60+, august 2018

Rukkilill kui rahvuslill, aga mitte ainult.

Kellele on vaja lümfiteraapiat?

Kui palju maksab pärandamine?

Kuidas õpetada lapselapsi hambaid pesema?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2018 (71) AUGUST

ISSN 2228-1592

Raamatud koju kätte. Sümbolid tabletipakil.

Suhkur. Tikrimari. Suvikõrvits.

FOTO: ERIK RIIKOJA

kaja teema

August 2018

ain nukra telefonikõne. Vanaema kao­ tas ainsa lapselapse, kes hukkus traa­ gilise autoõnnetuse tagajärjel. Ei jõudnud kolmekümneaastasekski saada. „Küll ma oleksin tahtnud olla tema õnne tunnistajaks. Tunda uhkust, kui ta koolilõ­ pudiplomi kätte saab, näha teda kõige kal­ lima kõrval altari ette kõndimas ja imetle­ da lapselapselapse pisikesi käekesi,” rää­ gib vanaema. Mulle, täiesti võõrale inime­ sele. „Aga ma ei taha teisi niigi leinast kur­ natud lähedasi oma jutuga koormata. Arva­ sin, et kuulate mu ehk ära,” räägib naine, kui kurku kogunevatest klompidest võitu saab. „Kirjutage, et noored peaksid ettevaatli­ kumad olema,” arvab ta. Tuletan helistaja­ le meelde, et olen ajakirja 60+ peatoimeta­ ja. Noored on ninapidi telefonis. „Ehk loevad vanaemad ja vanaisad, kes oma kõige kallimaid järeltulijaid kasvõi minu üleelamiste kaudu korrale kutsuvad,” loodab ta. Samas ohkab ja lisab, et ega see vist ei loe. Ka tema oli ikka muret üles näi­ danud, aga sai vastuseks: „Memmi, ära mu­ retse, minuga ei juhtu midagi!” Aga juhtub küll, ja kuidas veel.

T

änavune aasta on olnud liikluses väga ohvrirohke. Juuli lõpu seisuga oli Ees­ ti teedel hukkunud sama palju inime­ si kui eelmisel aastal kokku. Miks? Eksper­ did istuvad koos, aga lahendust ei leita.

Räägitakse, et liiklusjärelevalve on aas­ ta­aastalt kehvemaks muutunud. Millal te nägite tee ääres mõnd politseiautot? Van­ deadvokaat, liiklusekspert Indrek Sirk tõi Kuku raadiole antud intervjuus paljude teiste põhjuste kõrval välja veel ühe – ilma.

Kuigi suveleitsakus on raske meenutada, siis mäletate ju, kui palju raskeid avariisid juhtus jaanuarikuus kiiresti ja pidevalt muutuvate ilmaolude tõttu, millele teehool­ dus kuidagi järele ei jõudnud.

Ka soe suvi mõjutab liiklejaid ja nende käitumist. Noored ja uljad lasevad aknad alla, juht vajutab gaasipedaalile, kaassõit­ jad on poolest kehast autoaknast väljas.

Tuul tuhiseb kõrvus, kiirus kasvab ja meri on põlvini. Mis siis juhtub? Tehakse ris­ kantseid möödasõite, istutakse purjuspäi rooli, hinnatakse oma võimeid üle, nagu neljarattaveo või hästi teel püsiva autoga õnnetusi ei juhtuks.

Vanemad juhid on loiumad. Aga seegi avaldab mõju. Tihti kuuleme ajakirjanduse vahendusel uudist, kus avarii põhjusena tuuakse välja, et auto kaldus vastassuu­ navööndisse ja põrkas kokku vastu tuleva autoga. Kahjuks saavad tihti surma need inimesed, kes järgivad täpselt liiklusreeg­ leid ehk siis istuvad õiget kiirust jälgivas autos, mis sõidab oma sõidurajal, aga ei suuda ootamatut laupkokkupõrget vältida.

M

iks autojuht oma sõidurajalt vastas­ suunda kaldus? Kas juht oli üle töö­ tanud, stressis, magamata, sai oota­ matu terviserikke? Selle kohta pole ma üht­ ki uuringut lugenud. Nagu ka selle kohta, kui palju vähem on liiklusõnnetusi teelõi­ kudel, kuhu on üles pandud liikluskaame­ rad, mis koguvad teatavasti päris suuri summasid trahviraha.

Eesti ilm on heitlik nagu uni öises leitsa­ kus. Kui eelmisel aastal muretses maa­ mees vee all olevate põldude pärast, siis praegu pitsitab põllumeest põud. On põlde, kuhu on kevadkülv juba sisse küntud. Loo­ masöödaga on kehv lugu. Kas pool karja lä­ heb looja karja? Aiapidaja vaatab peenart, kuhu ta kevadel midagi külvas, aga mida, enam ei mäletagi, sest libletki ei tärganud.

