsiendid depressioonis. See on nõiaring, sest depressioon tugevdab valu ja valu põhjustab depressiooni.

Veerand kroonilise alakõhuvaluga patsientidest veedab vähemalt ühe päeva kuus valuga voodis, ei saa tööd teha ega suhelda. Kõige sagedasem kõhuvalu põhjus on ikkagi ärritatud

soole sündroom. Eakatel on sage kõhuvalu põhjustaja ka divertikuloos, mida vanaduses esineb väga paljudel. Haigus on salakaval, sest reeglina ise vaevusi ei tekita. Valu hakkab inimene tundma alles siis, kui lisandub põletik (divertikuliit) või soole ärritussündroom.

Kõhuvalu tekitavad ka sapikivid Vanemas eas esineb sapikivitõbe ja seda saatvat sapipõiepõletikku sagedamini kui keskeas. 70aastastest ja vanematest naistest igal neljandal ja meestest igal viiendal on sapikivid.

Haigusnähud jäävad väga sageli ebamääraseks, mõnikord need koguni puuduvad, kuid esineb ka tüüpilisi tugevaid valuhoogusid (koolikuid), mis tekivad äkki pärast söömist, kui kivi suleb sapijuha.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

õigusabi

29 Oktoober 2019

ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES

Mida peaks teadma korteriomanik korteriühistust? Üks korteriühistute peamisi probleeme on see, et ei teata, kes vastutab küttesüsteemi puuduste eest ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti milline on viivise määr majandamiskulude tasumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisavate maksete tegemisel ja milline on juhatuse liikme vastutus.

Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht (pildil) võtab kokku peamised korteriühistute probleemid ja paneb kirja olulisima, millega korteriomanikud peaksid kursis olema.

Millised on ühistute peamised probleemid? Kuidas need mõjutavad liikmete eluolu?

Korteriühistutes on tekkinud vaidlusi seoses ühiste asjade valitsemisega, eelkõige kaas­ omandis olevate asjadega.

Kaasomandi ühe erivormina eksisteerib korteriomand, mi­ da käesoleval ajal käsitleb 01.01.2018 jõustunud korteri­ omandi ja korteriühistu sea­ dus, mis reguleerib korterela­ mutes korteriomanike omandi­ suhteid. Nii on vaidlusi tekki­ nud ühiste asjade valitsemise korraldamisega. Ei tehta vahet, milline on korteriühistu vastu­ tusala ja millal vastutavad kor­

teriomanikud. Ei järgita, millal seaduse kohaselt on vaja korte­ riomanike kokkulepet ja korte­ riomanike üldkoosoleku hääl­ teenamust, ei kehtestata nõue­ tekohaselt majanduskava ega kinnitata majandusaasta aru­ annet.

Samuti ei teata, milline on enampakkumisel omandatud korteri omandaja vastutuse ulatus eelmise omaniku sisse­ nõutavaks muutunud kohustus­ te eest. Või kes vastutab kütte­ süsteemi puuduste eest ja kol­ mandale isikule tekitatud kah­ ju eest, samuti milline on viivi­ se määr majandamiskulude ta­ sumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisa­ vate maksete tegemisel, milli­ ne on juhatuse liikme vastutus.

Samuti nõutakse korteriomani­ kelt kulutuste kandmist, mis ei ole kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse­ ga.

Kui ei osata piiritleda korte­ riomanike ja korteriühistu vas­ tutust, kaasnevad sellega kah­ julikud tagajärjed eelkõige korteriomanikele, kes ei ole teadlikud oma põhjendatud õi­

gustest ja kohustustest ning nõudeõigusest.

Millistest õigustest peab teadlik olema korteriomanik (ühistu liige)?

Korteriomanike üldkoosolekul saab hääletamisele panna ja vastu võtta otsuseid ainult sel­ le kohta, mis on päevakorras et­ te nähtud. Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muut­ mine, majanduskava kehtesta­ mine või majandusaasta aruan­ de kinnitamine, siis enne hää­ letamisele panemist peab kor­ teriomanik saama nendega tut­ vuda.

Need tuleb saata korterio­ maniku elektronposti aadres­ sile, selle puudumisel tuleb märkida üldkoosoleku teates dokumentidega tutvumise kord.

Korteriühistut võib juhtida ja esindada valitseja (kinnisvara­ halduse firma) või juhatus. Kui valitseja on tekitanud oma ko­ hustuste rikkumusega kahju ja korteriühistu ei saa oma nõu­ deid rahuldada valitseja arvelt, siis vastutab ka isik, kes oli ju­ hatuse liige kahju tekkimise

ajal. Nõude aegumistähtaeg on 5 aastat.

Korteriomanike üldkoosole­ ku otsust saab vaidlustada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõt­ misest alates.

Korteriomandi võõrandami­ sel on uue omaniku vastutus eelmise omaniku tasumata ma­ jandamiskulude ja kommu­ naalteenuste eest piiratud kor­ teriomandi väärtusega. Näiteks kui korter on omandatud oksjo­ nil hinnaga 2500 eurot ja eemi­ se omaniku võlg korteriühistu ees on 7500 eurot, siis uuelt omanikult ei saa nõuda eelmi­ se omaniku võlgnevust enam kui 2500 eurot.

