60+ nr 7/2014

Kuidas kodu vahetades vigadest hoiduda?

Pensionipõlve väljakutse – armuda endasse uuesti.

Millega arvestada pikal bussireisil?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 7/2014 (23) JUULI

ISSN 2228-1592

Mul on krooniline haigus.

Hüva nõu. Suvised marjad.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Juuli 2014 2

Ürgselt ja südamepõhjast „O i need sinavad veed, kus mul näitavad teed tähed taevas ja majakad maal.

Kellel kaluri verd ja kes armastab merd, ei see merd iial jätta ei saa ...”

Usutavasti ei ole üle 60aastaste seltskonnas ega nooremategi seas inimest, kes neid laulusõnu kaasa jorisedes kuulnud pole. Seda on laulnud rahvalemmikud ja ümisenud pidulised peolaudade taga.

On ainult mõned üksikud, kes saavad legendiks juba oma eluajal. Albert Uustulnd on üks neist vähestest. Tänases ajakirjas toob tema poeg, laevakaptenist kirjamees Lembit Uustulnd lugejateni ühe meenutuse isast ehk Vanast, nagu ta teda hellitavalt kutsub. Pajatusest selgub, et Albert Uustulnd, kes oli hariduselt majandusteadlane, ei sallinud, kui teda heliloojaks kutsuti.

Pikalt lunitud intervjuus 1994. aastal küsis Urmas Ott temalt: „Kas te oletegi tagasihoidlik või te mängite sellist inimest?” Kirja- ja laulumees vastas veidi tõredalt küsimustega „Mida mul on vaja propageerida? Olen ise telekast vaadanud neid vanu mehi, mis neis vaadata on?” ning lisas, et kui kord saarlase jutule tulla, siis tuleb rääkida nagu rannamees rannamehega. Teletähele meeldinud sõnad, nagu fenomenaalne ja fantastiline, olid talle vastukarva.

A

lbert Uustulndi populaarsuse saladus peitus põgenemises tuntuse eest ja soovis olla tavaline inimene ja jääda varju. Ometi suutis ta leida just need sõnad ja noodid, mis muutsid tema loodu arusaadavaks ja lähedaseks. Ivo Linna on meenutanud: „Albertil oli seletamatu anne teha nii head viisi kui ka head teksti, mida paljudel ei ole. Nad üritavad sellest šnitti võtta, aga see ei õnnestu. Arvan, et tal õnnestus see seepärast, et kõik tuli tal kuidagi ürgselt südamepõhjast, ilma et ta oleks mõelnud kasude, populaarsuse või millegi sellise peale.”

Saarlased armastavad ja austavad Albert Uustulndi. Tema „Tuulte tallermaa”, see saarerahva „Tõde ja õigus”, on neil narmasteks loetud, sest

Telli terveks aastaks – ! vaid 11 eurot

50 säästad 16. 2.50 ehinnaga võrreldes kaan 11 numbrit Aastas ilmub

selle mehe kirjapandu puudutab ja liigutab neid. „Tema tegelased ja meloodiad elavad kusagil meis kõigis ning tema raamatud ja laulud aitavad neil ja meil mõneks üürikeseks viivuks kokku saada,” on kirjutanud saarlastele tuntud raadiohääl Tõnis Kipper.

Juba aastaid tagasi tekkis Saaremaa Merekultuuri Seltsil mõte mälestus kirjanikust jäädvustada.

Mälestusmärgile leiti sobiv koht Kuressaare linnuse vallikraavi kaldal, kust hea ilmaga paistab Vahase.

Meri on sealsamas ja nähtav iga ilmaga. Veel sel kuul pannakse käed alla lepingule skulptor Hannes Starkopfiga, et kirjaniku 90. sünniaastapäevaks järgmise aasta novembris kena mälestus vormitud kuju saaks.

S

aaremaa Merekultuuri Seltsi finantsjuht Astrid Sepp tunnistas, et raha on annetanud paljud inimesed. Kogunenud on 15 000, vaja läheb 60 000 eurot. Annetamine on igaühe vaba tahe, kuid iga väike panus annab kokku suure. Aidata saab ka ühe euroga, kandes selle arveldusarvele 10220123874019 SEB pangas märgusõnaga „Albert Uustulndi mälestuse jäädvustamiseks”.

On suvi. Juuli alguseks igatahes pruuniks ei saanud. „Häid ideid ja mõtteid ning õnnelikku puhkust!” on lugejad toimetusele soovinud. Meie soovime teile mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis, olge terved ja lugemiseni septembris!

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 45 500 Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Eve Rohtla peatoimetaja

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Juulis tellides 11 numbrit 11 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. septembril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Kui soovid järgmist ajakirja KINDLASTI lugeda, on kõige targem ajakiri tellida!