Ussitanud õunad pudenevad järjest maha.

Elukogenud inimene aimab sügisest hin­ natõusu.

Räpina mees Edgar saatis toimetusele kirja, kus tõi välja helgema poole. „Ilm on süüdi selles, et soojamaareisi raha jäi al­ les. Mis sa hing veel ihaldad! Päikeseran­ nik on otse ukse taga. D­vitamiin on puhta tasuta. Süda vahel jukerdab, aga pensionär viskab pikali ega tuiska kõige kuumemaga ringi. Mõistus peab peas olema!”

Raske on sellele vastu vaielda.

K

äesoleva aasta algusest põh­ jalikult muutunud täienda­ vast ravimihüvitisest on esi­ mese kuue kuuga saanud kasu li­ gi 50 000 inimest. Muudatus on teinud retseptiravimid neile tas­ kukohasemaks ja hüvitise saami­ se mugavamaks. Riik on hüvita­ nud ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest.

Varem kasutas hüvitist vaid ku­ ni 3000 inimest aastas, õigus sel­ leks oli ligi 9000 inimesel. „Aasta algusest kehtima haka­ nud täiendav ravimihüvitis on toonud kasu juba peaaegu 50 000 inimesele, kelle ravimikulud on tänu riigi lisatoetusele nüüd väik­ semad. See on tähtis nii krooni­ listele haigetele kui ka eakatele,” ütles tervise­ ja tööminister Rii­ na Sikkut.

Uue korra järgi saab lisasoo­ dustust retseptiravimitelt juba siis, kui ostusumma ületab 100 euro piiri kalendriaastas. Eelne­ valt oli piirmäär 300 eurot. Samu­ ti arvutatakse hüvitis uue korra järgi apteegis ostu sooritamisel kõigile, kel selleks õigus on, ta­ gantjärele taotlust esitada pole vaja. „Kui varem sõltus hüvitise saa­ mine sellest, kas inimene teadis hüvitisest ja oskas haigekassale taotlust esitada, siis praegune süsteem on märksa õiglasem. Hü­ vitise arvestamine toimub auto­ maatselt, inimene ei pea oma tas­ kust nii suurt summat välja käi­ ma,” ütles minister Sikkut.

Eesmärk on parandada ravimi­ te kättesaadavust suurema ravi­ mivajaduse ja ­kuludega inimes­

peatoimetaja

Autoriõigused, AS Eesti Meedia, 2018. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Veste Roosaar Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. septembril

tele, hüvitades ravimitele tehtud kulutusi senisest rohkem. Haige­ kassa andmetel on kõige enam makstud hüvitist välja kõrgvere­ rõhktõve, südame rütmihäirete ja suhkurtõve ravimite eest.

Alates sellest aastast saab li­ sasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui kulutus ületab 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100–300 eurot makstakse täienda­ vat ravimihüvitist 50 protsendi ulatuses, 300 eurot ületavate ku­ lutuste korral 90 protsendi ulatu­ ses. Hüvitist arvestatakse auto­ maatselt apteegis ravimite ostmi­ sel, mis muudab süsteemi pat­ siendi jaoks väga mugavaks.

2018. aastal on täiendava ravi­ mihüvitise kuluks kavandatud 3 miljonit eurot.

60+

Lähedase hooldamine: 7 kasulikku fakti

K Eve Rohtla

FOTO: MARKO SAARM / SAKALA

Elu kui heitlik uni öises leitsakus S

Ravimihüvitis on toonud kasu juba 50 000 inimesele

ui inimene vajab igapäeva­ seks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus, kirjutab Sotsiaalministeeriumi ajaveebis hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Abi saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsuse­ le, kes hindab, milles ja millises mahus inimene abi vajab, et taga­ da tema igapäevane toimetulek.

Kohalik omavalitsus määrab vajadusel inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja ini­ mest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab hooldatavat arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus.

Abivajaja saab valida hoolda­ jaks inimese, keda ta usaldab, näiteks tuttava või hea naabri,

kes sobib hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle taga­ ma kohalik omavalitsus. Pea mee­ les, et hooldaja saab määrata üks­ nes hooldatava nõusolekul.

Kui kohalik omavalitsus keel­ dub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keel­ dumise põhjused ja selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti.

Kindlasti pole seadusega kooskõ­ las keelduda hooldaja määrami­ sest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad.

Ehkki esmane vastutus oma toi­ metuleku tagamise eest on inime­ sel endal, teisena tema perel ja kolmandana kohalikul omavalit­ susel ja riigil, ei võrdu ülalpida­ miskohustus siiski hoolduskohus­ tusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ja jätavad see­ tõttu abivajaja vajaliku toeta.

60+

loodus

August 2018

Vastupidav rukkilill iseloomustab eestlaste jonni ja visadust

Kes poleks näinud viljapõlde, kus rukkililled sinetamas, saanud rukkililledest lillekimpe või pununud pärgi koos härjasilmadega?

Rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluumbrohi, mis on teraviljade kasvatamisega levinud Euroopa lõunapoolsetelt aladelt meie maile ja sedasi vapralt vastu pidanud.

Toivo Niiberg Räpina Aianduskooli kutseõpetaja, psühholoog

Merike Aomets Räpina Aianduskooli kutseõpetaja

T

oomas Kukk märgib raama­ tus „101 Eesti lille”, et ruk­ kilill on meie mail kasvanud juba ammu enne, kui teravilja­ kasvatusega algust tehti, seega põline taim. Praegu näeb rukki­ lilli põllul suhteliselt harva, sest umbrohumürkidega on see välja tõrjutud.

Algselt Vahemere maadest pä­

rinev rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluharimise laienedes asus­ tanud inimese kannul kogu maa­ kera. Ühe­ või kaheaastane taim kasvab umbrohuna talirukkis ja ­nisus, jäätmaadel ja suviteravil­ jades.

Maailmas kasvab rukkilill pal­ judes paikades: Põhja­Ameeri­ kas, Euroopas, mitmes Aasia piir­ konnas ja isegi Uus­Meremaal.

Eesti looduses niitudel ja tee­ servades kasvavad samast pere­ konnast mitmeaastased tavalise­ mad taimed on arujumikas (Centaurea jacea) ja põldjumikas (Centaurea scabiosa).

Kust sai rukkilill nime?

Rukkilille rahvapärane nimetus tuleneb selle kasvamisest peami­ selt koos taliteraviljadega, nii

rukki kui ka nisuga, aga ka suvi­ teraviljadega. Ladinakeelne ni­ metus Centaurea cyanus aga kree­ kakeelsetest sõnadest kentaurus – kentaur ja kyanos – tumesinine.

Muistendi järgi olevat kentaur Cheiron avastanud selle perekon­ na ühe liigi tervistava toime. Centaurea oli taimenimi juba Hippo­ kratesel ja Pliniusel.

Rukkilill kui ravimtaim Rukkilill sisaldab antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiide, steriine, vaike, parkaineid, karo­ tiini, C­vitamiini. Preparaatidel on kuse­, sapi­ ja higieritust sti­ muleeriv, palavikku alandav, põ­ letikuvastane, lahtistav ja valu­ vaigistav toime. Need aitavad siseelundite silelihaste spasmide korral, tõstavad isu ja paranda­ vad seedimist. Kasutatakse kül­ metushaiguste, köha, neeru­ ja südamehaigustest tungitud tur­ sete, neeru­ ja põiepõletiku kor­ ral, samuti palaviku, ägedate hin­ gamisteede haiguste, peavalu, kõhukinnisuse, kõhuvalu ja süda­ mepekslemise vastu.

Välispidiselt kasutatakse ruk­ kilillepreparaate kompressideks väsinud või põletikulistele silma­ dele. Õisi pannakse veel ravim­ teele värvuse andmiseks.

Ravimtaimena kasutatakse rukkilille lehterjaid äärisõisi.

Need tuleb kuivatada varjulises kohas õhukese kihina.

Rukkilille erksavärvilistest õi­ test saadakse sinist värvi, mida kõige rohkem on varem kasutatud koduse puskari ja vanade vene viinade värvimisel. Lehterjaid õi­ si võib segada salatisse, näiteks kapsa, rõika ja puuviljade juurde, samuti kaunistada kooke ja muid toite.

Varem kasutati rukkililleõisi­ kuid riide värvimisel siniseks, mis ei pleekinud. Rukkilill on ka hea meetaim.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

tervis

August 2018

Lümfimassaaž on hea meetod tursete alandamiseks, olgu need tingitud traumast, operatsioonidest, veenilaienditest, roospõletikust või lümfödeemist ehk lümfitursest. See massaaž tugevdab immuunsüsteemi, kuna paneb lümfisooned aktiivsemalt tööle ja lümfivedeliku kiiremini liikuma läbi lümfisõlmede.

Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee

E

riti oluline on lümfiteraapia onkoloogilistele patsientide­ le, kinnitab füsioterapeut Reio Vilipuu, kes on juba kahek­ sa aastat lümfostaasiga patsiente ravinud.

Lümfiturse on seisund, mille korral lümfisüsteemi funktsioo­ nihäire tõttu koguneb liigne val­ gurikas koevedelik kudedesse.

Lümfiturse on kasvajaravi komp­ likatsioon, millele pööratakse vä­ he tähelepanu.

Onkoloogilisel haigel esineb se­ kundaarne lümfiturse. See tekib lümfiteede (lümfisoonte ja/või ­sõlmede) kahjustusest kasvaja­ protsessi enese, lümfisõlmede ki­ rurgilise eemaldamise, kiiritus­ ravi või operatsioonijärgse arm­ koe tõttu.