Maja kandvad konstruktsioo­ nid, katused, vahelaed, välisak­ nad, keskküte, trepikojad, ma­ jaalune krunt on kõigi korteri­ omanike ühises kasutuses ja need kuuluvad kõigile korteri­ omanikele kaasomandina vas­ tavalt nende korteri üldpinna suurusele.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

tervislik toitumine

Oktoober 2019 30

Kas seenele tasub minna?

Seeni on inimtoiduks tarvitatud juba koriluse algusajast saati. Keskajal hoogustus seente söömine veelgi ja eriti paastu ajal, sest liha polnud sel ajal lubatud.

Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Anne Lill ajakirjanik

M

aailma rahvad suhtuvad seente söömisse mitmeti. Väga suured seenesõbrad on prantslased ja venelased. Eestlaste seenevaimustus läheb viimasel ajal kindlalt ülesmäge. Ammugi enam pole seenetoit vaese rahva odav kõhutäide. Tasub kasvõi heita pilk menüüdele, mida meie tublid kokad söögikohtades välja pakuvad. Seenelisand on paljudes gurmeeroogades sageli just n-ö täpike i-l, mis toidu eriliseks teeb.

Muidugi leidub inimesi, kellele pakub naudingut seente korjamine ja muu sellega kaasnev, kuid kes ise seenetoidust eriti ei hooli. Endiselt pesitseb paljudes alateadlik hirm seenemürgistuse ees.

Paljudes metsavaestes Euroopa maades tähendab seen valdavalt poest toodud šampinjoni, austerservikut, shiitake’t või mõnd haruldasemat seenefarmist pärit kultuuri.

Meil õnneks veel metsa jätkub, samuti jätkub rikkalikus valikus häid metsaseeni.

Olemuselt on seen üks põnev loodusnähtus. Bioloogias moodustavad seened taimedest ja loomadest täiesti eraldi asetseva riigi. Teisisõnu öeldes ei kuulu seened taimsete ega loomsete toiduainete hulka.

Rahvapärased ütlused seovad seeni ikkagi rohkem lihaga ja meie esivanemad on seent nimetanud isegi „metsalihaks” või „ühe jalaga lihaks”.

Tegelikult on seente toiteline ja energeetiline väärtus suhteliselt väike ning liha mitmekesise koostisega neid võrrelda ei saa. Samas ei saa alahinnata seente meeldivaid lõhna- ja maitseomadusi, mis aitavad meie toidulauda mitmekesista-

da. Seente lõhnad ja maitsed tulenevad neis leiduvatest aromaatsetest ainetest, milleks on terpeenid. Kõiki värskeid seeni iseloomustab üldine seenelõhn, kuid lisaks on paljudel liikidel veel neile omane eriline lõhn ja maitse.

Mida seenesõber oma lemmikust saab?

Loomsetele toiduainetele lähendab seeni eeskätt süsivesikute (sh glükogeeni) vähene hulk ja valkude aminohappeline koostis, sest söögiseentes on esindatud suuremal või vähemal määral kõik inimesele vajalikud asendamatud aminohapped. Valke on seentes siiski kasinalt, kuni 5 protsenti ja olulise valgukoguse andjana seened meie toidulaual arvesse ei tule. Esiteks pole seen päris igapäevatoit ja koguse mõttes neid väga palju ei sööda.

Teiseks on seente valgud võrreldes teiste toiduainete valkudega suhteliselt raskelt seeduvad. Kõige valguvaesem on seene jalaosa, suhteliselt valgurikkam aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse.

Valgurikastest seentest tuleks esmajoones mainida puravikke, šampinjone, sirmikuid ja mürkleid.

Ka rasvakogus on loo pea­ tegelastes enam kui tagasihoidlik, jäädes tavaliselt alla 0,5 protsendi. Nii et seda kartust ei ole, et seente söömine meid ohtrate kaloritega õnnistaks ja tüsenemist põhjustaks. Nii-öelda natuke rasvasemate seente pingereas on liidrikohal kuuseriisikas, külmaseen ja kivipuravik. Ka süsivesikute koguseline hulk seentes on tagasihoidlik, jäädes vahemikku 1–3 protsenti. Seenesõprade lohutuseks võib siiski lisada, et ehkki süsivesikuid on seentes koguseliselt vähe, omastab inim­ organism neid hästi.

Eelnevast võib jääda mulje, nagu seentes toitaineid eriti ei leidukski. On siiski üks makrotoitaine, mida kõik seeneliigid külluslikult sisaldavad – see on vesi. Vett on värsketes seentes tõesti palju: 84–93 protsenti. Jä-

relikult on värsked seened lahja toit, sest sajagrammine seeneports annab meile tavaliselt alla poolesaja kilokalori.

Tublisti suurema toiteväärtusega on kuivatatud seened. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamik veest seentest ära auranud, st toitainete suhteline sisaldus tõuseb.