Helista

617 7717

kallis kodu

6 Juuli 2014

Kodu vahetamisega võib teenida väikese varanduse või jääda kodutuks Teie kodus on mitu u tuba tühjaks jäänud, sest lapsed d elavad ammu oma elu, ning ng suure korteri või maja ülal alpidamine on kulukas. Hoolimata mata kõrgest east on aeg mõelda a uuele kodule.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

FO TO : FR EEP IK.C OM

K

uigi on südasuvi, mõtlevad vad paljud inimesed juba praegu õudusega, udusega, et peagi on käes aeg, kui tuleb taas tasuda suuri kommunaalkulusid. alkulusid.

Pole ime, kui käreda pakasega kulub küttearvetele pool pensionit. Mida da teha, et küttearvete tasumise asemel saaks täita hoopis mõne ammuse unistuse? ? e kodudes Sageli on eakate inimeste palju kasutuna seisvat ülepinda. a. Kütta on aga vaja ka tube, kuhu õieti asja a pole. Seetõttu soovitab üle kümne aasta sta kinnisri Gansen varamaaklerina töötanud Kairi uur on teie kõigepealt üle vaadata, kui suur elamispind.

Kui olete langetanud otsuse e vahetada elamine väiksema vastu, on Ganseni anseni esimene soovitus mitte tormata. Kinnisvara ostmine ja müümine võtavad palju aega nna kalliks ja iga väiksemgi viga võib minna maksma. „Kiiremini kui kolme kuuga elukohta ei vaheta. Pool aastat on täiesti normaalne aeg ja maja müügi puhul tuleb isegi aastaga arvestada,” sõnab ta.

Kodu müümisel mängivad suurt rolli emotsioonid ja seetõttu on arukas nõu küsida lähedastelt, kes suudavad kõrvaltvaatajana head nõu anda. Kui teie viimane kinnisvaratehing jäi aega, mil maksevahendiks olid veel rublad, soovitab Gansen kindlasti maakleri poole pöörduda.

Maakleri töö pole tasuta, kuid maakeeli öeldes seisab ta hea selle eest, et keegi teil nahka üle kõrvade ei tõmbaks.

Muidugi juhul, kui maakler ise petiseks ei osutu.

Seega on järgmine samm valida endale usaldusväärne abiline. Gansen ei salga, et maakleri maine pole sageli kõige parem ja soovitab seetõttu koostööd teha maakleritega, kes on seda ametit pidanud aastaid.

Teie senisele kodule müügihinna nuputamisega pole vaja aega viita, sest maakler ütleb viimaste tehingute põhjal ära, kui suurt summat on selle eest lootust saada. Väga soolase hinnaga ei soovita Gansen müüki alustada, sest see venitab

müügiprotsessi pikaks ja elu on näidanud, et lõpuks tuleb ikkagi oma kodu eest küsida turuhinda.

Kus ja milline peaks olema teie uus kodu, ei oska maakler öelda, see tuleb endal välja mõelda. Siin vajab maakler kliendilt väga põhjalikku soovide loetelu.

Alustades sellest, millises linnas või vallas peab maja või korter asuma ning kas korter peab paiknema esimesel või viiendal korrusel.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

vaba aeg

Juuli 2014 11

75aastast vanaema paljudel mitmepäevastel bussireisidel saatnud pärnulane Getter Koobas usub, et hea reisikaaslane on avatud meeltega, paindlik ja mõistev.

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

V

FOTO: SILLE ANNUK/POSTIMEES

Bussireis pakub täisteenindust

iljandis sündinud, Pärnus elav ja oma bussireisikogemused blogiks vorminud Getter Koobas on seda meelt, et just need iseloomuomadused aitavad leida igas olukorras parima. „Bussireis ei sobi neile, kes tahavad, et reisil oleks kõik nii nagu kodus,” arvab ta.

Ta on bussiga reisinud juba aastaid.

Küll üksi ja sõbrannaga, aga võtnud reisile vanaemagi, kellega ühisreisist meenub neiule üks tore seik. „Ühes bensiinijaamas nägin, et vanaema tahab juua osta ning hakkas riiulist energiajooke võtma.

Mina muidugi ütlesin, et ärgu neid võtku, sest need on hoopis teised joogid, ning suunasin ta mahlade ja vee juurde. Pärast bussis avastasin, et ta oli ikkagi energiajooki ostnud. Tuli välja, et ta tahtiski energiajooki osta, sest pikk päev oli vanaema päris ära väsitanud,” jutustab Koobas.