Füsioterapeut peaks Reio Vili­ puu sõnul juba enne operatsioo­ ni onkoloogilist patsienti nõusta­ ma, millega ta kohe pärast lõikust alustama peaks, kuni selleni väl­ ja, milliseid asendeid magades esialgu vältida, milliseid harjutu­ si kohe ja missuguseid hiljem te­ ha ning mida haavade­armide juures jälgida.

Taastusravi alustamisega ei to­ hi hilineda. See on väga oluline eelkõige suurte operatsioonide pu­ hul, nagu eesnäärmevähi, rinna­ vähi ja günekoloogilised lõikused. „Nii operatsiooni eel kui järel tuleb patsiente nõustada. Ka toi­ tumise poole pealt, sest kehakaa­ lu tõusuga suureneb tursete tek­ ke risk,” ütleb füsioterapeut.

Kõik keelud, mida onkoloogilis­ tele patsientidele öeldakse, päri­ nevad tema sõnul möödunud sa­ jandist. „Samas tuleb nõustada õigesti – esimestel päevadel tu­ leks võtta tagasihoidlikumalt, alustades kergetest õlatõstetest, käte pööramisest ja armi parane­ des koormust ning liigese liiku­ vust suurendada. Aga end liigu­ tama peab.”

Patsiendi operatsioonieelne nõustamine on Eestis puudulik, lausa olematu. „Eestis töötatud viie aasta jooksul on minu juures käinud nõuandeid saamas täpselt kuus patsienti,” märgib Reio Vi­ lipuu. „Samas tuleks juba enne lõikust inimese käed­jalad üle mõõta, et hiljem oleks võimalike tursete tekkimist kergem avasta­ da. Ja füsioterapeutidel on onko­ loogilisele patsiendile hulk nõu­ andeid, millega kohe pärast lõi­ kust alustama peaks. Lausa selle­ ni välja, millises asendis maga­ da.”

Lõikusejärgne kolm kuud on füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul iga onkoloogilise lõikuse läbi tei­ nud patsiendile kõige olulisem aeg. „Olen need kuud jaganud kolmeks. Esimesed kolm­neli nä­ dalat on rahulik aeg. Operatsioo­ niarm paraneb aeglaselt, patsient võib tunda valu, tal on hirm end isegi veidikene liigutada. Aga lii­ kuma peab. Samuti on oluline, et patsient saaks lümfimassaaži, et tegeldaks võimalike seroomide ja hematoomidega,” selgitab ta. „Seejärel hakatakse tegelema juba intensiivsemalt armkoega, sest ainult kolme kuu jooksul pä­ rast lõikust saab terapeut operat­ siooniarmisisest kollageeni ma­ nuaalselt enam mõjutada ja kor­ rigeerida, vältimaks armi jäigas­ tumist ja rinnavähipatsientidel käte liikuvuse olulist vähene­ mist,” rõhutab Reio Vilipuu.

Onkoloogilistele patsientidele lümfiteraapia vajalikkust on tunnistanud Texase Ülikooli maailmakuulsa MD Andersoni vähikeskus. „See on ohutu isegi metastaatilise rinnavähi lümfi­ tursete vähendamiseks,” kinni­ tab Reio Vilipuu.

Massaažist on oluline kasu vähi­ haigete ärevuse, valu, iivelduse ja tursete vähendamisel. „Keemia­ ravi nii­öelda headel nädalatel ja kiiritusravi esimeste nädalate ajal võib juba lümfimassaaži teha ning uuesti võib sellega alustada kaks­ kolm nädalat pärast ravikuuri lõp­ pu. Kindlasti vähendab lümfimas­ saaž koos aeroobse kõnnitreenin­ guga keemiaravi toksilist mõju sü­ damele ja parandab seeläbi pat­ sientide elukvaliteeti.”

Lümfostaas ehk lümfiturse võib tekkida väga erinevatel põhjustel mehaanilise lümfi puudulikkus­ se tagajärjel, enamasti kätesse, jalgadesse, kehatüvele. Kui lüm­ fisõlmed on eemaldatud või kiiri­ tatud, on Reio Vilipuu ütlust möö­ da parim ravi lümfiteraapia ehk raviv või manuaalne lümfimas­ saaž koos kompressioonsidumise­ ga ja hiljem spetsiaalsete mõõdu

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Mis on lümfiteraapia ja mis on lümfimassaaž? Kellele seda vaja on?

järgi tehtud meditsiiniliste komp­ ressioonravitoodete kandmine.

Samas kroonilisest veenipuudu­ likkusest tingitud jalatursete kor­ ral piisab vaid manuaalsest lüm­ fimassaažist ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kand­ misest.

Lümfimassaaži abil stimuleeri­ takse lümfisoonte võnkumist ja kiirendatakse lümfivedeliku voo­ lamist ning seeläbi on võimalik turseid vähendada.