Seentes on ka mikrotoitaineid. Inimorganismi ainevahetusele toimivates hulkades on siin tegijad vitamiinid B5, B6 ja B9 ning kaalium, vask ja tsink.

Seente viljakehad toimivad mitme mikroelemendi suhtes kogujatena, ammutades neid keskkonnast viljakehadesse.

Kahjuks ei suuda seened vahet teha inimesele kasulike ja kahjulike mikroelementide vahel.

Nii ei tasu linnaparkidest ega magistraalteede lähedusest seeni korjata, sest nendes on palju pliid.

Seene­ raamatutest värviliste piltide järgi tundmatute seeneliikide määramine sarnasuse alusel on äär­ miselt ohtlik ettevõtmine, millel eksi­ mise korral võivad saa­ tuslikud taga­ järjed olla.

na valke on neis suht tühiselt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmikuhaavanditega inimesele. Samuti on seened vastunäidustatud neile, kes põevad maksa- või neeruhaigusi.

Hoolimata Vene ajal rahvasuus levinud fraasist „Seened ja sada” (nüüdisaja versioonis oleks see vist „Seened ja Alko 1000”), ei sobi napsitamine ja seened biokeemiliselt omavahel tegelikult kuigi hästi kokku. Alkohol nimelt raskendab märgatavalt seenetoitude seedimist ja neist toitainete omastamist. On selliseidki seeneliike, mis koos alkoholiga põhjustavad kergema mürgituse.

Mida panna tähele seente söömisel?

Osa inimesi on seenetoitude suhtes ülitundlikud ega saa seeni toiduks tarvitada. Seentes on rohkesti maotegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Ku-

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

Porgand on inimese toidulaual olnud iidsetest aegadest, seda on söödud juba üle 4000 aasta.

Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee

P

raegu on porgand oma kauni värvuse ja tervislikkuse tõttu meie toitudes üks enim kasutatud ja armastatud köögivilju. Muidugi on porgandit aastasadade jooksul tublisti aretatud ja selle metsikust vormist saadud lihakaid ning tavapärase oranži ja oranžikaspunase kõrval ka kollast, valget, roosat, lillat ja isegi musta värvi porgandisorte.

Porgand on väga väärtuslik juurikas, mis sobib nii sees- kui ka välispidiseks tarbimiseks. Juba keskajal arvati, et ühelgi teisel juurviljal pole nii palju raviomadusi kui porgandil. Porgandis sisalduvad vitamiinid ja antioksüdandid aitavad hooldada ja ravida nahka, juukseid ja küüsi. Porgand suurendab naha kaitsevõimet, paljudest nahaprobleemidest vabanemiseks piisab näiteks vaid klaasitäie porgandimahla joomisest päevas.

Tervise Arengu Instituut on soovitanud porgandit mitmel põhjusel. Esiteks seepärast, et porgand sisaldab rohkesti karotenoide, aineid, mis aitavad toetada tervist, näiteks vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osasse vähkkasvajate vormidesse. Porgandis sisalduvast beetakaroteenist toodab organism A-vitamiini, mis on vajalik nägemisele, ja värsket porgandit kasutatakse selle vitamiini puudusest tingitud nägemishäirete ravimisel. A-vitamiin tugevdab ka meie im-

muunsüsteemi, suurendades vastupanuvõimet nakkushaigustele ja ebasoodsatele keskkonnatingimustele.

Sügisesed porgrandid on eriliselt värvikad, mahlased ja mõnusad. Porgandit saab lisada või sellest saab valmistada lugematul hulgal toite. Värskelt sobib see niisama suupistena nosimiseks või riivitult suupiste või salatina söömiseks või mahlaks pressimiseks. Sellest saab arvukalt toorsalateid, lisades erinevaid köögi- ja puuvilju või marju, seemneid, pähkleid. Porganditoorsalatisse on sobilik lisada veidi sidrunimahla värvuse säilitamiseks, suhkrut happesuse mahendamiseks ja head toiduõli karotenoidide paremaks omastamiseks.

Porgand sobib nii aurutamiseks, keetmiseks, hautamiseks kui ka küpsetamiseks. Sellest saab valmistada putrusid, püreesid, suppe, vormi-, voki-, ühepajatoite, lisandeid, kastmeid, pirukaid, kooke ja muid küpsetisi.

Porgandist valmistatakse ka magustoite, näiteks kisselle, magusaid vormitoite, pannkooke. Ja muidugi on porgand asendamatu värvi ja maitse lisaja roogades, kus peakomponentideks teised toiduained, olgu siis tegu salatite, suppide, vormitoitude või küpsetistega.

Porgand on väga tänuväärne täiteaine hakklihamassidesse ja täidiste valmistamiseks lihapallidesse, kotlettidesse, rulaadidesse, suurtesse ja väikestesse, kinnistesse ja lahtistesse pirukatesse. Porgandist saab valmistada keedist ja sukaadi, see sobib paljudesse köögiviljahoidistesse.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

CK

Porgand on üks jõujuurikas

köök

SHUT TERS TO

37 Oktoober 2019