Kõige toredam olevat kuulata teiste, kogenumate reisilugusid. Bussireisidel on eakaid sageli ja Getteri meelest on nad suurepärased reisikaaslased. „Ühel reisil, kus osa distantsist läbiti laevaga, sattusin oma reisikaaslasega ühte kajutisse kahe väga lõbusa ja südamliku vanema daamiga, kellega jätkus juttu ja naeru hommikuni. Mis siis, et meie vanusevahe oli mitmekordne,” jutustab reisiblogija. „Mõnikord nad sahmerdavad palju ja võtavad asju liiga tõsiselt, aga üldiselt on vanemaealised väga toredad.”

Pikemalt loe ajakirjast 60+

mood

16 Juuli 2014

Pensionipõlve väljakutse – armuda endasse uuesti Noorusliku ja hoolitsetud väljanägemise nimel tasub vanemas eas oma garderoobi soetada omavahel sobituvad soojades ja pehmetes pastelsetes toonides seelikud, püksid, kostüümid ja kampsunid, sekka mõni värvikam lisand, näiteks sall või rätik.

Silja Joon silja.joon@parnupostimees.ee

P

ärnu rõiva- ja vintage-äri Zigrimigriz perenaine stilist Anne Laar-Iljin julgustab hea välja nägema igal ajal ja igas eas. „See tõstab enesekindlust, sest siis seisame sirgemalt ja räägime veenvamalt ning mõjume kokkuvõttes elutervemalt,” on ta veendunud. „Riietumine ja isiklik väljanägemine ei ole seotud sellega, kas on järgitud viimast moodi või kulutatud palju raha,”

ütleb Anne, kes müüb kvaliteetset teise ja esimese ringi rõivakaupa. Tema eesmärk on pakkuda kvaliteetsest materjalist ja hästi õmmeldud rõivaid eri kehavormidega ja igas vanuses inimestele.

Anne rõhutab, et alati on moes sätitud ja puhas naiselik-mehelik välimus, kammitud ja pestud olek. See väljendab austust enda, teiste ja kogu ümbritseva vastu.

Meie kehad muutuvad Anne sügavam huvi rõivastumise vastu sai alguse kodust. Ta mäletab oma ema korrektse naisena, üll hoolikalt valitud rõivad, juuksed soengus ja näol kerge meik.

Isegi naabrinaise juurde sisse põigates ei teinud tema ema välimusele allahindlust.

Anne isa töötas terve elu masinatehases valutsehhis, mis tähendas, et tööpäeva lõpus pidi ta end põhjalikult küürima.

Aga pärast tööpäeva oli ta šikk triiksärgimees ja seda kuni elu lõpuni. „Isa oli mul suurepärane ülikonnakandja. Tema garderoob koosnes kolmest ülikonnast, lisaks viigipüksid, triiksärgid, villane mantel, mütsid, kotid ja kingad,” loetleb Anne.

Moeteadlikkust ja õmblemist õpetas Annele kaheksa aastat vanem õde. Õmblusoskus viis omakorda materjalide ja lõigete maailma. Viimased kümme aastat ongi Anne tegelnud rõivaste abil inimeste

kaunimaks muutmisega. Tema pidevalt uuenevast kollektsioonist käiakse rõivaabi küsimas nii lähemalt kui ka kaugemalt.

Anne sõnul hakkas ta oma ema riiete valimisel aitama, kui ema sai 60. „Mul tekkis selline huvi. Jälgisin, kuidas inimkeha aastatega muutub. Seisime emaga kõrvuti peegli ees ja võrdlesime teineteist. Fotodel nii sihvakas ja sirge ema muutus üha töntsakamaks. Gravitatsioon teeb oma töö,” jutustab stilist.

Meie kehad muutuvad ja seetõttu tuleb üle vaadata ka garderoob. Anne ema puhul tähendas see mingil määral uusi esemeid, aga põhiliselt olemasolevate rõivaste ümbertegemist ja kohendamist.

Palju lühendasid nad pluuside alumist äärt.

60+ rõivaesitluseks modellide leidmine oli lihtne. Jah-sõna andsid uudishimulikult kaks pärnakat, Aino Vitsberg (77) ja Uno Lempu (75). Mõlemad on vanemad ja vanavanemad, loomult rõõmsad ning vaatavad elule erksa ja heatahtliku pilguga.

Fotosessioonil osalemine oli neile esmakordne, samuti ei olnud nad omavahel tuttavad. Rõivad said põhiliselt valitud Zigrimigrizi rõivaärist, mõne eseme tõid modellid kaasa kodusest rõivakapist.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hingeelu

FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

Juuli 2014 22

Paljudest õpetustest võib välja lugeda, et elu on kordumatu ja väärib elamist alati. Aga kuidas hakkama saada siis, kui mõtetes tiirlevad äsja diagnoositud krooniline haigus, sellega toimetulek ja ees virvendav masendav tulevik?