Lümfiterapeut peab Reio Vili­ puu sõnul kindlasti enne teraa­ piat jõudma selgusele turse tek­

kimise põhjustes. Ta küsib inime­ sele tehtud operatsioonide kohta ja selgitab välja, kas tursed või­ vad olla tekkinud organipuudu­ likkusest. Näiteks raskekujuli­ sest südamepuudulikkusest tek­ kinud jalgade turseid pole võima­ lik lümfiteraapiaga ravida, küll aga paljusid teisi lümfostaase.

Reio Vilipuul on „ette näidata” elevantse jalaga tema juurde jõudnud meespatsient, kelle krooniliselt tursunud jäseme mõõtmeid õnnestus regulaarse lümfiteraapiaga vähendada ter­ velt kahe kolmandiku võrra.

MIS ON LÜMF JA LÜMFISÜSTEEM? Lümfisüsteem on inimese kaitsesüsteem, mis osaleb valkude ja rasvade ainevahetuses. Lümf on keha lümfisüsteemi läbiv läbipaistev vedelik, see koosneb rakkudevahelisest koevedelikust ja rakkudest ning muudest aineosakestest.

Reio Vilipuu selgitab, et meie keha on jagatud neljaks piirkonnaks, igal kehaosal on omad lümfisõlmed, näiteks kaenla all või kubemes. Kaenla all asuvad rindkere ja ülajäsemete tähtsamad lümfisõlmed ning kubemes vaagna, tuharate ja alajäsemete omad. Inimesel valgub ööpäeva

jooksul verre tagasi kaks-kolm liitrit lümfi.

Lümfi koostis ei ole püsiv, see muutub. Organites on lümfivedelik eri koostise ja konsistentsiga, sültjast vedelani. Lümfisõlmed on oasuurused 1–25 mm läbimõõduga lümfoidelundid, mis paiknevad rühmiti. Neid leidub inimese kehas 600–700 tükki.

Põhilised lümfisõlmede kogumid asuvad kaelal, rangluu ümbruses, rinnakorvi sees, kõhuõõnes, kubeme- ja vaagnapiirkonnas, kaenla all.

Allikas: füsioterapeut Reio Vilipuu

tervis

August 2018

Kindlasti tuleks vältida maiustusi, mis on hammastega pikalt kontaktis – sinna alla käivad kõik lutsukommid, pulgakommid, iirised.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Vanaisad ei peaks lapselapsele pidevalt kommi pihku pistma Vanavanematel on lastelaste hammaste hügieeniharjumuste väljakujundamisel väga suur roll, nendib Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper.

Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee

„E

ma võib ju lõputult rääki­ da, et komme sööme kord nädalas, aga kui vanaisa pidevalt lausasahtlist võetud ii­ ristega kostitab, jäävad vanema­ te käed lühikeseks,” tõdeb Lää­ ne­Tallinna Keskhaigla hambara­ vikliiniku juhataja Krista Vap­ per.

Hambaarsti sõnul on väga vale külla tulnud lapselastele maius­ tusi anda lootuses, et „ega piima­ hambaid ole vaja ravida, küll

need iseenesest varsti ära tule­ vad”. „Tegelikult vahetuvad lapse tei­ sel eluaastal lõikuvad piimapuri­ hambad täielikult alles 10.–12. eluaastal, seega peavad need pea­ aegu kümme aastat „töökorras” olema. Lagunenud ja katkised piimahambad tähendavad, et suus on hambaauke tekitavate bakterite hulk suurenenud ja jäävhammastessegi tulevad ker­ gemini augud, sest keskkond, ku­ hu need lõikuvad, on aukude tek­ kimiseks soodne,” hoiatab Krista Vapper. „Põletikus ja mädane pii­ mahammas võib omakorda kah­ justada jäävhamba alget. Katki­ sed esihambad põhjustavad ras­ kusi mõningate häälikute väljaüt­ lemisel ja võivad lapse mängu­ kaaslaste pilkealuseks muuta.”

Mida vanavanem peaks õpetama?

Mida siis peaks vanavanem lap­ selapsele õpetama? „Seda, et hammaste tervis sõltub meist en­

dist. Sellest, mida ja kui sageli me sööme­joome ning kuidas ja kui tihti hambaid peseme. Hamba­ augud on õige toitumisega väldi­ tavad,” kinnitab Krista Vapper.

Hammaste pind on pidevalt kaetud bakterite kihiga, mida hambaid pestes osaliselt eemal­ dame. Bakterid tulevad ham­ baarsti väitel sekundite jooksul pärast hammaste pesu tagasi, sest nad paljunevad tohutu kiiru­ sega. Suus mikroobide tekitatud keskkonna hammastele võimali­ kult ohutuna hoidmine ongi kaa­ riese ehk hambamädaniku vaos hoidmise põhiküsimus. „Muidugi on igapäevaseid vali­ kuid raske teha, sest juba maius­ tuste valik kaubanduskeskustes on tohutu,” räägib hambaarst. „Probleemi võiks lahendada ju nii, et sulgeda kõik suhkruteha­ sed – hambaarstidel oleks palju vähem tööd. Kahjuks pole see või­ malik. Lihtsam on õppida õigeid valikuid tegema ja suhkru tarbi­ mist vähendama.”

Tohtri jutu järgi peaks olema

aeg, mil lapselastele kommi anda, võimalikult kontsentreeritud. „Mitte nii, et iga tunni aja tagant maiustust, vaid kõik kommid tu­ leks korraga ära süüa ja siis pida­ da vähemalt kolm tundi vahet,” õpetab ta. „Kindlasti tuleks välti­ da maiustusi, mis on hammaste­ ga pikalt kontaktis – sinna alla käivad kõik lutsukommid, pulga­ kommid, iirised.”

Krista Vapper paneb südame­ le, et lapselapse janujook olgu pu­ has vesi. „Mahlad ja isegi piim on hambaarsti mõttes söök, mitte jook, neid tuleks juua toidukorra ajal, mitte nii, et lähen võtan külmkapist ja joon,” hoiatab ta.

Eriti oluline on, et vanavanem tunneks suhkrukella ja koos võ­ sukestega sellest kinni peaks.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

juristi nõuanne

August 2018

Õigusnõunik soovitab: kas oma vara kinkida või pärandada?

Me kõik jääme vanaks, ütleb tuntud laulusalm – ning see on õige! Tuleb aeg, kui vanemaealine inimene enam ise oma vara ülal pidada, hooldada või remontida ei jõua – seda nii rahalises kui ka füüsilises mõttes. Kuidas siis edasi?

Krista Paal õigusnõunik

K

ui te soovite oma korterit või maja (edaspidi vara) kinkida eluajal lähikondlastele (lap­ sed, abikaasa, vanemad, sõbrad), siis toimub see kinkelepingu sõl­ mimise teel. Te peate pöörduma notari poole ja koos kingisaajaga kahepoolse tehingu vormistama.

Siinkohal on oluline teada, et teie, kes te olite selle korteri või maja omanik, kinkimise hetkest seda enam ei ole ja vara käsuta­ mise õigus on üle läinud kingi­ saajale. Te ei saa oma vara, mille te ära kinkisite, teise omaniku käest tagasi nõuda. Välja arvatud juhul, kui kingisaaja on kinkija

suhtes 12 kuu jooksul alates kin­ kimisest näidanud üles äärmist lugupidamatust. Pean oma kohtu­ praktikale tuginedes tõdema, et äärmist lugupidamatust kinkija suhtes on väga keeruline tõenda­ da. Vaidlused kestavad aastaid ja on väga valulised.

Loomulikult võite ja saate kin­ kelepingule lisaks seada kingitud varale isikliku servituudi, mis kantakse kinnistusraamatusse ja on kohustuslik täitmiseks kõiki­ dele järgmistele omanikele.

Mida tähendab isiklik servituut?

Isiklik servituut tähendab, et saa­ te teha kinnistusraamatusse kan­ de, et kinkijal on kuni oma eluaja lõpuni õigus antud majas või kor­ teris tasuta või tasu eest elada.

See õigus kehtib vaid personaal­ selt teie suhtes, teie teised lähi­ kondlased seda õigust kasutada ei saa.

Ka sel juhul oleks mõistlik kok­ ku leppida, millises määras ja ulatuses isiklik servituut kinkija­ le laieneb. Ei ole harv juhus, kui

kinkija ja endine omanik on ka­ sutanud ja elanud oma majas või korteris ilma piiranguteta ja val­ lanud kõik elu- ja kõrvalruumid.

Pärast vara kinkimist ja ka isikli­ ku servituudi seadmist võib ette tulla arusaamatusi (nt kui kinki­ ja ja endine omanik ei saa kõiki ruume, hooneid ja kinnistut oma äranägemise järgi kasutada ja vallata). Ka uuel omanikul võivad tekkida soovid ja tahtmised kin­ gitud vara, mis kuulub ju temale, kasutada ja seal elada.

Kuidas siis vara rahumeelselt kasutada ja jagada?

Kinkija ja kingi saaja peaksid eelnevalt (enne kinkelepingu sõl­ mimist) leppima omavahel kokku ning notari juures koostatavas kinkelepingus täpselt kingitud vara kasutamise korra ja ulatuse ära märkima. See tähendab, et pooled lepivad üsna konkreetselt kokku, milliseid ruume, sead­ meid, inventari üks või teine isik võib omaks pidada ja ilma piiran­ guteta kasutada.