Maria Teiverlaur psühholoog, Tartu Ülikooli õppejõud

K

roonilisi tervisehädasid on palju, näiteks vähktõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkurtõbi, astma, reuma, Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex, epilepsia, migreen ja psoriaas. Ligikaudu kolmandik arenenud riikide inimestest põeb mõnd eluaegset tõbe.

Kuigi kroonilise haiguse esinemine pole harva esinev nähtus, tekitab sellise diagnoosi saamine igal inimesel suuremal või vähemal määral stressi. Mida suurem on hingeline trauma kroonilise haiguse teadasaamisel, seda enam kasutab inimene psühholoogilist ego kaitset ehk eitamist, mis tähendab, et ta eitab oma haigust alateadlikult.

Ma ei ole haige!

Eitust peetakse sama iidseks kui valugi.

Eitamine on kui barjäär või filter info vastuvõtu „sissekäigu” juures, kus iga teade, mis ei vasta inimese ootustele ja võib tema mina-tunnet kahjustada, „lüüakse maha” ehk tehakse olematuks. Nii ei jõuagi ebameeldiv teade teadvusse ja mällu. Tänu eitamisele kui kaitsemehhanismi tööle ei näe ega kuule me seda, mis häiriks meie eneseteadvust. See aitab säilitada psüühilist tasakaalu.

Inimeses käib pidev võitlus faktide tunnistamise ja tunnistamatuse vahel.

Uuringute tulemused toovad esile, et väljend „ma usun” tähistab seisundit, kus oleme oma teadvusest välja lülitanud kõik selle, mis tekitab konflikti. Eitamist esineb tihti südamehaigetel ja vähkkasvajaga inimestel ning naistel rohkem kui meestel.

Psühholoogiliste tähelepanekute järgi ilmuvad rinnavähiga haiged, kes on diagnoosi eitanud, arsti vastuvõtule ena-

Mul on krooniline haigus! Kuidas edasi elada? masti pool aastat või aasta pärast esimeste sümptomite ilmnemist. Tugeva eitustundega patsient arvab, et kui ta ei pööra haigusele tähelepanu, läheb see ise üle. Mõistagi saab tänu eitusele hoiduda ängistusest, aga seda ainult haiguse algul, kui ilmingud on veel tagasihoidlikud.

Kroonilise haiguse pikaajaline eitus võib aga viia selleni, et tervis läheb veel kehvemaks, sest kui haigust ei arvata endal olevat, ei pöörata tähelepanu ka ravile. Tähelepanekud on näidanud, et emotsionaalselt tasakaalukad inimesed oma tõbe ei eita, vaid aktsepteerivad seda ja suhtuvad aktiivselt ka ravisse.

Juba haigusest teadasaamine paneb mina-tugevuse proovile. Haiguse eitusperioodile järgneb enamasti selle tunnis-

tamine, mis mõjutab ka inimese meeleolu. Kas ta suudab vastu panna stressile ning kas ta jääb edaspidi ärevaks või depressiivseks, oleneb isiksusest ja tema võimalustest haigusega toime tulla.

Ohutunnetus tekitab paratamatult ärevuse. Depressiivne reaktsioon aga näitab, et inimene on jõudnud kaotaja rolli, mis sageli väljendub ütluses „Kõik on läbi!”. Langeb enesehinnang, tekib jõuetus ning tulevikku tajutakse mustades värvides ja masendavana. Mõnel inimesel võib tekkida halva diagnoosi kinnitamise järel paranoiline seisund ehk umbusk ja kahtlused. Enesehinnang ei lange, aga arvatakse, et uuringud polnud täpsed ja arst pole pädev.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

29 Juuli 2014

FOTO: FREEPIK.COM

Tervisest pakatavad suvised marjad Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

Suvi pakub meile kasulikke marju ja neid võiks värskelt süüa nii palju kui võimalik, eriti sel aastal.

K

uigi inimesed eelistavad marjadele suuremaid ja magusamaid puuvilju, on teadlased üksmeelel, et marju peaks toiduks kasutama tunduvalt sagedamini ja suuremates kogustes.

Kõige kasulikum on marju süüa värskelt. Marjad, mis enamasti on väikesed ja maitseltki hapud ning millest oleme harjunud pigem hoidiseid tegema, pakuvad meie tervisele asendamatut kasu just värskelt.

Sama tervislik on marjade külmutamine. Külmutatud marju ei tasu enne

kasutamist sulatada, sest need muutuvad siis väga vedelaks. Kui panna marjad magustoitudesse külmunult, sulavad need seal väga kiiresti liigset vedelikku tekitamata. Tervislik marjade säilitamisviis on ka kuivatamine. Viimase valikuna võiks kasutada kuumtöötlemist ja hoidistamist.

Kui lihtsalt marjade söömine ei ahvatle, saab neist teha magustoite, mille tarvis pole vaja marju enne kuumtöödelda.

Pikemalt loe ajakirjast 60+