Kokku peaks leppima ka jooks­ vate kulude kandmises. Kes ja kui suures ulatuses tasub kom­

munaalkulude, vee ja kanalisat­ siooni, elektrienergia jms kulude eest ning kuidas need jaotuvad?

See hoiab ära edasised vaidlused, arusaamatused, solvumised ja väärarusaamised.

Kinnisvara või korteriomandi kinkimine on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav tegevus, kuid võib tuua kinkijale või kingisaajale arusaamatusi ja probleeme. Mee­ les peab pidama, et kinkija ei ole enam vara omanik ja uuel omani­ kul on täielik õigus oma vara ka­ sutada ja käsutada.

Märgatavalt ohutum, odavam ja probleemivabam on koostada ja tõestada notaris testament, mil­ lega te määrate pärast teie surma oma vara edasise kasutuse ja omandiõiguse ülemineku.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

tervislik toitumine

August 2018

Oi, sina „tige” tikrimari!

Tikrit nimetatakse põhjamaade viinamarjaks ja selle all ei mõelda sugugi põhjamaades, nagu näiteks Põhja-Lätis kasvatatavat viina marja, vaid üht meie oma koduaia mõnusat augustikuu tegelast ehk karusmarja.

Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Anne Lill ajakirjanik

K

es asja rohkem uurinud, üt­ levad, et mari pärineb Põh­ ja­Ameerikast. Seega sõna „põhja” on igati paslik. Sööjate tä­ helepanu köitis mari ammuilma, kuna metsik põõsas kandis juba ammustel aegadel küllaltki suuri söödavaid marju.

Teadlik karusmarjakasvatus ja sordiaretus algas 12.–13. sajandil Inglismaal, kus oldi nii edukad, et jõuti 19. sajandil juba kolmvee­ rand tuhande sordi kirjeldamise­ ni.

Aretustööl oli uskumatuid tule­ musi, nagu tõestavad rekordmar­ jade kaalunäidud. Nii saavutati

19. sa­ jandi keskel tikrisordi London ühe marja rekord­ kaaluks 58 gram­ mi.

Uudsed Inglise sor­ did levisid kiiresti teistesse maadesse ja varsti tekkis karus­ marjakasvatuse buum – kuni et­ tevõtmist tabas sügav tagasilöök.

Nimelt hakkas 19. sajandil Eu­ roopas levima karusmarja­jahu­ kaste, mis muutis enamike sorti­ de marjad kasutuskõlbmatuks.

Sordiaretuses tuli võtta uus suund jahukastekindlate sortide kujundamisele.

Tublil lapsel mitu nime Eesti keeles on karusmarjal mi­ tu head nime. Peale tikri veel ti­ kerber, tahkelmari, karumari ja kikker. Kuna karusmarja sorte on palju, varieeruvad marjade värvus, kuju ja suurus. Sõltuvalt sordist on tikrid kas kollased, ro­ helised, punased või violetsed.

Marjad maitsevad kas magusalt või hapukamalt ja sõltuvalt sor­ dist on marjad ka eri suurusega.

Mille poolest jutuks olev mari siis tubli on? Karusmarjas on rik­

kali­ kult C­vita­ miini, väga palju K­vi­ tamiini ning märkimisväärselt E­vitamiini. Askorbiinhappe si­ saldus erineb sorditi kuni kaks korda.

Tikker on märkimisväärne kaaliumi­ ja mangaaniallikas.

Karusmarjas on palju antioksü­ dantseid bioflavonoide ja punase värvusega marjades ka antot­ süaane. Kõik need on tervist toe­ tavad ained. Mari on tubli on ka inimorganismi veebilansi mõttes, sest neis on keskmiselt 88 gram­ mi vett saja grammi marjade koh­ ta. Veest ülejäänud osa moodus­ tab viljade kuivaine, milles on pa­ ras ports suhkruid (varieerub sõl­ tuvalt sordist, kasvutingimustest, ilmastikust ja küpsusastmest), mida võib olla 100 grammis mar­ jades 6–10 protsenti.

miks siis just „põhjamaade viinamari”?

Aga

Hellitusnime taga ongi nimelt marjade suhkrurikkus. Glükoosi ja fruktoosi on marjades enam­vähem võrdselt: fruktoosi umbes 2,4 protsenti ja glükoosi 2,8 protsenti. Et see magus oleks tasakaalustatud, sisaldab viljali­ ha hapuma maitsega orgaanilisi happeid. Ka nende kogus on muu­ tuv ja jääb keskmiselt 1,5–3 prot­ sendi piiresse.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

köök

FOTO: MARKO SAARM / SAKALA

August 2018

Tsukiini, kabatšokk ja suvikõrvits – heal lapsel mitu nime Millest me õigupoolest räägime, kui räägime suvikõrvitsast?

Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee

P

aljud peavad loomulikuks, et suvekõrvits on aiamaalt, poe­ või turuletilt tuntud tu­ me­ või heleroheline või ka kolla­ ne või hoopis triibuline pikliku kujuga, suurem või väiksem ma­ hedamaitseline köögivili. Aga mitte ainult. Suvikõrvits on ni­ melt üldine nimetus nende kõr­ vitsate kohta, mida ei saa pikemat aega säilitada ja kodumaised vil­ jad sobivad toiduks tarvitada või hoidisteks teha nende valmimise ajal – suvel ja varasügisel.

Asja teeb keerulisemaks seegi, et sageli kasutatakse sama köögi­ vilja kohta erinevaid nimetusi.

Mõeldakse ikka sedasama eelkir­ jeldatud vilja, kuid öeldakse rull­ kõrvits, tsukiini, kabatšokk, me­ lonkõrvits, suvikõrvits. Mõned toi­ dublogijad teevad veel sellist va­ het, et väiksemaid vilju nimeta­

vad tsukiiniks või ka suvikõrvit­ saks, suuri aga, millel vaja koor ja seemned eemaldada – kabatšo­ kiks. Nii et keeruline.

Tegelikult mahuvad suvikõrvit­ sa nimetuse alla kõik suvel valmi­ vad kõrvitsad –rullkõrvits ehk ka­ batšokk, taldrikkõrvits ehk patis­ son ja spagetikõrvits.

Suvikõrvitsal on palju sorte Selguse mõttes räägime selles kirjatükis rullkõrvitsast ehk tsu­ kiinist ehk kabatšokist ja nimeta­ me seda suvikõrvitsaks.

Toiduks kasutatakse enamasti väiksemaid, mitte päris täiskas­ vanud 200–700grammiseid vilju, mida ei ole vaja koorida ega seemneid eemaldada. Seega so­ bib kasutamiseks peaaegu terve vili, vaid otsakesed tuleb eemal­ dada. Pisike ja noor suvikõrvits sobib hästi isegi toorelt söömi­ seks, seda võib otse peenralt võt­ tes hammustada nagu kurki või siis salatisse lõigata. Ka üsna suu­ reks kasvanuna saab suvikõrvit­ said koos koorega kasutada. Väga suurtel viljadel on aga koor kõva ja puitunud ning seemned liiga suured ja need võib eemaldada.

Suvikõrvitsaid on palju sorte, need on eri suuruse ja kuju, koore

värvuse ja viljalihaga. Need on ka maitselt ja mahlasuselt isesugu­ sed. Peenema maitsemeelega ini­ mesed teevad vahet värvuse järgi, kõige maitsvamaks peetakse kol­ last värvi koorega sorte, järgnevad tumerohelise koorega ja kõige vä­ hem hinnatakse heledate suvikõr­ vitsate maitseomadusi.

Tavainimesele ilmselt väga suurt vahet pole, sest tegu on vä­ ga mahedamaitselise köögivilja­ ga. Väikesi, peenikesi kas tume­ rohelisi või kollaseid või hallikas­ rohelisi maailma eri paigust ko­ hale toodud vilju võib meie köö­ giviljaletilt leida aasta ringi, mõ­ nikord on toote nimetusena kirjas ka tsukiini, aga enamasti ikka suvikõrvits. Eesti oludes val­ mivad suvikõrvitsad peenral juu­ lis­augustis.

Üleöö hiiglaseks paisunud Paljud meist, kel kasvõi üks suvi­ kõrvitsataim peenramaale kasva­ ma pandud, on kogenud ka upu­ tust. See näeb välja nii, et lähed hommikul peenramaale ja avas­ tad, et nagu imeväel on eilsed pi­ kukesed viljad paisunud juba pa­ rajateks kaigasteks ja tahavad ko­ he tarvitamist, ähvardades vasta­ sel korral mitmekiloseks paisuda.

Paisumisega kaasneb paksem koor, suuremad seemned ja kõr­ vitsatele omane viljasäsi, samuti muutub viljaliha kuivemaks ja vä­ hem maitsvaks. Nii et kui ühel õn­ nistatud päeval juba vilju tulema hakkab, on paras proovikivi need järjest ära tarvitada. Üks võimalus uputusest pääse­ da muidugi on: võite ära süüa õie­ nupud või õied, sest ka need on söödavad ja päris delikatessiks peetud. Õisi võib panna salatisse või täidetuna küpsetada.

Aga kui uputus käes, on järgmi­ ne käik panna suvikõrvitsat iga toidu sisse – väikesed nunnud toorsalatisse, sealt edasi suppi­ desse, soojadesse salatitesse, hautistesse ja ühepaja­, vormitoi­ tudesse, pirukatäidistesse ja ise­ gi koogi sisse. Või siis valmistada sellest kõikvõimalikke mõnusaid toite: täidetud suvikõrvitsaid, kot­ lette, pannkooke, lisandeid liha­ de­lindude juurde, praetud, küp­ setatud või grillitud suupisteid.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!